Metsanduse ajalugu Venemaal Metsade kasutuse, halduse ja seadusandluse võib laiaslaastus jagada üheksasse erinevasse perioodi. Alustades 8. sajandiga kui metsi ja metsamaid kasutati täiesti vabalt, lõpetades praeguse hetke olukorras, kus Venemaa metsandus püüab järgi jõuda Euroopa seadusandlusele ja tavadele. Periodiseering: Esimene periood 8. sajand - 12. sajand Teine periood 13. sajand - 16. sajand Kolmas periood 17. sajand - 1725) Neljas periood (1725-1798) Viies periood (1798-1832) Kuues periood (1832-1888) Seitsmes periood (1888-1917) Kaheksas periood (1917-1991) Üheksas periood 1991 tänapäev
Peaaegu neliteist aastat olen ma elanud Eestimaal ning imetlenud seda imelist maad, selle loodust ja selle linnu, selle tähistaevast, mil öinetaevas on pilvitu, selle maa päikesetõuse ja päikeseloojanguid, meie metsades kasvavaid rohelised taimed ja elavaid ilusad loomi. Meie pealinn on kaasaegne, kuid samas on seal ka keskajast pärinev vanalinn, kus igal nurgal on tunda keskaja vaimu. Kuigi Maarjamaa on väike jagub kõigile kohta ning jääb ka palju metsamaid ning ka põllumaid, kus saab puhata linnade mürast ja mõelda mõnede asjade üle järele ning kuulata linnude laulu, jälgida mõnede väiksemate loomade tegevust ja jällegi mõelda. Nagu igal riigilgi on ka Eestil head ja halvad küljed. Minu arvates on meie isamaal häid külgi rohkem kui halbu ning halbu ei suudagi meelde tuletada eriti. Üks häid külgi on tasuta põhikooli haridus, teine on aga eelis teiste maade ees: siin on neli aastaaega, mis teeb meie maa eriliseks maaks.
soostumine põhjustanud mullaviljakuse ja puistute kasvu järjepideva languse ning metsade osalise asendumise soodega. Pikka aega kestnud soostumise tulemusel asendusid kunagised liigniisked metsad lõpuks puis- ja lagesoodega, madalsood rabadega. Teadaolevalt kaevati Eestimaal esimesed metsakuivenduskraavid 1920ndatel, sihipäraseid metsakuivendusi tehti alates 1940ndatest. Metsakuivendustööde maht saavutas haripunkti 1969-1975, mil kuivendati umbes 150 000 ha metsamaid. Kokku on Eestis erinevatel andmetel kuivendatud 520 000-560 000 ha metsamaid. Täna paiknevad rajatud kuivendussüsteemid ligi 450 000 hektaril. Selleks, et leida metsakuivendussüsteemide käsitlemisel kesktee majanduslike ja keskkonnakaitseliste huvide vahel, on RMK koostöös erinevate huvigruppidega vastu võtnud metsakuivendussüsteemide majandamise strateegia. Metsamajanduse põhiprotsessid.
Balti Kubermangudes sai, aga liikuda valla passiga. Millised olid muutused ühiskonnas seoses talude päriseksmüümisega. Mis muutus talupoja jaoks, mis mõisniku jaoks? Talupoegadel tundis ennast iseseisvana ja vabamana, kuna nüüd ta ei pea sõltuma mõisast..Nad oli iseenda peremehed, kuid võla võtmisel, et talu osta,pidid nad selle peagu kohe tagasi maksma. Mõisnikel eeliseks oli metsamaa omamine, nimelt talupojad ei saanud metsamaid osta. Mõisnike privileegid oli veel näiteks jahipidamine, alkoholi tootmine ja müümine ning asutati ka kõrtse. Mis olid rahvusliku liikumise eeldusteks? Millised olid eesmärgid? Eeldused olid pärisorjusevabastamine, kiire majanduslik areng, tööstuslik pööre, eestlastest haritlaskonna tekkimine, omaalgatuslik organiseerimine(seltside loomine), kultuurilise aktiivsuse tõus. Eesmärgid olid emakeelne haridus ja selle edendamine, silmaringi avardamine ning kultuurielu toetamine
