Optilised andmekandjad Mida tähendab lühend CD-RW? Compact Disc-ReWritable Millisel kujul on CD-R plaadi andmetepiirkonda kirjutatud andmed? Alumiiniumi/kulla kihi all oleva orgaanilise materjali läbipaistmatuks muudetud kohtade ja läbipaistvate kohtade jada Milline on standardse orginaalse CD-plaadi maht mebibaitides? Vastus kirjuta koos korrektse ühikuga. 650 Mib Milline on standardse DVD-plaadi andmeradadel lohukeste maksimaalne pikkus mikromeetrites? Vastus kirjuta kümnendiku mikromeetri täpsusega. 1,9 Järjesta CD-R plaadi kihid alustades pealmisest! 1.Kaitsev lakikiht; 2. Alumiiniumist peegeldav kiht/ Kullast peegeldav kiht; 3.Orgaanilisest materjalist salvestuskiht; 4. Plastik Järjesta CD-RW plaadi kihid alustades pealmisest! 1.Kaitsev lakikiht; 2. Alummiiniumist peegeldav kiht; 3. Isoleeriv dielektrik; 4. Metallisulamist(Ag,In,Sb,Te) salvestuskiht; 5. Isoleeriv dielektrik; 6.Plastik
rõhksideme, vajadusel pöördn arsti poole. 1. Kasulikke mikroorganisme kasutatakse palju toiduainete töötlemisel. Näiteks käärimisbakteid toiduainetetööstuses(kurkide ja kapsaste hapendamine), pärmseened( õlle-ja veinitööstuses, leiva küpsetamisel), piimhappebakterid hapupiima ja keefiri, jogurti valistamiseks, äädikhappebakterid juustu valmistamiseks. 2. Mikrooranismide suurust mõõdetakse mikromeetrites ja nanomeetrites. 3. Bakterid paljunevad pooldumise teel. Soodsatel tingimustel iga 20-30 minuti järel. 4. Bakterid võivad olla liikuvad ja liikumatud, kusjuures liikuvus on suhtelisel püsiv tunnus. Liikuvus oleneb bakteri liigist, see antakse edasi pärilikkuse teel, enamasti liiguvad viburite teel. Osad bakterid õivad liikuda ka nn. Reaktiivselt, eritades ainevahetusprodukte. Mõned on kinnitatud mingile liikuvale kehale. 5. EOS- 6
tähistaks sama mälu? Õige vastus on: 17000 Küsimus 8 DDR2 DIMM mälule on trükitud PC2-4300. Milline on selle mälu taktsagedus (MHz)? Õige vastus on: 133 MHz Optilised andmekandjad Küsimus 1 Mida tähendab lühend DVD? Õige vastus on: Digital Versatile Disc Küsimus 2 Milline on standardse DVD-plaadi sisemise augu diameeter (millimeetrites)? Õige vastus on: 15 Küsimus 3 Milline on standardse CD-plaadi andmeradadel lohukeste sügavus mikromeetrites? Vastus kirjuta tuhandiku mikromeetri täpsusega. Õige vastus on: 0,125 Küsimus 4 Millisel kujul on CD-RW plaadi andmetepiirkonda kirjutatud andmed? Õige vastus on: Alumiiniumi ja dielektriku kihtide all oleva metallisulami läbipaistmatuks muudetud kohtade ja läbipaistvate kohtade jada.. Küsimus 5 Milline on ühepoolse kahekihilise DVD-plaadi maht gigabaitides (ümardatuna 0,1 gigabaidi täpsusega)?Vastus kirjuta koos korrektse ühikuga! Õige vastus on: 8,5 GB Küsimus 6
pabereid - ajalehepaber, koopiamasina paber, salvrätik, koolivihiku leht, joonistusploki leht, rahatäht · Paberi paksust mõõdetakse 5-10-lehelises virnas, ühe lehe paksus arvutatakse välja virna paksuse põhjal. Kartongi paksust mõõdetakse üksikul lehel. Mõlemal juhul toimub mõõtmine 100 kPa staatilise rõhu all · 200 mm2 suurusel pinnal. Mõõdetakse 1 m täpsusega (vähemalt 20 mõõtmist) ja paksus antakse 1 m (mikromeetrites = tuhandik millimeetrit) täpsusega. · Näiteks: ajalehepaber 45 g/m2 70 m paks · koopiapaber 80 g/m2 100 m paks · õhuke kartong 180 g/m2 200 m paks · Paberi paksust mõõdetakse mikromeetriga Paberi valmistamine Paberi tootmisprotsess · Leht- ja okaspuumetsa langetamine · Palkide koorimine ja peenestamine
