Okaste ja lehtede ning okste ja võrsete haigused arboristid Okaste ja lehtede haigused • Okaste haigused toovad endaga kaasa okaste kolletumise või pruunistumise, kuivamise ja mahalangemise. Need haigused võivad sageli esineda nii noortel taimedel taimlates ja metsakultuurides kui ka juba vanematel puudel. Üldreeglina on okaste haigused seda ohtlikumad, mida noorematel taimedel nad Okaspuu-nõgihallitus • Nii noorte taimede kui ka vanemate okaspuude (kuuse, männi, kadaka) alumistel, eriti aga lume all olnud okstel on okkad neid katva tume- või mustpruuni tiheda seeneniidistikuga läbi põimunud. Sellist pilti võib näha juba varakevadest alates. Okkad kolletavad peatselt ning kuivavad, kuid ei lange maha haigestunud
9. Noori männi taimi kahjutab väga palju põder. Põder toitub kuni keskealiste mändide koorest ja noorte mändide võrsetest, mille käigus ta murrab tihti puu ladva. Suuri kahjustusi esineb soode lähedal kasvavates noorendikes. Noori puid kahjustavad samuti metskitsed. Hiired närivad väikeste mändide tüve alaosa koort lume all või tihedas rohus. Lumerohkel talvel murduvad lume raskuse all sageli suurte puude oksad ja väikeste puude ladvad. Kaitseks põdra ja metskitse eest tuleks metsakultuurides ja noorendikes vähemalt puude latvasid töödelda repellentidega. Suurt kahju männikutele võivad tekitada ka metsapõlengud, olles samas vajalikud männimetsade taastekkeks. Väga suurt kahju tekitab ka männikärsakas. Männikärsakad toituvad tüve koorest. Männikärsakad on tumepruunid, hallide ja kollakaid tähne moodustavate soomustega kaetud kõvakestalised 7-13 mm pikkused mardikad, kelle pea eesosa on välja venitatud pikaks kärsakuks. Männikärsakakahjustuste
põõsastumist või hukkumist. Harilik kobras. Koprad reguleerivad vooluveekogude veetaset paisudega ja selle tulemusena ujutavad üle veekogude kaldaaladel kasvavad metsad. Vee alla jäänud puud hukkuvad suhtelist lühikese aja jooksul. Hiired võivad talvisel perioodil noori väikeseid puid kahjustada. Sügava lume ja suure kulu korral närivad hiired lume alla noorte puude tõdedelt koort, põhjustades taimedel arenguhäireid või isegi viies neid hukuni. Siiski on hiirekahjustused meie metsakultuurides harva esinevad. 6 x.0. · - · nt laanemetsa ja seal olevaid kasvukohatüüpe x.3. · ühte kindlat kasvukohatüüpi - madalsoo · Külmaseen/haavataelik · üraskitest
Langetatud puude tüved, oksad ja risu seotakse savi ja mudaga. Kuigi kobras võib langetada üsna jämedaid puid, siis tema peamine metsanduslik tähtsus ei seisne puude langetamises ja koorimises, vaid üleujutuste tekitamises. Üleujutatud alades puud kuivavad. Lahenduseks on kobraste arvukuse reguleerimine küttimisega. Seoses metskitsede arvukuse vähenemisega on ilvesed hakanud murdma kopraid. Hiired kahjustavad metsakultuurides ja taimlates noori puukesi tüvede koorimisega talvel lume all. Eriti ohustatud on lopsaka rohukasvuga aladele rajatud kultuurid. Hiired kahjustavad ka saare, tamme, kuuse jt puuliikide külve seemnete ja tõusmete hävitamisega. Metsas on tavalisemad liigid leethiir, kaelushiir, põld-uruhiir. Veekogude läheduses kasvavate puude juuri ja tüve kahjustab mügri. Hiirtekahjustusi metsakultuurides aitab vähendada rohu niitmine ja kulu tallamine taimede ümbert.