pärisorjust vägagi kergendavalt. Kohustuste koorem tundus raskena ka sellepärast, et tolle aja põlluharimise viis oli vähe tootev. Valitses kolmepõllusüsteem, mille juures vilja all oli kõigest kaks kolmandikku. Põllutööriistad olid puudulikud ja väetamine nõrk. Laudasõnnikut ei jätkunud ja kunstsõnnikut sel aja veel ei tuntud. Tõsiseid raskusi tegi põllumehele ka põldude ribasus ja nende kaugus elamutest. Peale põlispõllu oli talupoegadel kasutada veel rohkesti metsamaid. Neid kasutati alet tehes, mis oli seotud suure jõupingutusega. See muutis elu veel raskemaks, eriti kuna tähelepanu pöörati rohkem vaimse elu parandamisele ja ei võetud midagi ette eestlaste peamise tuluallika põlluharimise edendamiseks. Suuremad muutused toimusid valitsemiskorras. 17. sajandi keskpaigaks kujunes välja nn. maariik (Landesstaat), mis oli Eesti- ja Liivimaa aadlike omavalitsus ja säilis kuni 20. sajandi alguseni
(Estonica 2009). Joonis 4. Haned 9. Inimmõjud Põllumajandusalad moodustavad kaugseire andmetel madalikust 24,0%, neist kõige rohkem on põllustatud uhutud moreenitasandikud. Looduskasutuse tulemusena on piirkonnale lisandunud Eesti suurimad poollooduslikud ranna-ja puisniidud. Viimaste aastakümnete põllumajandusalade kasutamise vähenemine on kaasa toonud taasmetsastumise, roostumise ja rohumaade kadastikumise. Madaliku põllumajandusmaad ja suur osa metsamaid on varustatud kuivendussüsteemidega ning väiksemad looduslikud vooluveed enamasti õgvendatud ning süvendatud (Arold 2005). 10. Hinnang piirkonna loodus- ja maatikuväärtustele Madalik sisaldab endas Natura 2000 alasid, mis on suure tähtsusega. Natura aladel paiknevad näiteks puisniidud, rannaniidud,
Tekkisid turbatööstuse asulad nagu Lavasaare, Turba ja Tootsi. Piusa klaasiliivakaevandus. Esimesed proovikaevamised teostasti 1922.aastal. Kaevandati maa aluse kaevandusega. Kaevandati käsitsi, lahtine liiv laaditi kastidesse ja toodi kaevanduskäigu ette, sealt veeti liiv hobusega raudteejaama. 1930.aastatel ehitati kitsarööpmeline raudtee kaevanduse juurde ja kaevanduskäiku. Metsatööstus ja metsandus. Mõisate metsad moodustasid 70% metsadest, et metsamaid ei jagatud, siis moodustus riiklik metsafond. Moodustati riigimetskonnad. MAAPARANDUS Maaparandus tähendab pikaajalse mõjuga töid maa tootmis tehnoloogiliste omaduste muutmiseks. Eestis on maaparanduse pearõhk kuivendusel, see Eestis tuleneb meie looduslikest oludest 1/5 eestist on soine. Maapinnale ja pinnasesse jääb ligikaudu 270 mm aastast, mis tasakaalu korral peaks voolama veekogudesse. Maaparanduse algus. Esimesed kraavid oli piirikraavid, aga ilmselt ei olnud nende
Soomuldades esineb 3 toitumise põhitüüpi: 1. Toitumine põhjaveest. Võimalik kahte moodi: 1. Survega e. allikaline 2. Surveta Paremaks loetakse surveta põhjaveest toitumist, aluspind rõhtne või kaldu. Esimesel juhul seisev põhjavesi, teisel liikuv põhjavesi. Taimede kasvuks on soodsam liikuva põhjaveega toitumine. 2. Üleujutusveest. Üleujutustest toitumine esineb tavaliselt veekogude üleujutusaladel. Seda tüüpi metsamaid on väga vähe 3. Sademetest. Sademetest toituvaid soid nimetatakse rabadeks. Tehakse vahet lageda ja metsaga raba vahel. Taimkatte ja veega toitumise järgi eraldatakse 3 soomulla alltüüpi: 1) madalsoomuld (M) - põhjaveest või üleujutusveest toituvad, kaetud kas rohttaimede või lodumetsadega, samblarindes lehtsamblad. Asuvad nõgusates pinnavormides. Soodest 55% 2) siirdesoomuld (S) - põhjaveest või üleujutusveest toitumine asendub sademeteveest toitumisega
