Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mikroelemendid ja vesi". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
mikroelemendid, vesikeskkonnas, jood, saastatusink, metall, ensüüm, tekkes, koobalt, vitamiin, keskseks, hormoon, ensüümid, kalal, heitgaas, seentele, hüdrofoobsed, happelised, turgori, veesisaldus, tapab, rahuolekus, veeringe, veehulk, mittemetallid, fluor, kilpnääre, struuma, boor, pahaloomuline, kehvveresus, vitamiinid, türoksiin, lagundabkogumassist. (mittemetallid). Mesoelemendid-(Na, K, Mg, Ca, Cl) leidub org. ~1,5% Mikroelemendid-org. vajab väga väikestes kogustes(I, Co, Si, B, Zn, Cu)~0.00...%. Makroelemendid... Süsinik-kõik organismid koosnevad C ühenditest-annab püsivaid keemilisi sidemeid Vesinik-osaleb stabiliseerivate sidemete loomisel Hapnik-65-75%, massilt suurem osa-hapnik oksüdeerib rakkudes toitained Lämmastik-esineb valkude aminohapetes-osaleb H sidemete tekkes. Fosvor-esineb nukleiinhapate koostises-moodustab makroenergilisi sidemeid Väävel-leidub kahes aminohappes-moodustab valke stabiliseerivat ühendit. Naatrium-leidub loomorgan.-reguleerib org. veerežiimi. Kaalium-leidub eriti taimorg.-reguleerib org. veerežiimi. Kaltsium-on osa luu- ja kõhrkoest-osaleb vere hüübimisel Magneesium-luukoe koostis-aktiveerib loomadel ensüüme Kloor-sünteesib mao soolhapet-aktiverib amülaasi Mikroelemendid... Fluor-hoiab korras hamba pindmiseid kihte
2. Nende elementide ülesandeid. Organismide koostisest on leitud 70-80 erinevat elementi (enamusi väga väheses hulgas ja nende ülesannet ei teata). Keemilised elemendid mida organismis leidub jagatakse 3 rühma : 1. Makroelemendid -> nende arvele jääb 98-99% organismi elementaarkoostisest. (C, H, O, N, P, S [mittemetallid ja väikese massiga]) 2. Ioonide esinevad elemendid e. mesoelemendid (katioonid : Na, K, Mg, Ca. Anioonid : Cl). Neid leidub organismis 0,... % 3. Mikroelemendid. Eri organismides on mikroelemente erinev hulk. (Fe, As, Br, Sn, Si, Se, Cr, Fl, Ni, V, Mo, I, Co, Mn, Zn, Cu). Metallid + mittemetallid. Hulk : 0,00..%. NB! Ühtviisi ohtlik organismile on nii mikroelementide puudus kui ka üleküllus. <----------------------------------------------------------------> Makroelementide üldiseloomustus Süsinik* - Organismide keskne element. Kõik organismid koosnevad orgaanilistest süsinikuühenditest. 1
kahepaiksed). 2. Hõõrdumise vähendamine a) liigeste vahel olev liigesevõie b) pisaravedelik 3. Hüdrostaatiline toes kehas survestatud vedelik annab kehale kindla kuju nt erinevad ussid, naha veerikkuse seos kortsude vähesusega. 4. Vesi tagab ringelundkonna töö nt vere- ja lümfiringe. 5. Vesi kui viljastamis- ja arengukeskkond. Kehasisesel viljastamisel on keskkonnaks veerikas lima; roomajatel, lindudel ja imetajatel toimub areng vesikeskkonnas ehk amnionis. Amnioni vedeliku ülesanded: a) kaitse temperatuuri muutuste, mehaaniliste mõjutuste eest, b) välistab veekaotuse, c) vähendab ülslükkejõuga raskusjõu mõju, d) joogi- ja urineerimiskeskkond 6. Vesi osaleb meeleelundite töös: nt vees lahustunud kujul tajume maitset; vesi osaleb kuulmises - kuulmiselundi teos viiakse helilained edasi veelaineteks; veerikas silma klaaskeha toetab läätse funktsiooni. 7
1. Anorgaanilised ained organismides on vesi, soolade ühendid. 2. Orgaanilised ained organismides on valgud, suhkrud, lipiidid ja nukleiinhapped. 3. Makroelemendid on mittemetallid: süsinik, hapnik, vesinik, lämmastik, fosfor, väävel. Mikroelemendid: raud, tsink, kaltsium, jood, magneesium, fosfor jne. 4. Keemiliste elementide ülesanded organismis: · C (süsinik) moodustab erinevaid molekulaarseid struktuure: lineaarsed (nt. valgud), hargnevad (nt. glükogeen), tsüklilised (nt. steroidhormoonid). · O (hapnik) aeroobsetes organismides oksüdeerija. Hapniku kaasabil lõhustatakse orgaanilised ühendid anorgaanilisteks. Hapniku baasil toodab organism vabu radikaale, mis aitavad tõhustada kaitsesüsteemi tööd.
