· Ettevõtte rahandusriskide juhtimine (valuutarisk, makserisk, likviidsusrisk jms) · Ettevõtte väärtuse juhtimine 86. Mis on finantsinstrument ja tooge näide olulisematest finantsinstrumentidest? Finantsinstrumendiks nimetatakse väärtpaberit, mille tulemusena tekib ühele osapoolele finantsvara ja teisele osapoolele finantskohustus või omakapital. Finantsinstumendid jagunevad järgmiselt: · Omandiõigust tõendavad väärtpaberid (aktsia, investeerimisfondi osatäht jmt) · Võlakohustust tõendavad väärtpaberid (võlakiri, hoiuse sertifikaat jmt) · Ostu- ja müügiõigust või kohustust tõendavad väärtpaberid (optsioonid, forvardid, futuurid) 87. Tooge välja ettevõtte peamised finantseerimisallikad. 88. Mis on riskikapital ja kes seda Eestis pakuvad? Riskikapital on kapital, mis investeeritakse märkimisväärset riski sisaldavatesse tehingutesse,
5) näitab keskpangale raha- ja pangandustingimuste muutusi; Rahaturul on võrgustruktuur ja see koosneb eraldiseisvate finantsinstrumentide mitmest allturust. Erinevalt enamikust teistest turgudest on rahaturg hulgiturg, kus tehingud on suured. Kapitaliturg - Finantsturg, kus kaubeldakse väärtpaberitega, mille tagasimaksmise tähtaeg on vähemalt üks aasta; institutsioon, mille kaudu majanduses kogutud säästud antakse edasi 7. Panga bilansi komponendid. Aktiva: raha ja reservid, rahaturu väärtpaberid, antud laenud, finantsinvesteeringud Passiva: hoiused, laenud pankadelt, omakapital. 8. Vastandlikud eesmärgid finantsjuhtimises. Ettevõtte väärtuse maksimeerimine Riskide minimeerimine läbi likviidsuse tagamise Leidmaks parima võimaliku kombinatsiooni riskist, likviidsusest & ettevõtte väärtusest, peab tegema kompromisse. 9. Likviidsuse juhtimine panganduses.
äriüksuste sees erinevad funktsioonid ning funktsioonid jagatud mitmete töögruppide vahel st suur püramiid) ning seetõttu keeruline luua alt-üles ja ülevalt-alla kulgevat mõõdikute süsteemi. Mõõdikute süsteem baseerub paljudel erinevatel mõõdikutel ning info kogumine on aeganõudev. 18. Millised on turuväärtusel põhinevate mõõdikute olulisemad plussid ja miinused? Lisanduv turuväärtus MVA = ettevõtte turuväärtus - investeeritud kapital. Investeeritud kapital = omakapital + intressi kandvad kohustised bilansilises maksumuses = varad – mitterahalised bilansikirjed Puudused: 1. Ei arvesta kapitali alternatiivkulu 2. Ei saa arvutada üksuse tasemel ning avalikult mittekaubeldavate aktsiate puhul 19. Millised on finantsmõõdikute olulisemad plussid ja miinused? Finantsmõõdikud - EPS, ROIC, ROE, EP, EVA, DCF. EPS - kasum aktsia kohta (EPS kasv %) = (puhaskasum – eelisaktsia dividendid) /
ÜHINGUÕIGUS Ühinguõiguse mõiste - õigusnormide kogum, mis reguleerib ühingutega seonduvaid küsimusi. Ühinguõiguse allikad · Põhiseadus (§ 31 ja 48) · Äriseadustik · Tulundusühistuseadus · Mittetulundusühingute seadus · Sihtasutuste seadus · Tsiviilseadustiku üldosa seadus · Võlaõigusseadus · Euroopa Liidu Nõukogu määruste rakendamise seadused · 2157/2001 Euroopa äriühingu põhikirja kohta · 2137/85 Euroopa majandushuviühingu kohta · 1435/2003 Euroopa Ühistu põhikirja kohta · Euroopa Liidu ühinguõiguse direktiivid Juriidilise isiku mõiste Juriidiline teooria
SISUKORD 1. Äriseadustiku põhialused 2 Äriseadustiku üldsätted 3. Ärinimi 4. Prokuura 5. Füüsilisest isikust ettevõtja 6. Äriregister 7. Tulundusühistu 8. Mittetulundusühingud ja sihtasutused 9. Täisühing ja usaldusühing 10. Osaühing 11. Aktsiaselts 12. Osaühingu ja aktsiaseltsi lõpetamine 13. Filiaal 14. Ühinemine, jagunemine ja ümberkujunemine 2 1. Äriseadustiku põhialused Äriseadustikku (edaspidiselt ÄS) võib seaduse autorite seisukohast pidada kaubandusõiguse ehk äriõiguse kodifikatsioon, mis kehtestab uute põhimõtete alusel reeglid majandustegevuses osalejatele esitatavate juriidiliste nõuete ning ettevõtjate registreerimise osas. Seadus hõlmab mitmeid varem valitsuse määruste tasandil reguleeritud (näit. aktsiaseltsid) või sootuks reguleerimata valdkondi (näit. nime kaitse, filiaal, ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine, prokuura, FIE jne). Seadustiku põhiideeks
