Mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine? Mina olen 15. aastane Eesti kodanik, kellel on Eesti kodakondsus. Eestis olen ma elanud terve oma elu. Ja nüüdseks olen ma põhikooli lõpuklassis ja kõik mu õppeaastad on möödunud Abja Gümnaasiumis. Mulle meeldib olla Eesti kodanik just sellepärast, et meil on ilusa kõlaga keel, milleks on eesti keel, meil on võrratult ilus loodus, kuid mida tihti paljud inimesed ei austa. Paljud inimesed reostavad meie maad sellega, et viskavad prügi maha, eriti sagedane on see just noorte seas, kuid samuti ei saa ka väita, et ainult noored seda teevad, on palju inimesi, kes viivad oma prügi metsa alla. Ise elan ma väikses vallasiseses linnas Viljandi maakonnas Abja vallas Abja- Paluoja linnas. Vahel nimetatakse Abja-Paluojat mulkide pealinnaks, Viljandit aga Mulgimaa pealinnaks. Siin on piisavalt kohti, kus olla omaette ja mõtiskleda elu üle järele. Kõige rohkem häirib mind eestlaste juures see, et me oleme ülbed, e
Anna-Maria Taidla 12 A Tallinna Kuristiku Gümnaasium Mida tähendab mulle kodanikuks olemine ? Essee Riigi kodanik on inimene, kellel on vasta riigi kodakondsus. Eesti Vabariigi põhiseaduses olev paragrahv 12 ütleb, et ,,Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti ka varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu." Kuid mida see kõik ka konkreetselt minu enda jaoks tähendab? Mina olen sündinud ajal, mil oli juba taastatud Eesti Vabariik. Olen sündinud ja kasvanud Eestis ning saanud ka kodakondsuse oma vanemate kaudu.
Mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti Vabariigis on kodanikuks on inimene, kellel on Eesti riigi kodakondsus. Riik ja seal elavad kodanikud on väga tihedalt seotud. Tänu kodanikuks olemisele on meil õigused, aga ka kohustused riigi ees. Eesti kodakondsusel on mitmeid eeliseid võrreldes määratlemata kodakondsuse staatusega. Kuid mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine? Eesti kodanikuna on mul õigus käia hääletamas Riigikogu, kohalikul omavalitsuse valimistel ja võtta osa rahvahääletustest. Iga uus täieõiguslik valija võiks saada ning paljudes kohtades ka saab mingi meene selle eest, et on esmakordselt käinud valimas. See päev on neile väga tähtis, sest nad saavad anda oma panuse, et nende valitud kandidaat pääseks Riigikokku ning saaks seal oma piirkonna eest seista. Mina sain oma esimesele valimisel tänutäheks raamatu, aga ma e
. Ma tean, et kodanikustaatus on vabatahtlik ja ma võin sellest loobuda, kuid olen siiski uhke, et olen just Eesti kodakondsusega noor. Esimene mõte seoses küsimusega ,, Mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine?" oli veidi patriootlik. Mulle meeldib olla eestlane, kanda edasi meie kultuuri ja Eesti juuri. Liiga klisee oleks öelda, et ma armastan oma kodumaad kogu hingest ja ma ei lahku siit kunagi. Kuigi jah, ma olen õnnelik, et just siin sündisin. Nagu ütles meie vabariigi president Toomas Hendrik Ilves, et olles siirad oma valus, tunnistades iga inimese tähtsust ja tähendust siin maal, mõistame me selgelt oma kohustust, erilist kohustust väikese riigi ja rahva kodanikena. See on kohustus hoolitseda, suhtuda oma ligimestesse ja kaaskodanikesse suurema sallivuse, tähelepanu ning austusega. Selgita natuke presidendi sõnu oma sõnadega lahti, kuidas SA seda mõistad
Karol Pakkas 12B Mina - Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu kodanik Essee Eesti kodanikuks olemine tähendab mulle seda, et ma saan olla tulevikus üks, kes saab anda oma hääle nii valimistel kui ka muudes riiki puudutavates küsimustes. Hetke seisuga, arvestades minu vanust, on minu jaoks kõige olulisem hea hariduse saamine. Mina kui Eesti kodanik pean kinni pidama Eesti Vabariigi seadustest ja koolikohustusest, mis on mulle kõige olulisem seadustest tulenev ülesanne. Samas on see ka minu õigus, mis tuleneb jällegi seadustest. On hea, et sellised asjad on riigis reguleeritud. Mulle meeldib, et sellele on mõeldud, mida inimene vajab selleks, et nautida täisväärtuslikku elu. Kodanikuna olen ma ka kohustatud Eestimaa puhtust ja loodust hoidma. Meie maal on väga palju puhast loodust, kuid meil on ka palju seda maastikku, mida peaks s
"Mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine? Eesti on pisike kuid tugev riik millel on väga kirju ajalugu. Maa kust on läbi käinud mitmed sõjad kui ka mitmed rahvused. Oleme saanud tagasi oma iseseisvuse ning liitunud Euroopa Liiduga tahtes jõuda paremate sekka ning muuta elu paremaks oma rahvastele. Kodanikuks olemisega kaasnevad ka kohustused ja õigused. Mida tähendab mulle Eestis kodanikuks olemine? Eesti kodakondsusel on mitmeid eeliseid võrreldes määratlemata kodakondsuse staatusega. Eesti kodakondsus loob paremad väljavaated töökoha leidmiseks, näiteks linnavalitsuses või politseis ning annab poliitilised õigused, näiteks rahvahääletustel osalemisõiguse. Minu arvates peab iga eesti kodanik osalema valimistel, et parandada Eestimaa elu. Inimestele meeldib maad avastada ja reisida igasse maailma paika, näha erinevaid kultuure, suhelda inimestega või lihtsalt puhata. Eesti riik annab võimaluse alati Eestisse naasta, sest Eesti kodanikel
Mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine? Mul on Eesti kodakondsus ning see annab mulle palju eeliseid, õigusi ja ka kohustusi riigi ees. Kuna ma olen Eesti Vabariigi kodanik ja oman Eesti Vabariigi passi, on mul võimalus töötada politseis, linnavalitsuses ja veel mitmetes riigiasutustes. Samuti annab kodakondsus mitmeid poliitilisi õigusi, mis mittekodanikel puuduvad. Kuna Eesti kuulub Euroopa Liitu, siis on Eesti kodanikul ka automaatselt Euroopa Liidu kodakondsus. Euroopa Liidu kodakondsus annab õiguse töötada ilma tööloata kõikjal Euroopa Liidus. Teisiti öeldes on mul Eesti kodanikuna parem võimalus leida endale hea töökoht nii Eestis kui ka mujal Euroopas. Eesti kodanikuks olemine annab eelise reisida viisavabalt Euroopa Liidus kui ka mitmetes teistes maailma riikides. Sellega seoses on Euroopa Liidu kodanikul reisimine palju lihtsamaks ja mugavamaks tehtud, kui mujal maailma piirkondades. Samuti on välismaal reisides ja elades Eesti kodanik
KUIDAS MINA SAAN OLLA HEA KODANIK? Tere austatud kuulajad. Mina olen inimene. Minu nimi on Laura Elisabeth Konsand. Ma elan päikesesüsteemi kolmandal planeedil nimega Maa Euroopa maailmajaos Euraasia mandril Euroopa liidu kõige idapoolsemas riigis nimega Eesti Vabariik. Olen Eesti Vabariigi kodanik ehk oman selle riigi kodakondsust. Minu tänase kõne teemaks on: ,,Kuidas mina saan olla hea kodanik?" Kirjanik Kristo Kiviorg ütleb oma raamatus Päikeseküla: ,,Sa oled inimene, maailma ja universumi kodanik." Kõik, kes me siin saalis viibime, oleme Eesti, Maailma ja Universumi kodanikud. Peame teadma oma õigusi ja kohustusi, et läbi selle püüda olla järjest paremad kodanikud. Aga millised on üheks heaks kodanikuks olemise põhimõtted? Tänapäeva maailmas on populaarne asjade kultus. Me ei mõtle eriti tihti sellest, kuid enamus asjad, mida ostame on meile ebavajalikud ehk me ostame palju rohkem, kui suudame tarbida. Tihti võime kõi
