Lõpuks aga suudeti Achilleus siiski tappa. Pärast Hektori surma oli Achilleusel vähe elada jäänud. Ta jätkas kangelaslikult võitlust, tappes palju troojalasi ja nende liitlasi, sealhulgas ka Memnoni ja amatsoonide kuninganna Penthesileia. Lõpuks aga õnnestus Priamose pojal Parisel haavata Achilleust noolega kanda, mis tõi kaasa Achilleuse surma. Pärast kangelase surma otsustati anda Achilleuse turvistik, mille oli sepistanud Hephaistos, kõige vapramale kreeklasele. Mikkeli kunstimuuseum Joos de Momper II (1564-1636) ring – Talvemaastik. U 1630. Õli puidul. Mulle meeldis see pilt, sest maalitud on kaunist talvist ilma. Eriti meeldib mulle selle pildi juures taevas, sest see on väga ilus. Giovanni Battista Piranesi (1720-1778) - Vaade Herkulese templile Coris Pilt jäi silma, sest tegu oli uhke templiga. Mulle meeldis pildi peal olevad hooned. Tundmatu Prantsuse kunstnik – Torm 18saj. Õli lõuend, puit.
Muuseumianalüüs Käisin 15. veebruaril 2013. aastal Kadrioru lossis ja Mikkeli muuseumis. Mõlemas muuseumis vaatlesin viite maali/teost. Kadrioru loss Esimesena vaatlesin maali nimetusega `Soome suurmehi' (I. Repin), mis on maalitud aastate 1922 1927 vahel. Maal on õlivärvidega lõuendile värvitud. Maalil on näha 17 erinevat isikut, kellest kõik peale ühe paistavad olevat meessoost. Härrased asuvad nähtavasti õhtusöögilaua ääres, eespool istuvad 3 härrat, kellest kaks vaatavad vaatleja poole, ning 2
saared ja vahtrad. Weizenbergi tänavat ääristavad vanad harilikud pärnad ja noored suurelehised pärnad, Kaarna alleel on tammed, Mere alleel hobukastanid.Haruldastest liigid on nt kaukaasia tiibpähklipuud, valge mänd, noor hõlmikpuu, hõberemmelgas , Engelmanni kuusk Pargis on kolm kaitsealust rändrahnu: Põhjakivi, Lõunakivi ja Lastepargi kivi. Kadrioru pargis asuvad mitmed muuseumid, näiteks KUMU, Kadrioru kunstimuuseum, Mikkeli muuseum ning monumendid kultuuritegelastele, näiteks skulptor Amandus Adamsonile, kirjanik F. R. Kreutzwaldile ning kunstnik Jaan Koortile. Pargi populaarseimad jalutuskohad on Luigetiigi lillepeenardega kaunistatud ümbrus ning sealt lossi juurde viiv promenaad.
(teisele korrusele). KOGUD Eesti Kunstimuuseumi ligi 55 135 kunstiteosest koosnevat kollektsiooni tutvustatakse järgmistes filiaalides: · muuseumi vanakunsti kogu haruldasi kirikukunsti näiteid keskajast barokini (13.18. saj.) ja tsunftide, gildide, kirikute ning Mustpeade Vennaskonna hõbevarasid Niguliste Muuseumis; · 16.20. sajandi Euroopa ja Vene kunsti pärleid Kadrioru lossis ja Johannes Mikkeli poolt muuseumile kingitud hinnalist 16.20. saj. Lääne-Euroopa, Vene ja Hiina kunsti kogu Mikkeli muuseumis Kadrioru Kunstimuuseumi hoonetes; · eesti ühe mitmekülgsema kunstniku Adamson-Ericu (19021968) kujutavat kunsti ja tarbekunsti Adamson-Ericu muuseumis; · eesti suure rahvusromantiku ja ühiskonnategelase, kunstnik Kristjan Raua (18651943) töid Kristjan Raua Majamuuseumis.
