Escherichia coli ORGANISMI ELUTEGEVUSE ALUSED OP-1 TALLINNA TERVISHOIU KÕRGKOOL Escheteria coli/kolibakter/soolekepike On levinud bakter, mis esineb inimeste ja soojavereliste loomade soole mikroflooras Enamik Escherichia coli tüvesid on ohutud Toodab sooltes vitamiine (vitamiin K) Toitub limast, pooleldiseedunud toidust, irdunud epiteelirakkudest E. coli moodustab jämesoole bakterimassist ca 1% Väliskeskkonnas esineb teda pinnases, vees, taimedes Seedetrakti infektsioone põhjustavad E. coli tüved ETEC – enterotoksigeenne E. coli - Produtseerib toksiini, põhjustab suurema osa kõhulahtisustest. Turistidel
periood päeva(keskmiselt 2-3 päeva) Nakkusallikas Inimene, kellel on Looma või Loomad ja kalad Haige inimene mädapõletikuline inimese kelle sooletrakti esimesest protsess või väljaheide. mikroflooras haiguspäevast põletik nina- tekitaja esineb, kuni neelus. Võib olla kelle roojaga tervistumiseni. ka tekitaja satub Pisikukandja. udarapõletikuga mulda, lehm veekogusse või lihale.
spiraalikujulised. Bakterid esinevad enamikes planeet Maa asunikes, kasvades mullastikus, happelistes kuumaveeallikates, radioaktiivsetes jäätmetes, vees ja sügaval maakoores, niisamuti ka elusorganismides ja laipades.1 Bakterid paljunevad põhiliselt pooldumisega, esineb aga teisigi mooduseid.2 Inimese flooras on umbes kümme korda rohkem bakteriaalseid rakke, kui inimestele omaseid rakke. Enamik bakteritest asub inimese nahal ja soolestiku mikroflooras. Suur enamus bakteritest muudab kahjutuks immuunsüsteem ja mõned bakterid on ka kasulikud.3 Bakterid koosnevad 7585% ulatuses veest ning samadest süsivesikutest, lipiididest, amino- ja nukleiinhapetest nagu kõik eukarüoodidki. Kõigis elusolendites toimuvad põhimõtteliselt sarnased biokeemilised ainevahetusereaktsioonid (metabolism).4 Paljudel bakteritel on üks, kaks või rohkem vibureid. Tavaliselt puuduvad viburid patogeensetel bakteritel
kihis sügavusel 12 cm. Sügavuti muutub ka mikrofloora liigiline koostis. Ülemistes kihtides, mis sisaldavad rohkesti orgaanilisi aineid ja kus on tagatud hea aeratsioon, domineerivad aeroobsed saprofüüdid. Toimub aktiivne keerukate orgaaniliste ühendite lagundamine. Mida sügavamad on mulla horisondid, seda vaesemad on nad orgaanilistest ainetest ja seda raskem on õhu juurdepääs sinna. Mulla mikroflooras saavutavad ülekaalu anaeroobsed liigid. Mulla mikroflooras on esindatud nii bakterite, viiruste, hallitus- ja pärmseente kui ka aktinomütseetide, vetikate, ainuraksete jt. organismide liigid. Mulla alaliste asukate hulka kuuluvad näiteks mitmesugused aeroobsed ja anaeroobsed valgulagundajad. Enamik neist on sporogeensed nagu Bacillus subtilis, B. cereus var mycoides, B. megaterium ja anaeroobsetestClostridium sporogenes, Cl. putrificus jt. Muld sisaldab rohkest veel ka tselluloosi lagundavaid baktereid, nitrifikaatoreid, denitrifikaatoreid,