kindlustusseltsidele (sõltuvalt kindlustusliigist 5-20 miljonit krooni), investeerimisühingutele (50 000- 730 000 EUR), investeerimisfondi fondivalitsejale (125 000 3 miljonit EUR) ja e-raha asutusele (1 miljon EUR). Lisaks on erinevate seadustega kehtestatud mõnedel tegevusaladel tegutsemiseks kõrgendatud aktsiakapitali nõuded, mille põhjendatuses võib küll kahelda. Viimaste juhtumitena saab nimetada näiteks erakooli pidamist ja vedelkütuse käitlemist. Aktsiaseltsidele kehtivate reeglite juures tuleb arvestada asjaoluga, et neile aktsiaseltsidele, mille aktsiad on noteeritud avalikul väärtpaberibörsil, kehtivad erinevalt teistest aktsiaseltsidest mitmed kõrgendatud nõuded, mis tulenevad väärtpaberituru seadusest ja börsireeglitest, samuti peavad need aktsiaseltsid rakendama Hea Ühingujuhtimise Tava. Erisused OÜst: 1. AS suhteid aktsionäridega on võimalik kujundada paindlikumalt 2. Aktsiatega tehingute tegemine vähem formaalsem 3
Finantsvahendajad kahes grupis: 1)Houiseid vastuvõtvad finantsasutused(pank-võtavad kõikidelt ; hoiu-laenuühistud-võtavad liikmetelt) 2)Hoiuseid mittevastuvõtvad asutused(kindlustus ; invest.fondid ; pensioni fondid) Säästja vajadused finantsvahenduse suhtes : 1)laenu andmisega kaasnevad alati riskid, mida kõik säästjad soovivad võimalikult minimeerida Laenuriskid: 1)makserisk-laenuvõtja ei suuda või ei soovi laenu tagasi maksta koos intressiga 2)tururisk- laenutagatiseks antud turuväärtus väheneb riigis valitseva majandusliku olukorra tõttu(inflatsioon;turu kadumine) 3)likviidsusrisk : -säästja vajab laenusummat enne lepingu tähtaja saabumist(laenuandja) -ei suuda laenu tähtaaegselt tagastada(laenuvõtja) 4)hajutamisrisk – ühe hoiuse väljamaksmine ei tohiks otseselt sõltuda mingi konkreetse laenu tagastamisest(nt. Laenuvõtja ei maks pangale õigeaegselt ja pank ei maksa laenuandjale)
Maksumaksjal on õigus kasust maha arvata müügiga või vahetamisega otseselt seotud dokumentaalselt tõendatud kulud, milleks on: - kulutus, mida tegemata ei saa kinnisvara võõrandamise tehingut sooritada (näiteks müüja poolt makstud notaritasu, riigilõiv) - kulutus, mis on tehtud müüdava või vahetatava vara turuväärtuse tõstmiseks (näiteks majaomanik ostab enne maja võõrandamist sundüürnikule korteri ning on tõestatav, et selle tagajärjel maja turuväärtus tõusis) - kulutus on tehtud seoses tehingu edukama sooritamisega (näiteks maakleritasu, kinnisvara hindamise tasu) - kasvava metsa raieõiguse võõrandamisel on õigus tulust maha arvata metsauuendustööde kulud Kasust ei ole õigust maha arvata kinnisvara haldamisega seotud üldkulusid (näiteks võõrandatava korteri korrashoiukulud, kommunaalkulud, elektriarved jmt). Soetamismaksumus on:
ÕIGUSE ALUSED 2011/2012 KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 1. Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? · Avalik võim · Territoorium, millel see avalik võim kehtib · Rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Riigil on 3 põhitunnust: 1)territoorium Territooriumi moodustavad maa-ala, maapõu, õhuruum ja kui tegu on mereriigiga, siis ka territoriaalvesi. Riigi alla kuuluvad tinglikult ka selle riigi lipu all liikuvad alused ning teistes riikides asuvad saatkondade territooriumid. Riigi territooriumi määrab riigipiir, mis määrab ühtlasi ka riigi suveräänsuse ulatuse. Riigipiiri rikkumine on alati karistatav. 2)rahvas/elanikkond Rahvas moodustub kõigist antud riigi alal elavatest ja selle seadustele alluvatest isikutest. Olenevalt oma sidemetest ant
1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efektiivsuse määratlemine on
pole pole 2500 EUR 25 000 EUR määr põhikirjaga pole / erandjuhtudel Väärtpaberid pole pole pole aktsiatäht osatäht Kohustuslik nimiväärus, osa või pole pole 100 EEK 10 EEK pole sissemakse suurus viivitamatult või viivitamatult või