Teine täpsem mõõteriis on profilomeeter. Ka sellel pannakse mõõteotsak (nõel) mööda pinda liikuma spetsiaalse elektrimootori abil. Mõõteriista sees on arvuti, mis määrab ise pinnakareduse järgi liikumaistee pikkuse ja see on alla 1mm. Kui mõõteotsak on paari sekundi jooksul läbinud lähtepikkuse, siis arvutab ta välja pinnakonaruste keskmise aritmeetilise hälbe Ra ja näitab seda skaalal mikromeetrites. Mõõteriist on suhteliselt kallis ja seepärast seni veel vähelevinud. Meil on kasutada patareitoitel töötav profilomeeter Surtronic 10, mis mõõdab pinnakonaruste keskmist hälvet Ra. Surtronic 10 parameetrid: Mõõtmed 105x61x17,5mm Mass- 130g Mõõteühik - mikromeeter (µm) Otsaku liikumise ulatus ristisuunas - 5mm Mõõteotsaku liikumise kiirus- 2mm/s Anduri tüüp piesoelektriline Mõõteotsak (nõel) teemantist, raadiusega 5-10 µm Surve mõõteotsakule 10mN (1g)
V: 682MB 3)Järjesta CD-R plaadi kihid alustades pealmisest: 1.Kaitsev lakikiht 2.alumiiniumist peegeldav kiht 3.originaalsest materjalist salvestuskiht 4.plastik(polükarbonaat) 4)Järjesta CD-RW plaadi kihid alustades pealmisest: 1.kaitsev lakikiht 2.alumiiniumist peegeldav kiht 3. isoleeriv dielektrik 4.metallisulamist (ag-in-sb- te) salvestukiht 5.isoleeriv dielektrik 6.plastik(polükarbonaat) 5)Milline on standardse DVD-plaadi andmeradade vahekaugus mikromeetrites? V: 0,74 6) CD-plaadi lohkude paiknemisele vastav andmesõna? V: 11101011 7)Milline on standardse CD-plaadi andmeradadel lohukeste maksimaalne pikkus mikromeetrites? V: 3,3 8)Milline on ühepoolse ühekihilise DVD-plaadi maht gigabaitides? V: 4,7GB 9)Milline on standardse DVD-plaadi diameeter? V: 120 10)Millisel lainepikkusel töötab standardses Blue-Ray dvd-plaadi lugejas kasutatav lillakas-sinine laser? V: 405 nm 11) Millisel kujul on CD-RW plaadi andmetepiirkonda kirjutatud andmed? V:
Kasu Toiduainetööstuses Farmaatsiatööstuses (antibiootikumid) Söögiks Loomakasvatuses söödaks Mikrobioloogias ensüümide kasvatamiseks Kahju Kahjustavad tarbepuitu Tekitavad seenhaiguseid nahal Mürgitused BAKTERID Ainuraksed, prokarüoodid koosnevad ühest rakust, milles puudub membraaniga piiritletud tuum Suurus: mõõdetakse nano- ja mikromeetrites Kujurühmad: kerabakterid e kokid, pulkbakterid e batsillid, spiraalsed bakterid e spirillid, keeritsbakterid e spiroheedid, jätketega bakterid, niitjad bakterid Rakuehitus (osade iseloomustus, ülesanded) Rakumembraan valgud, lipiidid; kaitse, kuju, ainevahetus Rakukest sahhariidid, valgud, lipiidid; kaitse Karvakesed katavad kesta, kinnitavad bakteri kasvupindadele Viburid aitavad bakteril liikuda Limakapsel kaitse, hõlbustab liikumist
