läbimõõduga 22 m sügavuse kraatri ja 8 väiksemat 12-40 m läbimõõduga 1-4 m sügavused kraatrid. Kõike kraatreid pole tõenäoliselt veel leitud. Kaali meteoriidi kukkumise umbkaudne aeg - 7500-7600 aastat tagasi - on määratud hiigelplahvatuse mõjul õhku paiskunud pinnase ja kivimiosakeste sadestumise järgi ümberkaudsetes järvedes ja soodes. Meteoriidi põhimass plahvatusel pihustus ning seni on leitud vaid 0,5-28 kg kaaluvaid meteoriitse raua tükikesi kõrvalkraatrites. Kaali peakraatri koht maailma tuntumate ja nooremate hiidkraatrite hulgas on 8.dal kohal. Geoloogilisi andmeid 50 ha suurusel Kaali geoloogilisel kaitsealal (58° pl., 22°40' ip.) paikneb 9 meteoriidikraatrit: peakraater ja 8 kõrvalkraatrit. Peakraatri põhjas asetseb Kaali järvik, mille läbimõõt olenevalt vee hulgast on 30-60 m, sügavus 1- 6 m. Põhja katvate setete paksus ligi 6 m. Kaali meteoriit on kukkunud nö
..80 tonni, algkiirus atmosfääri sisenemisel 15...45 km/s, kiirus põrkumise hetkel maapinnaga 10...20 km/s. Atmosfääri läbimisel meteoriit kuumenes ja purunes 5...10 km kõrgusel tükkideks ning langes maapinnale meteoriidisajuna, tekitades 110 meetrilise läbimõõduga 22 m sügavuse peakraatri ning kaheksa 12...40 m läbimõõduga 1-4 m sügavust kõrvalkraatrit. Meteoriidi põhimass plahvatusel pihustus ning seni on leitud vaid 0,5 kuni 28 g kaaluvaid meteoriitse raua tükikesi kõrvalkraatritest. Varasemad uurijad lugesid Kaali peakraatrit vulkaaniliseks plahvatuslehtriks või lubjakivi, kipsi ja kivisoola lahustumisel tekkinud karstisüvendiks. Viidati ka võimalusele, et tegemist on hoopis muistse linnusega, kus kaevu ülesandeid täitnud looduslikku järve ümbritses inimese poolt kuhjatud vall. Kraatri meteoriitset päritolu pidas esimesena tõenäoliseks J. Kalkun-Kaljuvee 1922.
Ilumetsa meteoriidikraatrite rühm on üks Kagu-Eesti huvitavamaid loodusmäletusi. See paikneb Kagu-Eestis Põlva maakonnas, Tartu-Petseri raudtee Ilumetsa peatusest veidi lõuna pool . Viiest kraatrisarnasest lohkvormist on vaid kaks (Põrgu- ja Sügavhaud) vaieldamatult meteoriitse päritoluga. Ülejäänud kolmest (Ingli-, Tondi- ja Kuradihaud) võib meteoriitset päritolu oletada vaid viimasel, kuigi ka see on kaheldav. Praeguseks on need lohud maastikul raskesti leitavad sookuivenduse ja metsaraide tõttu. Põrgu- ja Sügavhaud on oma kuju, hea säilivuse ja Kaali peakraatrile lähedaste mõõtmete tõttu tüüpilised meteoriidikraatrid. Ilumetsa kraatrite puhul
Esimeses peatükis on kodukoha enim külastatavad loodusobjektid koos täpsema tutvustusega. Teises peatükis on küsitluse tulemused ja analüüs. Uurimistöös on kasutatud peamiselt kirjandus materjali Põlvamaa loodusobjektide kohta. Üks tuntumaid neist on “Põlvamaa maastikud”. 2 1. LOODUSOBJEKTID 1.1. Ilumetsa meteoriidikraatrid Põlvamaal Ilumetsas paikneb terve rühm meteoriitse päritoluga lohke, millele rahvasuu on pannud nimeks Põrguhaud, Sügavhaud, Kuradihaud ja Tondihaud. Kraatrid asuvad Veriora vallas, Põlva-Värska maantee ääres, Ilumetsast Kamnitsa kaudu Oravale viiva vanatee läheduses, soisel metsaalal umbes 1 km2. Ilumetsa kraatritest suurim on Põrguhaud (vt joonis 1), mille läbimõõt valliharjalt on umbes 75-80 meetrit ja sügavus 12,5 meetrit. Kraatrit ümbritseb kuni 4,5 meetri kõrgune ringvall. Kraatripõhi on täitunud 2,5 meetri paksuselt