Kuidas saan mina olla hea kodanik? Riigi kodanik on inimene, kellel on vastava riigi kodakondsus. Mõningatel juhtudel peetakse antud riigi kodanikeks ka selles riigis registreeritud juriidilisi isikuid. Aga mida tähendab olla hea kodanik? Mida ei tohiks teha selleks, et olla hea kodanik?Mida mina pean selleks tegema ja mida ma teha ei või? Kas häid kodanikke on palju? Kas mina olen hea kodanik ja mis teeb minust hea kodaniku? Olla hea kodanik ei ole kerge. Peab järgima Eesti Vabariigi põhiseaduse korda ja teisi tähtsaid seadusi nagu näiteks liiklusseadus. Peab teadma, kes on Eesti Vabariigi president, peaminister ja muud tähtsad riigitegelased. Kui neid inimesi ei tea on raske riigiteeamdel kaasa rääkida, kui sa ei tea kes on Andrus Ansip või Toomas Hendrik Ilves. Eeskujulik asunik peaks tundma oma riigi sümbloleid, oskama hümni ning rääkima ametlikku riigikeelt. Hea kodanikuna peaks omama või omandama haridust, et jõuda elus kaugele ja mõist
Mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine ? ,,Eestlane olla on uhke ja hää", nii on seda laulnud Eesti rahvas. Paljud Eesti inimesed peaksid rohkem tähelepanu pöörama oma riigi tuleviku heaks, mitte mõtlema, kui halvas keskkonnas nad elavad ja arvama, et välismaal ootab neid helge tulevik. Iga inimene peaks andma endast piisavalt palju, et maa kus ta elab, oleks talle sobiv ning hea. Minu jaoks tähendab Eesti kodanikuks olemine uhkust. Carmen Kass, Kristina Smigun-Vähi, Andrus Veerpalu, jt tuntud inimesed on laias maailmas läbi löönud ning Eestile nime teinud. Minnes tagasi ajaloos, ei saa öelda, et Eesti on nõrk maa, kuna oleme väikesed. Eestil on oma kultuur, traditsioon ja tavad, millega erineme teistest. Võideldes välja iseseisvuse ja seda hoida, võites eurovisiooni lauluvõistluse, kuuluda Euroopa Liitu ning kasutada ühisraha EURO on juba suur samm näitamaks, et Eesti rahvas on keegi. Kuid leidub ka negatiivsed külgi meie rahvuses. Eestlasi
Mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine? Eesti kodanikuks olemisel on nii plusse kui miinuseid. Aga millised need plussid ja miinused siis on? Mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine? Alustan siis plussidega. Eesti kodanikuks olemise suur pluss on hea haridustase. Minu koolis on väga palju häid õpetajaid, kes muudavad õppimise huvitavaks ning nii jääb ka paremini meelde. Veel on plussiks Eesti geograafiline asukoht ja sellega kaasnev ühtlane kliima. Viimasel ajal olen ma väga uhke ka meie riigi sportlaste üle. Eesti on olnud edukas nii talispordialadel, jalgpallis ja motokrossis. Mulle meeldib Eesti veel sellepärast, et igalpool on kättesaadav vägagi hea kvaliteediga internet, üldse on Eesti tehniline pool kõrgelt arenenud. Teiseks siis miinused. Oleks siis need, Eestis on võrreldes naabermaadega kordades väiksem keskmine palk. Mina tunnen selle mõjutusi oma taskurahas ning ka välismaal reisides. Veel e
Mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine? Eesti kodanik inimene, kellel on Eesti kodakondsus või siis riigis registeeritud juriidilisi isikuid. Mul on Eesti kodakondsus ja see teebki minust kodaniku, kellel on kohustused ning ka õigused. Kuid mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine? Kas pelgalt seda, et mul on lihtsalt selle riigi kodakondsus või midagi enamat? Eesti kodanikuks olemine tähendab seda, et mul on õigus tasuta keskharidusele või siis kutseharidusele. Minu meelest on see väga suureks plussiks, sest haridus on see, mis viib meid edasi, mis annab kindluse tulevikus ja mis laseb meil näha laiemalt. Kui enne oli haridus paljudele inimestele kättesaamatu, kas siis vaesuse pärast või siis mõnel muul põhjusel, siis tänapäeval on kohustuslik lõpetada põhikool. Kool on koht, mis arendab meid igas mõttes. Ta annab kindlust, paneb mõtlema sellele, millele esmapilgul ei mõtle ning annab ettevalmistuse edasiseks eluks. Omast kog
Mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine? Eesti on demokraatlik riik Euroopa idaosas, kus inimesi ruutmeetri kohta elab vähem, kui kusagil mujal Euroopas. Eestlased on nagu üks suur perekond, keda ühendab ühtekuuluvustunne, mis saab eriti tajutavaks laulu- ja tantsupidude aegu, kus osaleb pea pool Eesti rahvastikust. Riik on kirju siin elavate rahvuste poolest. Peamise elanikkonna moodustavad eestlased, kuid palju on ka venelasi, ukrainlasi, valgevenelasi, mistõttu tuleb kasu ka vene keele oskusest. Televiisori vahendusel olen näinud-kuulnud, kuidas välismaalastelt küsitakse, mida nad arvavad eestlastest. Tihti on vastusena kõlanud see, et eestlased on kinnised ning kalgid inimesed. Ma ei saa selle vastusega nõustuda, sest inimesi on mitmesuguseid ja kogu rahvust ei saa panna ühte patta. Tihtipeale ei teata ka, kus Eesti asub, kuid see näitab pigem inimese geograafilist harimatust. Eesti kodanikuks olemine tähendab minu jaoks: olem
Olga Dalton, 12.B Saue Gümnaasium Kodanikuks olemise võlu ja vaev Eesti Vabariik kuulutati välja 1918. aasta 24. veebruaril ning see on üks tähtsamaid sündmusi meie riigi ajaloos. Samas on olemas veel üks oluline kuupäev 26. november 1918. See on päev, mil Maanõukogu andis välja määruse Eesti kodakondsuse kohta sündis Eesti kodanikkond, mis on riigi oluline tunnus. Tänapäeval tähistame 26. novembril kodanikupäeva. 1918. aasta määrusega said kodanikuõigused kõik Eesti Vabariigi piirides elavad inimesed, kuid nüüdisajal ei ole kodanikuks saada enam nii lihtne. Kuidas siis saadakse kodanikuks ja mida üldse tähendab olla kodanik? Kas ainult õiguslikku suhet riigiga või hoopis midagi enamat? Millised õigused ja kohustused sellega kaasas käivad? Eesti kodanikuks saadakse sündimisega või naturalisatsiooni korras. Kodakondsus võida
Ülo Vooglaid on sotsioloog, ühiskonnateadlane, õpetaja ja avaliku elu tegelane. Paljusid inimesi Eestis ja Venemaal nimetatakse "Valgustajaks". Teadlane on 84-aastane. 2019. aastal ilmus tema uus raamat „Elanikust Kodanikuks“, mille ta nimetas õpikuks neile, kes tahavad iseseisvalt mõelda. See raamat tundub mulle väga oluline, kuna mul on isiklikult Venemaa kodakondsus, kuid elan pidevalt Eestis ja armastan seda riiki, tahan olla kasulik. Mulle meeldis väga, et see raamat oli kirjutatud inimestele - eesti ja vene keeles. Vooglaid ütles, et raamatu vene keelde tõlkimiseks oli mitu põhjust. Üks neist on see, et Eesti on multikultuurne riik, kus eestlased, venelased ja muud rahvused elavad kõrvuti, teevad koostööd, mis tähendab, et nad peavad üksteist mõistma. Raamatu tõlkimine vene keelde on Vooglaidu austusavaldus Eesti venekeelsele elanikkonnale. Viimastel aastatel on ilmunud palju raamatuid ja artikleid, mis mõjutasid ühel või teisel viisil mitte ainult eest
1.Milline parlamendi valimise süsteem (meetod) oleks Sinu arvates Eestile sobivaim. Põhjenda oma arvamust. Eesti on parlamentaarne vabariik, parlament on ühekojaline. Parlamendi üheks põhiülesandeks on presidendi valimine iga viie aasta järel. Seadusandliku võimu teostaja on Eestis ühekojaline parlament, mida nimetatakse Riigikoguks, kuhu kuulub sada üks liiget. Riigikogu liikmete valimine toimub Eestis iga nelja aasta järel. Parlamendi üheks kohustuseks on ka nimetada Riigikohtu esimees presidendi ettepanekul. Täidesaatvat võimu teostatakse Eesti Vabariigis järgmiste riigiasutuset abil: ministeeriumid, ametid, maavalitsused, inspektsioonid ning muud valitsusasutused. Mina arvan, et Eestile on sobilik praegune parlamendi valimise süsteem. Eesti parlamendivalimised korraldatakse vastavalt Riigikogu valimise seadusele. Seadus võeti vastu 7.juunil 1994, ja selle hilisematele parandustele. Riigikogu saadikute valimise süsteem on proportsionaalne. Mulle tun
hetkel. Peale ülikooli lõpetamist sain avalikku audiidifirmasse tööd. Olin selles sektoris 5 aastat, kuid pidev kiirus ja ülipikad tööpäevad hakkasid tervise peale ja selle aja peale oli ka Adriana juba 18-kuune ning tema vajas samuti tähelepanu. Nii ma siis otsustasingi mujale tööd otsida, kus elukvaliteet ka eraelu võimaldab. Sain vanem siseaudiitorina tööd Georgia-Pacificus (GP). See oli esimene töökoht, kus mul ei olnud mitte ühtegi kontakti ees, kes mind oleks soovitanud. Oli tõesti hea tunne, et 24 omal käel sellisesse kompaniisse sain, kus on suhteliselt raske
