Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Arti Unt Metsaseire analüüs Linna- ja tööstusmaastike korraldus mag. 1 Juhendaja: lektor Merle Ööpik Tartu 2014 SISUKORD .....................................................................................................................................................1 1.Metsaseire alaprogramm..........................................................................................................3 2.Eesmärgid.................................................................................................................................4 3.Seirejaamad..............................................................................................................................5 4.Metoodika..................................................................................
2) abinõude rakendamist või täiendavat uurimist nõudvate keskkonnamuutuste väljaselgitamine; 3) saasteainete kauglevi jälgimine ja rahvusvaheliste lepingute alusel võrdlusuuringute läbiviimine; (vilsandi saare peal on ühuseire jam) 4) keskkonnaindikaatrotid seire parameetid 5) bioloogilise mitmekesikuse hetkeolukorra hindamine ja analüüsimine 6) tagasiside rakendatud meetmete efektiivsusest Seire tasandid Riikilik, kohaliku omavalitsuse ja ettevõte tasand(heitmed) Õhuseire,metsaseire,mulla, sisevee,põhjavee Keskkonnatasu on keskkonnakasutuse hind Jaguneb: loodusvara kasutusõiguse tas(kalapüügiõiguse,metsaraie) ja saastetasu(kui saasteained heidetakse keskknda) See on kohustuslik makse, laekub keskkonnainvesteerigutele ning maksab tootja Keskkonnamaks maksab tarbija,mõjutab tarbijat vähem tarbima, keskkonnatasusid eestis alates 1991 aastast, Majandusinstrumendid keskkonnakaitses Veenmine ja surve, adminstratiivsed(kuuletumine või karistus), majanduslikud
planeeringutele ja arengukavade koostamiseks. Ülesanded: 1) keskkonna saastatuse ja reostuse hetkeolukord 2)bioloogilise mitmekesisuse hindamine 3) taastuvate loodusvarade seisundi ja hulga määramine 4) keskkonda mõjutavate tegurite hindamine SEIRETASANDID EESTIS (korraldab Keskkonnaministeerium). 1) Riiklik keskkonnaseire 2) Kohaliku omavalitsuse keskkonnaseire 3) Ettevõtja keskkonnaseire Allprogrammid: õhuseire, metsaseire jne. Keskkonnatasu on keskkonnakasutuse hind 1) Loodusvara kasutusõiguse tasu (küttimine, metsaraie). 2) Saastetasu Keskkonnatasusid rakendatakse Eestis alates 1991. KESKKONNAMAJANDUS Keskkonnakaitse majandusmeetmete klassifikatsioon: *Maksustamine (teenusmaks nt prügi, kaudsed maksud hinnalisa toodetele) *Subsideerimine *Pant *Turu loomine *Keskkonnanõuete rikkumise negatiivne stimuleerimine Normatiivid: *saasteainetele *mürale Standardid: 1) keskkonnakvaliteet
väljaarendamine ja täiendamine; elurikkuse hindamine ja analüüsimine; taastuvate loodusvarade seisundi ja hulga määramine seiretasandid: riiklik keskkonnaseire, kohaliku omavalitsuse keskkonnaseire, ettevõtja keskkonnaseire keskkonnaseire allprogrammid – meteoroloogiline ja hüdroloogiline seire, õhuseire, põhjavee seire, siseveekogude sire, rannikumere seire, eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire, metsaseire, kompleksseire, kiirgusseire, seismoseire, mullaseire keskkonnaindikaator – näitajate kogum, mis kajastab lihtsustatult kompleksseid seoseid keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite vahel kallas – veekogu maismaavöönd kallasrada – kaldariba avaliku veekogu ja avalikuks kasutamiseks määratud veekogu ääres liik – niisugune väikseim organismirühm, mis sellesse rühma mittekuuluvate
17. Millised on soontaimede seire peamised ülesanded? * Kogutakse informatsiooni haruldaste, ohustatud taimeliikide (I ja II kaitsekategooria, rahvusvaheliste konventsioonidega kaitstavad liigid) seisundi ja muutuste kohta. 18. Millised on seente seire peamised ülesanded? *Hinnatakse kaitsealuste seeneliikide seisundit, seisundi muutusi ja kaitsemeetmete mõju. Seire käigus tehakse kindlaks seene viljakehade esinemine, arenguaste ja arvukus. 19. Millised on metsaseire peamised ülesanded? *Keskendub metsade ja metsamuldade seisundi määramisele ning jälgimisele. *Seire peamine ülesanne on jälgida metsade seisundit lähtuvalt õhusaaste mõjust, selgitada välja toimunud muutused, seostada need inimtegevuse ja looduslike protsessidega. *Metsade seisundit jälgitakse läbi erinevate puuliikide kahjustuste hindamise, võra ja mullavee ning metsamuldade keemiliste näitajate mõõtmise. 20. Millised on kompleksseire peamised ülesanded?