ole täheldatud. Kui toidumürgistus on esinenud, siis on see alati seotud haigustekitajaid sisaldava toidu tarbimisega. Haigusnähud: · Äge kõhuvalu ja kõhulahtisus, mis muutub veriseks, · Võib esineda oksendamist. · Palavik on väike Kriitilised toiduained: · Toorpiim, toorjuust · Toores veiseliha, mis on ebapiisavalt kuumutatud · Juurvilja toorsalatid · Kala kulinaartooted · Esineb inimese soole mikroflooras · Nakatumine toimub fekaal-oraalsel teel · Riis · Vürtsid · Maisijahu Kriitilised punktid: · Toit on "ohtlikus tsoonis" mitmeid-mitmeid tunde · Toit on aeglaselt mahajahutatud ja uuesti ülessoojendatud Temperatuuri ja pH toime: · Vastupidav madalatel temperatuuridel ja kasvab ka 3ºC - 5ºC juures · Talub 10-15% keedusoola · 30-60% suhkrut · Kasvu pidurdab sorbiinhape · Hävib 105ºC - 125ºC 10 - 13 minutiga
ole täheldatud. Kui toidumürgistus on esinenud, siis on see alati seotud haigustekitajaid sisaldava toidu tarbimisega. Haigusnähud: · Äge kõhuvalu ja kõhulahtisus, mis muutub veriseks, · Võib esineda oksendamist. · Palavik on väike Kriitilised toiduained: · Toorpiim, toorjuust · Toores veiseliha, mis on ebapiisavalt kuumutatud · Juurvilja toorsalatid · Kala kulinaartooted · Esineb inimese soole mikroflooras · Nakatumine toimub fekaal-oraalsel teel · Riis · Vürtsid · Maisijahu Kriitilised punktid: · Toit on "ohtlikus tsoonis" mitmeid-mitmeid tunde · Toit on aeglaselt mahajahutatud ja uuesti ülessoojendatud Temperatuuri ja pH toime: · Vastupidav madalatel temperatuuridel ja kasvab ka 3ºC - 5ºC juures · Talub 10-15% keedusoola · 30-60% suhkrut · Kasvu pidurdab sorbiinhape · Hävib 105ºC - 125ºC 10 - 13 minutiga
· Põhjustavad inimeste, loomade või · Kasutatakse toiduainete taimede haigestumisi valmistamisel · Toodavad toksiine ehk mürke (jogurt, juust, kali jt.) · Esinevad soolestiku loomulikus Toksiinid mikroflooras Endotoksiin Eksodoksiin 2 · Õhu juurdepääsust Mikroobide paljunemine toiduaines sõltub: · Mikroobide alghulgast toiduaines Bakterite paljunemisaeg · Toidu keemilisest koostisest
Mingi liik dehalogeenib ühendeid. Mingi teine redutseerib metalle. Moodustavad filamente. Paljud moodustavad spoore, kuid ei moodusta endospoore. Kasutatakse antibiootikumide tootmiseks. Vorstide tootmisel. Halotolerantne. Kasutatakse lüsiini mikrobioloogiliseks sünteesiks. Samuti juustu tootmiseks jms. Kasutatakse juustu tootmisel. Fermenteerivad piimhapet propioonhappeks. Võivad põhjustada teatud nahahaigusi, a la akne jms [????]. Probiootiline bakter. Soolestiku mikroflooras. Sageli Y-kujuga. C. diphtheria põhjustab difteeriat. Rakusein sisaldab lipiide, ei värvu Grami järgi üldse. Välismembraani pole. Põhjustab tuberkuloosi. Osa liike elab sümbioosis mingite taimedega. Suurim antibiootikume tootev perekond. Puudub rakusein, rRNA järgi klassifitseeritud Firmicutes'i hulka. Membraan sisaldab sterooli. Tillukesed. Parasiidid. Omab välismembraani
Ja anorgaaniliste väävliühendite taandamist nimetatakse desulfofikatsiooniks. 29. Mikroobide levik mullas ja õhus Mikroobid on jaotunud ebaühtlaselt mulla erinevates kihtides. Kõige vähem pindmises kihis (päike kuumus jne). Kõige rohkem 10-20 cm sügavusel. Sügavamale minnes nende hulk väheneb. Ülemistes kohtades, kus palju org ainet. Ja ka hapnikku domineerivad aeroobsed saprofüüdid (toimub aktiivne org aine lagundamine). Mulla mikroflooras saavutavad ülekaalu anaeroobsed liigid. Mulla mikroflooras on esindatud nii bakterite, viiruste, hallitus- ja pärmseente, vetikate, ainuraksete jt organismide liigid. Mikroobide tegevust aktiviseerivad kündmine jne, ka temp 10-20c aktiivsed alla 10c elutegevus pidurdub. Õhku satuvad mikroobid mullast, taimedelt, loomadelt. Õhus vüivad säilida teat aja eluvõimelistena. Mingil ajal hukuvad päikesekiirguse tõttu. Õhu