Kelly Talimaa 9B/II Kas olla või mitte olla EV kodanik? Kas olla või mitte olla, selles on küsimus. On väga palju põhjuseid miks olla ja väga palju põhjuseid miks mitte olla. Meie esivanemad ju võitlesid meie vabariigi eest, me esivanemad tegid kõik selleks, et me oleks toimiv riik. Mina kui teismeline Eesti Vabariigi kodanik, olen ääretult õnnelik, et mul on olemas kool, tasuta lõuna koolis, koolibuss on tasuta ja kõik huvialaringid on olemas. Kui juba siin väikeses maakohas on olemas sellised võimalused, siis mis linnalastel viga on elada Eestis. Olgugi, et neil on seal küll huvialaringid ja koolid tasulised ja maksavad rohkem kui meil, kuid siiski, meil noortel, kes soovivad õppida midagi ja väga tahavad, siis me saame seda Eestis teha. Me ei pea selleks pe
kodakondsust), ei ava kodakondsuse kaudu otseselt oma veendumusi. Siiski näitab kodakondsuse valik hästi, kas inimene on laiemalt oma mõtetes ja tegudes rohkem Eesti või Venemaa-keskne. Kvalitatiivsete intervjuude järgi tunnevad vastajad ennast Eesti ühiskonna liikmena, seda sõltumata kodakondsusest. Näiteks võib tuua tsitaadi intervjuust Eesti kodakondsuseta tudengiga: /.../ ma tunnen ennast Eesti kodanikuna, sest Eesti on minu kodumaa, ma sündisin siin, kasvasin siin üles, elan siin ja tahan ka siia jääda. See on mulle lähedane, arusaadav... kodumaa, mida veel rohkem öelda. Sest see minu meelest ei sõltu sellest, kas mul on kodakondsus või mitte (nr 11). Territoriaalne identiteet. Rääkides Eestis elavatest venelastest tuleb mainida, et siinsete venelaste jaoks on riik ja territoorium kaks eraldi mõistet. Inimesed, kes identifitseerivad end Eesti territooriumiga, ei pruugi omada kodakondsust ning tunda lähedust Eesti riigiga.
Poliitilise võrdõiguslikkuse olemus ja vajalikkus. Vabadus, võrdsus, vendlus- Prantsuse revolutsiooni aegne loosung, mis pole tänapäevalgi oma sisu minetanud. Ikka ja jälle on juttu kellegi vabaduste piiramistest või mõne inimgrupi õigustega mitte arvestamisest. Võrdõiguslikkus avaldub mitmel tasandil, seda mõõdetakse nii sugudevaheliselt kui ka vanuselise, rahvuselise ja elatustaseme põhjal. Tal on mitmeid harusid ja neist on tänapäeva Euroopas enim kajastust leidnud sugudevaheline võrdsus. Poliitiline võrdõiguslikkus ei ole vähemalt Euroopa piires viimasel paarikümnel aastal suuri probleeme tõstatanud, aga siiski, uurides lähemalt selle õiguse definitsiooni ja täitmist eri riikides tõusevad esile mitmed küsimused. Poliitiline võrdõiguslikkus tähendab, et kõigil kodanikel on on õigus osaleda riigi valitsemises ning valida enda esindajaid poliitikasse. Igas riigis on see õigus aga omakorda sätestatud erinevate piirangutega ning j
Inimväärikus kuulub lahutamatult inimelu juurde ning tähendab iga inimese olemuslikult vaimset ja kõlbelist väärtust tema enese pärast, väljendades inimese õigust areneda puutumatult ja iseenesest määratuna loomuliku inimesepildi ja vaimsuse alusel (Sootak 1997:37). Materiaalne õigusriik seondub sotsiaalriigi mõistega, mis tähendab riigi tegevust sotsiaalse õigluse realiseerimisel, seega elanike heaolu, arstiabi, pensionite jms tagamisel, 4 tulude ja kulude õiglasel jaotamisel ning majanduse suuremal või vähemal määral reguleerimisel (Sootak 1997:38). Ülim kõikidest seadustest on iga riigi jaoks põhiseadus, mis sõna sõnalt võikski tähendada kõige kõrgemat seadust, millele rajaneb kogu õigussüsteem. See on vastu võetud kõrgeima võimu kandja rahva poolt ning selle muutmine on keeruline.
