1. PIIM Toorpiima koostis: 1. Vesi (87%) 2. Laktoos (4,7%) Koostis: Lac=Glc+Gal (Beeta-1,4-glükosiidside) 0,1 mM Glc, 0,2mM Gal Vähelahustuv suhkur (25 kraadi juures 17,8g/100g) 3. Piimavalgud (3,3-3,5%) 1. Kaseiin (fosfoproteiin) (2,7%)- Mitselli diameeter 10-300 nm. Koosneb hüdrofoobsest tuumast ja k-kaseiiniga rikastatud pinnast. 2. Vadakuvalgud (beeta-laktoglobuliin, immunoglobuliin, alpha-laktalbumiin, seerumalbumiin, laktoferriin) Kaseiinide eraldamine vadakust: Ultratsentrifuugimine 50 000g/min - ja -kaseiinide sadestamine Ca2+ ioonidega - Ca2+ seondub fosfoseriini jääkidega, valgu üldlaeng väheneb, molekulidevaheline tõukeefekt väheneb; k-kaseiin Ca2+ toimel ei sadene - Kui k-kaseiini on 10x rohkem kui s-kaseiini, siis stabiliseerib ...
Kuidas on mikrobioloogia seotud teie õpitava erialaga? Kuna mikrobioloogias õppisime erinevate bakterite ja seente paljunemist, siis on seda kasulik teada kuna toidus leidub ka baktereid ja muid mikroorganisme. Milliseid mikroorganisme sa tead? Protistid, baktreid, loomad ja seened. Nimeta milliste mikrobioloogiliste protsessidega sa oled kokku puutunud. Näiteks pärmseene paljunemine, minu erialal teeme pärmitainast. Mida oled kuulnud normaalsest mikrofloorast (kuidas kannad hoolt enda mikrofloora eest)? Mikrofloora on mikroorganismide kogum mingis paigas.
mükoosid ehk seenhaigused inimesel esinevad nakkushaigused, eelkõige nahahaigused. Ravi on pikaajaline ja kulukas, mida varem raviga alustada, seda kergemini saab lahti. On olemas ka süvamükoosid harvaesinevad, ent eluohtlikud seenhaigused. Lisaks inimese tervise ohustamisele võivad nad lagundada maju (majavamm). Kuid inimene kasutab seeni ka positiivsetel eesmärkidel: seened on väga olulised antibiootikumide tootjad; seened on osa normaalsest mikrofloorast (elavad meie nahal), ja muidugi tarvitatakse söögiks (hallitusjuust, pärm, jne). Kõik seened moodustavad taimedega sümbioose, selle klassikalisemaks näiteks on mükoriisa ehk seenjuur. Samblik samuti sümbioos (seened + vetikad), liitorganism. BAKTERID Bakterid on ainuraksed prokarioodid (eeltuumsed puudub membraanidega piiritletud rakutuum) ja neil puuduvad membraansed organellid. Osad on auto-, osad heterotroofid. Neid on väga erinevate kujudega: kerabakterit e
Oluline on ka sarvkihi kiire uuenemine. Mehhaaniline kaitse: Epidermise str. Corneum ja keratiin on vastutavad naha tugevuse eest. Dermises leiduvad elastiini ja kollageenikiud annavad nahale elastsuse ja võime venida. Hüpodermis kaitseb naha all asetsevaid kudesid löökide eest. Kaitse keemiliste ainete imendumise ja veekaotuse eest: Hüdrolipiidkht- moodustub keratiinist, rasu- ja higinäärmete eritusest, normaalsest mikrofloorast. Kaitseb väljast tulevate ainete eest. Füsioloogiline barjäär (asub epidermises) hoiab ära vee aurustumise väliskeskkonda ja säilitab nii epidermise alumistes kihtides rakkude jagunemiseks vajaliku niiske keskkonna. Hüaloroonhape- seob vett ja aitab moodustada paksu geeli, et hoida niiskust ja takistada bakterite edasitungimist naha all asuvatesse kudedesse. Kaitse füüsikaliste tegurite eest: Kuiv epidermis kaitseb elektrivoolu edasikandumise eest.