Ohtlikud on toidud, mida hoitakse õhukindlalt, näiteks (peamiselt kodus valmistatud) lihakonservid, suitsuliha, seene-, kala-, herne-, oa- ja juurviljakonservid. Saastunud toiduained ei ole kuidagi iseäralikud, ainsaks väliseks tunnuseks on "kummis" konservikaaned. 4.6.Escherichia coli Nakkuse allikad: · Toorpiim, toorjuust · Toores veiseliha, ebapiisavalt kuumutatud · Juurvilja toorsalatid · Kala kulinaartooted · Esineb inimese soole mikroflooras · Nakatumine toimub fekaal-oraalsel teel Kairi Ütsik Mikrobioloogilisi toidumürgitusi tekitavad bakterid ja hallitused Haigusnähud: · Äge kõhuvalu ja kõhulahtisus, mis muutub veriseks, · Võib esineda oksendamist. · Palavik on väike Vältimine: · Üldine hügieen · Kasutada puhat joogivett · Piima pastöriseerimine · Liha termiline töötlemine 5.Mikrobioloogilisi mürgitusi põhjustavad hallitused
mittepatogeensed mikroobiokultuurid, mille manustamine mõjutab positiivselt inimese tervist läbi seedetrakti mikrofloora bakterkoosluse mõjutamise. Probiootiliste bakterite tehnoloogiline sobivus: Pr tüved peavad olema geneetiliselt stabiilsed Probiootikumidel peab olema soovitus organoleptiliste omaduste olemasolu Probiootiliste bakterite konkurentsvõime: 1 Nad peavad olema võimelised ellu jääma, kiirelt paljunema ja olema aktiivsed elusorganismi soolestiku mikroflooras 2 Nad peavad olema resistentsed sapile. 3 Nad peavad olema võimelised konkureerima inimese seedetrakti normaalse mikroflooraga 4 Nad peavad olema adherentsed ja koloniseerimisvõimelised. Probiootiliste bakterite talitlus ja funktsionaalsus: 1 probiootilisel tüvel peab olema vähemalt üks kliiniliselt tõestatud kasulik toime 2 probiootikumidel peab olema stimuleeriv toime immunsüsteemile 3 peavad olema vähivastavase toimega Prebiootikumid
Ja anorgaaniliste väävliühendite taandamist nimetatakse desulfofikatsiooniks. 27. Mikroobide levik mullas ja õhus. Mikroobid on jaotunud ebaühtlaselt mulla erinevates kihtides. Kõige vähem pindmises kihis (päike kuumus jne). Kõige rohkem 10-20 cm sügavusel. Sügavamale minnes nende hulk väheneb. Ülemistes kohtades, kus palju org ainet. Ja ka hapnikku domineerivad aeroobsed saprofüüdid (toimub aktiivne org aine lagundamine). Mulla mikroflooras saavutavad ülekaalu anaeroobsed liigid. Mulla mikroflooras on esindatud nii bakterite, viiruste, hallitus- ja pärmseente, vetikate, ainuraksete jt organismide liigid. Mikroobide tegevust aktiviseerivad kündmine jne, ka temp 10-20c aktiivsed alla 10c elutegevus pidurdub. Õhku satuvad mikroobid mullast, taimedelt, loomadelt. Õhus vüivad säilida teat aja eluvõimelistena. Mingil ajal hukuvad päikesekiirguse tõttu. Õhu mikrofloora sõltub aastaajast, keha sanitaarsest seisundist