Kadriorg 1. Weizenbergi nime sai lossi juurde viiv tänav 1927. aastal põhjusel, et esimene eesti rahvusest skulptor elas ja suri lossi .merepoolses tiibhoones, et tema skulptuurid moodustasid tol ajal enamuse kunstimuuseumi skulptuuridest. Kunstniku matustest Kadriorus oli kujunenud üldrahvalik leinatalitus. 2. Lossi peamaja (Kadrioru kunstimuuseum) + tiibhooned (kunstimuuseumi kontoriruumid), ehitatud 1718–1727. Lossi köök (Mikkeli muuseum) ehitatud 1780ndatel, mansardkorrus 1828 Jääkelder (Presidendi kantseleile kuuluv hoone Mikkeli muuseumi kõrval) ehitatud 1780ndatel, II korrus 1920ndatel (kunstnik Johannes Greenbergi ateljeeks) Vana vahimaja, ehitatud 1770ndatel / 19. sajandil külalistemaja (Kohvik Luigetiigi juures) Lustla, ehitatud 1721–1727 (Kadrioru turismiinfopunkt, kohviku vastas) Uus vahimaja, ehitatud 1828 (Kadrioru pargimuuseum, Lossi värava vastas)
ANALÜÜS ,,Kadunud aegade aarded" Käisin kolmapäev koos klassivendadega Kadrioru juures asuval Mikkeli muuseumis,mis oli minu jaoks esimene muuseum mida külastansin.Algus oli raske üles leida ,kuid lõpuks leidsime koha üles ning hakkasime uurima. Näitus ,,Kadunud aegade aarded" toob vaatajateni Eesti muuseumides ja erakollektsioonides leiduvad Egiptuse, Kreeka, Vana-Ida ja Kolumbuse-eelsete Ameerika kultuuride muistised ja esemeid.Näitusel tuuakse vaatajate silmini kus välja pandud vanimatel esemetel on iga rohkem kui 5000 aasta
infograafikaga. On teinud mitmeid kultuuriloosi kaarte. Kokku on ta teinud 38 kaarti. Nited: Eesti kultuurilooline kaart, Tallinna kaart, Hansakaart. O.Soansi poolt ilmus rohkem kui 70 infograafilist Eesti kaarti raamatuna. Eesi kunstimuuseumid: KUMU- psiekpositsioon, Eesti kunst alates balti- sakslastest kuni kaasajani. Avati 2007, valmis 2006, arhitekt Pekka Vapaavuri. Kadrioru loss- vliskunsti muusum. Eesti olev vlismaine kunst(maalid,skulptuurid,mblid) Ehitati 1718-1723. Johannes Mikkeli muuseum asub Kadriorus, endises lossi kgis.(1907-2006). Kristjan Raua majamuuseum Nmmel. I Kalevipoja. Adamson Ericu muuseum, Lhikese jala tn. Niguliste muuseum-kontsertsaal- phendatud Nikolausele. Altarid, epitaafid, sarkofaagid, vana hbe(on eraldi hbedakamber). Niguliste kirikus Antoniuse kabelis asub Bernt Notke Surma tants 15saj. lpp. Hermen Robe peaaltar-kappaltar- sees skulptuursete kujutistega, vlistiibdel pildiline osa. B.Notkel on Eestis veel
- ehtekunst - lehis Disain Alaliigid: - tootedisain - graafiline disain (nt logod) - moedisain - digitootedisain - ehtedisain Muuseumid Muuseum - kultuuri või loodusväärtusi koguv, säilitav, eksponeeriv ning uuriv asutus. Meelelahutus Kuraator - ametlik hooldaja, kunstinäituse koostaja Eestis: ↣ KUMU ↣ Kadrioru muuseum ↣ Fotografiska ↣ Mikkeli muuseum ↣ Adamson-Eric muuseum ↣ Tarbekunsti ja disainimuuseum Mujal: ↣ Louvre kunstimuuseum, Pariis ↣ Tate Modern, London ↣ Metropolitan, New York ↣ MOMA Queens ↣ Vatikani kunstimuuseum Kuulsad kunstnikud Vincent van Gogh “tahistaevas” jaan toomik Baasmõisted Kompositsioon - pildi ülesehitus, kuidas esemed pildil paiknevad koloriit- pildi värvikasutus stiil- iseloomulik väljendus, ühised tunnused profaankunst/arhitektuur- ilmalik kunst