Mikrobioloogia laborid: · Tööstuses · Haiglates Mikrobioloogia tähendab: Micros väike, Bios elus, logos õpetus. Mikrobioloogia on teadus mikroorganismidest. Mikrobioloogias uuritakse: seened, protistid(algloomad), bakterid, viirused, perioonid. Mikromeetrites mõõdetakse ( v.a. viirused ja perioonid mõõdetakse nanomeetrites ) 1mm = 1000 mikromeetrit, 1 mikromeeter = 1000 nanomeetrit. Mikroorganism = mikroob = pisik. Mikroobid on kõige vanemad elusorganismid maal viirused -> bakterid. Umbes 3,5 4 miljardit aastat tagasi tekkinud. Mikroorganismidele iseloomulik: · Rakuline ehitus · Aine-, energiavahetus ( jäägid ehk toksiinid mõjuvad inimestele kahjulikult ) · Stabiilne keskkond · Reageerimine ärritustele
on võimalik teha parema kvaliteediga (eelkõige pehmemat, ühtlasemat ja suurema väljatulekuga) lõnga ja riiet. Peenuse täpseks määramiseks kasutatakse kas okulaarmikromeetiga varustatud mikroskoopi, spetsiaalset villa peenuse mõõturit lanameetrit või kaasaegset optilist või lasertehnikat. Villa peenust saab ekspert hinnata ka silma järgi. Villkarva peenust iseloomustab tema diameeter, mida mõõdetakse mikromeetrites (µm) või väljendatakse Bradfordi kvaliteedinumbritena (ühe inglise naela (458,6 grammi) töödeldud puhta kammvilla ketramisel saadava lõnga pikkust vihtidest. Ühe lõngavihi standardpikkus on 560 jardi ehk 512 meetrit) Villa peenusklassid Eestis Peenusklassi Villa Villakarva Villa peenusklass piirid peenusklasside loogete arv 1
Kasu Toiduainetööstuses Farmaatsiatööstuses (antibiootikumid) Söögiks Loomakasvatuses söödaks Mikrobioloogias ensüümide kasvatamiseks Kahju Kahjustavad tarbepuitu Tekitavad seenhaiguseid nahal Mürgitused BAKTERID Ainuraksed, prokarüoodid – koosnevad ühest rakust, milles puudub membraaniga piiritletud tuum Suurus: mõõdetakse nano- ja mikromeetrites Kujurühmad: kerabakterid e kokid, pulkbakterid e batsillid, spiraalsed bakterid e spirillid, keeritsbakterid e spiroheedid, jätketega bakterid, niitjad bakterid Rakuehitus (osade iseloomustus, ülesanded) Rakumembraan – valgud, lipiidid; kaitse, kuju, ainevahetus Rakukest – sahhariidid, valgud, lipiidid; kaitse Karvakesed – katavad kesta, kinnitavad bakteri kasvupindadele Viburid – aitavad bakteril liikuda Limakapsel – kaitse, hõlbustab liikumist
tulemused kanda vastavatesse tabelitesse töö I ja II osas. Töö I osa käsitleb tööstusvibratsiooni ning II osa elukeskkonna vibratsiooni kahe massaaziaparaadi näitel. NB! Vibrokiirenduse näit mõõteseadmel tuleb arvutuste tarbeks läbi korrutada g = 9,81 m/s2. Avalda vibrokiiruse valemist valem vibratsiooni sageduse arvutamiseks ning leia erinevatele pingetele vastavad võnkesagedused. NB! Valemis on vibratsiooni amplituud millimeetrites, tabelites mikromeetrites! v 2 A f f v / 2 A 3 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus ANDMETE ANALÜÜS I OSA: TÖÖSTUSVIBRATSIOONI MÕÕTMINE Vibro- Vibratsiooni Vibro- Vibratsiooni Lubatud tööaeg1
Tabel 6. Z=5 Z1 = 3 H=4 H1 = 4 Y=4 Y1 = 3 Hp = 1,5 2. Joonestame istu skemaatiliselt mõõtkavas ja kanname sellele samas mõõtkavas kaliibrite tolerantsid. Ülevaatlikkuse mõttes paigutame ava kaliibrite tolerantsitsoonid istu kujutisest vasakule ja võlli omad paremale. 13 Töötlemistolerantsid: Kõik arvutused on mikromeetrites ja ei hakka tulemuste järele mõõtühikuid kirjutama. TDt = TD Z H = 33 5 4 = 24 Tdt = Td Z1 H1 = 33 3 4 = 26 Töötlemislõtkud ja pingud: H H1 4 4 Smaxt = Smax+ = 106 + = Smaxt = 110 2 2 2 2 Nmaxt = Nmax+Y+Yl = 40+4+3 = 47 Kaliibrite piirmõõtmete arvutus: Tabel 5.
