Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Riik, kus ma tahan elada (0)

1 Hindamata
Punktid
Riik-kus ma tahan elada #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-03-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Mart Reelo Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
doc

Riik, milles tahan elada

Riik, milles tahan elada Eestimaal elades elame me demokraatlikus riigis, kuid kas see on just see riik, milles me tahaksime elada ? Olen noor ning õige pea hakkan koos paljude teistegagi langetama otsuseid, mis mõjutavad mingil määral Eestit. Selleks, et muuta Eestit paremaks, peaksin ma kindlaks tegema, mida mõtlen parema riigi all. Tahaksin elada riigis, mis on rikas nii majanduslikult, rahvalt kui ka elutingimustelt. Riik peaks olema selliste valitsejate kätes, kes suudavad panna toimima majanduse nii, et ei oleks kriise, tööpuudusi, nälga ja vaesust. Eks mingil määral see paratamatult vahest tekib, kuid riik peaks olema suuteline hoidma ära kriiside ning probleemide kontrolli alt väljumist. Majanduslikult rikkas riigis leiaksid inimesed omale hõlpsasti hea töökoha, mille palk oleks piisavalt suur, et ära toita pere, et lubada omale korralikku elukohta

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
5
rtf

Kus ma tahaksin elada?

Referaat , Kus ma tahaksin elada ? Selles referaadis , kirjutan ma sellest , miks tahan elada Parasvöötmes , täpsemalt Eestis . Mulle muidugi meeldiks elada ka mujal näitkes mõnel soojal maal , aga ikkagi kõige rohekem tahan elada Eestis . Aga miks see siis nii on ? EESTI KLIIMA Mulle meeldib väga Eesti Kliima . Või olen siis lihtsalt väga ära harjunud ... Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima. Läänemere rannikul asuva Eestiga on Lääne-Euroopas samal laiusel Kesk-Rootsi ja Sotimaa põhjatipp. Põhja-Ameerikas läbib Eesti keskmine laiuskraad Labradori poolsaart ja Alaska lõunarannikut. Tänu Atlandi ookeani ja Golfi hoovuse mõjule on Eesti ilmastik tunduvalt pehmem samale laiuskraadile iseloomulikust mandrilisest kliimast Rannikualadel ja saartel on ilmad pehmemad kui sisemaal. Aastas sajab 550­880 mm. Kõige vähem sajab saartel, kõ

Geograafia
thumbnail
1
docx

Miks ma tahan elada sünnimaal

Miks ma tahan elad sünnimaal? Agris Adamberg 10LR Ma ei saa aru inimestest kes räägivad, et välismaal on kõvasti parem palk, elu ja tööd jätkub ka majandus sulutise ajal. Ja ilma mõtlemata lähvad välismaale ilma, et teaks kas neil seal tööd on või ei. Nagu paljud Eestis töö kaotanud inimesed rääkisid, et Soomes on tööd. Kuid tegelikus oli sama nagu Eestis. Mu vanavanemad ja onu on ka tööl soomes ja nemad ei saanud arumis imede maa see soome olema peaks, et seal töö otsa ei saa. Ka neil oli vahepeal hetki millal ei teadnud kas peale seda obiekti on veel tööd või mitte. Minu jaoks oleks küll väga raske otsus minna elama välismaale. Heal juhul võiks seal kuu või kaks töötada aga päris elama minna ei tahaks. Sest kõik mu sõbra

Eesti keel
thumbnail
14
odt

Referaat EESTI RIIK

Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Arlis Lepamets Referaat Eesti riik Juhendaja: Endla Pesti Olustvere 2014 SISUKORD SISUKORD........................................................................................................lk Sissejuhatus........................................................................................................3 1.Riigiüldiseloomustus......................................................................................

Geograafia
thumbnail
4
odt

Vanema roll tänapäeva ühiskonnas

Vanema roll tänapäeva ühiskonnas Emal ja isal on lapse kasvamisel kahtlemata oluline roll. Iga laps vajab perekonda. On väga erinevaid peresid ja lastekasvatamisviise, kuid enamasti soovivad kõik, et kodu oleks koht, kuhu saab alati meeleldi minna ja kus saaks end tunda hästi ja turvaliselt. Väga tähtis on suhtlemine perekonnaliikmete vahel. Eriti vajalik on lapsele hea läbisaamine ema ja isaga. Vanemad mõjutavad kindlasti kõige rohkem ka lapse tulevikku. Elukogenud vanemad on igapäevaselt eeskujuks oma lapsele. Laps õpib kõike nende pealt. Kui ema ja isa ei saa juba omavahel suhtlemisega hakkama, siis ei saa rohkemat oodata ka lastelt. Lapsed jäljendavad neid ning arvatavasti kohtlevad tulevikus oma lähedasi sama moodi. Tänapäeval on palju selliseid perekondi, kus vanematel pole aega oma laste jaoks. Ema ja isa on liiga hõivatud oma karjääriga ning ei pööra oma lastele üldse tähelepanu. Tegelikult on igal la