osaleda nii lapsed kui noored. 1996. aastal avati näitustesaal Rotermanni soolalao esimesel korrusel, mis lõpetas oma tegevuse 2005. aasta mais. 2000. aasta suvel avati taas restaureeritud Kadrioru loss, ent nüüd enam mitte muuseumi peamajana, vaid filiaalina Kadrioru kunstimuuseumina, kus eksponeeritakse Eesti Kunstimuuseumi väliskunsti kogu. Nüüdseks on Eesti Kunstimuuseum kasvanud mitmete erinevate muuseumidega institutsiooniks: Kadrioru kunstimuuseum (Kadrioru loss ja Mikkeli muuseum), Niguliste muuseum, Adamson-Ericu muuseum. Alates 2006. aasta veebruarist on Kadriorus külastajatele avatud Kumu kunstimuuseum Eesti Kunstimuuseumi uus peahoone. Esmakordselt oma peaaegu sajandipikkuse ajaloo jooksul on Eesti Kunstimuuseumil spetsiaalselt muuseumi vajadustele vastav ja eesti kunstile vääriline hoone. Kumu on kaasaegne multifunktsionaalne kunstimuuseum, mis koondab endasse näitusesaalid, erinevaid võimalusi pakkuva auditooriumi ning noortele külastajatele ja
1. ,,Linda kuju" A.Weizenberg (1920), Harjumägi. 2. ,,Russalka" A.Adamson (1902), Kadriorg. 3. ,,Vabadussammas" Kuju kavandas Frédéric- Auguste Bartholdi, terasest sisekonstruktsiooni autoriks on Maurice Koechlin (Avati 1886), New York. 4. ,,Emahunt Romuluse ja Remusega", Rooma. 8) Eesti Kunstimuuseum: 1. KUMU Eestis tehtud Eesti kunst 19. Saj II poolest kuni tänapäevani. 2. Kadrioru Loss Väliskunsti muuseum 2.1. Endises lossi köögimajas asub Johannes Mikkeli erakogu tutvustav muuseum. 3. Niguliste Muuseum-Kontsertsaal Endine Niguliste kirik; Vana kunst ja vana hõbe. 4. Adamson-Ericu Muuseum - Eesti ühe mitmekülgsema kunstniku Adamson-Ericu (1902 1968) kujutav kunst ja tarbekunst. 9) Eestis olevaid kunstimuuseume: 1.Tartu Kunstimuuseum 2.Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum 3. Eesti Arhitektuurimuuseum 4. Ants Laikmaa Majamuuseum Taeblas 5. Amandus Adamsoni Ateljeemuuseum Paldiskis 6. Tartu Ülikooli Kunstimuuseum 7
PÖYTÄ, TÄYTYY, RUOKA, TYÖ, PIENI ESPOO, HANKO, ETELÄ-POHJANMAA, K, P, T NAGU G, B, D: MIKÄ? MITÄ? HYVINKÄÄ, TURKU, ROVANIEMI, G, B, D HELILISED: SADE, BUSSI HELSINKI, KITEE, POHJOIS-KARJALA KK, PP, TT ÜLIPIKALT: SEPPO, KUKKA PORVOO, HAAPAJÄRVI, JYVÄSKYLÄ, NG NINAHÄÄLIK: ONGELMA, KENGÄT JÄMSÄ, KUOPIO, MIKKELI, VAASA 3 4 VOKAALHARMOONIA = Dialoog TÄPITÄHTEDE REEGEL Hei! Onko kotipaikkasi Kyyjärvi? A Ä Ei, valitettavasti se ei ole I Kyyjärvi
1996. aastal avati näitustesaal Rotermanni soolalao esimesel korrusel, mis lõpetas oma tegevuse 2005. aasta mais. 2000. aasta suvel avati taas restaureeritud Kadrioru loss, ent nüüd enam mitte muuseumi peamajana, vaid filiaalina Kadrioru kunstimuuseumina, kus eksponeeritakse Eesti Kunstimuuseumi väliskunsti kogu. Nüüdseks on Eesti Kunstimuuseum kasvanud mitmete erinevate muuseumidega institutsiooniks: Kadrioru kunstimuuseum (Kadrioru loss ja Mikkeli muuseum), Niguliste muuseum, Adamson-Ericu muuseum. Alates 2006. aasta veebruarist on Kadriorus külastajatele avatud Kumu kunstimuuseum Eesti Kunstimuuseumi uus peahoone. Esmakordselt oma peaaegu sajandipikkuse ajaloo jooksul on Eesti Kunstimuuseumil spetsiaalselt muuseumi vajadustele vastav ja eesti kunstile vääriline hoone. Kumu on kaasaegne multifunktsionaalne kunstimuuseum, mis koondab endasse näitusesaalid, erinevaid võimalusi