O vabad radikaalid bioloogiliselt üliaktiivsed ühendid on liitnud täiendava elektoni. Neid tekib loomuliku protsessi käigus, toodetakse fagotsüütides ja kasutatakse võõrorgaanika efektiivseks lagundamiskes. Juhul kui see protsess väljub kontrolli alt on tagajärjeks kas prekantserogeensus või muu patoloogiline seisund (infarkt või artriit). Organism reguleerib nende taset antioksüdantidega (vitamiin E & K). H (vesinik) - tähtsus seisneb vesiniksidemete tekkes ja võimaldamises. Kaks põhirolli: Moodustada H-sidemeid H ja temast elektronegatiivsema elemendi vahel (biosüsteemides H-O, H- N , HCl, HBr). Nad on biomolekulide kõrgemat järku struktuuride stabiliseerijad (nukleiinhapped, valgud, polüsahhariidid). Ühendite energeetiline väärtus seondub H-ga (mida rohkem on biomolekulis H aatomeid, seda kõrgem on selle ühendi energeetiline väärtus). Sellepärast on nt lipiidid energiarikkamad kui süsivesikud.
O vabad radikaalid – bioloogiliselt üliaktiivsed ühendid on liitnud täiendava elektoni. Neid tekib loomuliku protsessi käigus, toodetakse fagotsüütides ja kasutatakse võõrorgaanika efektiivseks lagundamiskes. Juhul kui see protsess väljub kontrolli alt on tagajärjeks kas prekantserogeensus või muu patoloogiline seisund (infarkt või artriit). Organism reguleerib nende taset antioksüdantidega (vitamiin E & K). H (vesinik) - tähtsus seisneb vesiniksidemete tekkes ja võimaldamises. Kaks põhirolli: Moodustada H-sidemeid H ja temast elektronegatiivsema elemendi vahel (biosüsteemides H-O, H- N , HCl, HBr). Nad on biomolekulide kõrgemat järku struktuuride stabiliseerijad (nukleiinhapped, valgud, polüsahhariidid). Ühendite energeetiline väärtus seondub H-ga (mida rohkem on biomolekulis H aatomeid, seda kõrgem on selle ühendi energeetiline väärtus). Sellepärast on nt lipiidid energiarikkamad kui süsivesikud.
O vabad radikaalid bioloogiliselt üliaktiivsed ühendid on liitnud täiendava elektoni. Neid tekib loomuliku protsessi käigus, toodetakse fagotsüütides ja kasutatakse võõrorgaanika efektiivseks lagundamiskes. Juhul kui see protsess väljub kontrolli alt on tagajärjeks kas prekantserogeensus või muu patoloogiline seisund (infarkt või artriit). Organism reguleerib nende taset antioksüdantidega (vitamiin E & K). H (vesinik) - tähtsus seisneb vesiniksidemete tekkes ja võimaldamises. Kaks põhirolli: Moodustada H-sidemeid H ja temast elektronegatiivsema elemendi vahel (biosüsteemides H-O, H- N , HCl, HBr). Nad on biomolekulide kõrgemat järku struktuuride stabiliseerijad (nukleiinhapped, valgud, polüsahhariidid). Ühendite energeetiline väärtus seondub H-ga (mida rohkem on biomolekulis H aatomeid, seda kõrgem on selle ühendi energeetiline väärtus). Sellepärast on nt lipiidid energiarikkamad kui süsivesikud.
5. Tulemuste esitamine 6. Kokkuvõte ja järeldused 4. Sõnasta uurimisküsimus ja/või hüpotees Mingisugune oletus selle ülesande kohta (ei pea olema alati positiivne vastus, st et selle ümberlükkamine pole vale. Mida t Hüpotees, seda parem. 5. Loe tabelist, graafikult, jooniselt välja andmed (tulemused) ja sõnasta nende põhjal järeldused 6. Milline on ainet üldine jaotus organismis (rakus)? Makroelemendid ning mikroelemendid. 7. Millised on peamised keemilised elemendid (makroelemendid) ja mis on nende peamised funktsioonid? C- süsinik, moodustab orgaaniliste ainete selgroo, hingamise ja fotosünteesi reaktsioonides. H- vesinik, biomolekulide koostises, vee koosseisus, VAJALIK VESINIKSIDEMETE MOODUSTUMISEL. O- hapnik, peamiselt vee koostises, samuti biomolekulide koostises, kindlustab toitainete lõhustumine ja hingamise. N- aminohapete ja nukleiinhapete koostises.
