Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad. Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tehnoloogiad, channel, cmos, puudutustundlikROM 1)SRAM Bubble CD-ROM PROM 2)DRAM Ferrite core Floppy disk CD-R EPROM hard disk CD-RW EEPROM magnetic d DVD FlashEPROM tape Magnetic-optical gologrphy Alamprogrammide poole pöördumine. ! Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad. Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad : - - - , c , p-channel MOS, Complementary MOS (CMOS) . : - () -- , . (, ) , -- TTL-- ( H type, L type) - - , (, , ), . , , . ECL : 1 , 0, , , 2 , , - , - ; IIL ); 3- , - ; /, - , - . . ( , ) RISC ja CISC protsessorid, mikroprogramm.
seda kiiremini seda teenindatakse Mälude klassifikatsioon suvapöördusmälu jadapöördusmälu pooljuhtmälu magnetmälu magnetmälu optiline mälu mittesäiliv säiliv säiliv säiliv säiliv Static RAM ROM ferriit mullmälu CD-ROM Dynamic RAM PROM floppy disk CD-R EPROM hard disk CD-RW EEPROM magnet disk DVD FlashEEPROM Lint M/O Holograafiline Alamprogrammide poole pöördumine. Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad. Bipolaarsed tehnoloogiad: dioodloogika: kokku ühendatud n-p pooljuhid lüliti avatud, kui vool kulgeb noole suunas. Väljundvoolu hergnevustegur dioodide arv loogikaskeemis piiratud, kuna vastasel juhul võib ühte dioodi hakata läbima liiga suur vool ... summa eelnenud dioodidest * I ... vana, ei kasutata TTL Transistor-Transistor Loogika: bipolaarne transistor ... npn = emitter-base- collector ja pnp = emitter-base-collector ... viimane on negatiivse loogika näide (invertor)
.... 5 NOT ............................................................................................................................................... 5 NAND ........................................................................................................................................... 5 NOR .............................................................................................................................................. 6 Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad .............................................................................................. 6 Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad .............................................................................................. 6 unipolaarsed tehnoloogiad (Metal Oxide Semiconductor Field Effect Transistor - MOSFET) .............................................................................................................................................. 6
samuti transistoritega. (Bipolaarne tehnoloogia). Suur edusamm- dioodide asemel transistorid. Tarbib vähem voolu ja kiirem. * STTL (Schollky TTL e. Low TTL)- kasutatakse Soti dioodi. Pannakse transistori ette diood, et transistor ei küllastuks, kuna küllastunud transistori sulgemine võtab kauem aega. Järelikult on TTL- st kiirem. * ECL- (Emitter Coupled Logic)- bipolaartransistoridel põhinev, kiiretoimeline. Väga kiire. * MOS (Metal Oxyde Silicon)- unipolaarne tehnoloogia * NMOS (n- channel MOS)- n juhtivusega MOS- loogika. * PMOS- P juhtivusega MOS loogika * CMOS (Complementary MOS) Kasut. arvutiskeemides. Aeglasemad, kui bipolaarsed, kuid võimaldavad suurema pakkimistiheduse, energitarve väiksem. 3.TRIGERID Triger on mäluelement, mis säilitab 1 biti informatsiooni. Triger on kahe stabiilse olekuga loogikalülitus (1 või 0). Trigeri olek vastab tema väljundsignaalile. Sõltuvalt sisendsignaalist säilitab triger endise oleku või muudab seda hüppeliselt
..........................5 NOT............................................................................................................................................. 5 NAND..........................................................................................................................................5 NOR.............................................................................................................................................6 Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad .................................................................................... 6 unipolaarsed tehnoloogiad (Metal Oxide Semiconductor Field Effect Transistor - MOSFET) . 6 n-channel MOS (Metal Oxide Semiconductor - MOS)...........................................................6 p-channel MOS........................................................................................................................6 Complementary MOS (CMOS)..................................
