Miks meri on soolane? HÜDROSFÄÄR Soolane 97,2% Mage 2,8% Merevee Soolsus Merevee mineraalses koostises on enam kloriide-rohkem NaCl (78%) , sulfaate, ja karbonaate (kaltsiumkarbonaat) Keskmine soolsus 35 promilli Lähistroopilistel ja troopilistel aladel on auramine suurem ja ka soolsus suurem Keskmisest madalam soolsus ekvaatoril (sajab palju, auramine väike) Põhjapoolkera parasvöötmes ja arktilistel laiustel on soolsus väike (34 promilli) veerohkete jõgede ja liustike sulavete mõjul Mere soolsust mõjuatvad: sademete hulga ja auramise vahekord jõgede suubumine
käibe kiirust organogeensete mineraalide ehk fossiilsete kütuste põletamise teel. 8. Miks ei ole Eesti olukord süsinikuringe aspektist vaadatune eriti kiita? Põlevkivi põletamisel keskkonda paisatava CO2 kogus on sedavõrd suur, et selle kompenseerimiseks läheks vaja kuus korda rohkem metsa kui Eestis kasvab. 9. Täida tabel süsiniku käibe kestuse kohta biosfääris (aastates). turbas 1000 mulla mineraalses osas 100 taimses biomassis 50 mulla mikroorganismides 10 atmosfääris 3-8 ookeani biomassis 0,1-1 10. Kuidas näevad välja orgaanilise lämmastiku mineraliseerumine ja selle käigus tekkinud lämmastikuühendite edasine transformeerumine? (ammonifikatsioon, nitrifikatsioon, denitrifikatsioon). a) Ammonifikatsioon: R-NH2NH4+
selle abil saavutatakse eriline ilmastikukindlus,ja kattekihi pikaealisus,väga suure difusioonivõime juures. Need sobivad pindadele, mida ei ole eelnevalt polümeersideaineid sisaldava värviga kaetud. Silikaatvärvi sideaineks on kaltsiumsilikaat K2SiO3. Teame, et räni (Si) on koos hapnikuga looduses kõige enam leiduv element. Nende kahe elemendi liitumisel moodustub ränimuld ehk ränidioksiid SiO2, mis on peamine mineraalne koostisosa mullas, kivides ja enamikus ümbritsevas mineraalses keskkonnas. Reaktsioon on järgmine: K2SiO3 + CO2 --> n* SiO2. Kuivamisel tekkiv SiO2 ei kahjustu happevihmade käes (ei lagune SO2 toimel). Nii silikaatvärvide kui ka lubivärvide toonide saamiseks kasutatakse algupäraseid pigmente, milleks on oksiidid ja looduslikud mullad, väljaarvatud valge ja koobaltsinine, mida looduses ei leidu. Silikaatvärvi iseloom ja kasutamine Silikaatvärvidele on iseloomulik suur veeauru läbilaskvus, seina
b) Soolsus Merevesi on mitmesuguste mineraalainete, soolade, gaaside ja orgaanilise aine lahja lahus, mis sisaldab lisaks ka hõljuvaineid. Merevee keskmine soolsus on 35. Soolsuse erinevus maailmamere eri piirkondades on tingitud auramise ja sademete hulkade erinevustest. Sügavuse suurenedes maailmamere soolsus ühtlustub, umbes 2km sügavusest alates on soolsus püsivalt 34,6-35,0. Merevee mineraalses koostises on kõige rohkem NaCl (78%). Suurima osatähtsussega ongi kloriidid (NaCl, KCl, MgCl2), sulfaadid (MgSO4, CaSO4, K2SO4) ja karbonaadid (CaCO3). Merevee soolsus mõjutab üpris otseselt elustikku, näiteks liikide arvu. See on suurim 35-40 soolsuse korral, kõige väiksem aga 5-15 juures. Jõgede toitumine ja veereziim: Jõgede toiteallikad on lumevesi, sademed, mäeliustike jää ja põhjavesi. Jõgede veereziim kajastab muutusi jõe veerohkuses, veetasemes ja voolukiiruses.
