Riik, kus ma tahan elada (0)

Sarnased õppematerjalid

16

docx

Uurimustöö "Eestlane, Eurooplane, kui maailmakodanik"

olla täiesti iseseisev väikeriik. Võrreldes varasemate raskete aegadega, mis eestlased on üle elanud, pole praegune majanduskriis nii hull, kui esmapilgul paistab. Meie, eestlased, oleme uhked oma kodumaa üle, nagu kõigil rahvastel on kombeks oma kodumaad armastada. Kuid siiski ihkavad meist paljud välismaale elama minna ja paremaid maid otsima minna, kuid kodumaalt kaugel olles tekib koduigatsus, hakatakse meenutama oma kodumaal olnud head elu ja ühtäkki võõras riik polegi nii südamelähedane nagu esmapilgul paistis. Eestlastele on omane oma kodukoha armastus ja sinna naasmine. Ükskõik kui kaugel ollakse mõlgub meeles ja südames vaid üks, Eestimaa, meie kodumaa. Kui tekiks soov tuua tüüpilisest eestlaste sugukonnast näide, siis sobiks selleks iga perekond. Minu arvates kõige tavalisem eesti pere on korralik ja koduhoidev. Vahel küll, ei usaldata üksteist ja ollakse kinnised, ei väljendata

Ühiskonnaõpetus

102

docx

LUSTIVERE VILISTLASED LAIAS MAAILMAS

Huvitav on teada saada, kuhu ja miks on mindud, kuidas neil võõrsil läheb, kas minu töös uuritud väljaränne ja Eesti väljarände pilt on sarnased või mitte. Suur osa eestlasi käib mujal tööl, kuid elupaik on Eestis. Mujal elavate vilistlaste jaoks koostasin ankeedi ja saatsin selle neile meili teel. Vastused tulid küll aegamööda, aga õnneks enamiku käest ikkagi tulid. Nende kohta, kes ei vastanud, on andmestikus vaid kooli lõpetamise aasta, riik, kus elatakse, ja amet, mõnel on ka pere kohta natuke infot. Need on andmed, mida koolikaaslastelt ja siin elavatelt pereliikmetelt sain. Väike osa vilistlastest on võõrsilt tagasi tulnud, uurin oma töös ka selle põhjusi. Tööle seadsin järgmised eesmärgid: 1) uurida välja, kes Lustivere Põhikooli vilistlastest on taasiseseisvunud Eesti Vabariigi ajal välja rännanud; 2) selgitada väljarände põhjused ja toimetulek mujal maailmas;

Uurimustöö

60

docx

Mõtteterad

ELU: Elu pole selleks, et hädaldada ja nutta, vaid selleks, et võidelda ja võita! Elu kestab vaid hetke, ja sellest hetkest piisab, et korda saata igaveseid asju! Elamisest tunnen ma rõõmu, aga kui sureksin, oleksin eluõnnelik. Pole vähimatki tõendusmatejali kinnitusele, et elu on tõsine. On miski, mis ei kasva puu otsas, millest me ei loe koolis ja mida ei saa raha eest osta. See on kunst näda elu läbi oma südame. Me elame selleks et surra ja sureme selleks et teised saaksid elada. Elu on raske. Millega võrreldes? Elu mõte on elus eneses. Ela nii et isegi hauakaevaja nutaks su haual. Elu mõte on üksteisele tuge pakkuda! Armastus annab elule mõtte! Ela nii, et kui sa sured, siis hakkab su sõpradel igav. Elu on joonistamine ilma kustutuskummita. Elu on kui risttee, mis kord on sattunud su teele ja kord ei ole. Ta võid näidata endas ka kõige halvemaid külgi, kuid siiski alati on ta ühtemoodi. Teeb haiget ja vahel kui juhtub, paneb isegi naeratama.

Kirjandus

7

docx

Majandussotsioloogia tekstid 1-5

Venemaalt. Eesti alad on neile tuttavad, siin saab vene keelega hakkama ning kolitakse venekeelsetesse piirkondadesse . See oma korda suurendab ühiskonna lahusust ning ka eesti keele kõnelejaid jääb vähemaks. Rändepöörde tõttu võib haihtuda eesti keel ning kultuur. Rohkem tuleks panustada ühtsetesse Eesti lasteaedadesse ja koolidesse. Õpe peaks toimuma eesti keeles, kuid tuleks arvestada ka eesti keele mitmekesisusega. Erineva rahvusest inimesed peaksid saama elada samades piirkondades. Ei tohiks enam eksisteerida vaesemaid piirkondi ning rikkamaid. Tulevikus on loodetavasti inimesed rohkem leplikumad ja sallivamad. Minu jaoks oli väga oluline see, et räägiti probleemidest, mis on eesti ning vene keelt kõnelevate inimeste vahel. Ning ka sellest, kuidas paljud perekonnad kannatavad, kuna üks või isegi 2 vanemat töötavad välismaal, sest Eesti ei suuda pakkuda neile piisavalt head tööd või palka. Neid teemasid sooviksin ka