Näiteks eriti läbipaistval kalka paberil on eriti madal läbipaistmatus. Läbipaistmatus on omadus, mis avaldab otsest mõju trüki tulemusele. 4. Paberi grammkaal e. pinnakaal (pinnamass)- paberi pinnakaal on mõõt, mis näitab mitu grammi kaalub paber 1x1m=1m2. Näiteks 80 grammiline paber tähendab seda, üks paberileht, suurusega 1 ruutmeeter, kaalub 80 grammi. 5. Paksus - paberi paksust mõõdetakse mikromeetrites ( m ) = tuhandikes millimeetrites. 6. Erikaal e. mahulisus - paberi erikaal on mõõt, mis näitab paberi poorsust või mahulisust. 23. Loetlege ja iseloomustage erinevaid paberi liike Jõupaber (kraft paper, UG-paper) Tugev paber suurte koguste pakkimiseks, pinnamassiga 70-180 g/m2. Talub hästi lööke, on nii pleegitatud kui pleegitamata jõupaberit. Toiduainete pakkimisel kasutatakse peamiselt pleegitatud jõupaberit piima-
Põhimärk paigutatakse katkendjoonega joonestatud laudi poolele, kui õmblus on noole vastasküljel. Sümmeetrilistel õmblustel kriipsjoont laudi juures ei kasutata. Pinnakaredust väljendatakse profiili keskmise hälbega Ra (im), mille puhul vaadeldakse kõiki konarusi lähte I (mm) pikkusel lõigul. Kui tõmmata konaruste läbilõikele keskjoon (joon m) ning profiili üksikuist punktidest joonestada selle keskjoone ristsirged, siis kauguste y1, y2, ... yn absoluutväärtuste summa (mikromeetrites) jagamisel kauguste arvuga n saame profiili hälvete aritmeetilise keskmise keskjoone suhtes. Suurima ja vähima piirrnõõtme vahet nimetatakse tolerantsiks. Näiteks mõõtmel O 20 -0,020-0.053 on 20 nimimõõde, suurim piirmõõde O19,98, vähim piirmõõde O19,947 ja tolerants 0,033. Suurima pürmõõtme ja nimimõõtme algebralist vahet nimetatakse ülemiseks h ä I b e ks ja vähima pürmõõtme ja nimimõõtme algebralist vahet alumiseks hälbeks
Ülesandeks sidestada erinevaid närvirakke. Dendriitide funktsioon on juhtida erutust üe neuroni kehalt teise neuroni kehale, dendriitidele või aksonile. Dendriidid on mitmeharulised. Dendriidid võivad kontakteeruda aksonitega, teise dendriidiga või teise neuroni kehaga. Erutuse ülekande kohaks on sünaps. Jätkete pikkus võib olla väga erinev. Erutuse ülekandel seljaajust lihasele võib aksoni pikkus olla kuni meeter. Samal ajal võivad olla (eriti dendriidid) väga lühikesed – mikromeetrites. Osa aksoneid on sellised, mis lisaks erutuse juhtimisele transpordivad ka aineid, hormoone. Et nad seda teha saaksid, on aksoni sees kanal. Sedalaadi transporti nim aksontranspordiks.( Suva pask joonisekohta: Sellised on eriti palju peaajus, hüpotaalamuses. Sünteesitakse neurosekretoorsetes rakkudes Võimalik ka tagurpidi ainete liikumine aksonites – retrokraarne transport – oluline närviraku kehas valgu sünteesiks, toob aminohappeid. Retroraalselt võib transporitda ka viiruseid,
Blokk – kõikide marsruutide kõik pildid Baas – vahemaa kahe kõrvuti asetseva pildi projektsiooni tsentrite vahel 1` = 12`` = 30.48 cm 1`` = 2.54 cm 1 m = 3.281` 1 cm = 0.394`` 2.Fotogramm-meetrilised skannerid ning nende resolutsioon Geomeetriline skaneerimise resolutsioon esitatakse ühikutega "dots per inch" (täppe tolli kohta) [dpi] või mikromeetrites [μm] ning see kajastab maksimaalses täpsuses, mida on võimalik saavutada. 600 dpi (42 μm) skaneerimise resolutsioon [dpi] ja [μm] teisendamine toimub järgmiste valemite järgi: Piksli suurus [μm] = 25400 / lahutusvõime [dpi]-s Lahutusvõime [dpi] = 25400 / piksli suurus [μm]-s Radiomeetriline skaneerimise resolutsioon Absoluutne miinimum, mis fotogramm-meetrilisel skanneril peab olema on võimalus