kauem. Selts Bifidobacteriales. Siia kuulub perekond Bifidobacterium, Gardnerella ja veel mõned üksikud perekonnad. Perekond Gardnerella · Perekonnas üks liik Gardnerella vaginalis. Nimetatud mikroobi klassifitseeriti varem mitmetesse teistesse perekondadesse (vanad nimed olid Haemophilus vaginalis, Corynebakterium vaginalis). · Gardnerella vaginalis on isoleeritud inimese urogenitaaltraktist. Esineb 20-40% tervete naiste tupe mikroflooras. · Arvatakse et ta on põhiline bakteriaalse "mittespetsiifilise" vaginoosi põhjustaja. Perekond Bifidobacterium Morfoloogia: · grampositiivsed, asporogeensed, väikesed mitteliikuvad pulgad. Bifidobakteritele on iseloomulik hästi varieeruv kuju: lühikesed, korrapärased, peenikesed rakud, sageli on teritunud otstega. Rakkude asetus võib olla V või Y- kujuline. Füsioloogia ja biokeemia
Tekib parasiitidega saastunud toidu söömisel Areneb parasiitide munadega saastunud toidu tarbimisel TOIDUAINETES OLEVAD MIKROORGANISMID VÕIVAD OLLA: Mittepatogeensed ehk mittemürgised; kasutatakse toiduainete valmistamisel Kasulikke piimhappebaktereid on näiteks juustus, jogurtis, hapupiimas, veise- ja sealihavorstis ning suitsuvorstis. Piimhape annab hea maitse ja ei lase teistel bakteritel areneda. Kasulikud bakterid esinevad ka soolestiku loomulikus mikroflooras Patogeensed ehk mürgised; · põhjustavad haigestumisi; · "toodavad" toksiine ehk mürke; MIKROOBSED TOIDUNAKKUSED EHK INFEKTSIOONID Infektsiooni erinevus toidumürgistusest: · kandub edasi vahetu kontakti teel; · haigestumist põhjustab suhteliselt väike kogus mikroorganisme; · pikem peiteperiood; Nakkuse allikad: · Haigustekitajatega saastunud toit (bakterid, seened, viirused jne.) · Haiged inimesed ja loomad · Tervenenud mikroobikandjad
..kaudu TOIDUMÜRGISTUSED Toit sisaldab mikroobset toksiini ja/või toksiini tootvaid mikroobe Toidus on muu (mittemikrobiaalse päritoluga mürgiseid ühendeid) HELMINTOOSID (usstõved) Tekib parasiitidega saastunud toidu söömisel Areneb parasiitide munadega saastunud toidu tarbimisel TOIDUAINETES OLEVAD MIKROORGANISMID VÕIVAD OLLA: ...patogeensed.. · Kasutatakse toiduainete valmistamisel · Esinevad soolestikus loomulikus mikroflooras ......mitte patogeensed.... · Põhjustavad haigestumisi · Toodavad ,,toksiine" ehk mürke MITTEMIKROBIOLOOGILISE PÄRITOLUGA TOIDUMÜRGISTUSED Toiduaine on mürgine oma olemuselt marjad, seened, taimed, luuviljaliste tuumad. Mürgised kalad, mõnede loomade teatud organid. Toiduaine on mürgine teatud tingimustes 1...roheline kartul.....-solaniin 2....toores aeduba, roheline tomat..-fasiin 3...silm? Ja angerjas..-lima (angerja veri)
võivad olla psüühilised häired — maania, katotoonia (liikumisvõime häire), oligofreenia (vaime alaareng) jne. Buliimiani võivad viia ka ainevahetuse rike, mille tulemusel organism ei saa nõudvat kogust toitaineid. Näiteks see on võimalik suhkrutõve haigusel, endogeensel hüperinsulinismil ja eksogeense päritoluga, türeotoksikoosil (kilpnäärme haigus) [9]. 2.2.5. Disbakterioos Nii nimetatakse seisundit, mille puhul vaadeldakse koostise ja balansi muutust soolestiku mikroflooras [9]. Soolestiku mikrofloora on mikroorganismide kompleks, lima. Disbakterioosi olemasolul märgatakse mõningate normaalsete soolestiku mikrofloora mikroorganismide kadumist ( ifidobakterid, piimahape soolestiku pulgakesed jm.) ja haruldaste ja ebatavaliste mikroorganismide ilmumist – selliseid nagu Kandida seened, stafillokokk jm. Kõik see viib põletikuni soolesikus, langeb organismi vastupanu [10].