Peale seda on majas tegutsenud meierei, sidejaoskond, arstipunkt, raamatukogu ja rahvamaja. Aastatel 1960–1995 asus hoones Obinitsa sovhoosi kontor. Alates 2004. aastast on Evar Riitsaar rajanud hoonesse galerii Hal’as kunn. 4. Eesti Kunstimuuseum Eesti Kunstimuuseum (EKM) on 1919. aastal asutatud muuseum, mis kogub ja tutvustab eesti kunsti keskajast tänapäevani. EKM-i kuuluvad Kumu kunstimuuseum, Kadrioru kunstimuuseum, Mikkeli muuseum, Niguliste muuseum ja Adamson-Ericu muuseum. Ajaloolist kirikukunsti eksponeeritakse Niguliste muuseumis, 16.–20. sajandi väliskunsti Kadrioru kunstimuuseumis, Johannes Mikkeli kunstikogu Mikkeli muuseumis, eesti 20. sajandi modernistliku kunstniku Adamson-Ericu loomingut tema isikumuuseumis ning eesti kunsti 18. sajandist tänapäevani Kumu kunstimuuseumis. Pärast Noor-Eesti suurt kunstinäitust Tartus 1910. aastal hakati
Ta on dirigeerinud järgmisi lavastusi: Leoncavallo "Pajatsid", Verdi "Traviata" ja "Maskiball", Puccini "Boheem" ja "Madama Butterfly", Rossini "Itaallanna Alzhiiris" ja "Sevilla habemeajaja", Mozarti "Haaremirööv" ja "Cosi fan tutte", Tsaikovski "Jevgeni Onegin", Prokofjevi "Romeo ja Julia" ja "Tuhkatriinu", Bernsteini "West Side Story" jt. Lauri Sirp on teinud koostööd ERSO, Tallinna Kammerorkestri, Pärnu Linnaorkestri ja Mikkeli Linnaorkestriga. Alates 2003. aasta kevadest dirigeerib etendusi Rahvusooperis Estonia. 2004 sai Richard Wagneri stipendiumi. 2007. aastal pälvis Lauri Sirp ooperilavastuste "Acis ja Galatea" ning "Abieluveksel" lavaletoomise eest Eesti Teatri Aastaauhinna parima muusikalavastuse kategoorias. Lavastaja: STANISLAV FECO Ta lõpetas 1990. aastal Praha Tantsukonservatooriumi ja samal aastal liitus solistina Praha Rahvusteatri balletitrupiga
ja on huvitatud muudest sellistest maagiatest (reiki jms). b) tutvustav info dirigendi, lavastaja ja kunstniku kohta Dirigent Lauri Sirp - sündinud 29. oktoobril 1969 Tallinnas ning on eesti dirigent. 1993. aastal lõpetas Eesti Muusikaakadeemia koorijuhtimise eriala ning 2002. aastal orkestridirigeerimise eriala ning alates 1993. aasta augustist töötab ta Vanemuise teatris. Samuti on ta teinud koostööd ERSO, Tallinna Kammerorkestri, Pärnu Linnaorkestri ja Mikkeli Linnaorkestriga. Alates 2003. aasta kevadest dirigeerib etendusi Rahvusooperis Estonia. Lavastaja Marko Matvere - sündis 4. veebruaril 1968 Pärnus, on eesti näitleja, laulja ja lavastaja. Lõpetas Tallinna Konservatooriumi Lavakunstikateedri 1990. aastal ning asus tööle Tallinna Linnateatrisse. On lavastanud muusikale, komöödiaid, oopereid, olnud paljudes muusikarollides, on mänginud filmides ja seriaalides ning on saanud mitmeid auhindu näitlemise alal (nt noore näiteja peaauhind).