Nähtava valguse osas Balmeri seerias n 1 = 2 ja n 2 = 3,4,5... Võttes arvesse , et f = , 1 1 saame f=R( 22 - n 22 ) kus R = 3,288 10 - 15 [ s - 1 = Hz ] Balmeri seeria kiirgusjooned lainepikkuse mikromeetrites 0,656 0,486 0,434 0,410 0,397 0,389 0,365 Ülesanded: Karu 1.3.4
lugejas kasutatav lillakassinine laser? Vastus kirjuta koos korrektse ühikuga! d. Milline on standardse originaalse CDplaadi maht mebibaitides (ümardatuna ühe mebibaidi täpsusega)? Vastus kirjuta koos korrektse ühikuga! e. Millisel kujul on tööstusliku CD plaadi andmetepiirkonda kirjutatud andmed? f. Milline on standardse DVDplaadi andmeradade vahekaugus mikromeetrites? Vastus kirjuta sajandiku mikromeetri täpsusega. g. Milline on standardse CDplaadi andmeradadel lohukeste maksimaalne pikkus mikromeetrites? Vastus kirjuta kümnendiku mikromeetri täpsufsega. h. Järjesta CDR plaadi kihid alustades pealmisest. i. Järjesta CDRW plaadi kihid alustades pealmisest. j
suurem praht välja. Seejärel villaku ääred keeratakse kokku ning alustatakse saba poolt villaku kokku rullimist. Kui on jõutud kaela osani, siis keeratakse kaela osa tugevasti keerdu ja fikseeritakse sellega kokkurullitud villak. Kokkurullitud villakud pannakse õhku läbilaskvatesse kottidesse, kus säilitatakse villa kuni realiseerimise või pesemiseni. Villa kvaliteet Villkanna diameeter e peenus saab mõõta mikromeetrites või Bradfordi kvaliteedinumbrites. Eesti lambad annavad villa diameetriga 27-34 mikromeetrit. Peenvill vähem kui 27 mikromeetrit. Poolpeenvill 27-37 mikromeetrit. Jämevill üle 37 mikromeetri. Peenvill merinovill. Mida peenem on vill, seda rohkem on villal lookeid, vill on säbar annab villale elastsuse. Mida jämedam on vill, seda väiksem on säbarus ning vill läheb üldiselt pikemaks. Peenem vill annab pehmema toote, see mõjutab kvaliteeti palju
villa läige). On teada, et villkarva diameetrist sõltub ka toodete torkivus. Kui vill on jämedam kui 30 m, siis kootud esemed on sõltuvalt villa peenusest vähem või rohkem torkivad (Naylor, 1992). Kuna villkarv on väga peenike, siis peenuse määramiseks kasutatakse kas okulaarmikromeetiga varustatud mikroskoopi, spetsiaalset villa peenuse mõõturit lanameetrit või kaasaegset elektro-optilist või lasertehnikat. Villkarva peenust iseloomustab tema diameeter, mida mõõdetakse mikromeetrites (m) või väljendatakse Bradfordi kvaliteedinumbritena-Peenem vill Merinolambal. Villkarva pikkusel on praktiline tähtsus just villa töötlejale. Eesti villatöötlejad eelistavad tänu olemasolevale masinapargile (kraasvillavabrikud) 5...10 cm pikkust villa, kuid nad tulevad toime ka kuni 13 cm pikkuse villa töötlemisega. Villa keskmise pikkuse määramiseks mõõdetakse villaproovi teatud arvu (50-100) villkarva pikkus, mille alusel arvutatakse jällegi aritmeetiline keskmine ja selle
juurde, nii palju peab ka ära andma. Kui Maa annab vähem energiat ära, kui saab, siis tekibki näiteks globaalne soojenemine. Maapinna keskmine temperatuur on +15 kraadi. praegu räägitakse, et see võib tõusta, aga see pole kindel, sest on teada ammu, et Maa on muutunud ükskord soojemaks ja siis jahedamaks jne. Ei saa kindlalt väita, et praegune soojenemine on püsiv või mitte. Elektromagnetlainetus iseloomustame lainepikkusega ning mõõdetakse nanomeetrites või mikromeetrites. · 290-400 nm seda meie silm ei näe ning seda nimetatakse UV kiirguseks, mis jaguneb omakorda kaheks UV a (290-320) kiirgus ja UV b kiirgus (320-400). Ei tule pideva voona vaid üksikute portsude näol. Mida väiksem on lainepikkus, seda suurem on ühes kvandis olev energia. Need kvandid on suure energiaga. Enamus ei jõua maapinnale. Selle neelab ära osoon, mida leidub üsna palju kõrgustel 20-30 km.