Minnes sügavamale, nende hulk väheneb. 125-130 cm sügavusel on see juba 10-20 korda väiksem, kui kihis 1-2 cm. Sügavuti muutub ka mikrofloora liigiline koostis. Ülemistes kihtides, mis sisaldavad rohkesti orgaanilisiaineid ja kus on tagatud hea aerotsioon, domineerivad aeroobsed saprofüüdid. Toimub aktiivne orgaanilisteainete lagundamine. Mida sügavamad on mullahorisondid, seda vaesemad on nad orgaanilistest ainetest ja seda raskem on õhu juurdepääs sinna. Mulla mikroflooras saavutavad ülekaalu anaeroobsed liigid. Mulla mikroflooras on esindatud nii bakterite, viiruste, hallitus- ja pärmseente, vetikate, ainuraksete jt organismide liigid. Mulla alaliste asukate hulka kuuluvad mitmesugused anaeroobsed ja aeroobsed valgulagundajad. Enamik neist on spoore moodustavad Bacilluse ja Clostridiumi perekonda kuuluvad liigid. Mullad sisaldavad ka tselluloosi lagundavaid baktereid, nitrifikaatoreid, denitrifikaatoreid, õhulämmastikku siduvaid, aga ka väävli,
Minnes sügavamale, nende hulk väheneb. 125-130 cm sügavusel on see juba 10-20 korda väiksem, kui kihis 1-2 cm. Sügavuti muutub ka mikrofloora liigiline koostis. Ülemistes kihtides, mis sisaldavad rohkesti orgaanilisiaineid ja kus on tagatud hea aerotsioon, domineerivad aeroobsed saprofüüdid. Toimub aktiivne orgaanilisteainete lagundamine. Mida sügavamad on mullahorisondid, seda vaesemad on nad orgaanilistest ainetest ja seda raskem on õhu juurdepääs sinna. Mulla mikroflooras saavutavad ülekaalu anaeroobsed liigid. Mulla mikroflooras on esindatud nii bakterite, viiruste, hallitus- ja pärmseente, vetikate, ainuraksete jt organismide liigid. Mulla alaliste asukate hulka kuuluvad mitmesugused anaeroobsed ja aeroobsed valgulagundajad. Enamik neist on spoore moodustavad Bacilluse ja Clostridiumi perekonda kuuluvad liigid. Mullad sisaldavad ka tselluloosi lagundavaid baktereid, nitrifikaatoreid, denitrifikaatoreid, õhulämmastikku siduvaid, aga ka väävli,
rasuselenahale. Lisaks juustele puhastada tõmmisega( 1sp segu koht panna vett) Teed thes 1 teelusikas tassi kohta. Noored lehed kõlbavd salatisse, kuivatatult kõlbab kasutada nt lihale. Korjamiseks peavad taimed oleama kuivades kohtades, siis on vürtsikamad. Raudrohus on palju hamasuleeni ( sinaka värviga). Antiseptiline, põletikuvastane. Võilill eestis sage,mõned tulnukad mõned pärismaised. Inuliin - vajalikud meie seedekulglas, mikroflooras. Aitab kaasa mg imendumisele. Rahustab, viib välja üleiigset kolesterooli,ravib maksa,neeru, kõhukinnisust, lümfide põletikku, väsimusevastu suurendab sapi eritust.Inimene ise ei omista aineid, aga neid omistavad bakterid. ( ei tasu kasutada kui on maohaavad, reflux) Praetult saab aksutada kohvi asemel.Lehti saab aksutada salatina kevadel esimesed, puhastavad verd. Mittesüüa palju,mürgised.Õitest saab tha nömett, millest saab ravida neeruhaigusi