Tootmine: Tallinna Keraamikatehas Aseri ehituskeraamika (tellised, katusekivid) Kunda tsemenditootmine · Devon -- Burtnieki ja Gauja lademed Vähekvaliteetne kergsulav pruunikirju savi : kvaliteetsemad rasksulavad (13801450° C) hallid savid Tootmine: tellised, keraamilised plaadid, fassaadtellised · Kvaternaar -- jääjärvelised viirsavid Fosforiit Tekkinud Kambriumi ajastu lõpus ja Ordoviitsiumi alguses- Pakerordi lademe Kallavere kihistu. Mineraalses koostises kaks komponenti - kvarts ja biogeense päritoluga fosfaat. 4 maardlat: TSITRE, TOOLSE, ASERI ja RAKVERE. Kaevandatud Maardus (lõpetati 1991), teisi pole olnud võimalik evitada erinevatel põhjustel, enamasti keskkonnaprobleemide tõttu. Kasutamine: Maardu fosforiidist valmistati väheväärtuslikku fosforiidijahu või lisati Koolast toodud superfosfaadile. Uute fosforiidimaardlate evitamist on takistanud kaks probleemi: · raskused maardlate kompleksel kasutamisel.
vooluveekogude samuti maailmamerre tagasi jõuab. 2) analüüsi kaardi ja jooniste järgi veetemperatuuri ning soolsuse regionaalseid erinevusi maailmameres; a) Maailmamere temperatuur sõltub geograafilisest laiustest ja varieerub -2ºC kuni 26ºC. Ookeani aasta keskmine veetemperatuur on peaaegu igal pool kõrgem kui õhutemperatuur maismaa kohal. b) Ka soolsus on piirkonniti erinev ulatudes 32 promillist 45 promillini, kuid keskmine on 35‰. Merevee mineraalses koostises on suurima osatähtsusega kloriidid, sulfaadid ja karbonaadid. Kõige rohkem on merevees lahustunud NaCl. Maailmameri on elukeskkond paljudele organismidele. Liikide arvukus on suurim 35-40 promilli soolsuse korral, kõige väiksem aga 5-15 promilli juures. 3) selgita hoovuste teket ja liikumise seaduspära maailmameres ning nende rolli kliima kujunemises; a) Vesi liigub ookeanihoovustes püsivate tuulte ja vee tiheduse varieerumise tõttu.
8.Murenemispinnavormid Termokarst ehk pseudokarst ehk glatsiokarst ehk ebakarst on igikeltsa laigutine sulamine, mille tagajärjeks on negatiivsete pinnavormide ehk alasside kujunemine. Termokarsti olemus on selles, et pinnase all olev jää sulab aegamööda ning selle kohal olev pinnas vajub tekkinud tühimikku moodustades negatiivse pinnavormi. Külmakühm ehk pingo ehk hüdrolakoliit on igikeltsatekkeline positiivne pinnavorm. Külmakühm on jäise tuumaga kühm külmunud mineraalses pinnases. Karst on karstumise tagajärjel tekkinud pinnavorm või nende kogum. Karstivormid on kas maaalused koopad või nende sissekukkumisel tekkinud negatiivsed pinnavormid. Karst on levinud nähtus ka Põhja-Eestis Ordoviitsiumi lubjakivide avamusalal. Polügonaalpinnas on igikeltsaaladel esinev polügonaalseist jääkiiludega ümbritsetud pinnaseplokkidest koosnev reljeefimuster. Polügonaalpinnas tekib pinnases kasvavate enam-vähem vertikaalse orientatsiooniga jääkiilude