Soomuldadel kasvavad taimed, mis on kohanenud selliste kasvutingimustega ja millede juured ei ulatu turbaalusesse kihti. Soomuldi Eestis 23,2%, metsas 36,7%, haritaval maal 7,9%. Esineb kolme toitumise põhitüüpi: 1. toitumine põhjaveest. Põhjavesi võib olla liikuv või seisev, taimede kasvuks on soodsam liikuva põhjaveega toitumine. 2. Üleujutusveest. Esineb tavaliselt veekogude üleujutusaladel. Seda tüüpi metsamaid on väga vähe. 3. Sademetest. Sademetest toituvaid soid nimetatakse rabadeks. Taimkatte ja veega toitumise järgi eraldatakse 3 soomulla alltüüpi: 1. madalsoomuld (M)- põhjaveest või üleujutusveest toituvad, kaetud rohttaimedega või lodumetsaga, samblarindes lehtsamblad. Asuvad nõgusates pinnavormides. Soodest 55% 2. siirdesoomuld (S)- põhjaveest või üleujutusveest toitumine asendub sademeteveest toitumisega
väliskaubandusbilanssi. Ühe miljoni mpuidu varumine, transport ja töötlemine tekitab vähemalt 2350 töökohta. Eesmärk: suurendatud on investeeringuid metsandussektorisse ning metsandusalasesse teadus- ja arendustegevusse. 22 Erametsandus Erametsaomanikele kuulub Eestis 44% metsamaast, sealhulgas füüsilistele isikutele 34%. Riigimetsa Majandamise Keskuse majandada on 37% metsamaid. Riigivaraseadusega loodi 2009. aastal kohalikele metsaomanikele võimalus osta eelisostuõigusega riigi poolt võõrandatavaid naaberkinnistuid, et suurendada oma metsavaldusi ja muuta metsade majandamine efektiivsemaks. Metsaomandist ja metsaomanike vajadustest puudub selge ülevaade. Metsaomanike huvi metsi aktiivselt majandada pärsivad sageli oskuste ja teadmiste puudumine, ülemäärane maksustamine, mõnede puidusortimentide ebapiisav turunõudlus, metsa
turbas, etendab olulist osa soos kasvavate taimede toitumisel. Soomuldades esineb 3 toitumise põhitüüpi: 1. Toitumine põhjaveest. Võimalik kahte moodi: 1. Survega e. allikaline 2. Surveta Paremaks loetakse surveta põhjaveest toitumist, aluspind rõhtne või kaldu. Esimesel juhul seisev põhjavesi, teisel liikuv põhjavesi. Taimede kasvuks on soodsam liikuva põhjaveega toitumine. 2. Üleujutusveest. Üleujutustest toitumine esineb tavaliselt veekogude üleujutusaladel. Seda tüüpi metsamaid on väga vähe 3. Sademetest. Sademetest toituvaid soid nimetatakse rabadeks. Tehakse vahet lageda ja metsaga raba vahel. Taimkatte ja veega toitumise järgi eraldatakse 3 soomulla alltüüpi: 1) madalsoomuld (M) - põhjaveest või üleujutusveest toituvad, kaetud kas rohttaimede või lodumetsadega, samblarindes lehtsamblad. Asuvad nõgusates pinnavormides. Soodest 55% 2) siirdesoomuld (S) - põhjaveest või üleujutusveest toitumine asendub sademeteveest toitumisega. Puurindesse
metsade osakaalu 7,2%-lt vähemalt 10%-ni Eesti metsade kogupindalast. Rangelt kaitstavate metsade võrgustik peaks esindama kogu Eesti metsade mitmekesisust. Kuigi pindalaline eesmärk tänu Natura 2000 protsessile suure tõenäosusega ka saavutatakse, siis esinduslikkuse tingimust ei suudeta olemasolevaid ressursse (s.h aega) ega sotsio-ökonoomilisi tingimusi arvestades kindlasti täita. Eestis on üle 350 000 ha jätkuvalt riigi omandis olevaid ning takseerandmeteta metsamaid, mis pidanuks praeguseks juba inventeeritud ja mille loodusväärtused hinnatud olema, et likvideerida eespool mainitud 43 367 ha suurust rangelt kaitstavate metsade esinduslikkuse vajakut. Vastavalt Eesti Looduse Infosüsteemile EELIS (20) oli Eestis 2010. a jaanuaris 675 183 ha rangelt kaitstavaid alasid, kus majandustegevus on keelatud. Neist 31,7% ehk 214 110 ha moodustasid metsakooslused (9,7% Eesti metsade kogupindalast), millest 167 995 ha (78,5% ranget kaitstus metsadest)