D ×D1 2 , kus D1 ja D2 on intervalli alumine ja ülemine piir. Tolerantsi ühik on leitav 500 mm grupis ja tolerantsi astetel IT5 kuni IT 18 valemiga 9 3 i = 0,45 D +0,001 D, kus D on millimeetrites ja i on mikromeetrites. Oma olemuselt on valem empiiriline ning võtab arvesse seose, et tootmise vigade ning nimimõõtme vaheline sõltuvus on paraboolse funktsiooni alusel. Üldjuhul on IT on arvutatud ülaltoodud valemi abil. Täpsematele on leitud erivalmid IT01 = 0,3 +0,008D; IT0 = 0,5 + 0,012D, IT1 = 0,8 +0,020D.
keelatud tsooniga. 16. Miks dielektrikud ei juhi elektrit? -Dielektrikus on vähe vabu laengukandjaid juhtivustsoonis, keelutsoon on liiga lai. 17. Kuidas tekkib staatiline elekter? on tasakaalust väljaviidud elektrilaengute kogum materjali pinnal või selle sees. 18. Mis on aine kristallvõre? Aine kristallis on igal aatomil kindel hulk naaberaatomeid võrdsetel kaugustel. 19. Mis on metallide tegelik struktuur? Metallide kristallid on tavaliselt väikeste mõõtmetega (mikromeetrites). · Seetõttu koosnevad metallesemed väga paljudest kristallidest. · Metalli niisugust struktuuri nimetatakse polükristalseks. · Reaalsetes polükristalsetes ainetes ei ole paljudel põhjustel võimalik korrapärase kujuga kristallide tekkimine. 20. Mis on tahke lahus? Tahke lahus moodustub siis, kui kaks metalli on üksteises täielikult lahustuvad nii vedelas kui ka tahkes olekus. · Tahke lahus tekib, kui kaks või enamat tüüpi
Looduslike kiudude korral on kiu jämedus üks võimalus anda hinnang kiu kvaliteedile - peenemad kiud on parema kvaliteediga. Keemiliste kiudude jämedus on kontrollitav ja reguleeritav tootmisprotsessi käigus. Keemilisi kiude on võimalik valmistada soovitava jämedusega, kas ühtlselt kogu kiu pikkuses või õhemate ja paksemate kohtadega teatud intervallide järel. Kiu jämeduse iseloomustamiseks on mitu võimalust: 1. Läbimõõt - avaldatakse mikromeetrites ehk mikronites (1µ= 10 astmel -6 m ehk 1/1000mm) Keskmine kiudude jämedus on 12 - 40 µm (villal 15 - 60 µm, puuvillal 15 - 25 µm, siidil 10 - 15 µm, linal 12 - 16 µm, keemilistel kiududel 15 - 60 µm). Tänapäeva kiumaailmas kasutatakse läbimõõtu kiudude jämeduse mõõtühikuna suhteliselt vähe, kuna eriti looduslike kiudude ristlõikepinnad on erikujulised ning kiudude laius varieerub isegi ühes ja samas kius.
Thiospirillum spiraalne väävliteradega fotosünteesiv bakter Lactobacillus kepikujuline bakter, keda leidub piimas ja kes kääritab piimasuhkrut Megasphaera suurte kerakujuliste rakkudega bakter Clostridium acetobutylicum kurikakujuliste rakkudega bakter, kes käärimisel moodustab atsetooni ja butanooli. 13. Bakterite suurus. mikroorganismidest suurimad on algloomad, seejärel rohevetikad ja pärmid. Baktereid mõõdetakse mikromeetrites. Enamiku bakterite suurus on 0,5-3 µm. On ka hiiglasi ja kääbuseid. Suured bakterid on niitjad bakterid. Niitide pikkus võib ulatuda 500µm-ni. Nt mõne tsüanobakteri niidi pikkus võib olla kuni 12mm (hästi peenikesed). Klamüüdiad on ühed väiksemad bakterid. Thioploca (väävlipats) niitide pikkus võib ulatuda 7cm-ni. Niidid paiknevad sajakaupa ühises tupes. Jämedamad niidid (10 ja 35 µm läbimõõdus) kuuluvad kahele Thioploca liigile.