päritolu. Mesopotaamias taevane tuli. Meteoriitiditelt pärit rauda on aga raskem töödelda kui tavalist rauda, kuna nikli sisaldus on selles suurem. · Bakterid toodavad rauda Niitjad rauabakterid, kes elavad veekogudes, kus on rikkalikult raud(II)ühendeid, peamiselt raudvesinikkarbonaati. Rauabakterid on looduses väga levinud, nad moodustavad üle poole veekogude bakterplanktonist ja kuni 20% mulla mikrofloorast. Tihti esineb rauabakterite kolooniaid veevärgi torudes, kus nad moodustavad toru pinnale limase kihi ja võivad põhjustada isegi toru ummistust. Elutegevuse käigus oksüdeerivad nad raud(II) ühendeid raud(III) ühenditeks ning kasutavad seejuures reaktsioonil vabanevat energiat. On välja arvutatud, et ühe grammi orgaaniliste ühendite sünteesil protoplasmasse tekitavad bakterid 428g raud(III) hüdroksiidi
raudmeteoriitidelt. Vana-Egiptuse keelest tõlgituna on raua tähenduseks taevane päritolu. Mesopotaamias taevane tuli. Meteoriitiditelt pärit rauda on aga raskem töödelda kui tavalist rauda, kuna nikli sisaldus on selles suurem. Bakterid toodavad rauda Niitjad rauabakterid, kes elavad veekogudes, kus on rikkalikult raud(II)ühendeid, peamiselt raudvesinikkarbonaati. Rauabakterid on looduses väga levinud, nad moodustavad üle poole veekogude bakterplanktonist ja kuni 20% mulla mikrofloorast. Tihti esineb rauabakterite kolooniaid veevärgi torudes, kus nad moodustavad toru pinnale limase kihi ja võivad põhjustada isegi toru ummistust. Elutegevuse käigus oksüdeerivad nad raud(II) ühendeid raud(III) ühenditeks ning kasutavad seejuures reaktsioonil vabanevat energiat. On välja arvutatud, et ühe grammi orgaaniliste ühendite sünteesil protoplasmasse tekitavad bakterid 428g raud(III) hüdroksiidi. Bakterite heitainetest ja surnud bakterite
Rakkude asetus võib olla V või Y- kujuline. Füsioloogia ja biokeemia. Anaeroobid, kääritavad suhkruid, moodustades peamiselt äädik- ja piimhapet. Bakteritel puudub ensüüm glükoos-6-fosfaadi dehüdrogenaas ja aldolaas. Glükoosi kääritakse spetsiifilises rajas, mis on tüüpiline ainult bifidobakteritele. Levik · Bifidobakterid esinevad soojavereliste loomade suuõõnes ja soolestikus. On teada et nad moodustavad 80- 90% imikute soolestiku mikrofloorast. Inimestel domineerib B. longum. · Bifidobakterite kasvu imiku sooles stimuleerib emapiim. Emapiim sisaldab suurel hulgal (~1 g100 ml) oligosahhariide, mis soolest ei imendu ja mida saavad kasutada toiduna vaid või peamiselt bifidobakterid. Bifidobakterid suruvad maha patogeensete mikroobide arengut soolestikus, alandavad soole pHd, stimuleerivad immuunsüsteemi, produtseerivad K ja B vitamiine, aitavad kaasa süsivesikute seeditavusele
Sügelisi uuritakse mikroskoobi abil. välisgenitaalide piirkonnas, millega tihti kaasneb 2-6 nädalat pärast nakatumist tekib naha intensiivne punetus ja turse. Naistel võib olla kohupiimataoline sügelemine, mis öösiti süveneb. Nahal on nähtavad voolus tupest. väikesed sõlmekesed, villikesed või ka sügelemisest Väga paljudel inimestel on seenetüved osaks tingitud kriimustused. Esineda võib see üle kogu normaalsest mikrofloorast ega põhjusta mingeid keha, kuid kõige sagedamini sõrmede vahel ja kaebusi. Seennakkuse ägenemisele võivad viia suguorganeil. antibiootikumide tarvitamine, lokaalsete tingimuste muutused (nt. kitsad teksad, liiga sage suguelu jms.), Täid on pruunikashallid, silmaga nähtavad putukad,