See näitab, kui oluliseks on meil peetud soode ja nende kasutamisvõimaluste uurimist. Nimetatud instituudis uuriti soid peamiselt põllumajandusliku kasutamise seisukohalt. Soode uurimise teine suund arenes seoses metsamaade kuivendamisega. 19. sajandiks oli selgunud, et soo- ja soostunud metsade kuivendamise järel puude kasv ja puistute tootlikkus suureneb. Metsakuivendamise tormiline periood Euroopas algas 19. sajandi teisel poolel. M. Siversi (1903) andmetel hakati metsamaid esmakordselt sihipäraselt kuivendama Eestimaal alates 1840.a. Metsakuivenduse tulemuste sihipärast uurimist alustati 1947.a. TA Bioloogia Instituudi metsasektoris kohe pärast selle asutamist. Sõjajärgse perioodi sooteadlastest-metsaparandajatest on tuntumad U. Valk, P. Kollist, V. Hainla, A. Ilves, U. Riispere, J. Pikk. Soode uurijate kolmas koolkond on kujunenud Tartu Ülikooli bioloogidest ja geograafidest. Nendest nimekamad on V. Masing, L. Laasimer, M. Ilomets, J. Paal, H. Simm, H
802 203 ha ja erametsades 363 219. Küllaltki erinev on erametsade ja riigimetsade liigiline struktuur, seda eriti männikute ja hall-lepikute osakaalus: kui riigimetsades on kõige rohkem männikuid (46,7% pindalast) ja hall-lepikuid vaid 0,9% pindalast, siis erametsades on suurim kaasikute 2 pindala ja hall-lepikuid on 10,1%. See on ka igati mõistetav, sest suur hulk tagastatud metsamaid on endised põllud, mis viimastel aastakümnetel on looduslikul teel uuenenud pioneerpuuliikidega (kase ja halli lepaga). Eesti metsasus tõenäoliselt suureneb lähiaastatel veelgi, sest erinevate autorite hinnangul on viimaste aastate jooksul jäänud sööti 100 000 - 300 000 ha põllumaid, mis tõenäoliselt lähitulevikus metsastuvad (metsastatakse). Vastavalt 1998. a. metsaseadusele jagatakse Eesti metsad 3 kategooriasse:
juurdekasvu. Eesti puistute keskmine vanus on 56a. Riigimetsades 61 aastat ja erametsades 54 aastat. Eesti metsade keskmine boniteet on 2,0. Metsaomand jaguneb pindalajärgi: 40% riigimetsa,45% erametsa ja 15% määratlemata staatusega metsi (RMK) Erametsade ja riigimetsade liigiline struktuur: Riigimetsades männikuid (45%), hall-lepikuid (0,8%); erametsades kaasikuid (36%), hall-lepikuid (11%). Tingitud sellest, et suur hulk tagastatud metsamaid on endised põllud, mis viimastel aastakümnetel on looduslikul teel uuenenud pioneerpuuliikudega (peamiselt kase ja halli lepaga). 2009 a. Kaotati ära metsaseadusest metsakategooriate mõiste. Vääriselupaik – kuni 7 hektari suuruse pindalaga kaitset vajav ala väljaspool kaitstavat loodusobjekti, kus kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemise tõenäosus on suur. (väikeste veekogude ja allikate
Et liigniiskeid maid otstarbekalt kuivendada, on vaja igal juhul püüda õigesti määrata liigniiskuse põhjus(ed) ja selle järgi valida sobivad kuivendusvõtted. 8)Liigniiskuse tunnused ja pahed. Liigniiskus esineb siis, kui enamik mullapoore on täidetud veega ning õhk nendest välja tõrjutud. Liigniiskuse tõttu pidurdub taimekasv ning mulla harimine ja saagi koristamine on raskendatud. Enamik Eesti põllumajandus- ja metsamaid asub liigniisketel muldadel ning vajab seetõttu kuivendamist. Liigniiske muld on äratuntav kas väliste või mullaprofiilis avalduvate mullatekkeprotsessi tunnuste järgi. Välistunnused: · taimede nõrk kasv · madal saak · niiskuslembesed umbrohud (tulikas, paiseleht, tarnad, varsakabi) · pinnase tumedam värvus · metsas väike juurdekasv · sfagnumsamblad · pinnavesi · kõrge põhjaveetase · pinnase nõrk kandevõime