villa läige). On teada, et villkarva diameetrist sõltub ka toodete torkivus. Kui vill on jämedam kui 30 µm, siis kootud esemed on sõltuvalt villa peenusest vähem või rohkem torkivad (Naylor, 1992). Kuna villkarv on väga peenike, siis peenuse määramiseks kasutatakse kas okulaarmikro- meetiga varustatud mikroskoopi, spetsiaalset villa peenuse mõõturit lanameetrit või kaasaegset elektro-optilist või lasertehnikat. Villkarva peenust iseloomustab tema diameeter, mida mõõdetakse mikromeetrites (µm) või väljendatakse Bradfordi kvaliteedinumbritena (vt. tabel 2). Tabel 2. Villa peenusklassid Eestis Villa peenusklass Peenusklassi piirid Villa peenusklasside Villkarva loogete arv 1 Bradfordi mikromeetrites, µm üleviimine sentimeetril, kvaliteedinumbrites, s mikromeetriteks looget/cm 80 18 ja peenem 17 7 70 18
Need on sfäärilised moodustised 60-st C aatomist, mida võib nimetada ka molekuliks (joon 8-12). Materjal kristalliseerub nii, et need fullereenid moodustavad PTK võre. Materjal on dielektrik, kuid sobivate lisandite sisseviimisel võib saada pooljuhi või elektri juhi. Nanotoru. Siin moodustab C aatomite kiht (grafiidi üksikkiht) nanomõõtmetes toru läbimõõt kuni 100 nm. Toru otsad on sfäärilised nagu fullereenid ja toru pikkus võib olla tuhandeid kordi suurem läbimõõdust mikromeetrites. Sellised nanotorud on väga tugevad ja jäigad, kuid suhteliselt hea venitatavusega. Tõmbetugevus on suurusjärk suurem kui süsiniku kiududel, seega tugevaim tuntud materjalidest. Samal ajal tihedus on suhteliselt väike. Väga perspektiivne materjal suure tugevusega komposiitide valmistamiseks. 22. Anorgaanilised klaasid. Klaasisordid ja klaasdetailide valmistamine (12.5), antud joon 12-19 Anorgaanilised klaasid peavad sisaldama vähemalt ühte klaasimoodustavat oksiidi, tavaliselt SiO2
Need on sfäärilised moodustised 60-st C aatomist, mida võib nimetada ka molekuliks (joon 8-12). Materjal kristalliseerub nii, et need fullereenid moodustavad PTK võre. Materjal on dielektrik, kuid sobivate lisandite sisseviimisel võib saada pooljuhi või elektri juhi. Nanotoru. Siin moodustab C aatomite kiht (grafiidi üksikkiht) nanomõõtmetes toru läbimõõt kuni 100 nm. Toru otsad on sfäärilised nagu fullereenid ja toru pikkus võib olla tuhandeid kordi suurem läbimõõdust mikromeetrites. Sellised nanotorud on väga tugevad ja jäigad, kuid suhteliselt hea venitatavusega. Tõmbetugevus on suurusjärk suurem kui süsiniku kiududel, seega tugevaim tuntud materjalidest. Samal ajal tihedus on suhteliselt väike. Väga perspektiivne materjal suure tugevusega komposiitide valmistamiseks. 23. Anorgaanilised klaasid. Klaasisordid ja klaasdetailide valmistamine (12.5), antud joon 12-19 Anorgaanilised klaasid peavad sisaldama vähemalt ühte klaasimoodustavat oksiidi, tavaliselt SiO2
Ectothiorhodospira halophila (spiraalne halofiilne punaselt pigmenteerunud bakter, kes H 2S oksüdeerides ladestab moodustunud väävliterad väljaspoole rakku). 20. Bakterite suurus. Mikroorganismid on elusorganismid, keda varustamata silmaga ei näe. Mikroorganismidest suurimad on algloomad. Nende joonpikkus (ca 100 µm) on inimsilma lahutusvõime piiril. Nendest 1 suurusjärk väiksemad on rohevetikad ja pärmid. Enamik baktereid on veel väiksemad ja nende joonpikkust mõõdetakse mikromeetrites. Keskmine bakteriraku ruumala on 1 µ3. Enamiku bakterite suurus on 0.5- 3 µm. Klamüüdiad on ühed väiksemad bakterid. 21. Eripinna mõiste. Eripind ja bakteri kuju. Mida väiksem on rakk, seda suurem on tema eripind (pindala ja ruumala suhe). Bakterid toituvad osmootselt kasutavad lahustunud aineid kogu raku pinnaga. Seega on sedasorti toitujale vajalik suur eripind ehk väikesed raku mõõtmed. Kerakujulisel bakteril on eripind väiksem, kui peenikesel pulgal.
Materjal kristalliseerub nii, et need fullereenid moodustavad PTK võre. Materjal on dielektrik, kuid sobivate lisandite sisseviimisel võib saada pooljuhi või elektri juhi.Mingil määral sarnase struktuuriga on süsiniku nanotorud, mis on viimase aja avastus (joon 8-13). Siin moodustab C aatomite kiht (grafiidi üksikkiht) nanomõõtmetes toru läbimõõt kuni 100 nm. Toru otsad on sfäärilised nagu fullereenid ja toru pikkus võib olla tuhandeid kordi suurem läbimõõdust mikromeetrites. Sellised nanotorud on väga tugevad ja jäigad, kuid suhteliselt hea venitatavusega. Tõmbetugevus on suurusjärk suurem kui süsiniku kiududel, seega tugevaim tuntud materjalidest. Samal ajal tihedus on suhteliselt väike. Väga perspektiivne materjal suure tugevusega komposiitide valmistamiseks. 14. Anorgaanilised klaasid. Klaasdetailide valmistamine. Anorgaanilised klaasid peavad sisaldama vähemalt ühte klaasimoodustavat oksiidi, tavaliselt . Peale selle
Materjal kristalliseerub nii, et need fullereenid moodustavad PTK võre. Materjal on dielektrik, kuid sobivate lisandite sisseviimisel võib saada pooljuhi või elektri juhi. Mingil määral sarnase struktuuriga on süsiniku nanotorud, mis on viimase aja avastus (joon 12-13). Siin moodustab C aatomite kiht (grafiidi üksikkiht) nanomõõtmetes toru läbimõõt kuni 100 nm. Toru otsad on sfäärilised nagu fullereenid ja toru pikkus võib olla tuhandeid kordi suurem läbimõõdust mikromeetrites. Sellised nanotorud on väga tugevad ja jäigad, kuid suhteliselt hea venitatavusega. Tõmbetugevus on suurusjärk suurem kui süsiniku kiududel, seega tugevaim tuntud materjalidest. Samal ajal tihedus on suhteliselt väike. Väga perspektiivne materjal suure tugevusega komposiitide valmistamiseks. 23. Anorgaanilised klaasid. Klaasisordid ja klaasdetailide valmistamine (12.5), antud joon 12-19 Anorgaanilised klaasid peavad sisaldama vähemalt ühte klaasimoodustavat oksiidi, tavaliselt SiO2
villa läige). On teada, et villkarva diameetrist sõltub ka toodete torkivus. Kui vill on jämedam kui 30 µm, siis kootud esemed on sõltuvalt villa peenusest vähem või rohkem torkivad (Naylor, 1992). Kuna villkarv on väga peenike, siis peenuse määramiseks kasutatakse kas okulaarmikromeetiga varustatud mikroskoopi, spetsiaalset villa peenuse mõõturit lanameetrit või kaasaegset elektro- optilist või lasertehnikat. Villkarva peenust iseloomustab tema diameeter, mida mõõdetakse mikromeetrites (µm) või väljendatakse Bradfordi kvaliteedinumbritena (vt. tabel 1). Tabel 1. Villa peenusklassid Eestis Villa peenusklass Villa peenusklasside Villkarva loogete Peenusklassi piirid Bradfordi üleviimine arv 1 sentimeetril, mikromeetrites, µm kvaliteedinumbrites, s mikromeetriteks looget/cm
Mõõt on mõõtevahend, mis reprodutseerib mõõtesuuruse üht või mitut teadaolevat väärtust (leppevöörtust). Kuna mõõt säilitab ühe või teise suuruse leppeväärtust, siis koos sellega hoiab ta ka selle suruse ühikut. Mõõdud kehastavad leppeväärtusi vastavate suuruste ühikutes, aga ka kord- või osaühikutes. Näiteks kaaluviht kehastab massi väärtust kilogramides või grammides, mõõtekolb magtu kuupsentimeetrites või millimeetrites, pindepaksusmõõt pindepaksust mikromeetrites jne. Mõõdu all võib mõista nii ühe- kui mitmeväärtuselist mõõtu kui ka mõõtude komplekti. Nii moodustatakse mõne suuruse leppeväärtuste mingi kogumi hoidmiseks ja reprodutseerimiseks üksikmõõtudest komplektid, salved jm. sellesarnased kogumid. Näiteks kaaluvihid, pikkusemõõtude komplekt, takistuste salv jne. Ka tootmises kasutatavad piirkaliibrid kuuluvad mõõtude komplekti hulka.
annaabi.ee 