Hea kodanik Hea kodanikuna olemine on kõikide inimeste(kes elavad ühiskonnas) palavaltihaldatud kohus. Neid inimesi tihti arutletakse ühiskonnas,neid eeskujundatakse teistele ning neid ergutatakse erinevatega autasudega. Neid lihtsalt armastavad just selle eest, sest need inimesed on initsiatiivsed ning nad võivad tihendada inimesi, kes ümbritsevad meid iga päev koguks meeskonnaks. Kõik see tehakse, et jõuda üht tähtsamat eesmärgu – teha meie ühiskonna paremaks kohaks, kus iga üks võiks siin tunda iseenda kaitstud ja mitte üksikut ning kõikidel oleks võimalus leida oma koha. Aga kes on need head kodanikud laiemas mõttes ning mida on vaja teha, et saada nagu neid? Hea kodanik on kõigepealt inimene, kes paneb teiste inimeste ja ühuskonna huvid esimesele kohale ning omakorral ignoreerib oma huvid. See inimene ei hakka eitavalt vastama teisele: kas on see tuttav inimene või mitte. Ta on nagu „superkangelane“, kes iga kor
Riik, kus ma tahan elada Mina elan Eestis ja olen selle üle uhke. Üldiselt olen oma kodumaa üle õnnelik ja naudi siin elamist. Kuigi on Eesti riik, kus saab vabalt elada, pole ka see minu unistuste elukoht. Kujutades ette ideaalset ühiskonda pole Eesti kaugeltki mitte ideaalne. Üks põhiline probleem millega me kõik eestlased kokku puutume on see, et Eestis elavad venelased ei teadvusta endale, et meie riigikeel on eesti keel. On ka võõramaalasi, kes õpivad keele selgeks. Kuulates välismaalast, kes räägib eesti keelt on rõõmustav, aga venelast kes suhtleb sinuga vene keeles tekitab nii minu kui ka paljude teiste eestlaste seas viha. Kõik inimesed Eestis võiksid rääkida puhtalt eesti keelt. On ka teisi probleeme näiteks inimesed, kes meie riigipalka saavad on eba kompetentsed. Kuulen tihti vanemaid inimesi arutamas selle üle, et mida mõned kõrgepalgalised riigi töötajad on korda saatnud. Räägitakse, et riigikogu liikmete palga
Riigikaitse poliitiline debatt ja avalik arvamus Eestis Autor: Juhan Kivirähk Kõnealune artikkel räägib Eesti julgeoleku küsimustest. Artikli autor Juhan Kivirähk toob välja erinevaid lähtekohti. Räägib julgeolekust pärast NATO-ga liitumist, kas Eestile oleks vaja profiarmeed, Eesti avalikust arvamusest selle teema kohta ning, et see teema on kindlasti ka ahvatlev poliitikutele, kuna selle teema põhjal saab anda erinevad valimislubadusi. Mis ikkagi tagab Eesti julgeoleku? Pärast NATO-ga liitumist on mitmete arust just NATO see, kes tagab Eesti riigi julgeoleku. Sest Eesti sõjavägi on ühtlasi NATO vägi ja rünnak Eesti vastu on sama, mis rünnak NATO vastu. Seega esimese arusaama kohaselt eeldatakse, et Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon kaitseb meid ohtude eest. Teise arusaama kohaselt jääb NATO meile nii öelda kaugeks ,,onuks" välismaalt. Ehkki Eesti väed peavad olema või
Vabadus Vabaduse all mõteldakse kõige enam takistuste, sunni ja piirangute puudumist. Tihti tuleb vabaduse mõistet kuuldes, peamiselt meelde vaid kodumaa vabadus, mille nimel on palju võideldud ja vaeva nähtud. Seoses vabadusega on ka palju muud, millele tuleks tähelepanu pöörata. Eesti Vabariigis elades peaks iga kodanik tunnustama oma vabadust valida, öelda, mõtelda, tunda, reisida, töötada ja eksisteerida. Aastal 2011 elame vabas riigis, kuid seda vaid kakskümmend aastat. Täieliku taasiseseisvuse saavutas Eestimaa alles 1991. aastal, mil viimaks pääses Eesti rahvas NSVL'i koosseisust. Olles sündinud samal aastal, ei ole minu mälestustes küll toimunut, kuid kõik tolle aja sündmused on ka minu jaoks südamelähedased. Mäletan, kuidas ajaloo tunnis tekkisid külmavärinad, kui õpetaja meile jutustas 1989. aasta Balti ketist ning kui kolm aastat tagasi toimunud Öölaulupeol pisar silma tuli, nähes et eestlased h