but you're innocent when you dream when you dream you're innocent when you dream... Võib-olla ei tulnud kordagi meelde Venus, kuid see-eest tulid mälestused, võib-olla nähes Bacchust ei joonud rummi mitte tema, vaid Tema auks ... ...ja nii ma siis kõndisin läbi parkide, kuulates Tom Waitsi ning mõeldes hoopis lihtsatele ja iseenese jaoks suurtele asjadele. Inglise park (Peterburi) Regulaarsust põlgavast inglise pargistiilist inspireerituna rajati mitmed pargid ka Eesti mõisate juurde. Mikkeli muuseumis eksponeeritud näituse koostajad ei ole saladuses hoidnud asjaolu, et näidete valik on subjektiivne, siin ei proovita anda terviklikku ülevaadet Eesti mõisamaastiku arengust. Näituse poeetiline ja idealiseeriv esitluslaad avab pigem kuraatorite mõttemaailma: Eesti mõisakultuuris on ihaldusväärseid vaimseid väärtusi, see on meie kadunud arkaadia, mida kunagi otsisid ka inglise maastikupargi rajajad. Laenates mõtte
2013 sügisest töötab ta Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakooli sümfooniaorkestri dirigendina. Alates 2014. aastast on ta dirigent Rahvusooperis Estonia. Lauri Sirp Sirp on sündinud 29. oktoobril 1969 Tallinnas. Aastal 1993 lõpetas ta Eesti Muusikaakadeemia koorijuhtimise erialal ning 2002. aastal orkestridirigeerimise erialal. Alates 1993. aasta augustist töötab ta Vanemuise teatris. Samuti on ta teinud koostööd ERSO, Tallinna Kammerorkestri, Pärnu Linnaorkestri ja Mikkeli Linnaorkestriga. Alates 2003. aasta kevadest dirigeerib etendusi Rahvusooperis Estonia. Vello Pähn Vello Pähn lõpetas 1981. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi, õppis samas orkestridirigeerimist Roman Matsovi käe all ning jätkas aastatel 19811986 õpinguid Leningradi Konservatooriumis Arvds ja Maris Jansonsi juhendamisel. Oli Rahvusooper Estonia dirigent aastatel 19821994. Alates 2012. aasta sügisest on Vello Pähn Rahvusooper Estonia loominguline juht ja peadirigent
Väliskunsti Muuseum. Lisaks kunstinäitustele toimuvad lossis kontserdid ja teatrietendused, korraldatakse loenguid, ekskursioone, kunstiteoste tutvustusi ja vastuvõtte. Kadrioru lossikompleksi kuulub rida kõrvalhooneid, millest enamik on praeguseks renoveeritud. 18. sajandi pargipaviljonis (Lusthaus) ja 19. sajandi algul rajatud külalistemajas tegutsevad Eesti Kunstimuuseumi restaureerimistöökojad. Endises lossi köögimajas avati 1997. aastal Johannes Mikkeli erakogu tutvustav muuseum. Täielikult on taastatud lossi väravate vastas asuv 19. sajandi algul rajatud puidust vahimaja. Koos lossiga rajatud park oli algselt ligi saja hektari suurune. Tema keskosa on plaanis taastada itaalia-prantsuse regulaarpargi kujul. 18. sajandi eeskujudel on renoveeritud lossitagune Lilleaed, korrastamisel on fassaadipoolne Alumine aed. Muuseumis nähtu.