Sõna nihutamisega infosisenditeks ja juhtsisenditeks, lugemiseks. Info on salvestatud väiksem. (MOS (Metal Oxyde muundatakse rööpkoodis esitatud kusjuures infosisendite arv püsimällu kas pooljuhtmälukiibi Silicon)- unipolaarne tehnoloogia info jadakoodiks ning vastupidi. määrab ära juhtsisendite arvu valmistaja või kasutaja poolt. NMOS (n- channel MOS)- n Sõna pikkus sõltub registri ning vastupidi. Vastavalt Info salvestamist püsimällu nim. juhtivusega MOS- loogika. trigerite arvust ning võib olla juhtsignaalile kommuteeritakse püsimälu programmeerimiseks PMOS- P juhtivusega MOS väga erinev. Enam on levinud 8-, multipleksori väljundisse signaal .Püsimälude tähtsamad alaliigid:
Arvutid I eksamiküsimuste vastused Eero Ringmäe mai 2002 õj = Teet Evartson I Digitaalloogika 1._Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad: Bipolaarsed tehnoloogiad: dioodloogika: kokku ühendatud n-p pooljuhid lüliti avatud, kui vool kulgeb noole suunas. Väljundvoolu hergnevustegur dioodide arv loogikaskeemis piiratud, kuna vastasel juhul võib ühte dioodi hakata läbima liiga suur vool ... summa eelnenud dioodidest * I ... vana, ei kasutata TTL Transistor-Transistor Loogika: bipolaarne transistor ... npn = emitter-base- collector ja pnp = emitter-base-collector ... viimane on negatiivse loogika näide (invertor)
Arvutid I eksamiküsimuste vastused Eero Ringmäe mai 2002 õj = Teet Evartson I Digitaalloogika 1._Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad: Bipolaarsed tehnoloogiad: dioodloogika: kokku ühendatud n-p pooljuhid lüliti avatud, kui vool kulgeb noole suunas. Väljundvoolu hergnevustegur dioodide arv loogikaskeemis piiratud, kuna vastasel juhul võib ühte dioodi hakata läbima liiga suur vool ... summa eelnenud dioodidest * I ... vana, ei kasutata TTL Transistor-Transistor Loogika: bipolaarne transistor ... npn = emitter-base- collector ja pnp = emitter-base-collector ... viimane on negatiivse loogika näide (invertor)
................................................................... 22 2. Alamprogrammide poole pöördumine. ................................................................................... 22 3. Pinumälu (stack) realiseerimine ja kasutamine protsessoris....................................................22 20. PILET.........................................................................................................................................22 1.Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad. ............................................................................23 2. RISC ja CISC protsessorid, mikroprogramm. .........................................................................23 3. Pinumälu (stack) realiseerimine ja kasutamine protsessoris....................................................23 21. PILET.........................................................................................................................................23 1
PILET 1 TRIGERID Triger on mäluelement, mis säilitab 1 biti infot. Trigeril on 2 stabiilset olekut, mis vastavad loogikalülitustele 0 ja 1. Trigeri olek vastab tema väljundsignaali väärtusele mingil ajahetkel. Sõltuvalt sisendsignaalist olek kas säilib või muutub vastupidiseks. Väljundeid on üldjuhul 2 QjaQ. Kasutatakse mäluelementidena registrites, loendurites jne. Informatsiooni salvestusviisi järgi jagunevad kaheks: asünkroonsed infot salvestatakse vahetult sisendisse antud signaalidega sünkroonsed võimalik vaid sünkroimpulsi(clock) olemasolul. Sünkroniseerimine kui trigeriga on ühendatud lubav sisend, mille kõrgel väärtusel(1) loetakse sisse uued sisendid ja toimuvad üleminekud, madalal olekul(0) on triger passiivne ja säilitab oma endise oleku. Sõltuvalt tööpõhimõttest ja ehitusest jagunevad trigerid:
..................................................................................................... 26 2. Käsuformaadid- 0, 1, 2, 3 ja 1,5 aadressiga arvutid. VT IX piletit....................................26 3. Pinumälu (stack) realiseerimine ja kasutamine protsessoris. VT XI piletit.......................26 XVI.......................................................................................................................................... 26 1. Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad.....................................................................27 2. RISC ja CISC protsessorid, mikroprogramm.....................................................................28 3. Andmeedastus arvutis (järjestikandmeedastus, paralleelandmeedastus, veakindlad koodid)................................................................................................................................ 28 XVII...............................................................................
teda viia ühte tema püsivatest olekutest (kirjutamine). Millistel füüsikanähtustel mälud põhinevad: deformatsioon, laeng, positiivne tagasiside, magnetilised nähtused, optilised nähtused, viiteliin. Klassifikatsioon II joonisel allpool: Pilet 15 1. Registrid. Vaata Pilet9 2. Käsuformaadid- 0, 1, 2, 3 ja 1,5 aadressiga arvutid. Vaata Pilet3 3. Pinumälu (stack) realiseerimine ja kasutamine protsessoris. Vaata Pilet11 Pilet 16 1. Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad. 2. RISC ja CISC protsessorid, mikroprogramm. 3. Pinumälu (stack) realiseerimine ja kasutamine protsessoris. Vaata Pilet11 Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad Bipolaarsed tehnoloogiad: dioodloogika: kokku ühendatud n-p pooljuhid lüliti avatud, kui vool kulgeb noole suunas. Väljundvoolu hargnevustegur dioodide arv loogikaskeemis piiratud, kuna vastasel juhul võib ühte dioodi hakata läbima liiga suur vool ... summa eelnenud dioodidest * I ..
29. Katkestused arvutis (Intrrupt) [1] 30. Protsessori üldstruktuur[1] 31. Optilised mäluseadmed[1] 32. Magnetmäluseadmed[1] 33. Klaviatuur[1] 34. Mälu hierarhia arvutis[1] 35. Mälu organiseerimine: koostamine mitmest moodulist ja vaheldamine (Interleaving)[1] 36. Printerid[1] 37. Juhtautomaat: osa käsu täitmisel ja realiseerimine[1] 38. Koodimuundur[1] 39. Erineva pöördus viisiga mälud :FILO, FIFO, assotsiatiivmälu, kahe pordiga mälu[1] 40. Puudutustundlik ekraan[1] 1. Loendurid[4] *Loenduriteks nimetatakse impulsside loendamiseks ette nähtud loogikaskeemi. Loendureid kasutatakse nii automaatikaseadmetes kui ka arvutustehnikas. Sisenditesse püütakse impulsid, väljundiks 0,1 kombinatsioonid. Erinevate väljundkombinatsioonide arvu nim. mooduliks. *E sisend- ,,enable" sisend, mis lubab loendamise. *Sõltuvalt signaali ülekandeviisist jaotatakse loendureid veel:
järel psigutab mõne NOP (no operation) käsu, mis midagi ei tee, kuid tema käsukood loetaks eikkagi protsessorisse. Protsessorites on tihti eraldi loogikaskeem mis tegeleb hargnemiste ennustamisega, et muuta konveier efektiivsemaks. Hargnemise ennustamine toimub teatud statistiliste kriteeriumite järgi ja ei saa anda alati õiget tulemust, kuid siiski suudab vähendada konveieri uuesti käivitamise vajaduse tõenäosust. 15. Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad. Bipolaarsed tehnoloogiad: dioodloogika: kokku ühendatud n-p pooljuhid lüliti avatud, kui vool kulgeb noole suunas. Väljundvoolu hergnevustegur dioodide arv loogikaskeemis piiratud, kuna vastasel juhul võib ühte dioodi hakata läbima liiga suur vool ... summa eelnenud dioodidest * I ... vana, ei kasutata TTL Transistor-Transistor Loogika: bipolaarne transistor ... npn = emitter-base-collector ja pnp = emitter-base-collector ... viimane on negatiivse loogika näide (invertor)
programmide ja algoritmidega, infot edastab spetsiaalne kontroller. Odav, laiendatav, aeglane, kohmakas. Võimalik ka puhtalt riistvaraline lahendus --> sellisel juhul luuakse iseseisev trükkplaat, mis sobib ainult antud ülesande lahendamiseks. Ülesande püstitamine --> projekteerimine --> mikroskeemi valmistamine --> Application Specific Integrated Circuit. Kallis, kiire, sobib suurte andmekoguste ning ekstremaalsete rakenduskohtade jaoks. Programmeeritav loogika: Tehnoloogiad: SRAM tech – StaticRAM trigerid ühendatakse mux-ga. AntiFuse tech – programmeeritavad maatriksid, milles saab erinevaid programme luua, põletades programmaatoriga maatriksi sõlmedest 'fuse' ühendusi. metall-amorfne_räni-metall ühendused. EPROM tech – Erasable Programmable Read Only Memory – EPROM transistorid, millel npn-ühenduse paisu ning pooljuhi vahel on veel teine, nn ujuvpais, mis ei lase laengul transistorist hajuda, kuid võimaldab andmeid UV- kiirgusega kustutada.