Noori männi taimi kahjutab väga palju põder. Põder toitub kuni keskealiste mändide koorest ja noorte mändide võrsetest, mille käigus ta murrab tihti puu ladva. Suuri kahjustusi esineb soode lähedal kasvavates noorendikes. Noori puid kahjustavad samuti metskitsed. Hiired närivad väikeste mändide tüve alaosa koort lume all või tihedas rohus. Lumerohkel talvel murduvad lume raskuse all sageli suurte puude oksad ja väikeste puude ladvad. Kaitseks põdra ja metskitse eest tuleks metsakultuurides ja noorendikes vähemalt puude latvasid töödelda repellentidega. Suurt kahju männikutele võivad tekitada ka metsapõlengud, olles samas vajalikud männimetsade taastekkeks. Väga suurt kahju tekitab ka männikärsakas. Männikärsakad toituvad tüve koorest. Männikärsakad on tumepruunid, hallide ja kollakaid tähne moodustavate soomustega kaetud kõvakestalised 7-13 mm pikkused mardikad, kelle pea eesosa on välja venitatud pikaks kärsakuks.
väljaulatuvad kattesoomused. Tolmuterad õhupõiteta, emaskäbid asuvad eelmise aasta võrsetel püstiselt, valmides rippuvad. Puude tüve koor on vanemas eas paks ja korkjas, soomusjas. Ebatsuugade puit on nii nulu kui kuusepuidust paremate omadustega ja puud on kiirekasvulised. Seetõttu omavad ebatsuugad suurt majanduslikku tähtsust. Meil on katsetatud juba umbes sadakond aastat hariliku ebatsuuga kasvatamist nii pargipuuna, kui ka metsakultuurides. Biootilised mõjurid on: seened (mükoriisaseened, puidusaprotroofid jne), loomastik (fauna) (tolmeldajad, levitajad, fütofaagid) ning konkurenttaimed (rohttaimed, samblad, sama või erineva liigi puittaimed). Pilet 13 Pinus mugo subsp. mugo mägimänd Koor mustjas. Okkad kahekaupa, sirged, tumerohelised, kinnituvad võrsetele tihedalt, 3... 6 (8) cm pikad ja püsivad põõsal 3...6 aastat. Pungad munajad, pruunikasoranzide ja
· Pung vaiguta, suured, soomused näha · okkad pikad, laiad, pealt tumerohelised ja läikivad, paiknevad võrsel tihedalt kammitult või võrse tipu poole suunatult · võrsed oliivpruunid, karvased · käbid suured (...20 cm) · kasutatakse peamiselt tselluloosi valmistamiseks, Lääne-Euroopa parkides populaarne ilupuu. Samuti kasvatatakse teda laialdaselt jõulupuude istandikes ja metsakultuurides puidu saamiseks. 5. Harilik kuusk (Picea abies) Hariliku kuuse hiiglaslik areaal ulatub Põhja- ja Kesk-Euroopast kuni Kaug-Idani. Harilik kuusk on männi ja kase kõrval üks meie tähtsamaid puuliike kattes ligi 18% Eesti metsamaast. Harilik kuusk on kasvukoha suhtes üldiselt küllalt nõudlik eelistades viljakamaid muldi. Ta ei suuda kasvada liigniisketel kõrge põhjaveega soostunud muldadel, samuti toitainetevaestel, äärmiselt kuivadel liivaaladel
3.5. Perekond ebatsuuga - Pseudotsuga Ebatsuugaliike on maailmas erinevatel andmetel 5 ... 7, pluss alamliigid. Eestis kasvab vaid üks: harilik ebatsuuga Pseudotsuga menziesii. Harilik ebatsuuga on väga kiirekasvuline okaspuuliik ning ka maailma üks kõrgekasvulisemaid okaspuuliike kõrgeim ebatsuugaeksemplar on olnud 128 (!) meetri kõrgune. Ka Eestis on ebatsuuga kõrgus võrreldav hariliku kuuse (kõrgeim okaspuu Eestis) kõrgusega. Hariliku ebatsuuga kasvatamise katseid (eelkõige metsakultuurides) on Eestis tehtud umbes 100 aasta jooksul. Ebatsuuga eriti kiire kõrguse juurdekasv algab 5 ... 10 aasta vanuses, ulatudes sel perioodil headel kasvukohtadel isegi 1 ... 1,5 meetrini aastas. Sel perioodil on ebatsuuga ka väga dekoratiivne. Vanemas eas (40 ... 50 aastat ja üle) tema dekoratiivsus langeb. Vanade puude uhkuseks on aga nende korkjaks muutuv korp, mille paksus võib ulatuda isegi kuni 30 cm-ni. Kiire kasv noores eas võimaldab ebatsuugat kasutada kiire haljastusefekti saamiseks