ainult 8% peegeldub tagasi atmosfääri. Ligi 2/3 kiirgusest neeldub ühe meetri paksuses pinnakihis ning neeldumine lõpeb 30-40 m sügavusel. Seetõttu on veekogude paari meetri paksune pinnakiht palju soojem kui sügavamate kihtide vesi. Soolsus. Merede ja ookeanite ühisjooned on soolane vesi, vee ringlemine ning biogeensete ainete olemasolu vees. Merevesi on mitmesuguste mineraalainete, soolade, gaaside ja orgaanilise aine lahja lahus. Merevee mineraalses koostises on suurima osatähtsusega kloriidid, sulfaadid ja karbonaadid. Kõige rohkem on merevees lahustunud NaCl. Merevee keskmine soolsus on 35 . 6.3. Rannaprotsessid Peamine jõud, mis kujundab maismaa ja suurte veekogude kokkupuuteala, on tuule tekitatud lainetus. Mõnikord tekivad lained ka maavärinate ja vulkanismi ning inimtegevuse tagajärjel. Lainetuse iseloom ja mõju sõltub paljudest teguritest, eelkõige aga veealuse rannanõlva reljeefist
taimede elutegevuse kaudu. Auramine sõltub pinnase omadustest, Soolsus- Merede ja ookeanide ühisjooned on soolane vesi, vee ringlemine ning taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest ja temperatuurist ning tuule biogeensete ainete olemasolu vees. Merevee mineraalses koostises on suurima kiirusest. Auramine on suurem seal, kus maapind on ajutiselt veega üle osatähtsusega kloriidid, sulfaadid, karbonaadid. Kõige rohkem on merevees ujutatud või põhjavesi on maapinna lähedal. lahustunud NaCl. Merevee keskmine soolsus on 35 0/00, kuid maailmamere
kui sügavamad kihid · Merevees neeldub palju rohkem soojust kui maismaa kohal Ookeanides on aasta keskmine veetemperatuur kõrgem kui õhutemperatuur maismaa kohal! Merevee keskmine temperatuur on 3,8 kraadi Põhjapoolkeral on veetemperatuur ligi 3 kraadi kõrgem kui lõunapoolkeral. Miks? Maismaa ja mere ebaühtlane jaotus erinevatel poolkeradel ja polaaralade temperatuuri suur erinevus (Antarktikas 1015 kraadi külmem kui Arktikas) SOOLSUS Merevee mineraalses koostises on enam kloriiderohkem NaCl (78%) , sulfaate, ja karbonaate (kaltsiumkarbonaat) Keskmine soolsus 35 promilli Lähistroopilistel ja troopilistel aladel on auramine suurem ja ka soolsus suurem Keskmisest madalam soolsus ekvaatoril (sajab palju, auramine väike) Põhjapoolkera parasvöötmes ja arktilistel laiustel on soolsus väike (34 promilli) veerohkete jõgede ja liustike sulavete mõjul SOOLSUS Vertikaalselt avalduvad soolsuse erinevused
Neeldumine lõpeb ligi 30-40 meetri sügavusel ja ligi 2/3 kiirgusest neeldub ühe meetri paksuses pinnakihis. Seega on veekogude paari meetri paksune pinnakiht palju soojem kui sügavamad kihid. Merevee temperatuur on soojem kui maismaa oma. Maailmamere pinna aastane keskmine temperatuur on 17-18 kraadi, mis on 3-4 kraadi maismaa omast soojem. Tervikuna on maailmameri jahe, keskmine temperatuur 3,8 kraadi. Soolsus. Nii mere kui ka ookeanide vesi on soolane. Merevee mineraalses koostises on kloriidid, sulfaadid, ja karbonaadid. Kõige rohkem on merevees NaCl. Merevee soolsus on eri paigus erinev, keskmine soolsus on 35 promilli. Lähistroopiliste alade kõrgeim soolsus on tingitud suurest auramisest, mis ületab sademeid mitmekordselt. Madalam soolsus on ekvatoriaalvööndis, kus on palju sademeid. Põhjapoolkera parasvöötme ja arktilistel laiustel on soolade sisaldus väiksem.