See võimaldav programmis nt tsüklites liikuda nihke võrra edasi või tagasi. Võimaldab programmi mälus laadida suvalisse kohta, sest siirded tehakse mainitud aadressi suhtes. Spetsiaalse riistvara realiseerimine Ainult 1 % kogu riistvara toodangust leiab kasutust PC-sugustes üldotstarbelistes arvutites, millega me igapäevaselt teadlikult kõige rohkem kokku puutume. Need tehnoloogiad, mida kasutatakse üldotstarveliste protsessorite ja süsteemi muude komponentide valmistamiseks, ei anna alati parimat tulemust kõikides rakendustes. Realiseerimise võimaludsed: Programmne realisatsioon. Alati saab suvalist algoritmi, mis juhib ükskõik millist seadet, realiseerida universaalarvutis programmina. Realisatsioon on programmne selles mõttes, et juhtalgortim on realiseeritud arvuti mälus säilitava programmina, mida prostessoris käsk käsu järel täidetakse
CB). 7. Erinevad siinid ja nende osa andmevahetuses (AB, DB, CB). 9. Optilised mäluseadmed. 10. Vahemälu ( Cache) organiseerimine (otsevastavusega, assotsiatiivne, kogum assotsiatiivne). 11. Enamkasutatavad kombinatsioonskeemid. 12. Klaviatuur. SILVER 13-18 13. Paralleelarvutid (SISD, SIMD, MIMD, MISD). 14. Printerid ja värviline trükk. 15. Magnetmäluseadmed. 16. Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad 17. Erineva pöördumis viisidega mälud :LIFO, FIFO, assotsiatiivmälu ja kahe pordiga mälu. 18. RISC ja CISC protsessorid, mikroprogramm. TAUSTAVÄRVIGA KÜSIMUSED ON VASTAMATA!!! MIHKEL 19-22 19. Arvutite veakindlus, veakindlad koodid.* 20. Enamkasutatavad järjestiskeemid. 21. Suvapöördusmälud. * 22. LCD, LED, OLED, plasma kuvarid. * 23. Puutetundlikud ekraanid. * 24. RAID ja SSD kettad. * JEVGENI 23-29 - Fancy color 25
Kahendfunktsioone saab esitada olekutabelite abil, kus 2 n (n- argumentide väärtuste võimalike kombinatsioonide arv) reas on antud kõikvõimalikud argumentide väärtused kombinatsioonid ja tabeli paremas veerus igale argumendikombinatsioonile vastav funktsiooni väärtus. AND (JA, loogiline korrutamine, konjuktsioon) OR (VÕI, loogiline liitmine, disjunktsioon) NOT (EI, loogiline eitus, inversioon) Teisendusvalemid: · Diskreetne aeg Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad Esimesed digitaalsetest integraallülitustes kasutati lülituselementidena bipolaartransistore, sest nende valmistamise tehnoloogia oli rohkem arenenud. Hiljem aga osutus, et suure tihedusega lülituste tarbeks on unipolaarne e. väljatransistor palju sobivam. Viimaste valmistamine nõuab vähem tehnoloogilisi operatsioone ja vähem pinda ühe lülituselemendi kohta. Seetõttu valmistati esimesed mikroprotsessorid eranditult väljatransistoride baasil.