väljaulatuvad kattesoomused. Tolmuterad õhupõiteta, emaskäbid asuvad eelmise aasta võrsetel püstiselt, valmides rippuvad. Puude tüve koor on vanemas eas paks ja korkjas, soomusjas. Ebatsuugade puit on nii nulu kui kuusepuidust paremate omadustega ja puud on kiirekasvulised. Seetõttu omavad ebatsuugad suurt majanduslikku tähtsust. Meil on katsetatud juba umbes sadakond aastat hariliku ebatsuuga kasvatamist nii pargipuuna, kui ka metsakultuurides. Pseudotsuga menziesii (Mirb.) Franco harilik ebatsuuga Okkad on püstiselt ettepoole suunatud, varjus asetsevad poolkamjalt, kinnituvad ahenenud rootsuga madalale näsakesele spiraalselt 1-kaupa. Nad on lamedad, sisselõiketa, tömpterava tipuga, allküljel õhulõheribad. Pungad on suured, piklikkoonilised. Käbid rippuvad, kattesoomused tugevalt arenenud, seemnesoomuste vahelt pikalt väljaulatuvad. Seemned ümar-kolmnurksed, mõlemast otsast teravad,
kauplemisel elusate liikidega, karantiinisüsteemi rakendamisele vaatamata. 138. Kuidas suhtuda võõrliikidesse? Kuhu neid ei tohi istutada maastikul? Kuidas tagada võõrliikide pääsemine looduslikesse kooslustesse? Võõrliikidesse tuleks suhtuda väga ettevaatlikult, sest võõrliigiga kaasnev mõju ökosüsteemile uues paigas on ettearvamatu. Võõrliike ei tohi istutada väljaspool asulaid, looduskaitsealadel, teemaastikul, metsakultuurides, kus oht loodusesse levida on suurem. Võõrliiki pääsemine looduslikesse kooslustesse tagatakse sellega, kui soodustatakse nende levikut ning lastakse neil kohaneda uutes looduslikes kooslustes. 139. Kust saab teavet võõrliikide kohta? Eesti võõrliikide andmebaas on kekskonnaministeeriumi kodulehel. Võõrliigid, mis ohustavad pärismaiseid kooslusi ja liike, on kantud nn musta raamatusse. 140. Millised ohud kaasnevad võõrliikidega looduses?
kauplemisel elusate liikidega, karantiinisüsteemi rakendamisele vaatamata. 137. Kuidas suhtuda võõrliikidesse? Kuhu neid ei tohi istutada maastikul? Kuidas tagada võõrliikide pääsemine looduslikesse kooslustesse? Võõrliikidesse tuleks suhtuda väga ettevaatlikult, sest võõrliigiga kaasnev mõju ökosüsteemile uues paigas on ettearvamatu. Võõrliike ei tohi istutada väljaspool asulaid, looduskaitsealadel, teemaastikul, metsakultuurides, kus oht loodusesse levida on suurem. Võõrliiki pääsemine looduslikesse kooslustesse tagatakse sellega, kui soodustatakse nende levikut ning lastakse neil kohaneda uutes looduslikes kooslustes. 138. Kust saab teavet võõrliikide kohta? Eesti võõrliikide andmebaas on kekskonnaministeeriumi kodulehel. Võõrliigid, mis ohustavad pärismaiseid kooslusi ja liike, on kantud nn musta raamatusse. 139. Millised ohud kaasnevad võõrliikidega looduses?
vaatamata. 138. Kuidas suhtuda võõrliikidesse? Kuhu neid ei tohi istutada maastikul? Kuidas tagada võõrliikide pääsemine looduslikesse kooslustesse? Võõrliikidesse tuleks suhtuda väga ettevaatlikult, sest võõrliigiga kaasnev mõju ökosüsteemile uues paigas on ettearvamatu. Võõrliike ei tohi istutada väljaspool asulaid, looduskaitsealadel, teemaastikul, metsakultuurides, kus oht loodusesse levida on suurem. Võõrliiki pääsemine looduslikesse kooslustesse tagatakse sellega, kui soodustatakse nende levikut ning lastakse neil kohaneda uutes looduslikes kooslustes. 139. Kust saab teavet võõrliikide kohta? Eesti võõrliikide andmebaas on kekskonnaministeeriumi kodulehel. Võõrliigid, mis ohustavad pärismaiseid kooslusi ja liike, on kantud nn musta raamatusse. 140. Millised ohud kaasnevad võõrliikidega looduses?