· 2/3 neeldub 1m paksuses pinnakihis ja neeldumine lõpeb 30-40m sügavusel VEETEMPERATUUR · Merepinna paari meetri paksune veekiht on palju soojem kui sügavamad kihid · Merevees neeldub palju rohkem soojust kui maismaa kohal · Ookeanides on aasta keskmine veetemperatuur kõrgem kui õhutemperatuur maismaa kohal! · Merevee keskmine temperatuur on 3,8 kraadi · Põhjapoolkeral on veetemperatuur ligi 3 kraadi kõrgem kui lõunapoolkeral. SOOLSUS · Merevee mineraalses koostises on enam kloriide-rohkem NaCl (78%), sulfaate ja karbonaate KESKMINE SOOLSUS 35 PROMILLI · Lähistroopilistel ja troopilistel aladel on auramine suurem ja ka soolsus suurem · Keskmisest madalam soolsus ekvaatoril (sajab palju, auramine väike) 1) Läänemere soolsust vähendab kitsad Taani väinad. 2) Jõgede sissevool. 3) Sajab rohkem, kui aurustub. · Soolsust mõjutavad: sademete hulga ja auramise vahekord, jõgede suubumine,
20 % OA-st). Utmisel kuumutamise mõjul laguneb põlevkivi õliks, gaasiks ja poolkoksiks. Põlevkivi on moodustanud kihilaadseid kehi peamiselt savis ja lubjakivis. Suuremad põlevkivi varud on leitud Austraalias, Brasiilias, Kanadas, Hiinas, Venemaal, Kasahstanis, USAs ja teistes riikides. Põlevkivi ressurssi hinnatakse ca 4,1 · 10 11 tonni, millest ca 2/3 asub USAs. USA-le järgnevad Brasiilia ja Hiina. Eesti põlevkivi (kukersiit) koosneb 30-40 % orgaanilisest ainest ning 65-70 % mineraalses osast. Suurema osa orgaanilisest osast võib muunduda õliks. Kukersiitpõlevkivi on üks paremaid põlevkivisid maailmas. Eestis on kaks põlevkivi leiukohta – Tapa maardla, mis ei ole kasutusel, ja Eesti maardla. Põlevkivi utmisel tekkivad jäägid (poolkoks) pole kasutust leidnud ning on ligi 100m kõrgustesse kuhilatesse kuhjatud. Poolkoks uhutakse sademeveega laiali, mis viib spetsiifiliste reostustunnustega vee tekkeni, mis võib sattuda jõgedesse ja imbuda põhjavette.
Kaalium - Mulla liikuva kaaliumi varudest võib planeerida aastas kasutamist teraviljadel 20- 40% ja rühvelkultuuride puhul 40-60%. Kaltsium - mulla mineraalide koostises. Taimedele on omastatavad mullalauhuses olevad ja kolloididele neeldunud Ca2+ ioonid. Ca-vaesed on happelised mullad. Magneesium sisaldus sõltub lähtekivimist. Mg-vaesed on liivmullad. Antagonist Ca ja K-ga. Opt. Ca:Mg:K suhe 10-20:2:1,3-1,5 Väävel 90% org. aine koostises ja 10% mineraalses vormis. Varud suurenevad org. ja lubiväetiste kasutamisel. Puudusel langeb toidunisu kvaliteet. Raud mullas 1,0-6,0%, peamiselt mineraalide koostises. Mangaan sisaldus muutub vegetatsioooniperioodi jooksul ja sõltub mulla niiskusest, biol. tingimustest ja ka agrotehnikas. Rohkem sademeid vähem puudust. Mikroelemendid Boori sisaldus sõltub lõimisest ja keem. koostisest. Raskemad booririkkamad. Molübdeeni on karb
Tolmeldamine, zoohooria. 1.4. Obligatoorne mutualism- olukord, kus osalevate liikide ellujäämine sõltub täielikult teineteisest. Orhidoidne mükoriisa, obligatoorne vähemalt taimele. Seemnete idanemiseks vaja vähemalt seenpartnerit. 1.5. Fakultatiivne mutualism- osalevad liigid jäävad ellu ka iseseisvalt. 10. Mükoriisa olemus ja tüübid Mükoriisa e. seenjuur on mutualistlik, sümbiootiline assotsiatsioon mullaseente ja taimejuurte vahel, millel on väga oluline osa taimede mineraalses toitumises. Koosneb taimejuure- ja seenerakkudest. Nii õis- kui ka soontaimede puhul on umbes 70% esindajaist arbuskulaarse mükoriisaga. Mükoriisa kulu ja tulu: seen saab taimelt süsinikku, taimed saavad seenelt mullast pärit toitaineid ja vett, kaitset vaenlaste vastu, mullakeskonna parendust ja saasteainete resistentsuse tõusu, on olukordi, kus kulu on suurem kui tulu ja seen parasiteerib taimel. LOENG MM 2013_1, slaid19 (vaata lisaks)