käände-ja pöördelõppudeski A. Kui aga A, O, U puuduvad, siis Ä. Liitsõna puhul tuleb lähtuda viimasest sõnast. Näiteks: englanti → sõnas on A → (puhun englantia), venäjä → A, O, U puuduvad → puhun venäjää. Harjutus 1. Lisage kohanimedele õige käändelõpp (–sta/stä või –lta/ltä). Olemme kotoisin Sindi………., Kärdla……, Paide………, Kohtla-Järve………, Türi……., Helsingi….., Pärnu……, Mikkeli……., Jyväskylä……, Vaasa……., Pärnu…., Sysmä……., Pädaste…… Harjutus 2. Lisage vastavalt vokaalharmoonia reeglitele kas –a või –ä. Miehell… on tumma puku. Leirintäalueell…. on monta asuntoautoa. Sanomaleh- dess… oli hyvä sarjakuva. Huoneess… on iso parisänky. He esittelev…t uutta reittiä. Lehdess…. oli hyvä juttu. Syksyll…. käymme marjass…ja sieness…Pidätkö enem- män maidost… vai piimäst…? Lehdess… oli juttu uudest… baarist…
kogudele rahvusvahelise konteksti loomine ning vana kunsti vaatamis- ja mõistmisviiside vahendamine. Muuseum omab laia suhtlusvõrgustiku Euroopa muuseumide, restaureerimiskeskuste ja teadusinstituutidega. Koostööd tehakse ka Eesti kõrgkoolidega, Kadrioru kunstimuuseumi hariduskeskus Lossikool hoolitseb euroopaliku kunstitraditsiooni püsimise eest Eestis. (allikas kumu.ee) 3) Mikkeli Muuseum – Avati 1997. aastal. Peamiselt väliskunst. Mikkeli Muuseum on Kadrioru Kunstimuuseumile oluliseks täienduseks. Muuseum on Eestile annetatud erakollektsionääri poolt. Muuseumi vahetuvate näituste programm keskendub erakogude, aga ka laiemalt kunstikogumisega seotud teemade tutvustamisele ja mõtestamisele, pakkudes erakordset võimalust tutvuda muidu Eesti koduuste taha jäävate aaretega ja tuua esile kunsti kogumise isiklikum pool. 4) Niguliste Muuseum – Asutati 1919.aastal
[1] TheKUMU branch of the museum, showing Estonian art from the 18th century onwards is furthermore situated in the park. Kadriorg as a district The swan pond - KUMU - Kumu (Estonian: Kumu Kunstimuuseum) is an art museum in Tallinn, Estonia. The museum is the largest one in the Baltics and one of the largest art museums in Northern Europe. constructed 2003 - 2006, museum of the year 2008. Mikkel - The Mikkel Museum (Estonian: Mikkeli muuseum) is a branch of the Art Museum of Estonia, located in Kadriorg park in Tallinn. It displays a collection of mainly Western art and ceramics, and Chinese porcelain, donated by art collector Johannes Mikkel in 1994. Russalka - The Russalka Memorial is a bronze monument sculpted by Amandus Adamson, erected on 7 September 1902 in Kadriorg, Tallinn, to mark the ninth anniversary of the sinking of the Russian warship Rusalka, or "Mermaid", which sank en route to Finland in 1893