Rahvusliku ühtekuuluvuse vajalikkus Inimene indiviidina ei ole pooltki nii püsiv, kui ta on seda rahvusena. Rahvuslik ühtekuuluvus tähendab ühe rahva kokkuhoidmist ja teineteisest hoolimist, mis on vajalik, et rahvas eksisteeriks. Rahvust ühendab keelel, kultuuril, usul või mõnel muul teguril põhinev etniline identiteet. Rahvusesse kasvatakse, mitte ei sünnita. Rahvusesse kuuluvus kujuneb välja kasvades ja õppides. Rahvusliku ühtekuuluvuse toimimise nimel peab üle olema oma erimeelsustest, et saavutada ühine eesmärk. Eriti oluline on ühtekuuluvus võõrvõimu represseeringute ajal. Siis on rahvas see, kes hoiab kokku, see on mõjuvõimsam ja tugevam kui üksikindiviidi vastupanu sellises olukorras. Teadagi on väikerahvastel püsimajäämine eriti raskendatud, kuna suurriigid himustavad tihtipeale "lihtsasti kättesaadavaid", nõrku palasid. Eesti on üks neist, kellele on läbi aegade püssitoru ähvardusega kuklasse hingatud. Praegune Eest
Eesti-meie ühine kodu Eesti Vabariik on koduks minule ja paljudele teistele inimestele. Siin elab umbes 1,3 miljonit inimest. Peale eestlaste elab Eestis veel mitmeid teisigi rahvusest elanikke. Sündmused, mis toimuvad Eestis peaks puudutama kõiki siin elavaid inimesi, kuna see on meie ühine kodu. Eestimaa on küll väike, kuid me võime seda kompenseerida oma ühtekuuluvusega. Nagu ütles ühiskonnategelane Jakob Hurt: ,, Kui me ei saa suureks arvult, saagem suureks vaimult!" . Siinkohal peaksimegi mõtlema, mida me saame teha selleks, et Eestis oleks parem elada. Tänapäeval on saanud suureks probleemiks see, et paljud noored kipuvad ära välismaale, kuna seal on paremad palgad ning lihtsam ära elada. Leian, et kodumaa jääb kahjuks siinkohal tahaplaanile. Meie peaminister Andrus Ansip lubas enne viimaseid valimisi, et viib meid viie rikkama riigi hulka. Ma loodan, et nii see ka läheb ja meie riik suudab maksta väärilist palka oma haritu
saada võrdse töö eest võrdset tasu; 6) puuetega inimeste lõimimine töökeskkonda; 7) õigus saada kutsenõustamist ja abi; 8) alla 15. aastaste isikute töölevõtu keelustamine ning 15-18. aastaste isikute kaitse; 9) emaduse kaitse; 10) võõrtööliste võrdne kohtlemine. Sotsiaalne sidusus tähendab õigust tervisekaitsele, sotsiaalkindlustusele, õigust saada sotsiaal- ja arstiabi ning kasutada sotsiaalhoolekande teenuseid. Selle all mõeldakse ka laste ja noorukite õigust saada kaitset füüsilise ja moraalse ohu eest; perekondade ja perekonnaliikmete õigust saada õiguslikku, sotsiaalset ja majanduslikku kaitset; võõrtööliste ja nende perekondade õigust saada kaitset ja abi ning vanurite õigust saada sotsiaalset kaitset. Sotsiaalsed rollid Ühiskond on inimtegevuse tulemus. Inimesed erinevad üksteisest väga paljude omaduste ja tunnuste poolest
IRL on just minu arvates kõige parem, sest see on erakond, mis esindab hästi parempoolseid vaateid mis on minu arvates kõige parem. IRL juures meeldib mulle ka see ,et nad tegutsevad selle nimel ,et eesti lastel ning eesti rahval läheks elus hästi. Nad tahavad Eestit näha maana kus inimestel oleks tore elada ning see ,et eestlased hoiaksid oma kodu. Kindlasti nad pürgivad ka selle poole, et eestlane tunneks end turvaliselt ning teda ei ohustaks kuritegevus. See kõik on minu arvates väga hea ning see on ka põhjus, miks ma liituskin IRL-ga. Eestis on ka teise parempoolseid erakondi näiteks Eesti Reformierakond, mis on ka hetkel valitsues enamuses. Reformierakond oleks mu teine valik, kuna see erakond on juhtinud Eesti riiki juba mittu aastat. Mina arvan, et vahepael peaks Eesti riigi valitsust juhtima ka mõni teine erakond. Ehk muutub eestis elu paremaks.