programmidele, planeeringutele ja arengukavade koostamiseks. Seire ülesanded: - Keskkonna saastatuse määramine - Abinõude rakendamist - Saasteaine jälgimine - Bioloogilise mitmekesisuse hindamne - Keskkonda mõjutavate tegurite hindamine Seiretasandid kindlalt eksamil !!!"""@@@22222 1) Riiklik keskkonnaseire 2) KOV keskkonnaseire 3) Ettevõtja keskkonnaseire Keskkonnaseire allprogrammid: Õhuseire Põhjavee seire Metsaseire Mullaseire Jne Eksam 5 või 10 jaanuar Keskkonnaindikaator näitaja, mis kajastab lihtsustatult kompleksseid seoseid keskkonnaseisundi kohta. EKSAMIL!!!!!! @@@@@@£$ DPSIR raamistiku näitajate omavaheline seostumine - Surve - Seisund - Vallapäästvad jõud - Mõju - Vastumeeted Keskkonnajuhtimine aitab organisatsioonidel käsitleda keskkonnaprobleeme, teeb pidevat tööd keskkonnatingimuste parandamiseks ISO 14001:2015 keskkonnajuhtimissüsteemid
rakendamist nõudvate keskkonnamuutuste väljaselgitamine, saasteainete levi jälgimine, bioloogilise mitmekesisuse hindamine ja analüüsimine, taastuvate loodusvarade seisundi ja hulga määramine, keskkonda mõjutavate tegurite hindamine. Tasandid riiklik, kohalik omavalitsus, ettevõtte tasand. Riikliku keskkonnaseiret korraldab Keskkonnaministeerium. Seire allprogrammid Eestis Õhuseire, põhjavee seire, siseveekogude seire, rannikumere seire, looduse mitmekesisuse seire, metsaseire, kompleksseire, seismoseire, mullaseire. SAASTETASU SEADUS Saastekahju - saasteainete viimist välisõhku, veekogusse, põhjavette, pinnasse ning jäätmete ladustamist või matmist keskkonda. Saastekahju hüvitis - kompensatsioon, mida tasub füüsiline või juriidiline isik saasteainete või jäätmete looduskeskkonda viimise eest. Keskkonnakahju hüvitis - riigi poolt kehtestatud kompensatsioon keskkonnale või selle üksikosale tekitatud kahju korvamiseks tekitaja poolt.
- Bioloogilise mitmekesisuse olukorra hindamine - Kk mõjutavate tegurite hindamine - Tagasiside rakendatud meetmetest Seire tasandid - Riiklik - KOV - Ettevõtja Riikliku keskkonnaseire organisatsiooniline struktuur: - Üldkoordinaator - seirenõukogu, - allprogrammide vastutavad täitjad - seire vahetud teostajad. Keskkonnaseire allprogrammid: - Õhuseire - Põhjavee seire - Siseveekogude seire - Ranniku seire - Metsaseire - Mullaseire Keskkonnaindikaator .- näitaja või näitajate kogum, mis kajastab lihtsustatult kompleksseid seoseid keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite vahel (sh poliitilised, sotsiaalmajanduslikud jt tegurid), võimaldades jälgida trende ja hinnata muutusi aegrea jooksul. Keskkonnaindikaatorite vajadus: - Suur huvi kkseisundi kohta - Kkindikaatorid annavad kkseisundist lihtsa ülevaate - Võimaldab hinnata kkpoliitika eesmärkide täitumist
b) taastuvate loodusvarade seisundi ja hulga määrmine ning keskkonda mõjutavate tegurite hindamine. c) saasteainete kauglevi jälgimine ja rahvusvaheliste lepete alusel võrdlusuuringute teostamine. d) bioloogilise mitmekesisuse hetkeolukorra hindamine ja analüüsimine. Eesti riikliku keskonnaseire struktuur: 1) meteoroloogiline seire 2) välisõhuseire 3) põhjavee seire 4) siseeveekogude seire 5) rannikumere seire 6) maastike ja eluslooduse seire 7) metsaseire 8) kompleksseire 9) kiirgusseire 10) seismoseire 11) mullaseire Keskkonnaseire on väike osa Eesti keskkonna strateegiast, mis lähtub keskkonnakaitse ajalooliselt väljakujunenud põhieesmärkidest, s.o. tagada inimestele rahuldav tervislik keskkond ja majanduse arendamiseks vajalikud tingimus ja ressursid ilma seejuures loodust oluliselt kahjustamata. Majandusliku arengu kõrval tuleb säilitada ka maastikke ja elustiku mitmekesisus. Tähtis on ka rahvusvaheline koostöö, eriti EL-i raames
8) tagasiside rakendatud meetmete efektiivsusest. Seire tasandid: riiklik keskkonnaseire, kohaliku omavalitsuse keskkonnaseire, ettevõtja keskkonnaseire. Riikliku keskkonnaseire organisatsiooniline struktuur: üldkoordinaator, seirenõukogu, allprogrammide vastutavad täitjad, seire vahetud teostajad. Keskkonnaseire allprogrammid: meteoroloogiline ja hüdroloogiline seire, õhuseire, põhjavee seire, siseveekogude seire, rannikumere seire, eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire, metsaseire, kompleksseire, kiirgusseire, seismoseire, mullaseire, tugiprogramm. Keskkonnaindikaator- näitaja või näitajate kogum, mis kajastab lihtsustatult kompleksseid seoseid keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite vahel (sh poliitilised, sotsiaalmajanduslikud jt tegurid), võimaldades jälgida trende ja hinnata muutusi aegrea jooksul. Keskkonnaindikaatorite vajadus tuleneb: suurest huvist keskkonnaseisundi info järele, sageli
keskkonnaseire. Riikliku keskkonnaseire organisatsiooniline struktuur: Riikliku keskkonnaseire programmi täitmiseks vajaliku organisatsioonilise astmestiku moodustavad: Üldkoordinaator; seirenõukogu; allprogrammide vastutavad täitjad; seire vahetud teostajad. Keskkonnaseire allprogrammid: Meteroloogiline ja hüdroloogiline seire; Õhuseire; Põhjavee seire; Siseveekogude seire; Rannikumere seire; Eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire; Metsaseire; Kompleksseire; Kiirgusseire; Seismoseire; Mullaseire; Tugiprogramm. Keskkonnaindikaatori mõiste: Näitaja või näitajate kogum, mis kajastab lihtsustatult kompleksseid seoseid keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite vahel, võimaldavad jälgida trende ja hinnata muutusi aja jooksul. Keskkonnaindikaatorite vajadus: Suurest huvist keskkonnaseisundi info järele; võimaldavad keskkonnseisundist anda
Riikliku keskkonnaseire programmi täitmiseks vajaliku organisatsioonilise astmestiku moodustavad: üldkoordinaator seirenõukogu, allprogrammide vastutavad täitjad seire vahetud teostajad. Keskkonnaseire allprogrammid. Allprogrammid Seirejaamade arv Õhuseire 27 Põhjavee seire 387 Siseveekogude 163 seire Rannikumere 102 seire Looduse 858 mitmekesisuse seire metsaseire 195 Kompleksseire 2 Seismoseire 2 Mullaseire 8 Kokku 1744 1.) Looduskaitse seadus (2004) Seaduse eesmärk- 1. looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamise, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega; 2. kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine; 3. loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine.
Riikliku keskkonnaseire programmi täitmiseks vajaliku organisatsioonilise astmestiku moodustavad: üldkoordinaator seirenõukogu, allprogrammide vastutavad täitjad seire vahetud teostajad. Keskkonnaseire allprogrammid. Allprogrammid Seirejaamade arv Õhuseire 27 Põhjavee seire 387 Siseveekogude 163 seire Rannikumere 102 seire Looduse 858 mitmekesisuse seire metsaseire 195 Kompleksseire 2 Seismoseire 2 Mullaseire 8 Kokku 1744 1.) Looduskaitse seadus (2004) Seaduse eesmärk- 1. looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamise, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega; 2. kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine; 3. loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine.
saasteainete kauglevi jälgimine ja rahvusvaheliste lepingute alusel võrdlusuuringute läbiviimine Seire tasandid riiklik keskkonnaseire; kohaliku omavalitsuse keskkonnaseire; ettevõtja keskkonnaseire Riikliku keskkonnaseire organisatsiooniline struktuur üldkordinaator, seirenõukogu, allprogrammide vastutavadtäitjad, seire vahetud teostajad Keskkonnaseire allprogrammid õhuseire, põhjavee seire, siseveekogude seire, rannikumere seire, looduse mitmekesisuse seire, metsaseire, kompleksseire, seismoseire, mullaseire Looduskaitse seadus (2004) Eesmärk: · looduse kaitsmine - selle mitmekesisuse säilitamine, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine. · kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine · loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine Põhimõtted:
o organisatsioonilise astmestiku moodustavad üldkoordinaator, seirenõukogu, allprogrammide vastutavad täitjad ja seire vahetud teostajad keskkonnaseire allprogrammid: o meteoroloogiline ja hüdroloogiline seire o õhuseire o põhjavee seire o siseveekogude seire o rannikumere seire o eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire o metsaseire o kompleksseire o kiirgusseire o seismoseire o mullaseire o tugiprogramm keskkonnaindikaator – näitaja(te) kogum, mis kajastab lihtsustatult kompleksseid seoseid keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite vahel (sh poliitilised, sotsiaal-majanduslikud tegurid), võimaldades jälgida trende ja hinnata muutusi aegrea jooksul keskkonnaindikaatorite vajadus:
1996. aastast keskkonnaministeeriumi metsakaitse- ja metsauuenduskeskus, kus töötab 74 inimest. Keskuse tegevuseks on rakendusuuringute valdkonnas eeskätt olnud: - statistilise metsade inventeerimise läbiviimine ning ülevaate saamine Eesti metsaressursist ja selle kasutamisest; - metsaressursi arvestuse riikliku registri loomine ja arendamine, milles sisalduvad praeguseks andmed peaaegu 1,8 miljoni ha metsamaa kohta; - metsaseire esimese ja teise astme vaatluste läbiviimine vastavalt üle-euroopalisele programmile ICF Forest (Eestis on 96 I astme ja 7 II astme vaatlusala) ning hinnangu andmine metsade seisundile ning selles toimuvatele muutustele. Keskus kogub ja analüüsib samuti metsandusstatistilist informatsiooni kogu metsasektori kohta ja annab igal aastal välja metsandusstatistilist aastaraamatut "Mets". Avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse rahastamine on korraldatud teadus- ja arendustegevuse
Riikliku keskkonnaseire struktuur Riikliku keskkonnaseire programmi täitmiseks vajaliku organisatsioonilise astmestiku moodustavad: • üldkoordinaator • seirenõukogu, • allprogrammide vastutavad täitjad • seire vahetud teostajad. Keskkonnaseire allprogrammid • Eluslooduse mitmekesisuse ja maastike • Meteoroloogiline ja hüdroloogiline seire seire • Õhuseire • Metsaseire • Põhjavee seire • Kompleksseire • Siseveekogude seire • Kiirgusseire • Rannikumere seire • Seismoseire • Mullaseire • Tugiprogramm Mis on indikaator? • Õigekeelsussõnaraamat, 2006: Indikaator on mingi
3) saasteainete kauglevi jälgimine ja rahvusvaheliste lepingute alusel võrdlusuuringute läbiviimine Seire tasandid – riiklik keskkonnaseire; kohaliku omavalitsuse keskkonnaseire; ettevõtja keskkonnaseire Riikliku keskkonnaseire organisatsiooniline struktuur – üldkoordinaator, seirenõukogu, allprogrammide vastutavad täitjad, seire vahetud teostajad Keskkonnaseire allprogrammid – õhuseire, põhjavee seire, siseveekogude seire, rannikumere seire, looduse mitmekesisuse seire, metsaseire, mullaseire jne. Keskkonnakorralduse majandushoovad Majandushoobade (finantsvahendite) rakendamine –maksud või trahvid heidete ja jäätmete eest, mis mõjutavad reostust vältima ja vähendama. Keskkonnakorralduse majandushoobade rakendamise eesmärk on mõjutada nii tootjaid kui ka tarbijaid kasutama loodusvarasid heaperemehelikult, võimalikult vältima reostust ja jäätmeid, tagama turul keskkonnasõbralikele toodetele paremad
annaabi.ee 