19. Kotka 54 837 271,29 201,9 K Rah o Omavali Pindala Rahvastiku tihedus vaar h tsus (km²) (in/km²) v t 18. Salo 54 765 1986,49 25,57 21,36 20. Mikkeli 54 457 3229,56 10 Kokkuvõte Mina kui kokka ameti õppija arvan,et Soomes on hea kokana töötada, kuna seal on palju võimalusi selleks ja peale selle elamis võimalused on erinevad ja sõiduvõimalused on lihtsad ja tänapäevased. Soome tavad ja kombed erinevad meie eesti omadest vägagi palju ,kuna me eestlased ei tähista asju mis tähistavad soomlased
ümbruskonnas asuvad ka paljud välissaatkonnad. Kadriorg on Tallinnas jätkuvalt üks meelispaiku, kus jalutamas käia. Park paistab silma mitmekülgse maastikuarhitektuuriga, millest annavad tunnistust erisugused aiad, nt Jaapani aed. Piirkonna õdusates kohvikutes võib nautida kosutavat tassi kohvi ja värskeid saiakesi. Kadriorus on mitu kunstimuuseumi: Kadrioru lossis eksponeeritakse väliskunsti, Mikkeli muuseum on Eesti ainus erakollektsionääri annetatud väliskunsti kogul põhinev muuseum ning 2006. aastal avatud laiahaardelises Kumus näidatakse Eesti kunsti 18. sajandist tänapäevani ja korraldatakse rahvusvahelisi näitusi. Kultuurilukku saab Kadriorus süveneda ka Eesti kirjandusklassikute Tammsaare ja Vilde kortermuuseumides. Lastele pakub aasta läbi rõõmu Miiamilla lastemuuseum, mida ümbritseb avar mänguväljak.
iseloomulikud küllaltki kõrged elatustasemed, tugev majandus ja poliitiline korrastatus. Esineb vähe korruptsiooni, on madal kuritegevuse tase, ei esine rahutusi ja inimeste rahulolu oma riigiga on kõrge. 1.2. Maahaldusjaotus Pildil 2. on näidatud Soome läänide paiknemine (maahaldusjaotus). Soome jaguneb kuueks lääniks (sulgudes läänide pealinnad): 1. Lõuna-Soome (Hämeenlinna) 2. Lääne-Soome (Turku) 3. Ida-Soome (Mikkeli) 4. Oulu (Oulu) 5. Lapimaa (Rovaniemi) 6. Ahvenamaa (Mariehamn) Pilt 2. Soome jaguneb kuueks lääniks. Lõuna Soome läänis elab 2 miljonit elanikku. Seal asub ka riigi pealinn (suurim linn) Helsinki. Pildil 3. on näidatud Soome lipp ja pildil 4. Soome vapp. Pilt 3. Soome lipp. Kinnitatud 29. Mai 1918. Pilt 4. Soome vapp. Kehtiv alates 1560. aastast. 2. SOOME RIIGI ARENGUTASE 2.1. Paiknemine maailma pingeridades
Sôrestikud silded 30-120 m Suurte avade katmisel on talastikud väga materjalimahukad. Sel juhul kasutatakse elementidest koostatud sôrestikke. Sõrestikud võivad olla erineva kujuga (kolmnurk, trapets, paralleelvöödega jm.). Saepuidust valmistatakse massiivseid sõrestikke, millel on palju elemente ja liiteid ning elemendid seetõttu väiksema ristlõikega. Väiksema elementide arvu korral on elementide ristlõiked suuremad ja materjaliks liimpuit. Kolmnurkne sõrestikferm. Mikkeli tuletõrjemajas on paralleelvöödega sõrestikferm. Kaared silded 20-100 m Liimpuidust võib teha ka kõveraid konstruktsioone. Iga koormuse jaoks võib leida nn survejoone, mis on ökonoomseim kuju selle koormuse jaoks. Näiteks ühtlaselt jaotatud koormuse jaoks on see parabool, punktkoormuse jaoks polügoon. Praktikas tuleb konstruktsioon dimensioneerida erinevate koormuskombinatsioonide jaoks. Sellist kaare kuju pole, mis sobiks kõigile koormustele ideaalselt. Sel juhul valitakse kaare