2.Toiduainete ja vee saastumine mikroorganismidega Kairi Ütsik Mikrobioloogilisi toidumürgitusi tekitavad bakterid ja hallitused 3.Tingimused mikroobide paljunemiseks Mikroobide kiireks paljunemiseks on vajalikud järgmised tingimused: 1. Toitainete olemasolu neid on tavaliselt toidus küllaldaselt kindlustamaks mikroobide kasvuks vajaliku energia ja toidu. Kui patogeenid satuvad töödeldud toitu, milles enamus mikrofloorast on hävinud, siis konkurents on väike ja patogeenid hakkavad kiiresti kasvama. Seega on valmistoidu saastumine ohtlikum. 2. Temperatuur mikroobid võivad olenevalt liigist paljuneda väga temperatuuride vahemikus (-5ºC kuni 90ºC). Enamusele toiduhaigusi põhjustavatele patogeenidele on optimaalseks keha temperatuur, s.o. 37º ümber, seega on vahemik 8...60ºC nn. ohtlik tsoon patogeenide paljunemiseks toidus. 3
Kuidas saab bakteriaalseid haigusi ravida? Tuberkoloos.Levib õhupiisknakkusena. Tuberkuloosi aktiivset vormi põdevatel inimestel on raskekujuline kõha (nad võivad ka verd köhida), valu rinnus, nõrkus, kaalu- ja isukaotus, palavik ning öised higistamishood. Erinevalt viirushaigustest saab bakterihaigusi ravida ntibiootikumidega, abi on ka vaktsineerimisest (patogeensete bakterite nõrgestatud või surmatud vorme) 17. Mis kasu on inimesele normaalsest mikrofloorast? (inimesega elab palju baktereid) Normaalne mikrofloora kasiteb organismi haigustekitajate eest, takistades organismile kahjulikke bakterite kinnitumist kudedele, stimuleerides antikehade teket ja tootes patogeenseid baktereid pärssivaid ainevahetusprodukte. (Mikroobivabade loomad euurimine on näidanud, et nad on väga vastuvõtlikud haigustele, sest nende immunsussüteem on nõrgalt arenenud) 18. Milles seisneb bakterite tähtsus looduses?
bakteriaalseid haigusi ravida? Tuberkuloos. - levib õhupiisknakkusena. - tuberkuloosi aktiivset vormi põdevatel inimestel on raskekujuline kõha (nad võivad ka verd köhida), valu rinnus, nõrkus, kaalu- ja isukaotus, palavik ning öised higistamishood. - erinevalt viirushaigustest saab bakterihaigusi ravida ntibiootikumidega, abi on ka vaktsineerimisest (patogeensete bakterite nõrgestatud või surmatud vorme) 17. Mis kasu on inimesele normaalsest mikrofloorast? - Normaalne mikrofloora kasiteb organismi haigustekitajate eest, takistades organismile kahjulikke bakterite kinnitumist kudedele, stimuleerides antikehade teket ja tootes patogeenseid baktereid pärssivaid ainevahetusprodukte. 18. Milles seisneb bakterite tähtsus looduses? - looduses on bakterid väga olulised orgaanilise aine lagundajad, tagastades atmosfääri taimede poolt assimileeritud CO2-te.
Kuid pärmseene probleem on tänapäeval väga laiaulatuslik ning levinud. Peensoole harude ehk hattude küljes elab inimese eluks ja seedimiseks vajalik mikrofloora. Seal on nii piimhappebaktered, coli ja cocktüübilised bakterid (liha mädandamiseks), soolekepikesed ja paljud teised bakterid. Lisaks neile kuulub meie peensoole normaalsesse mikrofloorasse ka pärmseen. Tervel inimesel on soolestiku mikrofloorast umbes 20% pärmseent. See on õrn tasakaal, sest kui pärmseen hakkab hõlmama suuremat või väiksemat osa , siis on see mõlematpidi halb. Kui pärmseent on vähem, oleme me rohkem haavatavad viiruste poolt. Ka kõikvõimalikud kiirgused, elektromagnetväljad, teevad siis rohkem liiga. Pärmseen nimelt ,,sööb ära" organismi sattunud raskemetallid ning neutraliseerib kiirguse mõju. Pärmseene
