Kõik alustele iseloomulikud omadused, nagu sööbiv toime, võime muuta indikaatorite värvust ning libedus on tingitud nende lahuses esinevatest hüdroksiidioonidest. Leelised on vees lahustuvad söövitava toimega tugevad alused, mis muudavad indikaatorite värvust. Naatriumhüdroksiid (NaOH) on tugev leelis. Ta on valge tahke aine, mis lahustub väga hästi vees, eraldades seejuures palju soojust. Samuti seob ta õhu käes seismisel õhuniiskust. Aluselisteks oksiidideks nimetatakse metallioksiide, mis vastavad mingile alusele (metalli oksüdatsiooniaste on sama). Ba(OH)2 -> BaO . Osa metallioksiide reageerib veega, osa mitte. Reageerivad aktiivsete metallide oksiidid. Hüdroksiidid jagunevad kuumutamisel aluseks ja veeks. Lagunemisreaktsioonis jaguneb aine kaheks või enamaks aineks, kulgevad enamasti aine kuumutamisel. Kaasneb energia neeldumine. Hüdroksiid (v.a. leelised) -> oksiid + vesi. Cu(OH) 2 -> CuO + H2O. Ühinemisreaktsioonis liituvad omavahel 2 või enam ainet,
Metallioksiid ja mittemetallioksiid Leia järgmisest loetelust metallioksiidid ja mittemetallioksiidid: CaO, SiO2, Na2O, Cr2O3, N2O3, B2O3, CrO3, Fe2O3, BaO, MnO2, CO, Cl2O7, Al2O3, CuO, H2O. Oksiidide liigitamine · Oksiidid liigitatakse nende keelimiste omaduste alusel. · Enamik oksiide on kas aluselised või happelised. · TV lk 17 E (1) Aluselised oksiidid ...on aluseliste omadustega, nad reageerivad hapetega. Enamus metallioksiide on aluseliste omadustega. Aktiivsete metallide (I ja IIA rühm) oksiidid on tugevalt aluselised. Vähemaktiivsete metallide oksiidid on nõrgalt aluselised. Aluseliste oksiidide reageerimine veega · Veega reageerivad ainult tugevalt aluselised oksiidid. Nad reageerivad väga aktiivselt. Tekib hüdroksiid ehk alus. · Enamik metallioksiide on nõrgalt aluselised ja veega ei reageeri. · TV lk 18 F (esimesed 4) Happelised oksiidid ..
polaarne side. Mittemetallioksiidid on reeglina happelised ning neis esineb kovalentne polaarne side. Oksiidid tekivad kahe lihtaine vahelise redoksreaktsiooni käigus, milles hapnik käitub oksüdeerijana. Oksiide on mõningatel juhtudel võimalik saada ka metalli reageerimisel veega, nad tekivad ka paljude ebapüsivate ainete lagunemisel. Metallioksiidid on erineva värvusega tahked kristalsed ained. Üks tähtsamaid metallioksiide argielus on kaltsiumoksiid CaO ehk kustutamata lubi. Seda saadakse tööstuses lubjakivi lagundamisel kõrgel temperatuuril. Argielus puutume kokku veel mitmete teiste metallioksiididega. Laialt kasutatav metall alumiinium kattub õhuhapnikuga reageerimisel õhukese oksiidikihiga. See kiht on nii tihe, et kaitseb , metalli edasise oksüdeerumise eest. Seepärast on alumiinium tavatingimustes õhu ja vee suhtes hea vastupidavusega.Ka raua pinnal tekkiv rooste koosneb põhiliselt oksiidist
OKSIID koosneb kahest elemendist, millest üks on hapnik (o.-a. II) ehk siis Lihtaine + hapnik = oksiid Aluseline oksiid on aluseliste omadustega, reageerib hapetega (enamus metallioksiide on aluselised. Aktiivse metalli oksiid + vesi = hüdroksiid ehk leelis ehk tugev alus) Happeline oksiid - on happeliste omadustega, reageerib alustega (enamus mittemetallioksiide on happelised) Enamik happelisi oksiide + vesi = vastav hape HAPE aine, mis annab vesilahusesse vesinikioone (happeid liigitatakse 1. hapnikusisalduse järgi (hapnikhapped ja hapnikuta happed), 2. prootonite arvu järgi, 3. tugevuse järgi (nõrgad ja tugevad). Hapnikhape saadakse: happeline oksiid + vesi