Sisukord 1. Analooginfo, digitaalne info, ADC, DAC ja helikaart (14, 327-335) .................................... 2 2. Enamkasutatavad kombinatsioonskeemid (41-79) ................................................................. 3 3. Enamkasutatavad järjestiskeemid (80-124) ............................................................................ 4 4. Protsessori struktuur: käsuloendur, käsuregister, käsu dekooder, juhtautomaat ja operatsioonautomaat (125-132) ..................................................................................................... 5 5. Konveier protsessoris ja mälus (163-167 mälu + 184 cpu) .................................................... 8 6. Vahemälu (Cache) (171-182) ................................................................................................ 10 7. Protsessori töö kiirendamine: superskalaarne protsessor, konveier, SIMD, spekulatiivne täitmine, mitmetuumalised protsessorid (183-186) .................................
reziimis ning puudub vajadus loogilise 1 puhul sisendvoolu piirata), sisendpinge lävipinge olemasolu avanemisel. PS! Hiljuti kasutati ehitusel ka DTL - trantsistorid kus on kasutatud dioode ehk Diood- Transistor Loogika. Samuti ka TTL ja ECL (emitte coupling Logic) Komplementaarloogikaelementideks (e CMOS) - element, mis koosneb kahest ühesugusest, kuid erineva kanaliga transistoreid nimetatakse komplementaarseks paariks Kui CMOS paari sisendile anda kõrge pingenivoo (loogiline 1), siis N-MOS on eelpingestatud nii, et ta on täielikult avatud. P-MOS aga on eelpinge alla lävipinge ja P-MOS on seetõttu suletud ehk siis tema takistus on väga suur. CMOSi tüüritavus sõltub ühest küljest väljundivoolust ja teisest küljest järgnevate elemntide sisendite summaarsest mahtuvusest. Trigerid 1. RS-TRIGER (ingl flip-flop) Puudus peitub asjaolus, et aktiivne nivoo saab olla korraga kas R või S
(flash memory), mis erineb selle poolest, et teda on suhteliselt lihtne üle kirjutada. Välkmälu ehitusest on pikemalt räägitud käesoleva materjali punktis 5.7 ,,Välkmäluseadmed". Püsimälu kiip asub tavaliselt otse emaplaadil või on sellega ühendatud vastava pesa abil. 1.3.1 Konfiguratsioonimälu Peale RAM-i ja ROM-i on arvutis väike mäluosa, kus hoitakse teavet arvuti konfiguratsiooni kohta. Konfiguratsioonimälu asub otse emaplaadil ja ta on ehitatud CMOS (Complementary Metal-Oxide Semiconductors) transistoride baasil. Info säilimiseks sellises mälus on vajalik katkematu elektritoide. Kuna CMOS mälu ei nõua tugevat voolu, sobib vooluallikaks akumulaatorpatarei, mis paigutatakse emaplaadile. Konfiguratsioonimälus hoitakse teavet arvuti ja tema lisaseadmete (kõvaketta ja disketiseadmete tüübid, parool jne.) kohta. Konfiguratsioonimälu nimetatakse ka Setup
eelnevast. See ongi kood, mida lugemis/kirjutamispea ära tunneb ja arvutile arusaadavaks kahendkoodiks teisendab. Magnetmäluseadmed pole eriti vastupidavad päiksele ja kuumusele. Nende tingimuste mõjul kipuvad osakesed endi asendeid iseseisvalt muutma. Mahud jäävad vahemikku mõnest MB- st sadade GB-deni. Magnetmäluseadmed on mugavad info säilitamiseks, kuid vajavad hoolikat ümberkäimist. PILET 7. Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad. Oksüdeerimine on räni-oksiidi kihi tekitamine räni kristalli pinnale. Oksüdeerimine toimub termiliselt temperatuuril 1000-1300C. Kõigepealt juhitakse lahtise otsaga kvartstoru lämmastikku, millega välditakse räniplaatide kokkupuudet õhuga ja võimalikku saastumist. Seejärel minnakse üle tööreziimile, milleks avatakse üks kraanidest. Kuivhapnik, märghapnik või veeaur. Ränioksiidi kihi paksus on tavaliselt 0,5-1um.