Lämmastikku siduvate puuliikide puhul on surnud juured (juurevaris) oluliseks lämmastiku allikaks mullas. Kuid juurte lagunemine on võrreldes lehelagunemisega oluliselt pikemaajalisem protsess. Surnud juurte kõdunemisel tekkinud juurekäigud aga säilivad ja suur juurekäikude hulk on üheks põhjuseks, miks metsamullad on võrreldes sama liiki põllumuldadega kobedamad ning suure vee- ja õhumahutavusega. Sageli on põllumaadele rajatud metsakultuurides puude juurte areng häiritud. See võib olla põhjustatud põllumulla suuremast tihedusest ja juurekäikude vähesusest, samuti sobivate mükoriisakoosluste puudumisest. Toitainete paremaks omastamiseks eritavad puud nn. juureeritisi, mis suurendavad näit. omastatava fosfori sisaldust mullas. Siinjuures tuleb märkida, et metsapuudel on kaks põhistrateegiat mineraaltoitainete kättesaadavuse tagamiseks: ekstensiivne ja intensiivne
Perekonnas umbes 10 liiki (euroopa, siberi, kuriili). Levinud Euroopas, Aasias ja Põhja-Ameerikas. Eestisse sissetoodud. Kasutatakse saematerjalina ehituses, välis- ja siseviimistluses. Vaigusisalduse tõttu seal, kus immutatud puitu kasutada ei saa: kasvuhoone, aiamööbel. Euroopa lehise vaigust saab tõrva ja tärpentiini. Lehiseid kasutatakse ka haljastuses. Euroopa lehis: Larix decidua Pärit Kesk-Euroopa mägedest. Eestisse sissetoodud, paljudes parkides, ka metsakultuurides. Kõrgus 40m. Valgusküllane kasvukoht ning viljakas parasniiske muld. Suhteliselt külmakindel. Okkad 40-70 kaupa kimbus, 1-4cm pikad, pehmed. Okkad moodustuvad aprilli lõpus ja varisevad oktoobris-novembris. Käbid ovaalsed, 2-4cm pikad. Puit helepruun, tugev, vaigurohke. Puitu kasutatakse ehituses, disleritöös ja laevaehituses. Vaigust saab tõrva ja tärpentiini. Kasutatakse haljastuses pargi- ja aiapuuna. 10. Kuriili lehis ja siberi lehis Kuuriili lehis: Larix gmelinii var
huumusevorm ja paraneb kuuse kasv. Juured Mets avaldab olulist mõju mullale oma juurestiku kaudu. Metsamullad on võõratult rohkem juurestatud kui põllumullad. Puud võtavad valdava osa toitainetest peente juurte (d<2mm) kaudu. Neid produtseeritakse juurde igal aastal ja igal aastal neid ka sureb. Surnud juured kõdunevad, juurekäigud aga säilivad ja suur juurekäikude hulk on üheks põhjuseks, miks metsamullad on kobedad, suure vee- ja õhumahutavusega. Sageli on põllumaadele rajatud metsakultuurides puude juurte areng häiritud. See võib olla põhjustatud põllumulla suuremast tihedusest ja juurekäikude vähesusest. Lämmastikku siduvate puuliikide puhul on surnud juured (juurevaris) olulisteks lämmastiku allikateks mullas. Mikrokliima Keskkonnatingimused (temp. valgus, niiskus jne) on metsas teistsugused kui metsata alal. See on tingitud võrastikust, puude mõjust keskkonnale. Seetõttu on mullatekke