K-sõltuv karboksülaas o Nt. Preprotrombiin glutamaadijääkide karboksüülimine aktiivne protrombiin o Kompleks protrombiin-Ca seostub kaltsiumi kaudu trombotsüütide pinna fosfolipiididega - > kiireneb protrombiini proteolüüs trombiiniks (st veri hüübib) 2. Vajalik ka glükoosi fosforüülimiseks Defitsiit: Vajadus üsna väike · Nii loomsetest, taimsetest toitudes, kui ka peensoole mikrofloorast · Defitsiidi teke reaalne pikemaajalise antibiootikumravi korral · Kestev rasvavaene toit, pankrease düsfunktsionaalsus, sapiteede haigused, peensoole limaskesta atroofia · Vastsündinul tekib kergest (vastsündinute hemorraagia), sest: o Platsenta ei lase piisavalt vit K lootesse o Soole mikrofloora pole piisavalt väljakujunenud ja võimas o 1 l rinnapiima = 1-2 mikrogrammi K-d (vajadus 4-5 mikrogrammi/ööp) Tunnused:
Samas eraldavad nad ka mürgiseid ainevahetusprodukte, ent need ei saavuta enamust, kuna soole limaskest ja maks suudavad need kahjutuks teha. Organism on kohanenud kooseluks tavaliste soolebakteritega. Need suudavad takistada ka pahaloomuliste mikroobide levikut seedekanalis. Kõhulahtisus on sageli märk, et soole normaalfloora on taandunudhaigusttekitavate bakterite eest. Nii juhtub näiteks siis, kui baktereid surmavad ravimid on hävitanud liiga suure osa soole mikrofloorast. Samasugune olukord on siis, kui reisija peab kohanema temale võõraste mikroobitüvedega. Kohalikud elanikud ei haigestu, sest need mikroobid on nende organismile omased. 1.8. Pärasoolde jäävad toidujäägid, mida organism ei kasuta. Seal säilivad tahked jäägid kuni nende eemaldumiseni päraku kaudu e. roojamiseni. Ööpäevas moodustuva rooja mass on umbes 150g. Tselluloosirikas ja teisi kiude sisaldavad toiduained, nagu juurviljad ja täisteraleib ning teatud puuviljad
ühendatakse vooluliini separaatoriga standardiseerimine voolus. Selles sõlmes segatakse koor ja lõss sellises vahekorras, et väljuv segupiim oleks vajaliku rasvasuse ja valgusisaldusega. Saab standardiseerida ka lõssi lisamisega täispiimale, siis tuleb arvutada vastavad kogused rasvabilansi alusel. 23. Juustupiima pastöriseerimine. Kirjelda Pastöriseerimisel hävineb põhiosa piima mikrofloorast, millega tagatakse toiduohutus, samas halvenevad piima kalgendumisomadused. Klatsiumisoolad sadestuvad välja, kaseiiniosakeste suurus väheneb, piima happesus väheneb. On vaja enam laapi. Neid puudusi aitab leevendada võimalikult madalate temperatuuride juures pastöriseerimine. Soovitatav temp on 72-74 kraadi, 20-25 sekundit hävitab mikrofloora aga ei halvenda oluliselt kalgendumisomadusi. Muu mikrofloora reguleerimiseks tuleks
Reserveerimisel hoitakse piima soovitud omaduste saavutamiseni tankis. Kuni on läbitud bakteroitsiidne faas. 18. Juustupiima standardiseerimise võimalused. Kirjelda Juustupiima stand. eesmärgisk on seada õigesse vahekorda juustu kuivaine ja rasvasisaldus. Piima valgusisaldus on suhtel stabiilne, seega saab normaliseerimist teha rasvasisalduse reguleerimise kaudu. (v.t. joonis) 19. Juustupiima pastöriseerimine. · Hävineb põhiosa piima mikrofloorast, millega tagatakse toiduohutus. · Väheneb aga ka piima kalgendumisvõime. See seletub Ca-soolade väljasadestumisel, piima happesuse vähenemisega (CO2 eraldub piimast). · Kaseeiniosakesed vähenevad, seega on kalgendi tekkeks vaja enam laapi · Väheneb kaseiini tundlikkus laabi suhtes Seetõttu past. 70 ... 72o C juures. III osa 1