LCD, LED, OLED ja plasma kuvarid. Passiivmaatriks ja aktiivmaatriks. LCD kahe soontega klaasplaadi vahel on vedelkristallid, mis juhivad valgust. Vedelkristallid võtavad soontega sama suuna ning kuna sooned on risti, siis tekivad keerdunud ahelad. Kui lasta valgust läbi, siis oleks polarisatsioon 90 kraadi. Kui nüüd vedelkristalli mõlemale poole panna elektroodid ja juhtida sealt läbi pinge, siis oleks polarisatsioon endine. Luues 3-kihilise elemendi -> filter (0 pol) valgusallikas vedelkristall filter (0 pol) ja juhtides sealt läbi pinge, siis ei laseks filter valgust läbi. Kui pinge maha keerata, siis oleks polarisatsioon jälle 90 kraadi. LCD kuvarid vajavad valgusallikat. Nt: ekraanitagune peegel (kelladel), ekraanitagune aktiivne valgusallikas, kombineeritud. LED valgusallikaks valgusdiood, mis võimaldab teha õhemaid ekraane (nt läpakas). LEDil halvem kvaliteet, kui LCD, nt väga heleda valguse korral ekraani raske näha. Vähem jahutada, sest tarbim v�
Kombinatsioonskeemid ja järjestiskeemid. Kõikides arvutites kasutatavad loogikaskeemid kuuluvad kahte suurde klassi. 3. võimalust ei ole. Kombinatsioonskeemid on sellised loogikaelementidest koostatud skeemid, millel ei ole mälu omadusi. Nad kirjelduvad loogikafunktsioonidega, milles ei ole aja parameetrit. Teades hetke sisendit, saame arvutada samal hetkel väljundite väärtused vastava loogikafunktsiooni abil. Ei ole oluline, millised olid sisendite väärtused varasematel hetkedel. Kui väljundeid on mitu, siis on iga väljundi jaoks eraldi funktsioon. Järjestikskeemid on sellised loogikaelementidest koostatud skeemid, millel on mälu omadused. See tähendab, et kõnealusel hetkel on väljundite väärtuste määramiseks vaja teada väljundite väärtusi ka eelnevatel hetkedel. Sel juhul sisaldab olek infot eelnevate hetkede väljundite väärtuste kohta. Sünkroonsel skeemil on spetsiaalne taktsisend, mis määrab üleminekuaja ühest olekust teise. Asünkroonsel järj
ARVUTI EHITUS AJALUGU XX sajand enne II maailmasõda II maailmasõda Ja edasi .... Elektroonika ja arvuti Elektroonika areng peale sõda Releearvuti Mark I XX sajand elektronarvuti sünd ARVUTITE KOLM PÕLVKANDA II. Põlvkond transistor arvutid I. põlvkond lamparvutid III. Põlvkond integraalskeemidel põhinevad arvutid Tarkvara areng koos põlvkondadega I Jäiga ühe programmi täitmisega II multitöö ja katkestused, programmeerimiskeeled III OS keerukad programmeerimiskeeled ja andmebaasid IBM 701 1952 1958 Invention of the IC by Jack Kilbyat Texas Instruments IBM 360-40 1964 First microprocessor: Intel 4004 1971 The first commercial 4-bit microprocessor 4004: -2,300 transistors -10 µm features -10 mm2 die -108 kHz kHz 1974... Intel releases its 2MHz 8080 chip, an 8bit microprocessor. It can access 64KB of memo
Plussid: väiksem komponentide arv, turvalisus. Miinused: tülikas muudatuste tegemine, pikk juurutamise aeg, väikese projekti korral kõrged kulud. Programmeeritav loogika riistvara tooriku konfigureerimine vastavalt rakendusele. Konfigureerimiseks kolm tehnoloogiat: o Staatiline suvapöördusmälu (SRAM) toorikul moodustatakse SRAM trigeritest fuse ühendusi. o Anti-Fuse ja Fuse tehnoloogiad võimalik luua programme maatriksi sõlmedesse fuse ühendusi põletades. o EPROM, EEPROM ja Flash tehnoloogiad nendesse püsimälutüüpidesse võimalik programme realiseerida või ka eemaldada. 1. DEKOODER Loogikaskeem, mis muundab etteantud sisendkoodi sellele vastavaks väljundkoodiks. Dekooder võtab sisse kahendsõnumi, desifreerib selle ning annab konkreetsele sõnumile vastavasse väljundisse (kõrge) signaali.