Majandussotsioloogia

11

doc

Erinevad aforismid

Ja ma usun, et ma pole ainuke, kes selle all kannatab. Just praegusel hetkel annab tunda suur soov end ahelaist vabastada ja rutiinsest elust lahti öelda. Tahaksin olla täiesti vaba, olla seal, kus ma parasjagu soovin, ilma, et mul istuksid pidevalt kukil kohustused ja tegevused, mida ma vabatahtlikult sooritada ei sooviks, kuid mis nõuavad tegemist. Ma tahaksin käia mööda maailma enda soovide kohaselt. Tahaksin kõndida nendel maadel, kuhu mu jalad pole veel kõndima sattunud. Tahan võtta aja maha just siis, kui mul selleks tahtmine tuleb, mitte, et ma peaksin arvestama iga detailiga, mis minu justkui täiuslikku elu kinni hoiab, et asjad koost ei variseks. Tahaksin vaadelda oma silmadega igat objekti maailmas täpselt sellise pilgu läbi nagu ma seda suudan. When I'm not there... do you think of me? When you're sad and something's bothering you... do you wish I were there to help comfort you? When you've had a long hard day... do you smile

Kirjandus

8

docx

Avaliku halduse esseed

Avalikkus ei pööra ka väga suurt tähelepanu riigikaitse küsimustes, pigem on nad huvitatud elutaseme tõstmisest. Relvastatud kallaletungi peab enamus ebatõenäoliseks ning Eesti julgeoleku kõike kindlama tagatisena nähakse Eesti NATO-ga liitumist. Küll aga peab avalik arvamus väga või küllaltki vajalikuks noormeeste ajateenistuse läbimist ja suhtub negatiivselt sellest kõrvalehoidmisesse. Vähemalt mõistab rahvas, et ajateenistust on vaja. Riik peaks rohkem rõhuma ajateenistuse vajalikkusele ja meelitama noormehi seda rada läbima. Kutselise sõjaväe ja ajateenistusteemalise debati käivitumisel suurenes avalikkuse toetus ajateenistuse vastu hüppeliselt. Noormeeste ajateenistus on vajalik nii sõjalise kui ka kodanikukasvatuse funktsioonina. Ka mina leian, et ajateenistus on oluline. Riik peaks karmistama ajateenistusse vastuvõetute korda, nimelt hetkel on liiga lihtne hoiduda

Avalik haldus

50

docx

TÜRI VALLAST PÄRIT NOORTE ÕPPIMIS- JA ELAMISVÕIMALUSED TAANI KUNINGRIIGIS

minimaalne tunnitöötasu on 13 EUR, võrreldes Eestiga, kus miinimum tunnitasu on veidikene üle kahe euro. Koolid pakuvad ka tasuta taani keele kursusi. Kohaliku keele valdamine kergendab oluliselt töö leidmist. (Miks tulla Taani õppima?, 2015) Finantsilisest poolest kulub Taanis õppides üürile umbes 300 eurot kuus, kuid seda kompenseerib ilmselt fakt, et töötades 10-12 tundi nädalas ja õppides täiskoormusega, maksab Taani riik igakuiselt stipendiumi ligi 700 eurot (Dreamfoundation,2015). Eestis on täiskoormusel õppija stipendium põhitoetuse näol 55,93 eurot kuus ning täiendav toetus 28,13 eurot kuus. (Õppetoetus, 2015) Taanis saab õppida inglise keeles, lisaks inglisekeelsetele kraadi-ja diplomiõppevõimalustele pakuvad paljud õppeasutused ka eraldi kursusi, enamasti inglise keeles, vahel ka saksa- ja prantsusekeelseid. Diplomi- ja bakalaureuseõppesse kandideerimiseks on vajalik vähematl 12-

Geograafia

15

doc

Tänu kellele pole meil kodusõda

huvi säilitada rahu omaenese riigis ­ peaminister ei pöördunud venekeelse meedia poole mitte enne probleemi teravnemist, eesmärgiga rahu säilitada, vaid siis, kui enam midagi vältida ei saanud. Kummaliseks jääb see, et kuigi valitsus oli teinud nii ilmseid kommunikatsiooniprohmakaid oma kodanikega suheldes, ei tekkinud eestikeelses meedias isegi mitte arutelu tagasiastumise teemal. Eesti meediapilt keskendus küsimusele "kes siin maal elavad / kes siin maal võivad elada?", mitte sellele "mismoodi kõik inimesed, kes sellel territooriumil asuvad, võiksid elada?". Kahel esimesel päeval jooksid meediavahenditele tormi mitmed natsionalistid ja rahvuslased (mitte tingimata äärmuslikud) ning vaprad sõdurid, kes ikka niisuguste konfliktide puhul püüavad masse veenda, et vägivald ja "karm käsi" on ainuvõimalik käitumisviis. Veel enam, neil esimesil päevil rõhutati asjaolu, et "Venemaa on vaenlane", ja kultiveeriti vastandust "rahulikud inimesed ja pätid"

Ajalugu

Kommentaarid (0)