väljenduvad eelkõige selgelt eristuvate mulla horisontide ilmumisega mullaprofiili. Mulla koostis Muld koosneb tahkest (mineraalne ja orgaaniline aine), vedelast (mulla vesi) ja gaasilisest (mulla õhk) osast. Enamasti moodustab põhiosa mulla tahkest mineraalne aine. Ainult liigniisketel aladel, kus tekib turbakiht on orgaanilisel ainel suurem osakaal. Mulla mineraalaine koosneb väga erineva suuruse, keemilise ja mineraloogilise koostisega osakestest. Mulla mineraalses aines esineb nii suuri kivimitükke kui ka väikesi saviosakesi. Rahvusvaheliselt tunnustatud skaala võtab setete granulomeetrilise koostise aluseks murendmaterjali diameetri. Osakesi grupeeritakse kokkuleppeliselt läbimõõdu alusel ja sageli iseloomustatakse mulla mineraalsete osakeste protsentuaalse sisalduse alusel. See võib muldades suuresti varieeruda. Murendmaterjali erinev granulomeetriline koostis põhjustab suuri erinevusi mulla ja murendmaterjali kvalitatiivsetes omadustes
Trifoperliin väetis ristikule) Asotobakteriin on mullas vabalt elav asotobakter, kes on võimeline siduma õhulämmastikku. Eritab mulda taime kasvu stimuleerivaid aineidja antibiootikume. Kasutatakse taimede lämmastiktoitumise parandamiseks. Fosforbakteriin lagundab mullas olevaid orgaanilisi fosforiühendeid. MINERAALVÄETISED, NENDE TOOTMINE JA KASUTAMINE 26. märts 2008 Mineraalväetised on mineraalses vormis olevad ühendid, mis sisaldavad ühte või mitut taimetoiteelementi ja mida kasutatakse saagi suurendamiseks või selle kvaliteedi parandamiseks ning mille mõju avaldub taimede toitumise kaudu. Mineraalväetiste tootmise ajalugu * 17. saj. Inglismaal kondijahu fosforväetisena. Kondijahu on aeglaselt toimiv ja taimedele raskesti kätteasaadav, lubatud kasutada maheviljelejatel. Eestis keelatud, sest kondijahu on tunnistatud keskkonnaohtlikuks jäätmeks. (Toodetakse Väike-Maarjas).
Kaltsiumivaesed on happelised mullad. Lisaks lubiväetistele viiakse kaltsiumi mulda ka mõningate kompleksväetistega Magneesium Sisaldus mullas sõltub suuresti mulla lähtekivimist. Magneesiumivaesed mullad asuvad Lääne-Virumaal, Harjumaal, Põlva ja Võrumaal. • Magneesiumivaesed on eelkõige liivmullad • Antagonist kaltsiumi ja kaaliumiga • Optimaalne Ca:Mg:K suhe 10…20:1:1,3…1,5 Väävel 90% orgaanilise aine koostises ja 10% mineraalses vormis. Väävlivarud suurenevad orgaaniliste ja lubiväetiste kasutamisel. Väävlipuuduse all kannatavad eelkõige ristõielised ja liblikõielised. Viimasel ajal on täheldatud väävlipuudusest tingitud kvaliteedi langemist toidunisul. Raud Mullas 1,0-6,0%, peamiselt mineraalide koostises. Raua lahustuvus on suurem happelises mullas. Liigniisketes ja tugevasti happelistes muldades võib liikuva raua liig osutuda taimedele toksiliseks. Mangaan
Väheneb vastupanuvõime haigustele ja kahjuritele. P – fosfor vajalik seemnete Lehtede, varte ja juurte kasvu Kasutatakse puudulikult, see kuhjub idanemiseks, juurdumiseks, nõrgeneb/lakkab. Alumised vanemad lehed taimedesse mineraalses vormis. õiepungade arenguks, muutuvad sinakaks. Leheroodude juurde Taimed valmivad enneaegu ega anna taimedes on teda 0.1...0.3% ilmuvad nekrootilised (kärbunud), tumedad suuri saake. või koguni mustad laigud. Lehed on sissepoole kokku kuivanud. K – kaalium tugevdab Avalduvad esmalt vanade, hiljem Avaldub lehtedel pruunide laikudena