Sel alal on Kurista metsamajandil pikaaegsed kogemused (Eerik: 1976). 3 Kuristal asuvast pargist tagapool paikneb metsapunkt. Langetatud puud veetakse tüvedena metsapunkti, kus need tarbepuiduks, vineeripakkudeks, kastilaudadeks ja küttepuudeks saetakse. Puidutöökojas valmistatakse aia- ja suvilamööblit, lumelabidaid, laualipu vardaid, suveniire. Kuni 1947. aastani valdasid Eesti metsamaid maakondade metsamajandid. Siis jaotati senine Tartumaa metsamajand kolmeks Tartu, Elva ja Kurista metsamajandiks. Kurista nime kandis see kuni 1978. aastani, siis nimetati ümber Jõgeva metsamajandiks. 57. Läinud nädalal toimus Jõgeva näidissovhoosi klubis rajooni kartulikasvatajate õppepäev (Tamm: 1976). Jõgeva näidissovhoos oli sordiaretusjaama baasmajand. Majand oli spetsialiseerunud sordiseeme ja tõuveiste kasvatamisele
ohtene.- maarja.- ja laanesõnajalg). koeratubakas, sõnajalad. Pidev sammalkate 2. Üleujutusveest. Rohttaimedest angervaks, seaohakas, kõrvenõges, puudub. Üleujutustest toitumine esineb tavaliselt ojamõõl, püsikseljarohi jne. Peale kuivendamist läheneb omadustelt naadi kkt- veekogude üleujutusaladel. Seda tüüpi metsamaid Mikroreljeefi kõrgematel osadel kasvavad naadi le. on väga vähe kasvukohatüübile iseloomulikud taimed.Esineb Edela-Eestis laiemalt levinud - 15% metsadest. 3. Sademetest. väikeste aladena - 1% metsadest. 1.7 Rabastuvad metsad Sademetest toituvaid soid nimetatakse rabadeks. 1
Küllaltki erinev on aga erametsade ja riigimetsade liigiline struktuur, seda eriti männikute ja hall- lepikute osakaalus: kui riigimetsades on kõige rohkem männikuid (44% pindalast) ja hall-lepikuid vaid 1,8% pindalast, siis erametsades on männikute osakaal (29%), ligikaudu samapalju on kaasikuid ja hall-lepikuid on 11%. See on peamiselt tingitud asjaolust, et suur hulk tagastatud metsamaid on endised põllud, mis viimastel aastakümnetel on looduslikul teel uuenenud pioneerpuuliikidega (peamiselt kase ja halli lepaga). Praegu moodustavad rangelt kaitstud metsad ca 12% metsadest (277 800 ha). Majanduspiirangutega metsi on kokku 290 400 ha ja need moodustavad 12,6% metsadest. Sellistes metsades on majandamine teatud ulatuses lubatud, kuid seda piirangutega.
viimasega siiski enam, siis nimetatakse seda mustika-jänesekapsa alltüübiks. Viimasel kohal olev nimetus näitab alati lähemat tüüpi. Kuivendamisest mõjutatud tüüpide nimetustele lisatakse sõna "kuivendatud" või täht "k" . Erandiks on intensiivselt ja pikaajaliselt kuivendatud soometsatüübid, millede taimkate sarnaneb täielikult arumetsade omale ja kus sootaimede osa eluskattes on alla 20%. Niisuguseid metsamaid käsitletakse kõdusoo kasvukohatüüpidena. Skeemil on need kujutatud eraldi koos üleminekuastmetega, milledeks on kuivendatud soometsatüübid. Tüüpide määramine toimub nii kasvukoha kui metsakoosluse omadusi arvestades. Mullaomadustest on kõige informatiivsemaks organogeense, huumus- ja leethorisondi esinemine või puudumine, tüsedus ja iseloom. Puistu liigilise koostise informatiivsust on vähendanud kultiveerimine ja raied. Eestis võivad looduslikeks
annaabi.ee 