Arvutite areng 1980 - 2009 Tallinn 2009 SISUKORD 1.Arvutite areng 1980 2009........................................................................................lk.3 16. 2.Kasutatud kirjandus..........................................................................................................lk.17. 1. Arvutite areng Alates 1980datest aastatest on personaalarvutite turgu enamjaolt domineerinud Intel ja Microsoft. Kuna enne seda pidid personaalarvutite omanikud ise kirjutama programme, et midagi kasulikku oma arvutitega teha. 1980datest hakati arendama arvuteid koduseks kasutamiseks nagu programmeerimiseks ja mängimiseks. Koduseks kasutuseks loodi väiksemaid, lihtsamaid ja odavamaid mudeleid kui näiteks kontoritesse ja büroodesse. Arvutid olid nüüd võimsama protsessori, graafikakaardi ja ka suurema mahutavusega kõvakettaga. Veel oli suurem võrgusuutlikus ja arvutid võimaldasid mitut asja korraga teha. Varsti jõudsid k
1. Triin Koitla . 9a klass 2. Mis on arvuti tema töö põhimõte? Arvuti on elektrooniline masin, mis töötleb informatsiooni vastavalt etteantud programmidele . 3. Räägitakse arvutite neljast põlvkonnast. Mille poolest eristuvad üksteisest arvutite neli põlvkonda? Ehituse poolest. 1 lamparvutid; 2 transistorarvutid; 3 integraalarvutid (mikroskeemil komponente tuhandetes); 4 tsentraalsel mikroprotsessoril põhinevad (integral-)arvutid (kiipides kompnente miljonites) 4. Mis on arvutitarkvara? Too näiteid! Arvutiprogramm(ide kogum), mis arvutis töötab ja täidab mingit ülesanneti. Näiteks: Mängud, Paint , Word jne Tarkvara hõlmab endas kõiki mittefüüsilisi arvuti tööks vajalike komponente, eelkõige arvutiprogramme ning nende andmeid - andmefaile, seadeid, dokumentatsiooni. 5. Mis on arvutiprogramm? Arvutiprogramm (tavaliselt lihtsalt "programm") on arvutile arusaadav käskluste kogum. Arvuti
1.Aritmeettika-loogika seade (ALU) - , . ALU . . , (, , , ,...). , ( , , ,...). , . ( ) , , . Protsessori üldstruktuur , . (..) , - () . . . - . () . . , . . " " ROM , (), , . " " RAM , . - . 2. Vahemälu (Cache) organiseerimine: otsevastavusega, assotsiatiivne ja kogumassotsiatiivne. Peidikmälu, vahemälu (Cache) , , , . - . - , , . . - , . , , -, , - . , -, , , - . , , - . . . . , , . , , . Kogumassotsiatiivne. , , - 1 32 , CD/DVD/BD- . . 3. Printerid . , .. - . , , . , , . : , . , . , , . . . , . maatriksprinter (Dot matrix printer) ,
Slot pesa oli kasutusel Inteli poolt, kes tootis koos jahutusega plastikkesta integreeritud protsessoreid. Joonis 6 Slot tüüpi pesa Joonis 7 Slot paigaldatav protsessor BIOS BIOS (Basic Input/Output System) on arvutis madalama taseme tarkvara, mis on liideseks riistvara ja operatsioonisüsteemi vahel. BIOSis olev info on salvestatud flash-mällu (flash memory). Joonis 8 BIOS kiip Joonis 9 Flash mälu Arvuti sisselülitamisel BIOS: · Vaatab üle CMOS seaded BIOS vaatab informatsiooni, mis on salvestatud väiksesse 64 bitisesse CMOS (complementary metal oxide semiconductor) kiipi. BIOS kasutab CMOS tehnoloogiat, et salvestada informatsiooni arvuti konfiguratsioonimuudatuste kohta. CMOS saab voolu väikesest mündisuurusest patareist, mis on piisav, et säilitada vajalikku infot aastaid ilma arvutit sisselülitamata. · Laeb katkestused ja seadmete draiverid Katkestused (IRQ) on riistvara ja operatsioonisüsteemi vahelised tarkvara osad. Kui