ORGANISMIDE KOOSTIS Organismide koostisest on leitud 70-80 erinevat elementi. Enamusi väga väheses hulgas ja nende ülesannet ei teata. Elusorganismide talitlusteks hädavajalik miinimum on 27 keemilist elementi ehk bioelemendid. Jagatakse 3 rühma : · Makroelemendid - 98-99% organismi elementidest: C; H; O; N; P; S · Mesoelemendid katioonid: Na; K; Mg; Ca ja anioonid: Cl · Mikroelemendid Vaja väga väikestes kogustes: Fe, As, Br, Sn, Si, Se, Cr, Fl, Ni, V, Mo, I, Co, Mn, Zn, Cu · MAKROELEMENDID Hapnik O 70 kg kohta umbes 43 kg toiduga ja hingamisel Peamiselt vee koostises, samuti biomolekulide koostises, kindlustab toitainete lõhustumise ja hingamise. Süsinik C 70 kg kohta umbes 16 kg toiduga. Kuulub biomolekulide koostisesse, moodustab keemilisi sidemeid, CO2 on fotosünteesi lähteaine, hingamise ja käärimise lõpp-produkt. Vesinik H
Riboos ja desoksüriboos. Kuuluvad pärilikusaine koostisesse. Lipiidid. Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid jt. Vees enamasti mittelahustuvad ühendid. 1. Lihtlipiidid ehk rasvad. Propaantriooli (glütserooli) ja rasvhapete estrid. 2. Lihtlipiidid moodustuvad, kui lihtlipiidid ühinevad teiste keemiliste ühenditega. 3. Steroidid on tsüklilised ühendid. Suguhormoonid, neerupealsete hormoonid, vitamiin D. Lipiidide funktsioonid ehk ülesanded. Rasvad on organismides energia varuained (38,9 Kj/g). Kaitseülesanne, nala alune rasvkude kaitseb temperatuuri muutuste eest. Neerupealsete hormoon adrenaliin. Vitamiin D nahas, päikesekiirguse toimel. Valgud. Inimese organismis on ~50 000, eluslooduses ~10 astmes 12 erinevat valku. Valgud ehk proteiinid oon biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid. Valkude koostises on 20 erinevat aminohapet. Amfoteerne ühend- nii
Kaltsiumi puudumisel võivad tekkida krambid ja tavaliselt võetakse koos magneesiumiga. 3)Mikroelemendid on keemilised elemendid, mida organismid vajavad väga väikestes kogustes. raud (Fe), tsink(Zn), vask(Cu), jood(I) ja floori(F). Kuna organism vajab neid elutegevuseks vähesel määral, nimetatakse mikroelementideks. · Raud kuulub selgroogsete punalibledes oleva valgu hemoglobiini koostisesse. Hemo annab verele punase värvuse. (rauaühend) · Jood osaleb kilpnäärme hormooni türoksiini sünteesis. Joodi puudumisel kujuneb välja kilpnäärme haigus - struuma Anorgaanilised ained Vett on organismis rohkem kui kõiki teisi anorg ja org aineid kokku. · Vesi täidab rakus järgmisi funktsioone: hea lahusti osaleb keemilistes reaktsioonides aitab säilitada püsivat sisetemperatuuri 1
Kloor iseloomustab orgaanilist ainet? Cl70 kg kohta umbes 95 g Närviimpulsside teke ja Sisaldavad alati süsinikku (C)Tekivad levik, mao soolhappe sünteesiks.Kloori leidub: organismidesSisaldavad rakkudele kättesaadavat soolMikroelemendid:Raud FeSeob O2 energiat.Süsivesikud, lipiidid, valgud, hemoglobiini koostises, rauaühend heem annab nukleiinhapped.(Bioaktiivsed ained on ensüümid, verele punase värvuse. Jood IVajalik kilpnäärme vitamiinid, hormoonid, antibiootikumid, hormoonide nt türoksiini sünteesiks. Joodi puudusel mürgid.)Süsivesikud ehk sahhariidid on orgaanilised kujuneb välja kilpnäärme haigus struuma. ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik Väikelaste kasv ja vaimne areng, juuste, küünte ja ja hapnik.Süsivesik suhkurSüsivesikud on naha seisund
Alustame molekulaarsest tasandist. Vee molekulide polaarsus (positiivsete ja negatiivsete laengute olemasolu) ning võime moodustada vesiniksidemeid muudavad vee universaalseks lahustiks. Vees lahustub rohkem keemilisi ühendeid kui üheski teises lahustis. Lahustina on vesi inimorganismi jaoks asendamatu. Kõik keemilised, füüsikalised ning bioloogilised protsessid organismis kulgevad kas vesilahustes või vee vahetul osavõtul. Ainult vesikeskkonnas saab toimuda seedimine, imendumine ning kehaomaste orgaaniliste ainete süntees ja lõhustumine. Biokeemia seisukohast on vesi toitaine (NB! mitte toiduaine), sest vesi on biosüsteemides vajalik kas reaktsioonides osalejana või siis keskkonnana. Vesi on küll nõrk elektrolüüt, kuid ta on seotud happelis-alus tasakaaluga, järelikult ka keskkonna pH väärtusega. Nii on sülje pH piirid vahemikus pH=5,5...8,0; täiskasvanute maomahla pH=1,5...2,7; rinnalaste maomahla pH=4,9..