kohaselt on õigus inimeste tegudes ja käitumises väljenduv sotsiaalsete suhete kord. Riik peab seda korda kaitsma kohtu abil, kes rakendab õigust erinevate huvide kooskõlastamiseks ja nende vahel kompromissi saavutamiseks, samuti sotsiaalse kontrolli teostamiseks. Esmane eesmärk on mitte niivõrd formaalse õiguse kuivõrd õigluse teostamine. (anglo- ameerika) Õiguse loomuõiguslik käsitlus on rajatud õiguse, eetika ja õigluse tiheda seose tunnustamisele. Igas ühiskonnas on riigis kehtivate normide (sh ka õigusnormide) kõrval olemas kõrgema jõuga normid, mis väljendavad inimeste poolt tunnetatavaid universaalseid ja muutumatuid põhimõtteid (isikuvabadus, inimõigused, inimväärne elukeskkond jms). Riigi ja õiguse omavaheline seos Õigus on riigivõimu teostamise vahend, mille abil riik loob tingimused oma eesmärkide saavutamiseks. Riigi kui ka õiguse kujundab ühiskond oma arengu käigus vastavalt oma vajadustele. Kiris ,A., Kukrus A., Nuuma P., Oidermaa E. (2009)
EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Kauem otsustust teha ei saa, varem võib teha. 6 kuud. Positiivne moratooriumi lõpp, seaduses on toodud ära järeldused, mil seda kasutada saab. Kõik makseraskused on kõrvaldatud, klientide huvid on kaitstud. Pole ühtki alust, mis tunnistaks tegevusloa kehtetuks tunnistamist. Negatiivne stsenaarium kui moratoorium lõpeb ja krediidiastutus ei vasta nõuetele, siis tegevusluba kuulutatakse kehtetuks tuues aluseks Krediidiasutuste seaduse. Täna kehtivate seadustega analoogsed sätted olid ka esimeses seaduses. Seotud järgmiste ajenditega: · EL ja rahvusvahelise valuutafondi ekspertlikke arvamusi arvestati. Millised on seadusest tulenevad krediidiasutuse lõpetamise viisid? · Vabatahtlik kui panga omanikud ise võtavad ostuse vastu · Sundlõpetamine kui algatuse teeb finantsinspektsioon · Läbi pankroti ehk maksejõuetuse korral Krediidiasutuste seaduse erinormiks Pankrotiseadus.
TALLINNA ÜLIKOOL ÜHISKONNATEADUSTE INSTITUUT ÕIGUSE ALUSED Loengukonspekti alus Lektor Aare Kruuser Tallinn, 2015 SISUKORD PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED ÕIGUSE ALUSED. ÕIGUSTEADUSE PÕHIMÕISTED SISSEJUHATUS ÕIGUSTEADUSESSE 01 SISSEJUHATUS 02 ÕIGUSE ROLL ÜHISKONNAS. Miks peab õigust tundma 03 ÕIGUSLIK REGULEERIMINE 03.1. RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTED REFERAADID JA ESSEED TEEMADE KAUPA VASTUSED KORDAMISKÜSIMUSTELE Õigusvõime, sest Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime............................5 PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED TEEMADE KAUPA..............................................5 MIS ON ÕIGUS. MIKS PEAB ÕIGUST TUNDMA..........................................................148 SOTSIAALNE REGULEERIMINE....................................................................................148 Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused.....................................
Üldosa - tegeleb üldprintsiipidega, mis kehtivad kõigi kohalike omavalitsuste puhul (näiteks PS printsiipide järgimine). Eriosa käib erinevate munitsipaalõigussüsteemide spetsiaalse väljaarendamise kohta. Eestis eksisteerib ühtne KOV korraldus. Munitsipaalõigust saab jaotada ka: · materiaalseks munitsipaalõiguseks (hõlmab riigiõiguse ja omavalitsuskorraldusõiguse õiguslikku alust, mille realiseerimise puhul tuleb arvestada kehtivate menetlusreeglitega määrusandlikmenetlus, istungi kokkukutsusmise menetlus, valimisprotseduur jne); · menetluslikuks (protsessuaalseks) munitsipaalõiguseks (tähendab konkreetse õiguse elluviimist; näiteks: KOV konstitutsiooniline kaebus); · välismaiseks munitsipaalõiguseks (välisriigi munitsipaalõigus) · siseriiklikuks munitsipaalõiguseks; · EL munitsipaalõiguseks; · rahvusvaheliseks munitsipaalõiguseks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