4.CMOS 4071.............................................................................................................................8 5.CMOS 74HC02E.....................................................................................................................9 6.Viited......................................................................................................................................10 2 1. CMOS 4011 CMOS 4011 näol on tegemist 14-klemmilise DIL (Dual-In-Line) digitaalse integraallülitusega. DIL tähis täpsustab klemmide asetust, mis 4011 puhul on 7+7 klemmi paralleerselt. CMOS on lühend inglise keelsest nimest Complementary metaloxide semiconductor ehk (teineteise) olekust erinevad metalloksiid pooljuhid (viide 1). Joonis 1: CMOS 4011 integraallülitus Klemme hakatakse lugema alati ülemise nõgu vasakpoolsest küljest. Integraallülitusele
Selleks on vaja klahve "Del", "F1", "F2", "Esc", "Ctrl-Esc" või "Alt-Esc". Näiteks kuvatakse
selle jaoks tekst Press to Enter Setup.
Seadistusse (Setup) sisenemisel on näha erinevad tekstipõhised menüüd arvukate
seadistusvõimalustega. Osa neist on standardsed, teised varieeruvad, sõltuvalt BIOS-i
valmistajast.
3
BIOS paikneb ise emaplaadil asuval kiibil. Selle erinevaid valikuid hoitakse aga teises kiibis,
mis kannab nime CMOS (Complementary Metal Oxide Semiconductor - komplementaarne
metalloksiid-pooljuht).
Erinevalt BIOS-ist kustub info CMOS-kivil kohe, kui arvuti täiesti ilma võrgutoiteta jääb.
Seepärast ongi emaplaatidel pisike liitium- või Ni-Cad-patarei, mis annab piisavalt energiat
selleks, et tagada andmete säilimine aastateks. Mõnedel uuematel kiipidel on sisseehitatud
tilluke liitiumpatareid, millel on toitevaru kümneks aastaks.
R IISTVARA JA TEHNILINE DOKUMENTATSIOON Koostanud: Indrek Zolk Tartu Kutsehariduskeskus 2007 Väljaandmist toetab: ???? ©Indrek Zolk, 2007 Eessõna Käesolev õppevahend sisaldab Tartu Kutsehariduskeskuse IKT osakonna õppeaine ,,Riist- vara ja tehniline dokumentatsioon" (hilisema nimega ,,Arvutite riistvara alused", ,,Arvutite lisaseadmed" ning ,,Dokumenteerimine") materjale. Kasutajajuhendite loomine toimub ope- ratsioonisüsteemi paigaldusjuhendi näitel, mistõttu on tähelepanu pööratud ka ketta partit- sioneerimise küsimustele. Laiale lugejaskonnale sobivaid eestikeelseid raamatuid on personaalarvutite riistvara kohta ilmunud võrdlemisi vähe. Aastal 2006 on küll välja antud R. Hooli tõlkes Mark Chambers'i ,,Arvuti ehitamine võhikutele"; käesolevas brosüüris on vähemalt pealtnäha rõhuasetus mit- te arvutimontaazil, vaid mitmesuguste komponentide omaduste ja rakendusalade tu
annaabi.ee 