Võib kas probleemideta laheneda või sepsist põhjustada. Kolmas võimalus on kopsuhaigus: kergest bronhiidist nekrotiseeriva pneumooniani. Acinetobacter. Esinevad glükoosi oksüdeerivad ja mitteoksüdeerivad liigid. Ranged aeroobid oksüdaas- G- kokobatsillid. Üldlevinud saprofüüdid, leiduvad nii looduses kui haiglas. Jäävad ellu niisketel pindadel, k.a. hingamisabivahenditel, ja kuivadel pindadel nagu nahk (gramnegatiivsete puhul see harv). Normaalses suu-neelu-mikroflooras, võivad hospitaliseerimisel prolifereeruda. Acinetobacterid on oportunistlikud patogeenid, eelkõige hingamisabi saavatel patsientidel. Infektsioonid hingamisteedes, urotraktis, haavades, septitseemia. Riskigrupp: laia spektriga antibiootikumid, opist taastuvad, kunstlik ventilatsioon. Laialdase resistentsuse tõttu ravi keeruline. Empiirilises ravis peaks olema β-laktaam (tseftasidiim või imipeneem näiteks) ja aminoglükosiid. Moraxella. Olulisim patogeen on M. catarrhalis
parandab mulla aeratsiooniresziimi, seega enamik mulla mikroobide kasvu. Niiskusereziim mullas muutub sõltuvalt aastaajast ja kevadel pärast lume sulamist või sügisel rohkete sademete korral kannatab muld liigniiskuse all, mis omakorda mõjutab mulla õhustatavust ja seega mikroobide arengut. Mikroorganismide elutegevust ja arengut mullas mõjutab oluliselt temperatuur. Enamik mikroobe meie muldade mikroflooras on mesofiilid ja psührotroofid. Seega sobivaimaks temperatuuriks nende arengul on 2030°C. Mikroobide elutegevusel on suur tähtsus mulla viljakuse kujundamisel ja ainete looduslikus ringes. Orgaanilised ained kas taime jäänuste või surnud loomade kujul sattudes mulda mineraliseeritakse. Süsiniku, lämmastiku, fosfori ja teiste elementide orgaanilised ühendid, mis on taimedele vastuvõtmatutes vormides, muudetakse mikroobide abil nüüd neile vastuvõetavateks.
(peritrihhaalsed viburid), mõned ka liikumatud. Füsioloogia. Kõik on fakultatiivsed anaeroobid n Kasvavad lihtsöötmel, fermeenteerivad glükoosi. Osa on resistentsed sappahapetele,eriti Salmonella ja Shigella. Osa lõhustavad laktoosi punased pesad MacConkey söötmel, võimaldab eristada laktoos-negatiivseid soolepatogeene (Salmonella; Shigella) teistes enterobakteritest. Reservuaar. Pinnases, vees, taimedel, loomade ja inimese mikroflooras. Osa liike alati seotud haigustega ¨ Shigella, Salmonella, Yersinia pestis. Osa normaalse mikrofloora osa, käituvad opurtunistidena ¨ Escherichia coli, Klebsiella pneumoniae, Proteus mirabilis. Epidemioloogia. Inimreservuaar normaalse floora osa seedekulglas: E. coli, Klebsiella etc. Loomreservuaar: enamus Salmonella nakkusi. Endogeenne levik vastuvõtlikul isikul ¨ võib lokaliseeruda suvalises organismi piirkonnas ¨ 5%
hambajuureümbrise põletikku. Hambakatus võib olla enam kui 350 erinevat bakteriliiki. 16S rRNA sekveneerimisega on näidatud, et tegelikult ligikaudu pool hambakatu moodustanud liikidest moodustavad hetkel kultiveerimatud liigid, seega hambakatus esinevate liikide arv võib olla palju suurem (üle 700). Õnneks ühe indiviidi hambakatu proovist on võimalik välja kultiveerida ligikaudu 20-30 erinevat liiki (tegelik liikide arv võib siis olla 50). Suu mikroflooras domineerivad põhiliselt streptokokid ja Actinomyces spp., vähem esindatud on Veillonella, Haemophilus, Neisseria perekondadesse kuuluvad liigid ja gram-negatiivsed anaeroobsed batsillid. Sellised erinevatest organismidest moodustunud biofilmid võivad oma koostiselt püsida stabiilsetena tänu väljakujunenud interaktsioonidele erinevate liikide vahel, kuid seda stabiilsust võivad mõjutada mitmed keskkonnategurid. Näiteks kui indiviid otsustab süüa suuremas koguses
annaabi.ee 