tuul paljaks nühkinud. o Aabasood - laiade älveste ja kitsaste piklike või kaarjate rabapeenardega siirdesoo. Älved ja rabapeenrad moodustavad mosaiigi. Aapasood paiknevad lamedates seljakutevahelistes nõgudes (kaldpindadel), seetõttu on nad läbivoolulised. o Pingod - igikeltsatekkeline positiivne pinnavorm. Jäise tuumaga kühm külmunud mineraalses pinnases. Külmakühm tekib seepärast, et vesi külmudes paisub. Igikeltsa aktiivsesse ehk suvel sulavasse horisonti võib suvel teatud kohtadesse (nõgudesse) koguneda suurel hulgal vett, mis külma aastaaja saabudes külmub ning paisub ning seeläbi maapinda kergitab. Eluiga kuni 10 aastat. o Termokarst - igikeltsa laigutine sulamine, mille tagajärjeks on negatiivsete pinnavormide (alasside) kujunemine
mineraalide murenemisest, mõjutades seega aineringet. Huumus parandab mulla omadusi ja on toiteainete allikaks. Huumuse lagunemisel moodustuvad vesi, süsihappegaas ja mineraalained. Suur osa maismaast on kaetud erineva koostise ja erinevate omadustega muldadega. Mullad moodustavad muldkatte, mida nimetatakse pedosfääriks ja mis on üks noorematest Maa sfääridest, sest see hakkas arenema alles koos elusa loodusega. Muld on moodustunud maapinnal mineraalses kihis taimede ja mikroorganismide elutegevuse tulemusena. Muld katab õhukese pindmise kihina suurema osa maismaast, puududes vaid liivakõrbetes, kõrgmäestikes ja arktilistel aladel nn. külmakõrbetes, kus ei esine taimkatet. Mulla tekkes on oluline roll maakoore pindmise kihi kivimitel, nende koostisel ja murenemisel. Mulla tekkeks vajalikud tingimused on eelkõige seotud murenemisprotsessiga. Murenenud
Gleistunud leedemullad Lg m-3. Kõhu poorsus üle 95%, Dm alla 0,08 Mg m-3. Gleyi-Ferric Pogzols (WRB) Pü mineraalses osas 3842%, eripind B horisondis kuni 30 m2 g-1, teistes alla 510 m2 g-1. Aquic Spodosols (ST) Kõdus: pHKCl 33,3, H5,6 68 ja H8,2 7080 cmol+ kg-1, Alliikuv > 400500 mg kg-1, T 20 25 cmol+ kg-1, V 2030%; C:N 4045 Eesti muldkattest 0,9%, osatähtsus suurem metsamaadel (2,2%). Lg peamised esinemisalad
omaduste ja paljude muude tunnuste järgi eristuvad geneetilised horisondid, mille järjestus ja kombinatsioonid pole ühesugused. o Kõikidele muldadele on omane kvantitatiivselt kogusaagi või juurdekasvu kaudu mõõdetav produktsioonivõime ning kvalitatiivse tunnusena väljenduv viljakus. 1.3 Miks pole mullad ühesugused? Orgaanilis mineraalsed vastasmõjud mullatekkel» erinevused orgaanilises põhjustajas ja mineraalses osises. o Lähtekivimite geneetiline päritolu on erinev (tardkivim, settekivim) o Lähtekivimi mineraalne, keemiline ja granulomeetriline koostis erinev o Kihitine lasuvus, veehoidevõime ja läbilaskvus, õhustatus, soojenemine ja jahtumine erinev o Pealis ja süvakihtide ehitus mõjutavad mullateket o Geofüüsikalised tegurid (kliima, veereziim, huumusainet erinev koostis) jne. 1.4 Mulda iseloomustavad näitajad
Lämmastik atmosfääris laguneb looduslikult välgu kaasabil ning moodustab NxOx ühendeid, mis seostatakse sademetega ning sajavad alla - põhjustavad happevihmu. Taimed seovad N2 molekule fikseerimise protsessi käigus- edasi satub lämmastik mulda, kus erinevad bakterid ammonifikatsiooni ja nitrifikatsiooni protsesside käigus lämmastikuühendeid toodavad. Need ühendid lähevad ringlusse taimedes, kuna lämmastik on oluline toitaine. Samuti osa leostub ja salvestub mulla mineraalses osas. Ringlus toimub seni, kuni denitrifikatsiooni käigus lämmastik N2 või N2O kujul tagasi atmosfääri jõuab. Inimene on seda ringlust kõvasti muutnud. Põlemise käigus sisepõlemismootorites etc vabaneb jääkainena rohkesti NO-d, mis kiiresti oksüdeerub NO2-ks. Samuti on seotakse tööstuslikult lämmastikku väetistesse, kust nad satuvad looduses ringlusesse taimedes ja suuresti seotakse hüdrosfääri- põhjustades eutrofeerumist. 33
annaabi.ee 