üldse. Tavaliselt jääb siis ära järelsppjendus. Puududa võib ka tera eel- ja järelkuivatus ning vahel isegi kalgendi lõikamine. Kõvade juustude valmistamisel pressitakse juustutera hiljem juustuplastiks. Pehmete juustude tootmisel üldjuhul juustutera ei seata ega moodustata juustuplatsi. Nii vadaku eraldumist kui ka mikroobide arengut mõjutavad temperatuurile lisaks veel juustukalgendi happesus ja soolasisaldus. Kalgendi happesus oleneb selles arenevast mikrofloorast. Soolasisaldus aga sõltub soolamise viisist ja intensiivsusest. [4] Kontsentreerimisfaasi lõpus antakse juustutoorikutele kuju ning lõplik veesisaldus. Juustutooriku kuju oleneb vormist, millesse juustukalgend või plast paigutatakse. Juustutooriku tihedus ja veesisaldus oleneb vormimise järgsest pressimisest. Kõvade ja poolkõvade juustude pressimine toimub välise survega, pehmetel juustudel aga isepressimisega, mil juustumassil lastakse enda raskuse mõjul tiheneda
Normaalne mikrofloora on reeglina kahjutu ehk mittepatogeenne. Norm mikrofloorasse kuulub ka tinglikke patogeene, ehk kui organismi kaitsevõime on nõrk, siis võivad tinglikud patogeenid nakatada. 3. Patogeensed mikroobid – mikroobid, kes tekitavad haigusi ehk haigustekitajad mikroobid 4. Oportunistid – ehk tinglikud patogeenid. Need on võimelised haigust põhjustama vaid nõrgestatud organismis. Mikroobid pärinevad sageli inimese enda mikrofloorast ehk endogeenne nakkus. ; Minu enda mikroob, mis teeb mulle nakkust 5. Infektsioonhaigus – ehk nakkushaigus. Sisaldab kõiki bioloogilisi protsesse, mida põhjustab mikroob organismi sisenedes, seal paljunedes ja seda kahjustades. 6. Pesa ehk koloonia – ühe raku paljunemisel tekkinud silmaga nähtav mikroobide kogum 7. Mikroobi kultuur – ehk puhaskultuur. See on kindlast allikast võetud materjalist kunstlikul söötmel üleskasvatatud ühest mikroobipesast ehk kolooniast
See on mikroobide populatsioon, mis elab koos inimesega ega põhjusta tavaolukorras tema haigestumist. Enamus inimesega koos elavatest mikroobidest on sooletraktis. Palju on mikroobe ka nahal, limaskestadel, suuõõnes, hingamisteedes ja urogenitaaltraktis. Igal kehapiirkonnal on erinev normaalne mikrofloora. Soolestikus on kõige rohkem mikroobe, neid on umbes 800g. Floora - taimestik..microform.vana mõiste - mikroorganiismide popiulatsiooni mõeldakse selle all. Sõltub soolestiku mikrofloorast, taimetoitlastel on natuke teise koostisega. Kliimast jne. Tinglik patogeen (haigusepõhjustaja)...normaalsesse mikrofloorasse kuuluv organism, kes teatud tingimustes muutub haigusetekitajaks. Nö juhuseotsijad. Peale hamba väljatõmbamist järgneb antibiootikumide kuur, et ei toimuks tinglike patogeenide sattumine vereringesse. Gnotobiondid - organism, kelle mikro.floora on teada. Need võivad olla mikroobivabad organismid, aga ka
MIKROORGANISMIDE PALJUNEMINE TOIDUS SÕLTUB. mikroorganismide alghulgast toiduaines; toidu keemilisest koostisest; temperatuurist; ajast; niiskusest; keskkonna happesusest; õhu ja valguse juurdepääsust. Mikroobide kiireks paljunemiseks on vajalikud järgmised tingimused: Toitainete olemasolu neid on tavaliselt toidus küllaldaselt kindlustamaks mikroobide kasvuks vajaliku energia ja toidu. Kui patogeenid satuvad töödeldud toitu, milles enamus mikrofloorast on hävinud, siis konkurents on väike ja patogeenid hakkavad kiiresti kasvama. Seega on valmistoidu saastumine ohtlikum. Kõrge riskiteguriga on: 1. suure valgusisaldusega toit ja toiduained · lihatooted, (k.a. kastmed ja puljongid); · (küpsetatud) liha, eriti linnuliha; · muna ja munatooted; · kala ja koorikloomad; · piim ja piimatooted; · keedetud riis; · seened; · pähklid; 2. kõik toiduained, mis on ette nähtud tarbimiseks ilma eelneva kuumtöötlemata, s.t. küpsetamata; 3