Kopratammide lõhkumine reeglina leevendab olukorda, kuid ei kõrvalda probleemi. Arvestatavaks abinõuks on kobraste arvukuse reguleerimine (väljapüüdmine, küttimine). Noori, väikeseid puid võivad talvisel perioodil kahjustada hiired. Sügava lume ja suure kulu korral närivad hiired lume all noorte puude tüvedelt koort, põhjustades taimedel arenguhäireid või viies neid isegi hukuni. Siiski on hiirekahjustused meie metsakultuurides harva esinevad, märksa suurem probleemiks on hiirekahjustused näiteks Põhjamaades. Talv 2008/09 a oli üsna lumerohke ja mitmel pool Eestis esines üsna ulatuslikke hiirekahjustusi. 2. Metsade uuenemine ja uuendamine. 2.1. Looduslik metsauuenemine Uut metsapõlvkonda on võimalik saada kas loodusliku uuenduse või metsakultiveerimise teel. Kuna kunstlik metsauuendus e. kultiveerimine on seotud suurte majanduslike kulutustega, siis on loodusliku uuenduse teke on igati
vanuseastmetes. Noored taimed kuivavad, vanadel puudel tekivad ladvapoolsel tüveosal ja okstel hästinähtavad kuivad vaigused haavandid (nn "tõrvas"), millest ülalpool latv või oks kuivab. Haiguse tõrjeks on haigestunud puude väljaraiumine ning nakatunud tüveosa ja okste põletamine. 74. Olulisemad puid ja puutaimi ohustavad putukad metsas. Putukad kahjustavad metsa selle kõigis vanusejärkudes. Ühed liigid söövad väga noori puutaimi taimlates ja äsja rajatud metsakultuurides, teistele meeldivad noorendikud, kolmandad eelistavad keskealisi ja vanemaid puid. Toitudes vigastavad putukad puu erinevaid osi juuri, võrseid, pungi, lehti, okkaid, nad elavad tüvede ja okste koore all või puidus, viljades või seemnetes. Osa putukaid esineb ainult ühel puuliigil asustades kindlaid puuosi, teised kahjustavad paljusid erinevaid puuliike.Kui suur osa putukaid (sekundaarsed kahjurid) asustab nõrgestatud ja haigeid puid siis teised jälle surevaid ja surnud puid
lämmastiku allikaks mullas. Kuid juurte lagunemine on võrreldes lehelagunemisega oluliselt pikemaajalisem protsess. Surnud juurte kõdunemisel tekkinud juurekäigud aga säilivad ja suur juurekäikude hulk on üheks põhjuseks, miks metsamullad on võrreldes sama liiki põllumuldadega kobedamad ning suure vee- ja õhumahutavusega. Sageli on põllumaadele rajatud metsakultuurides puude juurte areng häiritud. See võib olla põhjustatud põllumulla suuremast tihedusest ja juurekäikude vähesusest, samuti sobivate mükoriisakoosluste puudumisest (vt. ptk. eespool). Toitainete paremaks omastamiseks eritavad puud nn. juureeritisi, mis suurendavad näit. omastatava fosfori sisaldust mullas. Siinjuures tuleb märkida, et metsapuudel on kaks
Juured Mets avaldab olulist mõju mullale oma juurestiku kaudu. Metsamullad on võõratult rohkem juurestatud kui põllumullad. Puud võtavad valdava osa toitainetest peente juurte (d<2mm) kaudu. Neid produtseeritakse juurde igal aastal ja igal aastal neid ka sureb. Surnud juured kõdunevad, juurekäigud aga säilivad ja suur juurekäikude hulk on üheks põhjuseks, miks metsamullad on kobedad, suure vee- ja õhumahutavusega. Sageli on põllumaadele rajatud metsakultuurides puude juurte areng häiritud. See võib olla põhjustatud põllumulla suuremast tihedusest ja juurekäikude vähesusest. Lämmastikku siduvate puuliikide puhul on surnud juured (juurevaris) olulisteks lämmastiku allikateks mullas. Huumus Metsakõdu lagunemisel tekib huumus, mis on tavaliselt tume (pruun kuni must) amorfne mass ja mis on tugevalt seotud mulla mineraalosaga. Huumus koosneb peamiselt huumusainetest (humiinhapped, fulvohapped ja humiinained) ning
annaabi.ee 