3. 6 elementi tagavad molekulaarse mitmekesisuse 4. nendest elementidest tekivad lihtsad ühendid, mida saab kasutada ja eritada ( nt CO2, H2O, NH3 (amoniaak toodavad nt kalad, eraldavad lõpuste kaudu)) Mikroelemendid (esinevad väikestes kogustes 0,0...%, 0,00...%), saab jagada kaheks: 1. metallid: raud Fe (hemoglobiini e verevärvniku kasutuses ), tsink Zn (mõjutab maitsetundlikkust) 2. mittemetallid: jood I (vajalik kilpnäärme hormoonide jaoks), fluor F (tagab hambaemaili terviklikkuse) Mikroelementide puhul on võrdselt ohtlik nii nende puudus kui ka üleküllus. Mesoelemendid esinevad 0,...% (kümnendik protsentides) Ca, Na, K, Mg, (Cl) 1. osalevad ainete transpordis rakku ja rakust välja 2. reguleerivad organismis veereziimi. Nt. Na seob vett, kui inimesed söövad soolast toitu, siis võib tekkida vedelikupeetust. K jällegi väljutab vett. 3
Organismi keemiline koostis Keemilised elemendid ja anorgaanilised ühendid organismides Organismide koostisest on leitud 70 80 erinevat elementi. Enamusi väga väheses hulgas ja nende ülesannet ei teata. Elusorganismide talituseks hädavajalik miinimum on 27 keemilist elementi ehk bioelemendid. Jagatakse 3 rühma - Makroelemendid 98 99 % organismi elementidest: C; H; N; P; S - Mesoelemendid katioonid: Na; K; Mg; Ca ja anioonid: Cl - Mikroelemendid vaja väga väikestes kogustes: Fe; As, Br, Sn, Se, Cr, Fl, Ni, V, Mo, I, Co, I, Co, Mg, Zn, Cu Makroelemendid Hapnik O - 70 kg kohta umbes 43 kg - toiduga ja hingamisel - Peamiselt vee koostises, samuti biomolekulide koostises, kindlustab toitainete lõhustumise ja hingamise. Süsinik C - 70 kg kohta umbes 16 kg toiduga. - Kuuleb biomolekulide koostises, moodustab keemilisi sidemeid, CO 2 on
6. Kõik organismid reageerivad ärritusele. Närvisüsteemi ja meeleelundite abil. Teaduslik uurimismeetod Põhi bioelemendid ehk makroelemendid organismides on C(süsinik)H(vesinik)N(lämmastik)O(hapnik)P(fosfor)S(väävel) Organismid vajavad kõiki neid elemente suhteliselt suurtes kogustes ja peamiselt erinevad need orgaaniliste ühendite koostises. Keemilisi elemente, mida organismid vajavad väikestes kogustes nimetatakse mikroelementideks. K,Cl,Ca,Na jne. Kõik makro- ja mikroelemendid on hädavajalikud organismide normaalseks elutegevuseks. Süsinik keskne eluelement kuulub kõikide biomolekulide(valgud,rasvad,süsivesikud) koostisse. CO2 getosünteesi lähteaine Vesinik esineb kõikide biomolekulide koostises. Osaleb vesiniksidemete moodustumisel. Mida rohkem on süsinikku, seda energiarikkam on ühend. Hapnik kuulub kõikide biomolekulide koostisse. On tugev oksüdeerija, kindlustab hingamise. Lämmastik esineb valkude aminohapetes. ATP's
Rauda annavad meile maasikad, rosinad, peet, tailiha. Anioonid ehk negatiivselt laetud osakesed Karbonaatioonid (HCO3- ja CO32-) hingamise käigus koguneb rakkudesse süsihappegaas. See lahutub vees ja tulemusena moodustuvad karbonaatioonid. Seega viivad karbonaatioonid süsihappegaasi prganismist välja. Fosfaatioonid (H2PO4- ja HPO42-) kõigi nukleiinhapete (DNA, RNA, ATP) ja fosfolipiidide koostises. Sealhulgas kuuluvad fosfolipiidid rakumembraani ehitusse. Jood vajalik kilpnäärme hormooni moodustumiseks (türoksiin). Joodi puudusel kujuneb välja kilpnäärme haigus struuma. Inimene saab organismile vajalikud anorgaanilised ühendid peamiselt igapäevase toiduga. Suurem osa sooli omastatakse joogiveest. Keskkonna happsestu mõõdetakse pH ühikutes. Neutraalne pH on 7. See on ka puhta vee pH. Kui lahuse pH jääb alla 7, siis on keskkond happeline, kui üle selle, siis aluseline. Rakus