a) Residentmikrofloora: mikroobis on vastavas keskkonnas juurdunud b) Transiitmikrofloora: satuvad antud keskkonda väljaspoolt Inimese normaalne mikrofloora: 1. Suus 2. Nahal 3. Maos 4. Soolestikus 5. Eritus- ja suguelundites Õõneselundites: limaskesta ja valendiku mikrofloora Limaskesta mikrofloora: mikroobirakud kinnituvad makroorganismi rakkudele adhesiinidega või asutavad limaskesti katvat limakihti Valendiku mikrofloora: 1) limaskesta mikrofloorast eraldunud mikroorganismidest; 2) õõneselundi teistest piirkondadest sattunud mikroobid e. endogeensed transiitsed mikroobid; 3) väljaspoolt sellesse õõneselundisse sattunud mikroobid e. transiitsed mikroobid Igale inimesele on omane temale iseloomulik mikrofloora Organismi mikrofloora tähtsus: · Osaleb seedimisprotsessides · Osaleb ainevahetuses · Stimuleerib organismi immuunsüsteemi · Tagab organismi kolonisatsiooniresistentsuse
Inaktiveeruvad ensüümid, alaneb rakusiseste keemiliste reaktsioonide kiirus. Temperatuurid, mil algab keskkonna jäätumine, on kõige ebasobivamad, kuna tekivad raku sisesed kristallid ning alaneb vee aktiivsus ja soolade konsentraadi tõusul tõuseb osmootne rõhk. Kõik see tõstab tsütoplasma viskoosust. Muutub valgu ja lipiidide osakeste mõju. Madalamaid temperatuure kasutatakse kiiresti riknevate ainete säilitamiseks. Toodete külmutamisel sureb suur osa nende mikrofloorast. Külmutatult säilitamisel on hävimine tunduvalt aeglasem. Külmutamisel ei ole steriliseeriv toime. Peale külmutamist on mikroobe tunduvalt rohkem kui enne külmutamist. Külmutatud toodete sulamine peaks toimuma vahetult enne tarbimist,sest sulamisel, eriti siis, kui sealt eraldub vedelikku, aktiviseeruvad mikroobid kiiresti ja hakkavad intensiivselt paljunema. Kiirgusenergia - kiirgusenergia toimib mikroobidele nii raku siseste kui
Inaktiveeruvad ensüümid, alaneb rakusiseste keemiliste reaktsioonide kiirus. Temperatuurid, mil algab keskkonna jäätumine, on kõige ebasobivamad, kuna tekivad raku sisesed kristallid ning alaneb vee aktiivsus ja soolade konsentraadi tõusul tõuseb osmootne rõhk. Kõik see tõstab tsütoplasma viskoosust. Muutub valgu ja lipiidide osakeste mõju. Madalamaid temperatuure kasutatakse kiiresti riknevate ainete säilitamiseks. Toodete külmutamisel sureb suur osa nende mikrofloorast. Külmutatult säilitamisel on hävimine tunduvalt aeglasem. Külmutamisel ei ole steriliseeriv toime. Peale külmutamist on mikroobe tunduvalt rohkem kui enne külmutamist. Külmutatud toodete sulamine peaks toimuma vahetult enne tarbimist,sest sulamisel, eriti siis, kui sealt eraldub vedelikku, aktiviseeruvad mikroobid kiiresti ja hakkavad intensiivselt paljunema. Kiirgusenergia - kiirgusenergia toimib mikroobidele nii raku siseste kui
arvu vähendamine miinimumini, kondoomide kasutamine suguhaiguste leviku tõkestamiseks. Vee ja toiduga edasikantavad nakkushaigused saneerimine, toiduainete kuumtöötlus, vee desinfitseerimine (nt. kloor), toiduainete hoolikas töötlus ja säilitamine. Haavad antiseptika > seep ja vesi - peamised antiseptilised vahendifd, ettevaatus kirurgilistel protseduuridel; antibiootikumide kasutamine. Infektsioonide päritolu Endogeensed tekitaja pärineb organismi mikrofloorast 1.Candida infektsiooni 2.Gram-negatiivsed enterobakterid 3.Sageli immunokomprimeeritud isikutel Eksogeensed tekitaja pärineb väliskeskkonnast 1.Õhk, pinnas, vesi (C.tetani, B.anthracis) 2. Loomad ja linnud (zoonoosid brutselloos, tulareemia, katk, toksoplasmoos, marutõbi) 3.Haiged inimesed (asümptoomsed) 4.Terved mikroobikandjad (S.typhi) Infektsiooni levik inimeselt inimesele Respiratoorsete sekreetide ja
