I astme metsaseire võrgustik on rajatud 1988. aastal ning koosneb 96 alalisest vaatluspunktist 16x16 km ruutudel. Vaatluspunktid paiknevad koosseisult, vanuselt ja kasvukohatingimustelt erinevates puistutes vastavalt võrgustiku ristumispunktide sattumisele erinevatesse puistutesse. Igas vaatluspunktis hinnatakse 24 nummerdatud vaatluspuu seisundit (Keskkonnainfo (2), 2014). II astme metsaseire püsiproovialadele on rajatud 0,25 ha proovitükid. Proovitüki sees on valitud omakorda 0,1 ha väiksem proovitükk, mida ümbritseb puhverala. Igal püsiproovialal on proovitükile võimalikult lähedal mõnel lagedal alal olemas ka ala avamaasademete proovide kogumiseks (Keskkonnainfo (2), 2014). Joonis 1. Metsaseire vaatluspunktide võrgustik Eestis aastal 2011. (E. Asi, 2011). 5 4. METOODIKA
25. Puistu mahu määramine proovitükkide kluppimise meetodil. Proovitükkide kluppimine · Puistud on üldjuhul liiga suured, et oleks mõeldav kõikide puude mõõtmine · Proovitükk on osa puistust, mis mõõdetakse eesmärgiga anda üldistatud hinnang kogu puistule · Kasutatakse suuremate alade mõõtmiseks, kus on vaja teada täpsemalt puistu tagavara, kuid ülepinnalist kluppimist peetakse liialt kulukaks ja töömahukaks · Proovitükid paigutatakse puistusse ühtlaselt ülepinnaliselt · Paigutus võib olla: Juhuslik Süstemaatiline Kombineeritud · Moodustavad pindalaliselt vähemalt 15% puistu pindalast · Mõõdetakse ära puistu pindala ja proovitükkide pindala · Proovitükkidel mõõdetakse kõikide puude diameetrid ja mudelpuude kõrgused · Puude arv puistus, rinnaspindala ja tagavara arvutatakse valemiga: · Keskmine diameeter ja kõrgus arvutatakse proovitükkide keskmised
aastast on regulaarselt inventeeritud jälle ainult riigimetsi, kuid maareformi tulemusena tekkinud erametsade kohta jäi info lünklikuks ning kogu Eesti metsavarudest hakkas ülevaade kaduma. See oli üks peamine põhjus, miks 1999. a käivitati statistiline metsainventeerimine ehk lühendatult SMI. Oma olemuselt on SMI süstemaatiline valikuuring, kus üle Eesti paigutatud väikesepindalalistel ringproovitükkidel tehtud mõõtmiste tulemustena saadud andmed üldistatakse kogu riigile. Proovitükid on paigutatud ruudukujuliste (800X800 m) traktide külgedele, seejuures eristatakse kolme liiki proovitükke: - tagavara proovitükk (vahekaugus 400 m); - kasvukoha proovitükk (vahekaugus 200 m); - raie- ja uuenemise proovitükk (vahekaugus 100 m). Traktivõrk kavandatakse viieks aastaks ja igal aastal mõõdetakse 270-280 trakti. PINDALA JA TAGAVARA Eesti on üks Euroopa metsasemaid maid. SMI 2010. a inventuuri andmetel on Eestis metsamaad 2 212 000 ha ehk 49% riigi pindalast.
annaabi.ee 
