Alumiselt astmelt on templi mõõtmed sellised: 69,5 meetrit pikk ning 30,9 meetrit lai. Tsella on 29,8 meetrit pikk ning 19,2 meetrit lai, selle sisekülge ümbritsevad kolumnid, mis olid vajalikud katuse hoidmiseks. Dooria stiilis kolumnid on 1,9 meetrit diameetris ning 10,4 meetrit pikad. Nurgakolumnid on natuke suurema diameetriga, mis on ka loogiline. Katus oli kaetud suurte marmorplokkidega. Skulptuurid ja dekoratsioonid Metoobid, kokku olid neid 92, välja raiutud väga sügavalt. Kui uskuda vanu kirjutisi, siis metoobid dateeruvad aastas 446-440 eKr. Skulptor Kalamis oli nende peamine kujundaja. Ida poolsed metoobid kirjeldavad ja kujutavad Gigantomahhiat (Olümpose jumalate sõda gigantide vastu). Läänepoolsed kujutised räägivad vaatajatale Amazonamahhiast (Ateenalaste sõjast Amazonaste vastu). Osa lõunapoolsetest metoopidest on nüüdseks kadunud, kuid nagunii võib välja
Zeusi tempel Nike tempel Rhodose koloss Arhitektuuri kolm stiili DOORIA JOONIA KORINTOSE Vanim, kujunes mandri kreekas, Hilisem stiil (6 saj. eKr), Erineb jooniast vaid samba kõige lihtsam,rangem.Raskepä kujunes VAasia rannikul. kapiteeli poolest, mida rane..Sammastel puudub baas. Sambad peenemad ja ele katavad taimevormid. Friis=metoobid+triglüüfid gantsemad, mitmeosaline Sambad on eriti saledad ja Nt.Poseidoni, Hera, Zeusi ja baas,friis üleni reljeefidega, kõrged.Õitseaeg Rooma Apolloni templid.Parthenon ehk oina sarve kujuline voluut. riigi ajal.Nt. Olümpieioni Ateena tempel. Artemise, Nike tempel tempel Vanakreeka skulptuur Originaaltöid on säilinud väga vähe, infot saame Rooma koopiate kaudu
4.Arhitektuur. Kreeka templid. Kreeka arhitektuuri perioodid. Templi samba osad. Arhidektuuris oli tähtsamaiks ülesandeks whitada templeid Megaron- templi ehitusel eeskujuks Tempel- jumalakoda Dooria, joonia ja korintose Friis- katuse viilu alumine osa, mis oli kõige uhkemalt kaunistatud 5.Joonia. Dooria. Korintose stiil. Ühisjooned ja erinevused. Joonia: hilisem, sammas on peenem, friis kaetud relieefidega Dooria: vanim, madalad ja jässakad sambad, metoobid on katud relieefidega Korintose: alaosa on karika või vaasikujuline, sambad on saledad ja kõrged, ülaosas on taime motiivid 6.Mida tähendab sõnade ühendus-konstruktiivne loogika. Templi kandvad(vertikaalsed) ja kantavad(horisontaalsed) osad on tasakaalus. 7.Kreeka templid. Leia igasse arhitektuuri perioodi 3 templit ja tunne nad pildilt ka ära. Klassikaline periood: Parthenoni tempel, Erechteioni tempel, Nike tempel Hellenistlik periood: Halikamassose mausoleum, Artemise
marmorskulptuuridega. Parthenoni viiludel seisid skulptuurigrupid. Idaviilul kujutati jumalanna Athena sündimist peajumal Zeusi peast, lääneviilul Athena ja Poseidoni vaidlust Atika valdamise pärast, mis lõppes Athena võiduga. Viimane müüt omandas Parthenoni ehitamise ajal teravalt poliitilise tähenduse, kuna Athenat peeti orjandusliku demokraatia kaitsjaks, kuna Poseidon, hobuse looja, oli ratsanike, aristokraatide patroon. Läänekülje metoobid Lõunakülje metoop. Briti Muuseum. Idapoolne frontoon Lõunapoolne külg Ratsanikud lõunapoolsel friisil. Briti Muuseum
ideaalne, äraseletatud rahu, lihtsus ja selgus, suursugususe, väärikuse ja harmoonia tunne. Selle kunsti kandepind on sügav usklikkus, tähtsaim kunstikeskus tol ajal oli Ateena, kus tooniandvat osa etendas kuulus riigimees Perikles (umb. a. 495 429). Selle ajastu kaks skulptuuri suurmeistrit olid Polykleitos ja Myron. Myroni looming langeb V sajandi teise veerandisse, kuid tema teosed erinevad tunduvalt niisugustest range stiili kunstimälestistest nagu Olümpia templite viilud ja metoobid. Tema kaasaegsed, nii nagu ka järeltulevad põlved, märkisid ära tema teoste rõhutatud elusisust. Luuletajad lõid laule tema Ladose kujust, sest see näis kiirest jooksust hingeldavat. Ühest Myroni lehma kujutavast skulptuurist jutustatakse, et lehm olevat olnud nii loomutruu, et vasikad imenud selle nisasid ja lõvid tunginud talle kallale. Teatud ettekujutuse Myroni mõlemast suuremast tööst grupist
arusaadavam • Kreeta kunst rahumeelne, värviline, seinamaalidel oli kalad ja delfiinid. • Mükeene kunstis domineerib sõjakus ning mees, värvid tuhmid 2. Vana- Kreeka 2.1 Arhitektuur: Arhailine – Dooria • vanim stiil, madalad ja jässakad sambad • sammastel puudub baas ja kapiteel on tagasihoidlik • friis koosneb triglüüfidest ja metoopidest • triglüüf: nelinurkne plaat, millel on 2 püstvaokest • metoobid kaunistatud reljeefidega Poseidoni tempel (Lõuna-Itaalias) Ateena akropol-(linnriigi kaljukünkale ehitatud kindlus) Klassikaline - Joonia • sambad peenemad ja elegantsemad • baas ümmargune, mitmeosaline • friis kaetud reljeefidega Nike tempel Artemise tempel Hellenism - Korintos • erineb jooniast sambakapiteeli poolest.
Samba ülaosa- kapiteeli moodustavad kaks pealistikku plaati, neist alumine on ümmargune, ülemine nelinurkne. Samba kõrgust rõhutavad veel püstvaod, nn. kannelüürid Sambaile toetuva talastiku alaosa moodustab kaunistusteta ematala (argitraav), ülaosas käib ümber terve templi kaunistusriba- friis. See on tehtud vaheldumisi asetatud plaatidest, millest ühtedel (nn. triglüüfidel) on kaks püstvagu, teised (metoobid) on kaunistatud reljeefidega. Katuseservades eenduvad simsid katuse kummaski otsas tekivad kolmnurksed viilud (tümpanonid), mis samuti kaunistatakse reljeefidega. Siin on loetletud templite üksikosad, mida võib kohata ka hilisemate ajastute ehituskunstis. Tänapäeval paistavad templite jäänused kõik ühtlaselt valevana, sest nende kunagised värvid on aegade jooksul maha pudenenud. Uuena olid aga templite friisid ning simsid värvitud, kõige sagedamini punase ja sinisega.
Kreeka skulptuuri esimene õitseaeg oli 5. sajandi teisel poolel e. Kr. See on nn kõrge stiil. Kujutamislaad on tõsine, pidulik, rahulik. Inimesed on idealiseeritud, isikupäratud. Kujutati peamiselt jumalaid (kes aga olid inimese-kujulised!). Vahel ka riigimehi, olümpiavõitjaid. Sageli figuurid alasti, sest hinnati arenenud inimkeha. Kuulus skulptor oli Pheidias. Tema töid: * Parthenoni skulptuursed kaunistused (ida- ja lääneviil, metoobid) * Athena kuju Parthenoni templi sees (12 m kõrge, kaunistatud kulla ja elevandiluuga) * Athena kuju Akropolil (Propüleede ja Erechtheioni vahel, 7 m, pronks) *Zeusi kuju templis Olümpias (13 m kõrge, istus troonil, kulla ja elevandiluuga, 7 maailmaime hulgas) Kuulus skulptor oli ka Polykleitos. Kujutas noori alasti kehasid. Iseloomulik keharaskus toetub ühele jalale, teine jalg vabalt. Kasutas vaid pronksi. Tema tuntuim töö:
Samba ülaosa- kapiteeli moodustavad kaks pealistikku plaati, neist alumine on ümmargune, ülemine nelinurkne. Samba kõrgust rõhutavad veel püstvaod, nn. kannelüürid Sambaile toetuva talastiku alaosa moodustab kaunistusteta ematala, ehk argitraav, ülaosas käib ümber terve templi kaunistusriba- friis. See on tehtud vaheldumisi asetatud plaatidest, millest ühtedel niinimetatud triglüüfidel on kaks püstvagu, teised metoobid on kaunistatud reljeefidega. Katuseservades eenduvad simsid katuse kummaski otsas tekivad kolmnurksed viilud ehk tümpanonid, mis samuti kaunistatakse reljeefidega. Siin on loetletud templite üksikosad, mida võib kohata ka hilisemate ajastute ehituskunstis. Tänapäeval paistavad templite jäänused kõik ühtlaselt valevana, sest nende kunagised värvid on aegade jooksul maha pudenenud. Uuena olid aga templite friisid ning simsid värvitud, kõige sagedamini punase ja sinisega
· dooria stiil- Kreeka arhitektuuri vanim stiil.Iseloomustavad suhteliselt madalad ja jässakad sambad,mistõttu ehitis mõjub raskepärasena ( eriti vanemad templid ), kuid kindlana.Dooria stiil on lihtne ja range. Sammastel puudub baas ja ka kapiteel on tagasihoidlik- kettakujuline ehhiin ja sellel ruudukujulise plaadina abakus. Dooria stiili friis koosneb triglüüfidest ja metoopidest. Triglüüfid on nelinurksed kiviplaadid, millel on kaks püstvaokest. Triglüüfidega vaheluvad metoobid on tavaliselt kaunistatud reljeefidega. · joonia stiil- Kreeka arhitektuuri hilisem,selle stiili sammas peenem ja elegantsem ning kogumulje ehitisest kergem ja rikkalikum. Joonia sambal on ümmargune mitmeosaline baas ja iseloomulik kapiteel. Selle ehhiin on kaunistatud mitmesuguste dekoratiivsete motiividefa ( nagu munavööt, helmisnöör, palmett) Abakus koosneb nn. rullispadjandist,mis lõpeb nurkadel teokarbi meenutavate voluutidega
mõõtmed, millest müüre ehitati, olid sellised, et vanade 12. Mis on friis, kus asus, kuidas kaunistati erinevate stiilide kreeklaste arvates pidi niisuguste müüride ehitamine puhul? Templi ehisriba, mis asub talastiku peal ja mis on inimestele üle jõu käima ja nad pidasid neid ehitisi kaetud reljeefidega. Dooria stiilis friisil triglüüfid ja hiiglaste-kükloopide kätetööks. Kuulsaim värav Mükeene metoobid, joonia stiilis kogu ulastuses reljeefid, korintose Lõvivärav, millel on reljeef kahe samba najale nõjatuva stiilis templil ei olnud friisi. elukaga. 13. Mis on kapiteel, kus asus, kirjelda (joonista ) erinevate 5. Mille poolest Peloponnesose poolsaare lossid erinesid Kreeta stiilide kapiteelid. Kapiteel on samba ,,pea", asus samba saare paleedest? Millest see oli tingitud
tundub nagu pingutuks ta talade raskuse all. Samba ülaosa kapiteeli moodustavad kaks pealistikku plaati, neist alumine on ümmargune, ülemine nelinurkne. Samba kõrgust rõhutavad veel püstvaod, nn. kannelüürid Sambaile toetuva talastiku alaosa moodustab kaunistusteta ematala (argitraav), ülaosas käib ümber terve templi kaunistusriba friis. See on tehtud vaheldumisi asetatud plaatidest, millest ühtedel (nn. triglüüfidel) on kaks püstvagu, teised (metoobid) on kaunistatud reljeefidega. Katuseservades eenduvad simsid katuse kummaski otsas tekivad kolmnurksed viilud (tümpanonid), mis samuti kaunistatakse reljeefidega. Siin on loetletud templite üksikosad, mida võib kohata ka hilisemate ajastute ehituskunstis. Tänapäeval paistavad templite jäänused kõik ühtlaselt valevana, sest nende kunagised värvid on aegade jooksul maha pudenenud. Uuena olid aga templite friisid ning simsid värvitud, kõige sagedamini punase ja sinisega.
pingutuks ta talade raskuse all. Samba ülaosa- kapiteeli moodustavad kaks pealistikku plaati, neist alumine on ümmargune, ülemine nelinurkne. Samba kõrgust rõhutavad veel püstvaod, nn. kannelüürid Sambaile toetuva talastiku alaosa moodustab kaunistusteta ematala (argitraav), ülaosas käib ümber terve templi kaunistusriba- friis. See on tehtud vaheldumisi asetatud plaatidest, millest ühtedel (nn. triglüüfidel) on kaks püstvagu, teised (metoobid) on kaunistatud reljeefidega. Katuseservades eenduvad simsid katuse kummaski otsas tekivad kolmnurksed viilud (tümpanonid), mis samuti kaunistatakse reljeefidega. Siin on loetletud templite üksikosad, mida võib kohata ka hilisemate ajastute ehituskunstis. Tänapäeval paistavad templite jäänused kõik ühtlaselt valevana, sest nende kunagised värvid on aegade jooksul maha pudenenud. Uuena olid aga templite friisid ning simsid värvitud, kõige sagedamini punase ja sinisega
Väga tugevad Idamaade mõjud Olümpiast leitud pronksplaat Puhtkreekapäraste kujutiste kõrval ka Oriendi motiivid. (tiibadega naisfiguur alumises osas, tiibadega loomad ülevalt teises ribas) Assose templi friisi jäänused. Figuurid reljeefidel madalad ja raskepärased, egiptuse poosis. Uudne on reljeefikäsitlus kõrgreljeefina, reljeefid peamiselt lubjakivist. Selinuse keskmise linnusetempli metoobid Hästi säilinud kaks: Üks kujutab Perseust, kes Athena juuresolekul tapab Medusa Herakles, kes on kaks kerkoopi põikpuu külge sidunud ja nad jahisaagina ära viib Figuurid on reljeefidel madalad ja raskepärased, egiptuse poosis; keha ülemine osa on en face, muu osa on profiilis; näod on
· Kapiteel koosneb: Ümmargusest Ehhiinist(ümar kiviplaat), sellele on asetatud nelinurkne plaat ehk abakus. · Krepidoma - Templi osa. Alus, mis koosnebühest kuni kolmest osast. · Stülobaat - Viimane aste, millel seisab sammas Kantavad osad: · Arhitraav - kapiteelidele toetuv talastiku alumine osa. Lihtne ilustusteta riba. · Friis - Ehisriba. Arhitraavi kohal. · Triglüüfid - plaadid 2 püstise vaoga. Friisi üks osa. · Metoobid - Friisi osa, mis on kaunistatud reljeefidega. · Tümpanon - viilväli. Templit katva murdkatuse kitsastel külgedel asuvad kolmnurksed viilud. · Sima - Liist, mis on murdkatuse viilu ülemine osa. Ei lase vihmaveel üle viilukülgede joosta. · Akroteer - Viilu tippu ja nurki kaunistavad detailid. Joonia order nt väike Nike; Artemise tempel(hävinenud) · Elegantne, ja õhuline üldmulje. Sammas peenem, kergem ja pikem kui dooria stiilis.
Vaba loomulik, samas üldistatud stiil. Varasemad teosed suured jumalate kujud (ei ole säilinud) · Zeusi kuju Olümpias Zeusi templis · Athena kuju Parthenoni templis (krüselefantiintehnikas) · Athena Promachose kuju Ateena akropolil (pronksist) Parthenoni skulpturaalseid kaunistused. Nende loomisel töötasid paljude eri põlvkondade kunstnikud meistri juhtimisel. Kõrgreljeefis · metoobid stseenidega lapiitide võitlusest kentauride vastu (92 metoopi) Üksikute kujude elulähedus ja meisterlikud detailid alluvad üldisele voogavale rütmile. · panatenaiade rongkäiku kujutav reljeefiriba (155m, kulges naose seintel Athena kuju ümber) · Parthenoni viilualused skulptuurid pühendatud Ateena ülistamisele Pheidiase ÕPILASED: jätkavad mõõdukas aga suursuguses stiilis. Kujutavad inimemotsioone paatose ja zestideta. · Hegeso hauasteel
raskuse all. Samba ülaosa- kapiteeli moodustavad kaks pealistikku plaati, neist alumine on ümmargune, ülemine nelinurkne. Samba kõrgust rõhutavad veel püstvaod, nn. kannelüürid Sambaile toetuva talastiku alaosa moodustab kaunistusteta ematala (argitraav), ülaosas käib ümber terve templi kaunistusriba- friis. See on tehtud vaheldumisi asetatud plaatidest, millest ühtedel (nn. triglüüfidel) on kaks püstvagu, teised (metoobid) on kaunistatud reljeefidega. Katuseservades eenduvad simsid katuse kummaski otsas tekivad kolmnurksed viilud (tümpanonid), mis samuti kaunistatakse reljeefidega. Siin on loetletud templite üksikosad, mida võib kohata ka hilisemate ajastute ehituskunstis. Tänapäeval paistavad templite jäänused kõik ühtlaselt valevana, sest nende kunagised värvid on aegade jooksul maha pudenenud. Uuena olid aga templite friisid ning simsid värvitud, kõige sagedamini punase ja sinisega.
KORINTOSE) DOORIA STIIL on vanim. Seda iseloomustavad suhteliselt madalad ja jässakad sambad, mistõttu ehitis mõjub raskepäraselt, kuid kindlana. Dooria stiil on väga lihtne ja range. Sammastel puudub baas ja ka kapiteel on tagsihoidlik - kettakujuline ehhiin ja selle kohal ruudukujuline plaat ehk abakus. Dooia stiili friis koosneb triglüüfidest ja metoopidest. Triglüüfid on nelinurksed kiviplaadid, millel on kaks püstvaokest. Triglüüdiega vahelduvad metoobid on tavaliselt kaunistatud reljeefidega. Hera tempel, Poseidoni tempel. JOONIA STIIL on hilisem, selle stiili sammas peenem ja elegantsem ning kogumulje ehitisest kergem ja rikkalikum . Joonia sambal on ümmargune mitmeosaline baas ja iseloomulik kapiteel. Selle ehhiin on kaunistatud mitmesuguste dekoratiivsete motiividega (nagu munavööt, helmisnöör, palmett) Abakus koosneb nn. rullispadjandist, lõpeb nurkadel teokarpi meenutavate voluutidega. Joonia stiilis friis on tavaliselt kogu
Samba ülaosa- kapiteeli moodustavad kaks pealistikku plaati, neist alumine on ümmargune, ülemine nelinurkne. Samba kõrgust rõhutavad veel püstvaod, nn. kannelüürid Sambaile toetuva talastiku alaosa moodustab kaunistusteta ematala (argitraav), ülaosas käib ümber terve templi kaunistusriba- friis. See on tehtud vaheldumisi asetatud plaatidest, millest ühtedel (nn. triglüüfidel) on kaks püstvagu, teised (metoobid) on kaunistatud reljeefidega. Katuseservades eenduvad simsid katuse kummaski otsas tekivad kolmnurksed viilud (tümpanonid), mis samuti kaunistatakse reljeefidega. Siin on loetletud templite üksikosad, mida võib kohata ka hilisemate ajastute ehituskunstis. Tänapäeval paistavad templite jäänused kõik ühtlaselt valevana, sest nende kunagised värvid on aegade jooksul maha pudenenud. Uuena olid aga templite friisid ning simsid värvitud, kõige sagedamini punase ja sinisega.
Kroon või Troon (2909m). Tessaalias udude müstika. 19. Herodotos Elas u. 484425 e.Kr. Pärit Halikarnassosest. Kreeka ajaloo isa. 455. ja 444 a. vahel tegi ta pikki reise. Tutvus Periklese ja Sophoklesega. Kirjutas "Historia". See on muusade arvu järgi jaotatud 9 raamakuks. Tänapäeva ajaloouurijad peavad Herodotost kreeka historiograafia tegelikuks alustajaks. 20. Kreeka templi rekonstruktsioon sima-katuse renn karniis triglüüfid metoobid arhitraav kapiteel mutillid e mutulid gutad e gutid frontoon tümpanon antefiksid akroteerid antamblemaan kannelüürid abakus ehhiin 21. Ateena Dionysose teater Ehitis, mis on järele jäänud, pärineb 4. sajandist. Teater oli varasem. Mahtuvus 17000 inimest. skenee telk riietumise jaoks, hiljem muutub lavaauguks proskeenion sissejuhatav ala, muutub hiljem lavaks
Thomas Bruce krahv Elgin tagastada 1799 sai Suurbritannia marmorid. erakorraliseks saadikuks Türgi sultani juures Konstantinoopolis Argumendid Ateena poolt 1801 Türgi valitsusele palve taasühendada Kreekasse jäänud ja marmorreljeefide ostmiseks välja veetud Parthenoni marmor; Inglismaale. tuua marmorfriisid ja metoobid Maksis Türgi valitsusele 36 000 ajaloolisse, naela. algsesse kultuurilisse ümbrusse; Väljakaevamised ja kujude osa riike (Rootsi, Saksamaa, Paul restaureerimine (Roomas Antonio Getty Museum USAs, Vatikan) on Canova (17571822) abiga) enda kogudesse sattunud friisid ja transport Londonisse (18021804) metoobid tagastanud (samas Louvre'i
Samba ülaosa- kapiteeli moodustavad kaks pealistikku plaati, neist alumine on ümmargune, ülemine nelinurkne. Samba kõrgust rõhutavad veel püstvaod, nn. kannelüürid Sambaile toetuva talastiku alaosa moodustab kaunistusteta ematala (argitraav), ülaosas käib ümber terve templi kaunistusriba- friis. See on tehtud vaheldumisi asetatud plaatidest, millest ühtedel (nn. triglüüfidel) on kaks püstvagu, teised (metoobid) on kaunistatud reljeefidega. Katuseservades eenduvad simsid katuse kummaski otsas tekivad kolmnurksed viilud (tümpanonid), mis samuti kaunistatakse reljeefidega. Siin on loetletud templite üksikosad, mida võib kohata ka hilisemate ajastute ehituskunstis. Tänapäeval paistavad templite jäänused kõik ühtlaselt valevana, sest nende kunagised värvid on aegade jooksul maha pudenenud. Uuena olid aga templite friisid ning simsid värvitud, kõige sagedamini punase ja sinisega. Joonia stiil
kõigutas kiriku autoriteeti. Kõik muudatused leidsid kajastust ka kunstis. Gootika püüdles kõrgustesse, mõõtmed väiksemad. Põhiplaanilt hakkas kirik lähenema ruudule. Sambad, kuplid, kaared. Itaalia Firenze. I õitseaeg, II saj teine pool eKr. Nim kõrgeks stiiliks e kõrgklassikaks.Iseloomustus: täielik vabadus, meisterlikkus loodusvormide edasiandmisel, selgus, lihtsus, ideaalne rahu, sügav religioossus. MYRON. PHEIDIAS. (Ateena Parthenoni kaunistamine, metoobid, viilud, idaviilud) Pheidias tegutses Ateenas, Periklese sõber. Ateena sünd. Zeusi peast. Lääneviilul Ateena võitles Poseidoniga Attica pärast. Veel kujutatud Panatenaiade rongkäik. Peale selle krüselefantiin 12m kõrgune Ateena tehnikas. KRÜSELEFANTIIN (KRÜS kuld; ELEFANTIIN elevandiluu) Pärast seda läks ta Lõuna Kreekasse, Olümpiasse. Seal tegi ta Zeusi templisse 13m krüselefantiintehnikas istuva kuju
Skulptuur saavutab täieliku vabaduse ja meisterlikkuse loodusvormide edasiandmise oskuses. Suure looduslähedusega ühineb ideaalne, äraseletatud rahu, lihtsus ja selgus, suursugususe, väärikuse ja harmoonia tunne. Sügav usklikkus on selle kunst kandepind. Tähtsaim kunstikeskus Ateena. Pheidias viib plastika täiuseni. Tema ulatuslikeimad tööd on Parthenoni skulpturaalsed kaunistused, tähtsaim Athena kolossaalne kuju. Skulptuuride vanem osa on oletatavasti metoobid, mis on teostatud tugevas kõrgreljeefis. 1687. aastal sai Parthenon kannatata, kui veneetslased Ateenat piirasid ja paljud skulptuurid hävinesid. Alles Parthenoni viilu figuurides on avastatud naisekeha ilu, sest seni kujutati neid mehelike vormidega. Teine Pheidiase töö oli Zeusi kuju Olümpia templis 13 m kõrge, hävinud, kullast ja elevandiluust. Skulptuurides väärikus ühineb iluga. Pheidiase figuuridele iseloomulik: keha toetub
Arhailisel ajajärgul kuni 450 aastani eKr. Esimesed skulptuurid pärinevad 7. sajandist eKr, peamiselt tegemist reljeefidega, tugevad idamaised mõjud. Egiptuse poosis kujud (madal), Kreekas kõrge reljeefiga. 6, 5. saj. eKr Kuurosed - alasti noormehe figuurid. Koored olid naisfiguurid, kes olid riietatud. Mõlematel oli kerge muie näol, arhailine naeratus. Rõivastatud kultuuri väljakujunemine oli joonia kunstnike teene, alasti figuuride - Peloponneusel. Zeusi templi kaunistused Olümpias, metoobid. Pärimuse järgi olid vankrisõidu võistlejad, kes panid aluse 1. olümpiamängudele Lääneviilul kujutati võitlust kentauride ja laptiitide vahel. Skulptuuriga olla tegelenud ka Pythagoras Myron tegi kettaheitja kuju. Ateenat ja Marseast kujundav skluptuurigrupp. Skulptuur 1. · 5. saj. teine pool eKr Skulptuur elas läbi oma õitseaja. Seda kutsutakse kõrgklassikaks, iseloomustab täielik vabadus
*nurkades skulptuurkaunistused hoone otstesse kujunevatel viiluväljadel reljeefid Templi sisemus: *naos *cella ruum, kus paiknes jumala kuju Kreeka arhodektuuris eristatakse kolme stiili dooria, joonia ja korintose stiil. Neid nimetatud ka orderiteks. Dooria: *vanim stiil *stiil on lihtne ja range *sammastel puudub baas ja kapiteel tagasihoidlik (alumine on ehhiin (ümar kiviplaat) ja ülemine abakus (nelinurkne kiviplaat). *friis koosneb triglüüfidest (püstvagudega plaadid) ja metoobid (reljeefidega plaadid) Joonia: *hilisem stiil *stiil elegantne ja peen *sambal rullispadjand ja voluudid (keerukujuline kaunistus) *friisil katkematu reljeefriba, mida ümbritsevad erinevad ehisliistud (helmisnöör, munavööt jne) Korintos: *erineb joonia stiiliselt põhiliselt ainult sambakapiteeli poolest *sammas karikakujuline ja akantuselehemotiividega 8. Vana-Kreeka tähtsamad ehitised Kreeka ehitusmälestised: * Dooria stiil kujunes mandri-kreekas
jämedam; tundub nagu pingutuks ta talade raskuse all. Samba ülaosa- kapiteeli moodustavad kaks pealistikku plaati, neist alumine on ümmargune, ülemine nelinurkne. Samba kõrgust rõhutavad veel püstvaod, nn. kannelüürid Sambaile toetuva talastiku alaosa moodustab kaunistusteta ematala (argitraav), ülaosas käib ümber terve templi kaunistusriba- friis. See on tehtud vaheldumisi asetatud plaatidest, millest ühtedel (nn. triglüüfidel) on kaks püstvagu, teised (metoobid) on kaunistatud reljeefidega. Katuseservades eenduvad simsid katuse kummaski otsas tekivad kolmnurksed viilud (tümpanonid), mis samuti kaunistatakse reljeefidega. Siin on loetletud templite üksikosad, mida võib kohata ka hilisemate ajastute ehituskunstis. Tänapäeval paistavad templite jäänused kõik ühtlaselt valevana, sest nende kunagised värvid on aegade jooksul maha pudenenud. Uuena olid aga templite friisid ning simsid värvitud, kõige sagedamini punase ja sinisega.
ruum naos, mille ainsaks valgusallikaks oli uks. Naose puust lage liigendasid nelikurksed süvendid kassetid. Naoses jumalakujud. Eristatakse 3 stiili: dooria, joonia ja korintos. Nimetatakse ka orderiteks, sest neil on rangem reeglistik. Doora still on vanim ja lihtsaim. Madalad jässakad sambad, range, puudub baas ja kapiteel on lihtne plaat. Friis koosneb triglüüfidest ja metoopidest. Triglüüfid on nelinurksed kiviplaadid, millel on 2 püstvagu. Triglüüfidega vahelduvad metoobid on kaunistatud reljeefidega. Joonia stiil on hilisem, selle stiili sammas on peenem, elegantsem ja kogumulje ehitisest on kergem ja rikkalikum. Baas on ümmargune ja iseloomulik kapiteel, ehhiin on kaunistatud dekoratiivsete motiividega. Abakus koosneb rullispadjandist, mis lõppeb teokarpi meenutavate voluutidega. Friis täielikult reljeefne. Korintose sriil erineb joonia stiilist põhiliselt ainult sambakapiteeli poolest. Ehhiin on
Neid nimetatakse ka orderiteks (order ,,kord"). Dooria stiil on vanim, seda iseloomustavad suhteliselt madalad jässakad sambad, mistõttu mõjub ehitis raskepärasena 8eriti vanemad templid), ent kindlana. Sammastel puudub baas ja ka kapiteel on tagasihoidlik kettakujuline ehhiin ja sellel ruudukujulise plaadina abakus. Dooria stiilis friis koosneb triglüüfidest ja metoopidest. Triglüüfid on nelinurksed kiviplaadid, millel on kaks püstvaokest. Triglüüfidega vahelduvad metoobid on tavaliselt kaunistatud reljeefidega. Dooria order kujunes Mandri-Kreekas. Apolloni tempel Korintoses u 7 saj eKr. Paestumis Hera tempel 550 e.Kr ja poseidoni tempel 450 e.Kr. Zeusi tempel Olümpias 5. saj I pool e.Kr. 3 Joonia stiil on hilisem, sellele omane sammas peenem ja elegantsem ning kogumulje ehitisest kergem ja rikkalikum
16-20. Samba tüvese keskosas, umbes 1/3 kõrgusel on kerge paisutus entaas, kapiteel aga koosneb kaarjast kettast (ehhiin) ja selle peal olevast ruudukujulisest plaadist (abakus), millele toetuvad arhitraaviplokid. Võimsatele arhitraaviplokkidele asetati teistpidised risttalad, mille otsad kaunistati vertikaaksete triipudega (triglüüfid). Triglüüfid vaheldusid ruudukujuliste reljeefkaunistustega plaatidega (metoobid). Dooria stiilis templeid värviti, tõenäoliselt eraldasid punane ja sinine värv ehitise vertikaalseid ja horisontaalseid osi (nt. triglüüfid värviti siniseks, geisoni alumine äär punaseks jne.). Ajaliselt järgmisena tekkinud joonia stiil pärineb Väike-Aasiast. Dooria stiiliga võrreldes on sellel olulisi erinevusi, eelkõige iseloomustab teda suurem kergus. Joonia stiilis templi alaehitus on kõrgem, sammas saledam (kõrguse ja läbimõõdu suhe kuni 1:10) ja algab
annaabi.ee 