A-piim on hästi omastatav, sisaldab palju B-rühma vitamiine ja pisut ka antibiootilise toimega ühendeid. Jook ergutab organismi kaitsesüsteemi kuuluvate fagotsüüdide ehk õgirakkude aktiivsust ja seepärast kasutatakse atsidofiilpiima ka raviotstarbel. Jogurti juuretises on kahte liiki baktereid: bulgaaria kepikesed Lactobacillus bulgaricus ja piimhappe streptokokid Streptococcus thermophilus. Kaubamärk Gefilus sisaldab Lactobacillus rhamnosus , kes on terve inimese soolestiku mikrofloorast isoleeritud probiootiline piimhappebakteri tüvi, mille positiivne mõju inimese tervisele on rohkete kliiniliste uuringutega tõestatud. LGG mõjutab inimese kaitsevõimet haiguste vastu, aktiveerides antikehade sünteesi ja lokaalset immuunvastust. Nn joogijogurt on naturaalsem, paksendajateta. 20 Piimhappebakterid Piimhapebakterite hulgas (perekonnas Streptococcus) on ka haigusetekitajaid. Näiteks Streptococcus
eriliselt soodne kasvukeskkond. Need mikroobid moodustavad nn. inimese normaalse mikrofloora, mis püsib elu jooksul peaaegu muutumatuna ning takistab võõraste mikroobide kasvu. Naha mikrofloora võib jagada kahte rühma: · püsi- ehk residentmikrofloora e. normaalne mikrofloora · transiitmikrofloora ehk keskkonnast kontaktide kaudu nahale sattuvad mikroorganismid. Residentsed mikroorganismid on vastupanuvõimelised ja püsivad. Nad on osa normaalsest mikrofloorast. Enamasti paiknevad nad sügaval epidermises, higinäärmetes, karvanääpsudes ja sõrmeküünte all. Transiitmikroorganismid on ajutised ning ebapüsivad organismid, mis paiknevad naha pinnal ja pindmise nahakihi all marrasnahas. Nende paiknemine naha pinnal hõlbustab puutekontaktide teel levivate infektsioonide edasikandmist. Nii tekib oht mikroorganismidega kontamineerida ehk saastada patsiente. Mikrofloora tähtsus: · osaleb seedimisprotsessis · osaleb ainevahetuses
veekogu voolutugevuse muutus) kui ka biofilmisisestes protsessides, nt. EPS-i lagundavate ensüümide vabastamine biofilmi rakkude poolt. Nii biofilmist vabanenud üksikrakud kui ka rakuklombid võivad uutes toitaineterikastes kohtades taas pindadele kinnituda ja alustada uut biofilmi moodustumise protsessi. 39. Milleks on vajalikud ja kuidas mõjutavad inimest tema soolestikus elavad bakterid? Inimese immuunsüsteemi sõltuvus soolestiku mikrofloorast. Inimesel on 1013 oma rakku ja 1014 bakterirakku. Inimesed ja teised imetajad sünnivad küll bakteri-vabana kuid koloniseeritakse bakterite ja teiste mikroorganismide poolt kohe peale sündi. Bakteritele pakub inimese soleestik head elukeskonda, mis on stabiilse temperatuuriga ja toitaineterikas. Inimesel aga soodustab normaalne soolestiku mikrofloora seedekulgla epiteeli arengut, angiogeneesi (uute veresoonte tekkimist) ning kaitseb ka koekahjustuste eest
• esinevad ebameeldiva lõhnaga eritised; • esineb kudede nekroos; • esinevad abstsessid; • kahjustatud kudedes on täheldatav gaasi teke; • infektsioon ei allu ravile ainult aeroobidele toimivate antibiootikumidega; • infektsiooni tekkekoht asub normaalselt anaeroobidega koloniseeritud limaskestade lähedal Anaeroobide poolt põhjustatud infektsioonid võib jaotada 1. Endogeenseteks - mikrofloorast pärinevad mikroobid satuvad limaskestadelt keha steriilsetesse piirkondadesse 2. Eksogeenseteks - väljastpoolt organismi sattunud anaeroobsete tekitajate poolt põhjustatud nakkused 3. Spetsiifilisteks - kindla kliinilise pildiga nakkushaigused: gaasgangreen, teetanus, botulism, pseudomembranoosne koliit. Tekitajateks on gram-positiivsed eostega klostriidid 4. Mittespetsiifilisteks -
annaabi.ee 