Bioloogia kontrolltöö 6. november 2008 ORGANISMIDE KOOSTIS 1. LEVINUMAD KEEMILISED ELEMENDID, AINED ELUSORGANISMIDES Makroelemendid Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku. Mõnevõrra vähem on organismides lämmastikku, fosforit ja väävlit - O, C, H, N, P, S Mikroelemendid Kokku on avastatud organismides 16 keemilist elementi, mis esinevad küll väikestes kogustes, kuid on organismide tööks hädatarvilikud: K, Cl, Ca, Na, Mg, Fe, Zn, Cu, I, F jt. Anorgaaniliste ainete põhiosa moodustab vesi 70-95% Orgaanilistest ainetest leidub kõige enam rakkudes valke. Valkude kõrval on esindatud ka lipiidid ja sahhariidid ja nukleiinhapped. 2. VEE TÄHTSUS Vesi on hea lahusti ja enamik aineid on organismis lahustunud olekus
Kuus keemilist elementi, mida organismides kõige rohkem leidub on: H, O, N, P, C, S (Makroelemendid) (MIkroelemendid)- Fe, I, Zn Vee tähtsus organismis: *On suure soojusmahtuvusega (hoiab organismis püsivat temperatuuri) *Hoiab ära ülekuumenemise *Kindlustab organismide ringeelundkondade töö(veri, lümf) *kaitseülesssanne- nt pisarad, liigesed, sülg, loode areneb vesikeskkonnas *On hea lahusti *Osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides ORGAANILISED AINED Orgaanilised aineid sisaldavad süsinikku. Taimede jaoks on süsiniku allikaks õhus olev CO2. Orgaanilised ained tekivad ainult organismides. Sisaldavad rakudele kättesaadavat energiat; 1)süsisvesikud e. sahhariidid
BIOLOOGIA 1.Bioloogia uurib elu 1.1 Elu omadused Elu tunnused kokku 11 · Rakuline ehitus o Hulkraksed o Ainuraksed Rakk on kõige väiksem ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Biomolekulid molekulid, mis väljaspool organismi ei moodustu. · Sahhariidid · Lipiidid · Valgud · Nukliinhapped · Vitamiinid Aine ja energiavahetus · Autotroofid organismid, kes võtavad väliskeskkonnast anorgaanilisi aineid ja muudavad need orgaanilisteks. (taimed ja kemosütneesivad bakterid) · Heterotroofid tarbivad talmiskujul orgaanilist ainet (energiat saavad toidust) Paljunemisvõime · Suguline · Mittesuguline o Eoseline o Vegetatiivne Arenemis ja kasvamisvõime · Otsene areng nt inimene · Moondeline areng nt konn Stabiilne sisekeskond · Kõigusoojased kehatemperatuur sõltub ainult
I- vajalik kilpnäärme hormoonide sünteesiks. kilpnäärme haigus- struuma Osata eristada vee olulisust raku ja organismi tasandil teada süsivesikute, lipiidide ja valkude ehitus, mitmekesisust ja biofunktsioone. VEE TÄHTSUS ORGANISMIS: ● On suure soojusmahutusega (säilitab püsivat temp) ning hoiab ära ülekuumemise eest0 ● ● Kindlustab organismide ringelundkondade töö (veri, lümfid) ● Kaitsefunktsioon- nt pisarad, liigesed, sülg, loode areneb vesikeskkonnas VEE TÄHTSUS RAKUS: ● On hea lahusti, vees lahustab rohkem aineid kui ühestki teises lahustis ● Osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides(lähteainena, lõpp-produktsioon)(mida rohkem vett organismis, seda kiirem on ainevahetus) ● Kindlustab rakkude ja kudede mahtuvuse - tagab siserõhu ehk turgari. SÜSIVESIKUD: ehitus- koosneb süsinikust, vesinikust ja hapnikust mitmekesisus- jaotavad monosahhariidiks, oligosahhariidiks ja polüsahhariidiks fuktsioonid:
Toiduained on taimse või loomse, mõnel üksikjuhul ka mineraalse päritoluga saadused või tooted, mida inimene tarvitab toiduks ja suudab seedida. Toitained on toiduainete koostisosad, mis seeduvad seedekulglas ja imenduvad ning mida organism kasutab nii kehaomasete ainete sünteesiks kui ka energeetilistel eesmärkidel. Seega: mõiste toitained ei samastu mõistega toiduained. Inimtoidu toitained on järgmised: valgud, süsivesikud, lipiidid, vesi, mineraalained, vitamiinid ja mikroelemendid. Toitainete põhiülesannetest (energeetiline, ehituslik ehk plastiline, bioregulatoorne jne.) tuleneb, et inimorganismi häireteta talitluse tagamine on seotud ratsionaalse toitumisega. Inimtoidu koostiskomponente võib liigendada mitmeti - keemilise loomuse järgi orgaanilised ja anorgaanilised, bioloogilise sisu järgi asendatavad ja asendamatud, tehnoloogia alusel töötlemata ehk looduslikud ja töödeldud, olemuse alusel naturaalsed ja sünteetilised
c. Süsinikühendid võivad moodustada erinevaid struktuure: · Lineaarne ehk sirge · Hargnev · Tsükliline d. Süsinike aatomivaheliste üksiksidemete vahel on lubatud ruumpaigutuse muutus ja see omakorda põhjustab molekuli kuju muutuseid e. Süsinikühendite bioloogilisel lagunemisel vabaneb süsihappegaas. Süsihappegaas ei ole mürgine gaas H biosüsteemides järgm ül: 1) Osaleb vesiniksidemete tekkes (H ja O, H ja N). Stabiliseerivad biomolekulide kõrgemat järku struktuure (valgud, nukleiinhapped) 2) H sisaldus ühendis määrab ühendi energeetilise potensiaali ehk palju energiat ühendi lagundamisel vabaneb. Mida rohkem H, seda kõrgem on ühendi energeetiline väärtus O järgm ül: a. Aeroobsetes organismides on O oksüdeerija. O ja ensüümide abil saame toitainetest energiat kasutada b. Vabade radikaalide tekitamine organismis
· Ruumpaigutus võib muuta( eritingimustes võivad molekulid moodustada eri kuju) · C ahelad võivad anda eri struktuure.a) lieaarne b)hargnev c)tsükliline · C aatomi vahelised sidemed on piisavalt tugevad, et mitte ise ära laguneda, samas piisavalt nõrgad, et ensüümid neid lagundaks Vesinik(H) · Happelised bioelemendid määrvad ära ph (täiskasvanu maonõre: ph 1,5 2,5, happevihmad: ph on alla 5,5) · H osaleb vesiniksidemete tekkes 1) H...O 2) H...N · H määrab ühendi energeetilise potensiaali 1) süsivesinik 4kcal(1g) vesinikside suureneb 2) alkohool(etanool) 7kcal(1g) 3) rasvad, õli 9kcal(1g) Hapnik(O) · osüdeerija O ja toitainete reageerimesel tekib: energia vabanaeb ja vesi ja CO2 tekib · - 5% O2, vabad radikaalid(teatud koguses vajalikud kaitsesüsteemide rakkudes vajalikud(õgirakud, fagotsüüdid) ise toodab)
2) Vesinik H 2) Kaalium K rakurõhu reguleerimine) 3) Hapnik O 3) Kaltsium Ca (Luude tugevus) 4) Lämmastik N (NH4 valkude laguproduktina välja) 4) Magneesium Mg (Klorofülli koostises) 5) Fosfor P 5) Kloor Cl 6) Väävel S Mikroelemendid 1) Raud Fe (Hemogibliini koostises) 2) Vask Cu 3) Tsink Zn 4) Jood I 5) Floor F Anorgaanilisi aineid (vesi) võib ühes rakus leiduda 75-95% * Vesi on hea lahusti, hea reaktsiooni toimumise keskkond * Osaleb ise reaktsioonides * Suure soojusmahtuvusega (hoiab organismi temperatuuri) Lisaks veega seotud 1) Rakusisene rõhk 3) Viljastumine 5) Biosfääri kliimat kujundav tegur 2) Mineraalainete allikas 4) Vesi kui elukeskkond Orgaanilised ained rakus Süsivesikud ehk sahhariidid
Päevas eritub 25 mmol (1g) Ca, sellest uriiniga 1/5, 5 mmol, ülejäänu 20 mmol eritub väljaheidetega Ca bilanssi reguleerib 3 hormooni: 1) Parathormoon (PTH) · peptiid, vabaneb kui Ca on veres vähe · soodustab Ca2+ vabanemist luudest · suurendab Ca2+ imendumist peensoolest, sest stimuleerib D3 moodustumist neerudes · suurendab Ca2+ tagasi imendumist neerudes 2) kaltsitoniin (CT) · sünteesitakse hüperkaltsineemia korral, hoiab Ca luudes 3) vitamiin D3 · vitamiin D hormonaalne vorm (kaltsitriool) · moodustub neerudes siis, kui PTH tõuseb, soodustab Ca imendumist · suurendab Ca siduva valgu sünteesi ja seega membraani läbitavust Ca-le Ca imendumine on puudulik neeruhaiguste korral või vitamiin D vähesuse korral. Ca imendumist takistavad · kiudained (sisaldavad fütiini, mis seob Ca) · oksalaadid · tsitraadid · toidu suur rasvasisaldus ja lipiidide ainevahetuse häired (kui rasva väljutatakse