aladeks ning isegi mõistusega olendite poolt ehitatud niisutussüsteemideks. Marsi uurimine kosmosetehnika abil on aga kaasa toonud pettumuse. Hästi uuritud Marss osutus tunduvalt igavamaks, kui oli unistuste planeet. Hõre (õhurõhk Marsi pinnal on 6,1 mb ehk 1/170 maapealsest rõhust) klassikalise koostisega süsihappegaasiatmosfäär katab kiviklibuga kaetud elutuid tasandikke. Mõned mäeahelikud ja kanjonid, neli suurt kustunud vulkaani, hulganisti meteoriitse päritoluga kraatermägesid ja mõned "mered" -- tasase pinnaga madalikud. Isegi polaarmütsid näivad olevat vaid õhuke kiht härmatist (veeauru on vähe, kuna vee kerget molekuli ei suuda Marsi maapealsest kolm korda nõrgem gravitatsiooniväli kaua kinni hoida). Vedelat vett Marsil pole, küll on aga avastatud pinnavorme (jõesängid, kaldaastangud), mille teket Maal seostatakse voolava vee olemasoluga. Hapnik kui elu indikaator puudub (spektraalanalüüsist leitud 0,15% on
oleks 37403640 aastat ehk 17401640 aastat e.Kr.). Väikekraatritest on dateeritud puusütt, mille vanuseks saadi kuni 2920±240 aastat. Uuringute põhjal võivad kraatrid olla ligikaudu isegi 7500 aastat vanad, kui dateerida kraatrist välja paiskunud pinnast ning kivimiosakesi ümbruskonna soodes ja järvedes. Meteoriidi põhimass plahvatusel pihustus ning seni on leitud vaid 0,5 kuni 28 g kaaluvaid meteoriitse raua tükikesi kõrvalkraatritest. http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=252 ) 2. GEOLOOGIA Eesti ainsal 50 ha suurusel geoloogilisel kaitsealal (58º24'p.l., 22º40'i.p.) paikneb 9 meteoriidikraatrit: peakraater ja kaheksa kõrvalkraatrit (Joonis 2). Peakraater on tüüpiline plahvatuskraater: kosmilisel kiirusel langenud meteoriit plahvatas kokkupõrkel maaga, lööklaine purustas maapinna kivimid ning tekitas kraatri, mille servades kivimid vallina üles suruti
22 m sügavuse kraatri ja 8 väiksemat 12- 40 m läbimõõduga 1 - 4 m sügavused kraatrid. Kõike kraatreid pole tõenäoliselt veel leitud. Kaali meteoriidi kukkumise umbkaudne aeg - 7500 - 7600 aastat tagasi - on määratud hiigelplahvatuse mõjul õhku paiskunud pinnase ja kivimiosakeste sadestumise järgi ümberkaudsetes järvedes ja soodes. Meteoriidi põhimass plahvatusel pihustus ning seni on leitud vaid 0,5 - 28 kg kaaluvaid meteoriitse raua tükikesi kõrvalkraatrites. . Kaali peakraater. Neugrundi kraater Eesti suurim Neugrundi kraater on läbimõõduga 7 kilomeetrit ja umbes 475 miljonit aastat vana, ning on aegade jooksul mattunud setete alla, kuid jääaja lõpus taas osaliselt paljastunud. Geoloogidel tekkis juba ammu kahtlus, et Läänemere põhjas võib olla suur meteoriidikraater,
8 aastat pärast Mediinasse minekut (630) naasis Muhamed Mekasse ja vallutas selle. Sellest ajast peale tunnustati Muhamedi kui viimast Jumala prohvetit. 4) Meka linn - miks on oluline, Kaaba pühamu: Muhamed sündis Meka linnas, Saudi Araabias u 570 pKr. 8 aastat pärast Mediinasse minekut (630) naasis Muhamed Mekasse ja vallutas selle. Mekas asuv Kaaba pühamu määrati peamiseks usukeskuseks. Kaaba pühamu musta kuubi kujuline pühamu, mille pärimuse järgi ehitas Aabraham, kus asub meteoriitse päritoluga püha must kivi. 5) Muhamedi õpetuse sisu - on ainult üks jumal, Allah, ning inimene peab oma elu elama täielikult alistudes Allahi tahtele. 6) Kaliifid - kes olid. Esimest nelja kaliifi pärast Muhamedi kutsutakse "neljas õiget teed käinud kaliifiks" Abu Bakr: Kui Muhamed aastal 632 suri, tabas islami maailma kriis, kuna kogukonna juht oli kadunud. Uueks usujuhiks sai Muhamedi lemmiknaise isa Abu Bakr üks esimesi, kes pöördus islamiusku. Temast
Kaalijärve kui ebatavalise loodusnähtuse teadusliku mõtestamise algperioodil (1827 a. alates) esitati selle tekke kohta erinevaid arvamusi: - vulkaaniline plahvatuslehter või vee, auru, gaasi ja muda äkiline purskumine; - lubjakivilõhedest tingitud karstilangetus või soolakupli sissevarisemine; - muistne linnus, kus kaevu ülesandeid täitnud looduslikku järve ümbritses inimeste poolt kuhjatud vall - ja lõpuks - meteoriidi langemisarm. Reinwald tõestas Kaali kraatrite meteoriitse tekke 1937. aastal, leides väikekraatritest 2 ja 5 kolmkümmend meteoriitraua kildu. Kaali meteoriit esindab kõige levinumat raudmeteoriidi tüüpi - jämedastruktuurilist oktaedriiti, milles on Fe 91,5% ja Ni 8,3%, lisandina veel koobaltit, germaaniumi ja iriidiumi. Meteoriidi lihvitud lõikepinnal on nähtav tüüpiline Widmanstätteni struktuur ja ta sisaldab raudmeteoriitidele omaseid mineraale nagu sreibersiiti, kamasiiti ja taeniiti.
10. Marsi välisilme, liikumine, pinnamood, atmosfäär. Marsi läbipaistev atmosfäär lubab ära tunda terve hulga Maal tuntud detaile (polaaralade lumeväljad, tumedad "mered" ekvaatori lähedal, atmosfääris aeg-ajalt ilmuvad pilved.) Hõre (õhurõhk Marsi pinnal on 6,1 mb ehk 1/170 maapealsest rõhust) klassikalise koostisega süsihappegaasiatmosfäär katab kiviklibuga kaetud elutuid tasandikke. Mõned mäeahelikud ja kanjonid, neli suurt kustunud vulkaani, hulganisti meteoriitse päritoluga kraatermägesid ja mõned "mered" - tasase pinnaga madalikud. Isegi polaarmütsid näivad olevat vaid õhuke kiht härmatist (veeauru on vähe, kuna vee kerget molekuli ei suuda Marsi maapealsest kolm korda nõrgem gravitatsiooniväli kaua kinni hoida). Vedelat vett Marsil pole, küll on aga avastatud pinnavorme (jõesängid, kaldaastangud), mille teket Maal seostatakse voolava vee olemasoluga. Hapnik kui elu indikaator puudub. Pöörleb Marss samal kombel kui Maa:
atmosfääris aeg-ajalt ilmuvad pilved). Kanalid ja mered muudavad oma heledust ning värvi vastavalt aastaaegade vaheldumisele Marsil ja neid on peetud taimestikuga kaetud aladeks ning isegi mõistusega olendite poolt ehitatud niisutussüsteemideks. Hõre (õhurõhk Marsi pinnal on 6,1 mb ehk 1/170 maapealsest rõhust) klassikalise koostisega süsihappegaasiatmosfäär katab kiviklibuga kaetud elutuid tasandikke. Mõned mäeahelikud ja kanjonid, neli suurt kustunud vulkaani, hulganisti meteoriitse päritoluga kraatermägesid ja mõned "mered" - tasase pinnaga madalikud. Isegi polaarmütsid näivad olevat vaid õhuke kiht härmatist (veeauru on vähe, kuna vee kerget molekuli ei suuda Marsi maapealsest kolm korda nõrgem gravitatsiooniväli kaua kinni hoida). Vedelat vett Marsil pole, küll on aga avastatud pinnavorme (jõesängid, kaldaastangud), mille teket Maal seostatakse voolava vee olemasoluga. Hapnik kui elu indikaator puudub
Orbiit on piklikum; kui vaadata Maa ja Marsi orbiite nii, nagu nad ruumis paiknevad, näeme, et nendevaheline kaugus võib ulatuda 56 miljonist kilomeetrist kuni saja miljoni kilomeetrini. Pöörleb Marss samal kombel kui Maa: pöörlemisperiood erineb Maa omast vaid 3, telje kalle 4 protsenti. Hõre klassikalise koostisega süsihappegaasiatmosfäär katab kiviklibuga kaetud elutuid tasandikke. Mõned mäeahelikud ja kanjonid, neli suurt kustunud vulkaani, hulganisti meteoriitse päritoluga kraatermägesid ja mõned "mered" -- tasase pinnaga madalikud. Isegi polaarmütsid näivad olevat vaid õhuke kiht härmatist ). Vedelat vett M-il pole, küll on aga avastatud pinnavorme, mille teket Maal seostatakse voolava vee olemasoluga. Hapnik kui elu indikaator puudub.Jupiter asub Päikesest 5 korda kaugemal kui Maa ja tema tiirlemisperiood on ligi 12 aastat. Et teised hiidplaneedid liiguvad veelgi aeglasemalt, määrab nende näiva liikumise põhiliselt Maa liikumine
meie planeedil, oli meteoriitraud selleks materjaliks, millest inimene esmakordselt valmistas raudesemeid. Möödus sadu ja tuhandeid aastaid, enne kui inimene õppis maagist rauda tootma. Sellest momendist algas rauasajand, mis kestab ka käesoleval ajal. Teadlaste hulgas on domineeriv seisukoht, et rauda õppis inimkond tundma umbes 5000-6000 aastat tagasi. Nagu juba eespool mainitud, esineb raud ehedalt maa peal peamiselt meteoriitse, "kosmilise" rauana. Maailmas kõige suurem raudmeteoriit, mida vaadeldi langemisel, asub Moskvas (1966. aasta andmed). Meteoriit purunes langemisel 18. oktoobril 1916. a. Boguslavski küla lähedal Kaug-Idas. Kaks kildu, mille leidis spetsiaalne ekspeditsioon, kaaluvad 256 kg. Raudmeteoriidid ei sisalda siiski ainult rauda, vaid ka niklit, koobaltit ja teisi metalle. Vähesel määral leidub rauda maapinnal ka ehedalt. Ehe raud esineb väikeste liistakutena, harvemini suuremate
kes koob kuldtelgedel kangast. Kes näinud, see teab. 6 http://www.ut.ee/BGGM/vaatamis/taevaskoja.html 7 Ilumetsa meteoriidikraatrid Ilumetsa meteoriidikraatrid asuvad Põlva Värska maantee ääres Ilumetsa raudteejaamast veidi lõuna pool. Kaatrid avastati geoloogilise kaardistamise käigus alles 1938. aastal. Kokku on teada 5 kaatrit (Põrgu-, Sügav-, Ingli-, Tondi- ja Kuradihaud) millest kaks on vaieldamatult meteoriitse päritoluga. Suurim neist on 80-meetrise läbimõõduga 12,5 meetri sügavune Põrguhaud, mille kohal varem olla olnud kirik. See vajunud maa alla, kui sellesse sisenenud kolm jumalakartmatut venda. Seejärel saanud Põrguhaud kuradite asupaigaks, kuhu õhtusel ajal naljalt ei julgetud läheneda. Mõned vapramad olevat siiski puude vahelt piiludes põrguliste lõkke kuma näinud. Kuradi nime ei tohtinud aga ei Põrguhaua, ei poolesaja meetrise
2. Mis on "välisplaneet"? 3. Võrrelge Maad ja Marssi (Välisilme, liikumine, pinnaehitus, atmosfäär). V: Marsi uurimine kosmosetehnika abil on aga kaasa toonud pettumuse. Hästi uuritud Marss osutus tunduvalt igavamaks, kui oli unistuste planeet. Hõre (õhurõhk Marsi pinnal on 6,1 mb ehk 1/170 maapealsest rõhust) klassikalise koostisega süsihappegaasiatmosfäär katab kiviklibuga kaetud elutuid tasandikke. Mõned mäeahelikud ja kanjonid, neli suurt kustunud vulkaani, hulganisti meteoriitse päritoluga kraatermägesid ja mõned "mered" -- tasase pinnaga madalikud. Isegi polaarmütsid näivad olevat vaid õhuke kiht härmatist (veeauru on vähe, kuna vee kerget molekuli ei suuda Marsi maapealsest kolm korda nõrgem gravitatsiooniväli kaua kinni hoida). Vedelat vett Marsil pole, küll on aga avastatud pinnavorme (jõesängid, kaldaastangud), mille teket Maal seostatakse voolava vee olemasoluga. Hapnik kui elu
meteoriitraud selleks materjaliks, millest inimene esmakordselt valmistas raudesemeid. Möödus sadu ja tuhandeid aastaid, enne kui inimene õppis maagist rauda tootma. Sellest momendist algas rauasajand, mis kestab ka käesoleval ajal. Teadlaste hulgas on domineeriv seisukoht, et rauda õppis inimkond tundma umbes 50006000 aastat tagasi. Nagu juba eespool mainitud, esineb raud ehedalt maa peal peamiselt meteoriitse, "kosmilise" rauana. Maailmas kõige suurem raudmeteoriit, mida vaadeldi langemisel, asub Moskvas (1966. aasta andmed). Meteoriit purunes langemisel 18. oktoobril 1916. a. Boguslavski küla lähedal KaugIdas. Kaks kildu, mille leidis spetsiaalne ekspeditsioon, kaaluvad 256 kg. Raudmeteoriidid ei sisalda siiski ainult rauda, vaid ka niklit, koobaltit ja teisi metalle. Vähesel määral leidub rauda maapinnal ka ehedalt. Ehe raud esineb väikeste
J. Mis toimub seismiliste lainete levikuga 100 ja 300 km sügavusvahemikus? K. Milliseid järeldusi saab selle alusel teha Maa siseehituse kohta? L. Miks võivad litosfääripangad (laamad) liikuda nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt? M. Mida tõestab P-lainete levik tuuma kohta (sügavus, aine olek)? N. Kes oli Alfred Wegener (1880 1930, töötas lühikest aega 1918.a. ka Tartu Ülikoolis, tõestas 1927 koos I.Reinwaldiga Kaali kraatrite meteoriitse päritolu, uuris ka Kuu kraatrite päritolu)? O. A.Wegeneri tähtsus geoloogina? P. Milliste etappidena on avardunud tedmised Maa siseehituse kohta? Q. Ookeanide keskmäestike mõõtmed? Maavärinatest veel: · Üks ohvriterohkem maavärin oli 1556. a. Ida-Hiinas Shenxi provintsis 830 000 hukkunut. Põhjus enamik asulaid paiknes ebakindlal lössiplatool. · Kõige suuremaid purustusi tekitavad vähem kui 70 km sügavusel toimuvad maavärinad
ämblikukujulised jäljendid. Marsi uurimine Marsi uurimine kosmosetehnika abil on aga kaasa toonud pettumuse. Hästi uuritud Marss osutus tunduvalt igavamaks, kui oli unistuste planeet. Hõre (õhurõhk Marsi pinnal on 6,1 mb ehk 1/170 maapealsest rõhust) klassikalise koostisega süsihappegaasiatmosfäär katab kiviklibuga kaetud elutuid tasandikke. Mõned mäeahelikud ja kanjonid, neli suurt kustunud vulkaani, hulganisti meteoriitse päritoluga kraatermägesid ja mõned "mered" tasase pinnaga madalikud. Isegi polaarmütsid näivad olevat vaid õhuke kiht härmatist (veeauru on vähe, kuna vee kerget molekuli ei suuda Marsi maapealsest kolm korda nõrgem gravitatsiooniväli kaua kinni hoida). Vedelat vett Marsil pole, küll on aga avastatud pinnavorme (jõesängid, kaldaastangud), mille teket Maal seostatakse voolava vee olemasoluga. Hapnik kui elu indikaator puudub (spektraalanalüüsist leitud 0,15% on seletatav
peakraatrist on radiosüsinikumeetodiga dateeritud üle kolme tuhande aasta vanust orgaanilist ainet. Väikekraatritest on dateeritud puusütt, mille vanuseks saadi kuni 2920±240 aastat. Uuringute põhjal võivad kraatrid olla ligikaudu isegi 7500 aastat vanad, kui dateerida kraatrist välja paiskunud pinnast ning kivimiosakesi ümbruskonnasoodes. Meteoriidi põhimass plahvatusel pihustus ning seni on leitud vaid 0,5 kuni 28 g kaaluvaid meteoriitse raua tükikesi kõrvalkraatritest.4 2.3 Geoloogilisi andmeid Eesti ainsal, 50 hektari suurusel geoloogilisel kaitsealal (58° pl., 22°40' ip.) paikneb üheksa meteoriidikraatrit: peakraater ja kaheksa kõrvalkraatrit. Peakraatri põhjas asetseb Kaali järvik, mille läbimõõt olenevalt vee hulgast on 30-60 meetrit ja sügavus 1-6 meetrit. Järvik toitub põhjaveest ja sademetest. Veekogu põhja katvate setete paksus on ligi 6 meetrit ja nende vanus ligikaudu 4000 aastat
Teostatud ekspeditsioonide peaeesmärk on olnud leida elu märke Marsil. Neljakümne aasta jooksul tehtud uuring-retketest on kahjuks ainult mõned õnnestunud. (Noorkõiv, E) Hästi uuritud Marss osutus märgatavalt igavamaks, kui oli alguses olnud. Õhurõhk Marsi pinnal on 6,1 millibaari ehk 1/170 maapealsest rõhust, süsihappegaasiatmosfäär katab kiviklibuga kaetud elutuid tasandikke. Mõned üksikud mäeahelikud ja kanjonid, neli suurt kuid kustunud vulkaani, palju meteoriitse päritoluga kraatermägesid ja mõned tasase pinnaga madalikud. Veeauru on vähe, kuna vee kerge molekul ei püsi Marsil nõrga gravitatsiooni tõttu. Vedelat vett ei ole leitut Marsil, küll on aga avastatud jõesänge ja kaldaastanguid, mille teket Maal seostatakse voolava vee olemasoluga. Hapniku seal pole: spektraalanalüüsist leitud 0,15% hapnikku on süsihappegaasi lagunemise kosmilise kiire toimel tekkinud. Ka bioloogilisi teste teinud kosmoseaparaadid andsid negatiivse tulemuse
On olukordi, kus asjad ei saa jätkuda vanaviisi ja kus täiesti head lahendust polegi: valida tuleb kahe võimaluse vahel, millest mõlemal omad miinused. 24 Kaali meteoriit Kaali kraater on meteoriidi langemisest ja sellele järgnenud plahvatusest tekkinud kraater Saaremaal Kaalis (Kuressaarest 20 km kirdes). 1927. aastal uuris Ivan Reinwald, kas Kaalis leidub kipsi. Arvamuse kraatrite meteoriitse päritolu kohta avaldas 1928. aastal. Aastal 1935 leidis ta esimesed meteoriidikillud, ta kasutas selleks magneteid. Üks suuremaid metalli tükke mille Reinwald leidis kaalus vaid 28 grammi. Kaali kraatri vanust on korduvalt dateeritud ja saadud erinevaid tulemusi. Üks viimaseid dateeringuid, mis lähtub iriidiumi sisaldusest ümbritsevate rabade turbas, annab kraatri vanuseks ligikaudu 2400...2800 aastat. Varem on kraatri vanuseks pakutud 3500 ja isegi 7500 aastat
Kalme sees kirstud (väikesed), kus põletusmatused. Leidub ka Oja- ja Kuramaal kas tegu kolonistide haudadega? Keraamika viitab pigem kohalikule päritolule. LOHUKIVID ehk väikeselohulised kultuskivid Eestis +1750. Need on levinud kivikirstkalmete läheduses, kuid pole täpses seoses. Teooria: a) rahvaloendus (surma või sünni puhul), b) varaste põllumeeste austusavaldus päikesepaistelisele päevale. Enamikul kividel 1-10 lohku, ainult Assaku Nõiakivil 400+. 3. RAUAAEG 2. at meteoriitse raua hind suhtes 1:5 kulla vastu (hõbe 1:8). Maapinnas leiduvat rauda on raske kätte saada lihtsam oli kasutada soorauamaaki. I rauasulatajad olid hetiidid (u 1500 eKr), kuid nad hoidsid oma avastust saladuses. U 1200 eKr hakkab rauasulatamisoskus levima (Küpros>Kreeta>Kreeka>jne) ning jõuab 10. saj eKr Euroopasse. · Rauasulatusahjud (+1500°C) nende kasutamine lööb Euroopa endise kultuuripildi segamini, esile tõusevad rauakultuurid.