Eesti Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne iseseisvuspäeva kontsertaktusel Estonias. Head sõbrad, hea Eesti rahvas kõikjal maailmas, oma kodudes ja siin saalis. Mõte Eesti iseseisvusest on täna, Eesti Vabariigi 95. Aastapäeval, taas enesestmõistetav. See ei vaja ei selgitust ega tõlgendust, sest see on alustõde. Nii nagu vabadus pole enam pürgimus, ei ole sellele ka enam meie, Eesti jaoks alternatiivi. Eesti mõtteline iseseisvus on põlistunud. Ja nii see peabki olema. Sellelt aluselt, ise seda sageli teadvustamata, vaatame täna tulevikku. Just sellel seistes muretseme oma rahva elujärje ja elujõu pärast.Sellel alusel seistes võrdleme ennast teistega, aga enam mitte endiste saatusekaaslastega vaid nendega, kelle vahepealne ajalugu, vahepealsed võimalused on olnud hoopis teistsugused kui meil. Ja just nii see peabki olema. Sest kaua me ikka otsime oma probleemide põhjust minevikust nagu mõni endine koloonia, kes jätkuvalt peab süüdlaseks 19. sajandi
säästab loodust. Minu arvates peaks riik veel rohkem tähelepanu pöörama maanteede ja tänavavalgustuse korrashoiule. Tallinnas on tänavad küllaltki halvas seisukorras, mis rikub sõidukeid ja tekitab liiklusohtlikke olukordasid. Vähene valgusatus aga tõstab kuritegevuse riski. Usun, et see valdkond vajab rohkem riigi ressursse. Eestis töötavad väga haritud ja hinnatud arstid. Sotsiaalmaksu makstes on meil olemas tervisekindlustus, mis tagab meile arstiabi kättesaadavuse. Paraku on inimestel palju mureisd, aga pole piisavalt doktoreid, kes nendega tegeleda jõuaksid. Sageli kurdetakse, et järjekorrad on pikad, mis tuleneb arstide puudusest. Lisaks leian, et hambaravi võiks samuti kuuluda haigekassa alla, kuna inimeste hambad on küllaltki kehvas seisukorras ning sageli napib raha nende parandamiseks. Eestis elades on võimalik saada vajadusel erinevaid toetusi. Keerulisse olukorda sattudes
Tallinna Ülikool Riigiteaduste Instituut Mitte-eestlased Eesti rahvastikus ja kodanikkonnas NSVL lagunemisest tänaseni Eesti Ühiskond ja Poliitika Ingmar Hääl 2009 Sissejuhatus Käesolevas Essees sooviksin analüüsida mitte-eestlaste hulga muutusi Eesti rahvastikus ning kodanikkonnas peale NSVL lagunemist millised olid põhilised teed ja valikud mitte-eestlaste elu arendamisel Eestis, missuguseid arengumärke see on näidanud ning mis põhjustel see juhtuda võis. Analüüsin mitte-eestlaste rahvastiku muutumise statistilist aspekti Eestis, kuidas see muutus aastate lõikes ning mille tõttu, kui aktiivselt sooviti saada Eesti kodanikuks ning kui paljud mitte-eestlastest ei suutnud või ei proovinud Eesti kodanikuks saada, vaid läksid lihtsama vastupanu teed ning neist said määramata kodakondsusega isik
Eestis kuid aja möödudes näevad samuti, et välisriigis on paremad karjäärivõimalused ning suuremad palgad. Kui tuleb juttu, et keegi lahkus välismaale tööle, kiidavad paljud seda inimest, et ta on tubli, areneb ja liigub oma eluga edasi aga olen kohanud hoopis teistsugust suhtumist näiteks arstide lahkumisse. Arvatakse, et arstid on rahaahned ja ei taha oma kodumaa inimesi aidata. Miks? Sest leitakse, et näiteks ehitajate puudus ei tekita nii olulisi puudusi kui arstiabi puudumine. Riik on kulutanud väga palju raha arstide koolitamisele ja arvatakse, et ei olda tänulik selle eest. Tegelikkuses on arstid samuti inimesed ning neil on sarnased probleemid kui teistel lahkujatel ja mina leian, et ei tohiks ka neid hukka mõista. Ometigi ma mõistan, et tööjõuliste noorte ja spetsialistide lahkumine mõjub riigile väga halvasti aga mida selleks siis ette võtta, et inimesed tahaksid siin riigis elada ja töötada ja oleksid selle juures veel rahul ja õnnelikud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