) osaleb vere hüübimises, Tähtsus: 1. tasandab südame rütmi, vähendab unetust; lihaskontraktsioonis, 2. normaliseerib KNS ja lihaste ärrituvust; neurotransmissioonis, 3. vajalik neerude normaalseks funktsioneerimiseks; mitmete ensüümide aktiveerimises, 4. madaldab vererõhku ja vere kolesteroolitaset; vitamiin D metabolismis, 5. on aktiveerijaks vere hüübimissüsteemis; hormoonide toimemehhanismides, 6. kindlustab veresoonte seinte normaalse läbilaskvuse ja vere osmootse rõhu jt. vere osmootse rõhu tagamises NAATRIUM JA KAALIUM 70 kg kaaluva inimese organismis on umbes naatriumi - 100-110 g ; kaaliumi - 130- 170 g. Ööpäevane vajadus K - 1800-5000 mg; Na - 1200-3500 mg. Naatrium ja
[email protected] Õppematterjale võib leida õpikust või www.ebu.ee/gymnaasium.html Bioloogia uurib elu Eluslooduse organiseerituse tasemed MIS ON ELU ? Mateeria osa, mis suudab ise ksavatada ja paljuneda. · Valgud töötavad selle nimel · Erinevaid valgumolekule on miljardeiid, nende koostoimimine ongi elu · Valkude töös seisneb elu Molekulaarne tase Biomolekulid- keerulise ehitusega ained, mis väljaspool organismi ei moodustu. Suurem osa organismide koostises olevaid molekule esineb ka väljaspool organismi. · Sahhariidid · Lipiidid · Valgud · Nukleiinhape · Vitamiinid Rakuline tase Rakk- väikseim üksus, millel on veel olemas kõik elu omadused. Rakk on esmane organiseerituse tase, kus ilmnevad elu tunnused. Raku sees on orgaanilised ained, millel on kindel ehitus ja talitus. Tegeleb tsütoloogia. Eeltuumne(ei ole tuuma membraani) ja päristuumne(on olemas rakumembraan). Hulkraksed- koosnevad mitmest rakust. Kudede tasand Kude- sarnase ehitu
b. Naatrium ja Kaalium - tagavad raku normaalse veevahetuse, annavad rakkudele laengu, reguleerivad närviimpulsside teket ja edasikandumist ning reguleerivad ainete transporti rakku ja rakust välja c. fluor - vajalik hammaste arenguks, sest suurendab kaltsiumi ladestumist hambakudedesse. Fluor kaitseb ka hambaemaili, takistades suus suhkrute muutumist orgaanilisteks hapeteks d. jood - osaleb kilpnäärme töös ja kilpnäärmehormoonide ning valkude sünteesis. Joodi puudus põhjustab kilpnäärme haigust struumat e. magneesium - osaleb nukleiinhapete ja valkude sünteesil ja reguleerib südamelihaste tööd f. raud - kuulub vere punaliblede koostisesse ja tal on väga oluline roll organismile vajaliku hapniku sidumisel. 4. Tead, millised süsiniku omadused muudavad ta elu seisukohalt olulisimaks elemendiks
mineraalelementi. 1* Neid mineraalelemente, mille sisaldust söötades ja kehaainetes mõõdetakse grammides kg kohta, nimetatakse makroelementideks (Kaltsium [Ca], fosfor [P], magneesium [Mg], kaalium [K], naatrium [Na], väävel [S], kloor [Cl]). 2* Neid elemente, mille sisaldust mõõdetakse milligrammides kg kohta, nimetatakse mikroelementideks (raud [Fe], tsink [Zn], mangaan [Mn], tina [Sn], vask [Cu], koobalt [Co], jood [I], seleenium [Se], molübdeen [Mo]). 3* VITAMIINID - ained, mida organismid vajavad väga väikestes kogustes, kuid mille puudus võib põhjustada haigestumise ja lõppeda surmaga. Ühendid, mis on paljude biokeemiliste protsesside spetsiifilisteks (ja mittespetsiifilisteks) katalüsaatoriteks või pidurdajateks. 4* VESI JA ÕHUHAPNIK - vesi on lahusti, mis võimaldab kõikide toitainete transporti ja reaktsioone kudedes ning rakkudes.
kogustes ja mida inimese keharakkudes ei sünteesita või sünteesitakse ebapiisavas koguses. Vitamiinid jaotatakse rasvas lahustuvateks ehk rasvlahustuvateks (A, D, E, K) ja vees lahustuvateks (B, C). Veeslahustuvaid vitamiine peab pidevalt saama, rasvlahustuvaid vitamiine hoitakse organismis varus. Antioksüdant on keemiline ühend, mille molekul on võimeline aeglustama või takistama teiste molekulide oksüdatsiooni. A-vitamiin on vitamiin, mis on hea antioksüdant. ja on tähtis nägemise tugevdamiseks ning luude kasvule. Leidub: porgandis, munas, piimas, maksas, võis. Sümptomid puudujäägi korral: kuiv nahk, silmapõletik, nohu. B-vitamiinid jagunevad 8-ks tähtsamaks vees lahustuvaks vitamiiniks, ning mängivad tähtsat rolli ainevahetuses (B1, B2, B3, B5, B6, B7, B9,BI2). Leidub sarnastes toiduainetes: täisteratooted, maks, Liha, muna. Sümptomid puudujäägi korral: väsimus, nõrkus, depressioon, isutus.
Rohkesti sisaldub väävlit naha, küünte ja juuste valkudes. (70 kg kaaluva inimese organismis on umbes 175 kg väävlit) Essentsiaalsed makrobioelemendid (makromineraalid) - Ca2+, Na+, K+, Mg2+, Cl- Kaltsium Levinum mineraalaine inimorganismis. Esineb kahes vormis: · lahustumatu kaltsiumfosfaat (99%) luudes ja hammastes · ioonne kaltsium - osaleb vere hüübimises, lihaskontraktsioonis, neurotransmissioonis, mitmete ensüümide aktiveerimises, vitamiin D metabolismis, hormoonide toime- mehhanismides, vere osmootse rõhu tagamises. Ioonsest kaltsiumist 50% on seotud vereplasma albumiiniga. Vaba iooniseeritud kaltsium hoitakse vereplasmas suhteliselt konstantsena. (70 kg kaaluva inimese organismis on umbes 1 - 1,2 kg kaltsiumi). Naatrium ja kaalium Naatrium lokaliseerub valdavalt ekstratsellulaarselt (vereplasma, rakkudevaheline vedelik, lümf), kus teda on 8-20 korda rohkem kui rakus. Kaaliumi on rakus 30-50 korda rohkem kui
Vajab O2 , kasutab glükoosi, rasvu ja valku 24.Miks kasutab organism esmase energiaallikana süsivesikuid? Neid kasutavad kõik keha rakud. Lihased suudavad toota süsivesikutest energiat ka ilma hapniku osavõtuta. Sama hulga energia kättesaamiseks kulub vähem hapnikku. 25.Vee- ja mineraalainete ainevahetus. Täiskasvanu inimkeha kaalust 60...65% moodustab vesi. Tavatingimustes ei ela inimene veeta mitte kauem kui 6...12 päeva. Vesi on makrotoitaine. Ta on aga universaallahusti. Vesikeskkonnas toimub seedumine, imendumine, kehaomaste ainete teke/lõhustumine. Vesi on paljudes reaktsioonides üks lähteaine. Vesi loob stabiilse raku sisekeskkonna: kindlustab rakusisese rõhu abil raku kuju. Veel on termoregulatoorne toime. Vesi osaleb kehavormide säilitamises. Liigestes leiduv veerikas liigesevõie vähendab nende liikumisel tekkivat hõõrdumist. Lootevesi kaitseb loodet termiliste ja mehhaaniliste mõjutuste eest.
annaabi.ee 