Perekonnaõpetus
thumbnail
7
doc

Eesti Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne iseseisvuspäeva kontsertaktusel Estonias

Sellel alusel seistes võrdleme ennast naabritega, nii heas kui halvas. Need mured kipuvad mõnikord olema liiga suured. Võrdlustes kipuvad asjad võimenduma. Ärgem siiski unustagem: me saame ennast mõõta ja võrrelda ja vaagida just seetõttu, et me seisame sirgelt kindlal pinnal. Nooremad me seas ei teagi, et vanasti ümbritses me rannapiire okastraat. Me oleme jõudnud 22 aastaga niikaugele, et partneritega NATOs ja Euroopa Liidus üheskoos uuema ajaloo kordust me kartma ei pea. Eesti riik on saavutanud 22 uue iseseisvuse aastaga nii palju, et me ei võrdle enam tänast päeva okupatsiooni või laulva revolutsiooniga. Me võrdleme end riikidega, kellele vabadus ja demokraatia on iseenesestmõistetav. See on õige, koguni ainuvõimalik. Me oleme ja peamegi olema oma riigi suhtes nõudlikumad. Ent demokraatliku riigi puhul tähendab see, et me peame olema nõudlikumad ka iseenda suhtes. Demokraatlikus riigis ei ole valitsejad "nemad", nagu pole kaugemal mingi "Brüssel", kes

Ühiskond
thumbnail
9
doc

Isikutaju, eneseavamine, suhtlemistasandid

1.1 Isikutaju Inimene tajub ennast ja teisi inimesi. See, kuidas me ennast ja teisi näeme, mõjutab meie tundeid, käitumist ja suhteid teiste inimestega. Enesetaju on isiklike kogemuste alusel kujunenud kujutluspilt, millisena me ennast tajume (Pullmann 2003:195-196). Isikutaju on protsess, mille käigus toimub partneri ja tema poolt antava info valikuline vastuvõtmine, tõlgendamine ja hindamine (Kidron:2004:45). Suhtluspartneri tajumine sõltub inimese hetke tunnetest, huvidest, vajadustest ja isiksuseomadustest. Tajutakse teise inimese välistunnuseid, tundeid, käitumist, kõnelemist ja suhtumist endasse. 1.1.1 Isikutaju etapid Isikutaju protsessis võib eristada 4 etappi. Äratundmine. Toimub inimese äratundmine, eristamine. Sel etapil jälgitakse üksiktunnuseid: miimikat, liigutusi, kehaehitust ja riietust. Kujuneb esmamulje. Üldmulje kujunemine. Tajuja hindab teise inimese meeldivust /ebameeldivust, sõbralikkust /ebasõbralikkust jne. Märgatakse

Suhtlemisõpetus
thumbnail
3
doc

Kuidas armastus muudab meest, naist?

Mirell Lattik Kanepi Gümnaasium 12. klass Perekonnaõpetus XII Kuidas armastus muudab meest, naist? Armastus muudab inimest, nii positiivses kui negatiivses mõttes, paneb meid erinevalt ja kaaslasele vahel nii arusaamatult käituma. Armastus muudab inimest, nii positiivses kui negatiivses mõttes, paneb meid erinevalt ja kaaslasele vahel nii arusaamatult käituma. Miks naistel on vahel uskumatult paha tuju, isegi siis kui midagi kohutavat pole juhtunudki? Selline tujukus ilmneb siis kui on juba saavutatud turvaline lähedus - on jagatud vastastikust usaldust ja armastust. Paha tuju vallandajaks võib olla ükskõik mis: armastatud mehe hoolimatu käitumine, halb tööpäev, sõnavahetus kellegagi või mõni ebameeldiv seik, kuid selle võib vallandada ka näiliselt täiesti tühine asi. Ollakse tujukas, hellik, abitu, noriv, masenduses, süüdistav ja tõrges. Samas nii vastumeelselt ja tõrjuvalt kui ma ka ei käitu, vajan sel hetkel väga mehe toetust, hellust, tähelepanu ja to

Inimese õpetus



Lisainfo

Arutlus

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun