Mida ostetakse sisse? Milline on tema osa maailma metsatööstuses? Maailmaturule eksporditakse saematerjali,puitplaate, paberit ja pappi. Imporditakse puidumössi, paberit, saematerjali ja küttepuid. Maailma metsatööstuses on Itaalial päris suur osa. Puitplaatide, paberi ja paberitoodete tootmises on Itaalia maailma arvastuses 10-ndal kohal. 8. Millised võiksid olla peamised metsadega seotud probleemid selles riigis? Probleemiks võiks olla toormepuudus, mis on osaliselt tingitud metsaressursi vähesest kasutamisest ja millega on kaasnenud tootmismahtude vähenemine. Kuid probleemid võivad olla ka siseturul, sest seal puuduvad tarbijad ning suurem osa toodangust läheb ekspordiks.
Metsasus on riigi keskkonna seisundi näitaja Metsade pindala on vähenenud maailmas 2X Igal aastal hävitatakse 125 000 km² metsa (eriti ohus on vihmametsad) Metsi ohustavad tegurid Põllumaade laiendamine Väärtuslike puiduliikide eksport Hooldustööde tegemata jätmine Keskkonna saastumine (happesademed) Metsa tulekahjud Eesti mets Eesti metsaseadus kohaselt peab vähemalt 20% riigi maismaapindalast olema mets Riik suunab metsaressursi kasutamist kehtestades lageraiet lubavad vanused ja rinnasdiameetrid; sanitaarraie tingimused; väetiste kasutamise http://www.rmk.ee/pages.php3/0133 http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/a ction=preview/id=2447/Eesti %2Bmetsanduse%2Barengukava%2B %28MAK%29%2Baastani%2B2010.pdf Maailmameri 70% maakera pindalast Ookeanides kokku 1 341 mln km² vett 6 tonni biomassi iga elaniku kohta Kala on 0,2-0,5 mld tonni PROBLEEM : bioloogilise produktiivsuse vähenemine
miljonit eurot). · Investeeringute maht läbi MMA oli 22 miljonit eurot, läbi Metsateenistuse · Tegevusluba metsanduslikeks töödeks antakse kohalikele kogukondadele ja huvigruppidele, kes omakorda osa tulust tagastavad riigile. Riiklik Metsaarengu Fond · Teadusuuringute ja tehnoloogia arendamine metsa majandamisel · Tehniline abi ja metsa-ala suurendamine · Hävitatud alade taastamine sinna kuuluvate liikidega · Ratsionaalne ja jätkusuutlik metsaressursi kasutamine · Kontroll metsanduslike tegevuste üle, eelkõige lageraied · Metsamajandusliku suutlikuse tõstmine · Keskkonnaalane harimine · Keskkonna- ja loodusvarade kaitse Amazonase Fond · Avalike metsade ja kaitsealade juhtimine · Keskkonnakontroll, järelevalve ning seaduste teostus · Keskkonnaalased tegevused, et süvendada metsade jätkusuutlikku kasutamist · Bioloogilise mitmekesisuse kaitse · Hävitatud alade taastamine Kokkuvõte
Metsanduse arengu võimalused Maailma metsaressursi kohta on värskeim andmestik kogutud ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (UN Food and Agriculture Organisation (FAO)) poolt metsaressursside hindamise protsessi (Global Forest Resources Assessment) käigus. Eestis on umbes 2,3 mln hektarit metsa, millest majandatavaid metsi on umbes 1,5 mln hektarit, mis teeb umbes 70%. Kolmandik on aga erinevate kaitsereziimidega metsad. Euroopas oleme 4. Kohal metsasuse poolest. Eesti osakaal maailma metsade aastases raiemahus on umbes 0,17 %. Metsal on omad püsiväärtused, nagu see, et mets on paljude elusolendite kodu, mets annab meile toitu, nagu marjad ja seened ning jahisaadused, metsast saame tervist kasutades sealseid vaba aja veetmise võimalusi, metsa soodes ja rabades on tagatud puhta joogivee varude säilimine. Kõike seda tuleks hoida ja säilitada tulevastele põlvedele. Eesti metsapoliitikas on metsandusele püstitatud kaks üldeesmärk...
Keskkonna ja metsade loodusemitmekesisuse kaitsmine Metsamajanduse elujõulisuse tagamine Jätkusuutliku metsamajanduse peamiseks kriteeriumiks on pikas perspektiivis metsaressurssi võimalikult ühtlane kasutamine juurdekasvu ulatuses. Eestis on pikaajaliselt jätkusuutlikuks eesmärgiks kasutada 1215 milj. m3 metsamaterjali aastas. Keskkonnaministeerium esitab Keskkonnategevuskava aruandluse raames Vabariigi Valitsusele ülevaated eelneva 10-aastase perioodi metsaressursi kasutamisest, vajadusel koos ettepanekutega, kuidas ressursi kasutuse mahtu suurendada või vähendada. Uuendusraied Metsa üheks põhiväärtuseks on tema kasvamine -- protsess, mille käigus mets kogu aeg muutub (suktsessioon) ja uueneb. Metsamajandus kasutab hooldus- ja uuendusraiete kaudu metsamaa võimet puitu kasvatada ning teeb taastuva loodusvara puidu ühiskonnale tarbitavaks. Metsa uuendamine Metsa uuendamise eesmärk on järjepidevuse tagamiseks uue metsa tekke kiirendamine.
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut GIS kasutamine metsanduses või muude loodus- ja maavarade haldamisel Referaat Koostaja: Ketlin Bergmann Juhendaja: Anne Kull Tartu 2017 Sisukord Sissejuhatus 3 1. GIS kasutamine metsanduses 4 1.1 Metsaressursi hindamine 4 1.2 Metsa majandamine 5 2. GIS kasutamine loodusvarade majandamisel 7 3. GIS kasutamine maavarade haldamisel 8 Kokkuvõte 9 Kasutatud kirjandus 10 Sissejuhatus 2 GIS kasutusala on laienenud pea kõikidesse valdkondadesse tehnoloogia-, loodus- ja sotsiaalteadustesse, pakkudes ajakohast, tõhusat ning reprodutseerivat meetodit ruumiliste andmete kogumiseks, vaatamiseks ja analüüsimiseks
Eesti metsa arengukava võrdlus 1936 ja 2010 Käesoleva metsa arengukava jätkusuutliku metsamajanduse peamiseks kriteeriumiks on pikas perspektiivis metsaressursi võimalikult ühtlane kasutamine juurdekasvu ulatuses. Eestis on pikaajaliselt jätkusuutlikuks eesmärgiks kasutada 1215 milj. m3 metsamaterjali aastas. Hinnanguliselt kasvab selline kogus puitu igal aastal metsa juurde. Metsade kasutus juurdekasvu piires tagab ühiskonna jaoks pideva tulu, säilitades seejuures metsa võime pakkuda nii majanduslikke, sotsiaalseid, keskkonnaalaseid kui kultuurilisi hüvesid. Püsiva
Kokku on Eestis erinevatel andmetel kuivendatud 520 000-560 000 ha metsamaid. Täna paiknevad rajatud kuivendussüsteemid ligi 450 000 hektaril. Selleks, et leida metsakuivendussüsteemide käsitlemisel kesktee majanduslike ja keskkonnakaitseliste huvide vahel, on RMK koostöös erinevate huvigruppidega vastu võtnud metsakuivendussüsteemide majandamise strateegia. Metsamajanduse põhiprotsessid. Metsa majandamine jaotub erinevateks, ent omavahel seotud ptotsessideks: Metsaressursi planeerimine annab ülevaate sellest, kui palju meil on metsa, mida ja kui palju võime seda raiuda ning milliseid töid peame tegema, et metsa väärtus säiliks ja tõuseks. Metsakasvatus tähendab puude istutust, nende kasvutingimusi parandava valgustusraie tegemist, harvendusraiet ja uuendusraiet. Ka lageraie, mis on üks uuendusraie alamliike, on teatud tingimustel vajalik metsakasvatuslik võte. Tootmisena käsitletakse erinevate raiete läbiviimist metsamaterjalide saamiseks.
Kohalikele oludele kohandatakse FSC metsamajandamise standard läbi piirkondlike indikaatorite määratlemise, mis tõestavad kriteeriumite täitmist. FSC 10 metsamajandamise printsiipi: 1. printsiip: Kooskõla seaduste ja FSC põhimõtetega Metsamajandaja peab arvestama kõiki riigis kehtivaid seadusi, rahvusvahelisi leppeid ja võetud kohustusi ning tegutsema kooskõlas FSC printsiipide ja kriteeriumitega. 2. printsiip: Maa omandi- ja kasutusõigus ning kohustused Maa- ja metsaressursi pikaajaline omandi- ja kasutusõigus on selgelt määratletud, dokumenteeritud ja põhineb seaduslikel alustel. 3. printsiip. Põlisrahvaste õigused Põlisrahvaste seaduslikke ja tavaõigusi maa, piirkondade ja loodusvarade kasutamisel arvestatakse ja austatakse. 4. printsiip: Ühiskondlikud suhted ja töötajate õigused Metsade majandamine säilitab või suurendab metsatööliste ja kohaliku kogukonna sotsiaalset ja majanduslikku heaolu. 5. printsiip: Metsast saadavad hüved
(2) Riigimetsamaa minimaalse pindala maakonnas määrab keskkonnaministri ettepanekul Vabariigi Valitsus määrusega. 2. peatükk METSANDUSE SUUNAMINE § 6. Riigi ülesanded metsanduses (1) Riigi ülesanded metsanduses on: 1) metsanduse suunamine ning selleks metsanduse arengukava ja metsandust reguleerivate õigusaktide väljatöötamine; 2) metsa hea seisundi tagamine; 3) metsaressursi arvestuse pidamine; 4) erametsanduse toetamine; 5) riigimetsa valitsemine ja majandamine; 6) riikliku järelevalve korraldamine; 7) metsaelustiku mitmekesisuse kaitse tagamine. (2) Riigi ülesannete täitmist metsanduses koordineerib Keskkonnaministeerium. § 7. Metsanduse arengukava (1) Metsanduse suunamiseks koostatakse iga kümne aasta jaoks metsanduse arengukava. (2) Metsanduse arengukavas määratakse metsanduse arengu eesmärgid ning kirjeldatakse nende
Püsiva puiduvoo tagamiseks on oluline metsade aktiivne majandamine, see on metsa uuendamine, kasvatamine, kasutamine ja metsakaitse.Tulenevalt ohust kasutada metsaressurssi pikaajalises perspektiivis rohkem kui seda juurde kasvab, on võimalik seadusandlusega piirata metsavarude kasutamist. Keskkonnaministeerium esitab Keskkonnategevuskava aruandluse raames Vabariigi Valitsusele ülevaated eelneva 10-aastase perioodi metsaressursi kasutamisest, vajadusel koos ettepanekutega, kuidas ressursi kasutuse mahtu suurendada või vähendada. Seaduses sätestatud piiranguid muudetakse paindlikult vastavalt metsakasutuse eesmärkide täitmisele.Puistute õigeaegne raie ja metsa kiire uuendamine sobilike puuliikidega võimaldab kasutada metsamaa tootmisvõimet parimal moel. Küpsete majandusmetsade pikema ajalise majandamata jätmise
Kuni 1992. aastani inventeeriti selle metoodika alusel valdavat osa Eesti metsadest 10 aastase tsükliga ning kogutud inventeerimisandmete alusel valmisid ka ülevaated metsavarudest. Hiljem on regulaarselt inventeeritud ainult riigimetsi, kuid erametsade inventuur on sõltunud nende registreerimisest maakatastris, omanike huvist metsi majandada ja ka vajalike rahaliste vahendite olemasolust. Kõik lausinventeerimisega kogutud metsaandmed kantakse metsaressursi arvestuse riiklikku registrisse (Metsaregistrisse). Saamaks kõiki metsi hõlmavat ja aktuaalset ülevaadet Eesti metsavarudest, alustati 1999. aastal statistilise metsainventuuriga (SMI). Statistiline metsainventeerimine on valikuuring, millega saab operatiivselt ja ökonoomselt teavet metsade kohta. Meetod võimaldab objektiivselt jälgida metsas toimuvate protsesside dünaamikat riigis tervikuna. SMI
miljonit reaali, 2012 4 miljonit ja 2015. aastaks ennustatakse juba 29 miljoni reaali suurust tegutsemisraha. Riikliku Metsaarengu Fondi vahendeid eraldatakse peamiselt järgmistele valdkondadele: 1. Teadusuuringute ja tehnoloogia arendamine metsa majandamisel 11 2. Tehmiline abi ja metsa-ala suurendamine 3. Hävitatud alade taastamine sinna kuuluvate liikidega 4. Ratsionaalne ja jätkusuutlik metsaressursi kasutamine 5. Kontroll metsanduslike tegevuste üle, eelõige lageraiete üle 6. Metsamajandusliku suutlikuse tõstmine 7. Keskkonnaalane harimine 8. Keskkonna- ja loodusvarade kaitse Amazoni fondi, mis loodi 2008 määrusega 6527, eesmärgiks on meelitada inimesi annetama, et neid annetusi investeerida metsadesse. Sellega tahetakse ära hoida metsade laushävitamist, rahastada seiret ning ka edendada kalavarude kaitset. Oma eesmärgid on nad loetlenud järgmised: 1
aastal. Kava lisaks olev tegevuskava sisaldab metsandussektoris aastani 2023 läbiviidavaid tegevusi. Metsanduse strateegilised suunised valmistati ette ja lisati ajakohastatud Riiklikusse Metsanduse ja Metsatööstuse Arengukavasse. See kava käsitleb: · Metsanduspoliitikat 14 · Leedu metsa- ja metsamaterjali ressursse · Metsaomandit ja erastamist · Metsaressursi kasutamise trende · Metsade majandamine ja juhtimine · (Taas-)metsastamine · Metsade tuleohutus ja kahjurputukate ja haiguste tõrje · Metsamaterjalide tootmine · Jahiressurside majandamise arendamine · Bioloogilise mitmekesisuse kaitse metsades · Metsandusalane teadustegevus, haridus ja täiendõpe · Metsatööstus · Metsamaterjali tootmine · Puidutarbimine · Siseriiklik ja rahvusvaheline puidukaubandus.
on üle-euroopaline kriteeriumide ning näitajate süsteem. Olulist, kuigi viimasel aastakümnel peamiselt konstateerivat rolli on mänginud ÜRO toitlus- ja põllumajandusorganisatsioon (FAO) ja selle Euroopa metsanduskomisjon. ÜRO toitlus- ja põllumajandusorganisatsiooni tegevuse raskuspunkt on arengumaade metsasektori probleemid. Euroopa Liidu liikmesriigid osalevad mitmesugustes ÜRO arendusprojektides sageli kas doonorriikidena, tehnilise abi või oskusteabe edastajatena. Metsaressursi arvestuse, metsatööstuse, puidukaubanduse ja metsastatistika valdkonnas on oluline ÜRO Euroopa majanduskomisjon (UN ECE) ning selle puidukomitee (Timber Committee). ÜRO toitlus- ja põllumajandusorganisatsioon ning ÜRO Euroopa majanduskomisjon peavad ühtset globaalset metsavarude andmebaasi (Global Forest Resources Assessment Database), milles sisaldub ka Eesti andmestik; ühtlasi oleme siin aruandekohuslased. Ligipääs nimetatud andmebaasi andmete kogumise metoodikale,
Metsakasvatuse valdkonda kuuluvad sellised distsipliinid nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, metsaselektsioon, puhkemetsandus jne. Tegeletakse probleemidega, mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamisega, olemasolevate metsade hooldamise ning kaitsmisega. 2) Metsakorraldus esindab ökonoomilist suunda metsanduses. Selle valdkonna tegevussuundadeks on metsade inventeerimine ja mõõtmine, metsaressursi arvestamine, metsanduslike tegevuste planeerimine, metsadele majanduskavade koostamine jne. Siia valdkonda kuuluvad sellise õppeained nagu metsatakseerimine, metsakorraldus, kaugseire, geoinfosüsteemid, puidukaubandus, metsamajanduse ökonoomika jne. 3) Metsatööstus esindab tehnilist ja tehnoloogilist suunda metsanduses. Tegeletakse küsimustega, mis on seotud puidu varumise ja töötlemisega. Uuritakse, milliste tehnoloogiate ja
kitsamaid valdkondi Metsanduses võib tinglikult eristada peam kolme valdkonda: metsakasvatus, metsakorraldus, metsatööstus 1. metsakasvatus • esindab biol suunda metsanduses. Metsakasvatust võime käsitleda, kui tegevust metsas toimuvate protsesside mõjutamiseks, eesmärgiga kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. 2. metsakorraldus • esindab ökonoomilist suunda metsanduses. Tegeleb metsade korraldamisega e inventeerimise ja mõõtmisega, metsaressursi arvestamise ning metsadele majanduskava korraldamisega 3. metsatööstus • esindab tehnilist ja tehnoloogilist suunda. Tegeleb probleemidega, mis on seotud puidu varumise ja töötlemisega. SMI- statistiline metsade inventeerimine- metsade hindamine valikmeetodil, kus suur hulk proovitükke asuvad üle kogu maa ja nende põhjal saadud mõõtmistulemuste alusel tehakse üldistused.
nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, metsaselektsioon, puhkemetsandus jne. Tegeletakse probleemidega, mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamisega, olemasolevate metsade hooldamise ning kaitsmisega. Metsakorraldus – esindab ökonoomilist suunda metsanduses. Selle valdkonna tegevussuundadeks on metsade inventeerimine ja mõõtmine, metsaressursi arvestamine, metsanduslike tegevuste planeerimine, metsadele majanduskavade koostamine jne. Siia valdkonda kuuluvad sellise õppeained nagu metsatakseerimine, metsakorraldus, kaugseire, geoinfosüsteemid, puidukaubandus, metsamajanduse ökonoomika jne. Metsatööstus – esindab tehnilist ja tehnoloogilist suunda metsanduses. Tegeletakse küsimustega, mis on seotud puidu varumise ja töötlemisega
aastal planeeritud toetusteks veidi enam kui 3 miljonit eurot. Metsa uuendamisel makstakse toetust kuni 96 eurot hektari kohta maapinna ettevalmistamiseks ja kompenseeritakse kuni 80% taimedele tehtud kulutustest. Ka tehtud istutustöid kompenseeritakse kuni 128 euro ulatuses hektari kohta. Metsa inventeerimise ja metsamajandamiskava koostamise kulusid kaetakse kuni 14,5 euro ulatuses hektari kohta. Metsade inventeerimise andmeid on riik kogunud sajandeid. Lausmetsakorralduse andmeid hoitakse metsaressursi arvestuse riiklikus registris ehk metsaregister, mille pidajaks on keskkonnaministeeriumi Keskkonnateabe Keskus. Metsaregistris sisalduvaid andmeid kasutavad metsaomanikud metsade majandamise planeerimisel ja riigiasutused planeeritud tegevuste seaduslikkuse hindamisel ning pikemaajaliste arengukavade koostamisel. Viimastel aastatel on registri kasutamise sfääri lisandumas veel metsaomanike majandusliku koostöö planeerimine, pindalapõhiste toetuste taotlemine ning metsade
bioloogiliste protsesside mõjutamiseks, mille eesmärk on kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. (dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, metsaselektsioon, puhkemajandus jne). Tegeleb probleemidega, mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamisega, olemasolevate metsade hooldamise ning kaitsmisega. 2. Metsakorraldus – ökonoomiline suund metsanduses, mille tegevussuund on metsade inventeerimine ja mõõtmine, metsaressursi arvestamine, metsanduslike tegevuste planeerimine, metsadele majanduskavade koostamine jne. (metsatakseerimine, metsakorraldus, kaugseire, geoinfosüsteemid, puidukaubandus, metsamajanduse ökonoomika jne) 3.Metsatööstus – tehniline ja tehnoloogiline suund, mis tegeleb puidu varumise ja töötlemisega. Uurib milliste tehnoloogiate ja meetoditega on kõige keskkonnasäästlikum ja ökonoomsem teostada raieid ja töödelda saadud puitu. Uurimisobjekt: metsamasinad, -tehnoloogiad
27 Troopiliste metsade kaitse alla võtmisega on saavutatud teatavat edu. Praeguseks on kaitse alla võetud siiski vaid 8% troopiliste vihmametsade kogupindalast. Kokkuvõttes tuleb rõhutada, et: 1) Maailma metsade pindala, puidutagavara ning ka süsinikuvaru vähenevad kahjuks jätkuvalt kiiresti, õnneks küll aeglustuvas tempos. Euroopas ja Eestis toimuv teatav metsaressursi suurenemine on tasakaalustamas globaalseid negatiivseid trende. 2) Kultuurpuistute ja kaitsealuste puistute osakaal suurenevad kiiresti. 3) Metsasektori osakaal on enamuses maailma riikides alla 1 % sisemajanduse kogutoodangust ja see näitab ka n.ö metsariikides Põhja-Ameerikas ning Skandinaavias kahjuks vähenemis- tendentsi. 3) Metsasektorile on positiivselt mõjunud ning metsanduse tähtsust viimastel aastatel suurenenud
Kõige ülemist, eesmärgiga kasvatada majanduslikult väärtuslikke sotsiaalse keskkonnaga, need mõjutavad metsa kõrgetest puudest moodustunud rinnet nim. I puistuid. kõiki omadusi ja samal ajal mõjutab rindeks e. Metsakorraldus . Tegeleb metsade, mets alati ka ümbritsevat keskkonda. ülarindeks, alumisi II või III rindeks e. inventeerimise ja mõõtmisega, metsaressursi Metsa defineeritakse kui maastiku osa ja alarindeks. Olenevalt mulla viljakusest ja puude arvestamisega, metsanduslike tegevuste taimekooslust, mis on kujunenud puude koos valgusnõudlikkusest on puistus 1-2 rinnet planeerimisega, metsadele majanduskavade kasvades, kus ilmneb puude vastastikune mõju Reeglina kasvavad väheviljakatel muldadel koostamisega
kasvavaid nõudmisi Portugali paberimassi tööstusele. Seda seetõttu, et suur kirjutiste maa hävitab igal aastal ebaefektiivse metsa majandamise poliitika tulemusena palju metsa ja ka kõige tähtsam, kuna seal on metsatulekahjud. 157 Paber ja papp Enamikul aladel, kus mets katab suurema pinna põllumajanduses, metsaressursi saadud mängida olulist rolli ekspordituru. See kehtib eriti juhul, Portugal, mis asub Edela-osa Euroopa mandril, kus metsaressursside moodustab umbes 10% ekspordist. Üks eelkõige saadud toodete Portugali metsad on paber ja papp. Metsakatte Portugal kulub umbes 38% kogu maa-ala ja suurem osa koosneb puidu ja eukalüpti viljeluses mis on peamine tooraine paberi-ja papitööstuse jaoks. Papp on tavaliselt paksem kui paber ja kasutatakse kujul tohutu
1887. a. oli Eesti metsasus vaid 19,8%. Metsade pindala hakkas uuesti suurenema pärast II maailmasõda. 1958 - 29% 1973 - 36,1% 1993 - 47,6% Metsade pindala suurenemisel peale II maailmasõda on kaks peamist põhjust: 1. Metsade pindala suurenes põllumaade arvel. Viiekümnendatel aastatel viidi ellu väheviljakate põllumaade metsastamise programmi. 2. Eesti tolleaegne metsapoliitika oli suunatud olemasoleva metsaressursi säilitamisele ja suurendamisele (Eestisse veeti metsa NSVL teistest piirkondadest sisse). Teise Maailmasõja järgsel perioodil on Eesti metsade pindala suurenenud ligemale kaks korda ja Eesti metsade kogupindala oli 2001. a. 2 211 280 ha SMI (statistilise metsakorralduse) andmetel. Kõige levinum puuliik Eestis on mänd 33,4% II kohal on kask 26,2% III kohal kuusk 19,3% hall lepp 8,4% haab 7,4% Üldse kõigi Eesti puistute tagavara on ligikaudu: 450 milj tm. so
annaabi.ee 