•Lihtne parandada käiguradasid •Säästlik, hooldus väga kiire ja lihtne •Põrand jääb loomulik ja ilus Ülesanne Koostada konspekt pinnakattematerjalide hooldamine. Tabelisse märkida milliseid puhastus ja kaitsemeeodeid pinnad vajavad. Pindade kaitsemeetodid Materjal Kasutuselevõtupesu Kaitsemeetodid Puit PVC Linoleum Kivi, mosaiikbetoon + enesekontrollitest Moodle keskkonnas Kasutatud allikad 1. Andersson, T (2004). Rakennussiivous. AO - paino, Mikkeli 2. Oljakko,M. (2004) Perussiiivous. AO - paino, Mikkeli 3. Olivanen, E (2005). Siivoustyön menetelmäkortit. AO - paino, Mikkeli 4. Kujula,T. (2005). Lattiamaterriaalit. Kujula,T. (1997).www.puhtausala.fi 5. Schumann,S.; Lapp,S.; Alt,H. (2000) Koristaja ABC. Tallinn. kirjastus Ehitame. 6. Peensoo,A. Nõuanded. http://www.arkaadiapuhastuse.ee/ 7. Akende pesemine. Videod. http://www.youtube.com/watch?v=7NUG0NA- ukE&feature=player_embedded 8. Vahtpuhastus. Videod
04.2009). 6. Baha'i usu algus ja areng. http://www.bahai.ee/index.php/bahaiusk/bahai-usu-algus-ja- areng, (08.04.2009). 36 7. Dammann, E. 1995. Usundiloo alused. Tallinn: Logos. 8. Esslemont, J. E. 1989. Bahá'u'lláh ja Uus Ajastu. Turku: Painotalo Gillot Oy. 9. Mis on baha'i usk ? http://www.bahai.ee/index.php/bahaiusk, (08.04.2009). 10. MOBU = Mis on Bahá'í usk ? 1967. Mikkeli: Oy Länsi-Savon Kirjapaino. 11. Partridge, C. 2006. Maailma usundid. Entsüklopeediakirjastuse AS. 12. Shoghi Effendi... = Baha'i usu algus ja areng - Shoghi Effendi. http://www.bahai.ee/index.php/bahaiusk/bahai-usu-algus-ja-areng?start=2, (08.04.2009). 37
töökohal 7) Kvaliteedikontroll • Kvaliteedikontrolli dokumentatsiooni ideed ja arendamine. Kasutatud kirjandus 1. Alt,H (2007), Loengumaterjalid 2. Kivela, M (2007) Kutseõpetajate täiendõpe, koolitusmaterjalid 3. R.Pius.; S. Roos.; H. Alt.; E. Altermann.; L. Padu.; U. Stroom.; E. Kuura ja K. Puusepp (2007). Puhastustööde juhi käsiraamat. Järvamaa Kutaehariduskeskus 4. Olivanen, E (2005). Siivoustyön menetelmäkortit. AO - paino, Mikkeli 5. Kujula, T. (2000). Siivoustyon käsikirja. OÜ Jyväskylä. 6. Schumann,S.; Lapp,S.; Alt,H. (2000) Koristaja ABC. Tallinn. kirjastus Ehitame 7. Kujula,T. (1997). Siivoustyön jodon käsikirja. IS-Paino Oy, Iisalmi 8. Juhtimine http://moodle.ut.ee/opiobjektid/projects/mig/juhtimine/index.htm (24.09.2011) l 9. Juhi omadused http://www.juhtimine.ee/millised-omadused-on-heal-juhil (24.09.2011)
annaabi.ee 