telje kalle 4 %; läbipaistev atmosfäär Sarnased detailid (polaaralade lumeväljad, tumedad „mered“ ekvaatori lähedal, atmosfääris aeg-ajalt ilmuvad pilved); pinnavormid (jõesängid, kaldaastangud) Marsi orbiit on Maa omast piklikum Erinevused: Atmosfäär hõre, rohkem süsihappegaasi. Pind kaetud kiviklibuga, elutud tasandikud. Mõned mäeahelikud ja kanjonid, neli suurt kustunud vulkaai, hulganisti meteoriitse päritoluga kraatermägesid ja mõned „mered“ – tasase pinnaga madalikud. Polaarmütsid – õhuke kiht härmatist. Hapnik puudub. 15. Mida on teada elust Marsil? Hapnik kui elu indikaator puudub. Bioloogilised testid on andnud negatiivsed tulemused. 16. Kuidas liiguvad Marsi kaaslased? * Phobos tiirleb u 6000 km kõrgusel planeedi pinnast ja teeb ühe Marsi-ööpäeva jooksul kolm tiiru ümber planeedi, Marsi taevas liigub ta läänest itta, vastupidiselt Päikesele
karbonaatse aluspõhjaga ja õhukese pinnakattega aladel (sügavaim Lünersee 102 m, Alpides). 6) Vulkaanilised kustunud vulkaanide koonustes (Saksamaa maarijärved). 7) Termokarstilised maapinna pideva külmumise ja sulamise tõttu moodustunud lohkudes. 8) Lammilise tekkega suurte tasandikujõgede orgudes, kunagised jõgede osad. 9) Meteoriitse tekkega - kujunenud meteoriidikraatrisse (maailmas vaid kolm) 10.Järvetüübid, troofsus. Toituvad sula-, voolu-, valg- ja põhjaveest ning sademetest Troofsus e. toitelisus väljendab veekogu aineringe tüüpi ja intensiivsust määravate ühendite sisaldust vees ja nende põhjasettes akumuleerimise intensiivsust, primaarproduktsiooni ja lagunemisprotsesside intensiivsust. Peamised tüübid Eestis: Oligotroofsed e
5) Karstilised karstinõgudesse kujunenud järved on olulised peamiselt karbonaatse aluspõhjaga ja õhukese pinnakattega aladel (sügavaim Lünersee 102 m, Alpides). 6) Vulkaanilised kustunud vulkaanide koonustes. 7) Termokarstilised maapinna pideva külmumise ja sulamise tõttu moodustunud lohkudes. 8) Lammilise tekkega suurte tasandikujõgede orgudes, kunagised jõgede osad. 9) Meteoriitse tekkega - kujunenud meteoriidikraatrisse. 6. Jõgede toitumise iseärasused. Toituvad sula-, voolu-, valg- ja põhjaveest ning sademetest. Tüüp Mis toimub Näide Valdavalt lume sulamisveest toituvad tasandike 8-10 kuud lumevangis ja väike äravool, 2-4 kuud kõrge Mackenzie, Indigirka
nähtav(Kaali). Kõige tuntum ongi Kaali meteoriidikraater. Teadusliku mõtestamise algus oli 1827. a. Teooriaid: vulkaani plahvatuslehter või vee, auru, gaasi, muda äkiline purskumine; lubjakivilõhedest tingitud karstilangatus või soolakupli sissevarisemine; muistne linnus , kus kaevu ülesandeid täitnud looduslikku järve ümbristes inimeste poolt kuhjatud vall. Esimesena pidas meteoriitset päritolu tõenäoliseks Julius Kalkun-Kaljuvee 1922. Aastal. Ivar Reinwald tõestas kraatrite meteoriitse tekke 1937. Aastal. Seda kraatrit on uurinud paljud: Alfred Wegener, Ago Aaloe, vello Lõugas, Tanel Moora, Anto Raukas, Siim Veski. Kärdla kraater Hiiumaal. Vanus umbes 455 miljonit aastat. See avastati alles 70-80-ndatel. On näha, et kraater on tunginud kristaslsesse aluskorda. Kraatritele on üsna tüüpiline ka keskel olev tilk, tila. Tema läbimõõt on umbes 3 km. Kõige uuem meteoriidikraater, mis on avastatud on Neugrundi meteoriidikraarter. See on
annaabi.ee 