Kaltsiumkarbonaat on tundlik hapete suhtes, seepärast happevihmad kahjustavad pikkamööda paekivist kui ka marmorist ehitisi ja skulptuure. Lubjakivi on tööstuses tähtis, sest sellest valmistatakse mitmesuguseid tarbe- ja dekoratiivesemeid(nt küünlajalad vaasid jms)ja seda kasutatakse ka mitmesuguste ehitusmaterialide koostisena(lubimört,krohv).Lubjakivi on lähtaineks lubja tootmisel. CaO ehk kaltsiumoksiid on kustutamata(e.põletatud) lubi. See on üks tähtsamaid metallioksiide argielus. Seda saadakse tööstuses lubjakivi lagundamisel kõrgel temperatuuril. Ca(OH)2 ehk kaltsiumhüdroksiid on kustutatud lubi. Kustutatud lubi leiab laialdaselt kasutust ehitusmaterjalide koostises. Segatult vee ja liivaga moodustab ta lubimördi, mida kasutatakse ehitustöödel sideainena ning krohvimistöödel. Kokkuvõtteks, kõigepealt toimub lubja põletamine, siis kustutamine. Leelis (NH4OH) on 10 % ammoniaagi (NH3) vesilahus,väga tugevalõhnaline. Kasutatakse
Nt.Ca(OH)2+2HMnO4->Ca(MnO4)2+2H2O.2)Raskl
.alused lagunevad kuumutamisel,saadusteks on oksiid ja vesi nt.Cu(OH)
t'
2- ->CuO+H2O.Indik.-värvained,millel on erinevates keskkondades eri
nev värvus.Aluste indik.on lakmus-sinine,metü-oranz,fflillakasp.,univers
aalindik-rohekas.pH näitab vesinikioonide konsentratsiooni lahuses.Hap
peline keskkond pH<7,H+>OH-(H3PO4).Aluseline pH>7,H+
Oksiidid on keemilised ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik ning teine mingi muu aine. Oksiidi molekulis puudub hapnikuaatomite vahel keemiline side. On olemas metallioksiidid ja mittemetallioksiidid. Kaltsiumoksiid Üks tähtsamaid metallioksiide argielus on kaltsiumoksiid (CaO) ehk kustutamata lubi. Seda saadakse tööstuses lubjakivi lagundamisel kõrgel temperatuuril. Selle oksiidi sulamistemperatuur on 2572 C° ja keemistemperatuur 2850 C°. Kaltsiumoksiid on valge, hallikasvalge, kahvatukollane või kahvatuhall aine. Ta on kristalne. Normaaltingimustel on ta tahke. Molaarmass on 56,08 g/mol. Lahustub hästi vees ja on lõhnatu. Kaltsiumoksiid on sööbiv. Ta võib ärritada nahka ja tekitada sügavaid haavandeid
· PbO2 Cl2O7 · Cr2O3 P2O3 · PbO P4O10 Kontrolli oksiidide nimetused: Kaltsiumoksiid Difosforpentaoksiid Alumiiniumoksiid Dilämmastikoksiid Vask(II)oksiid Süsinik(mono)oksiid Vask(I)oksiid Seleentrioksiid Raud(III)oksiid Vääveldioksiid Kaaliumoksiid Vääveltrioksiid Plii(IV)oksiid Dikloorheptaoksiid Kroom(III)oksiid Difosfortrioksiid Plii(II)oksiid Tetrafosfordekaoksiid Oksiidide valemite koostamine: · Metallioksiide valemi saamiseks kirjutatakse sümbolite kohale oksüdatsiooniastmed ning +ja- laengute võrdsustamiseks kasutatakse indekseid. +III -II +IV -II Alumiiniumoksiid Al2 O 3, plii(IV)oksiid PbO2 · Mittemetallioksiidide valemi kirjutamisel elemendi nimetuse ees olevat eesliide kirjutatakse selle sümboli taha indeksina Lämmastikdioksiid NO2 Koosta oksiidi valemid: Tseesiumoksiid vääveldioksiid Plii(II)oksiid seleentrioksiid
säilida. Klaasikunst Klaasikunst on tarbekunstiala. Klaasist tehakse vaase, jooginõusid, kroonlühtreid, peegleid ja muud sarnast. Töötlemismenetlused jaotuvad kuumtöötluseks (vedela klaasi puhumine, valamine ja pressimine) ja külmtöötluseks (lihvimine, mustri graveerimine, happega söövitamine ja maalimine). Klaasi ilu seisneb läbipaistvuses, säras ja värvitoonides. Eri värvused saavutatakse sulaklaasile metallioksiide lisades. Tehakse ka kahekihilist ehk kahelisklaasi, valget piimaklaasi ja paksu kristallklaasi, mille sära tugevdatakse lõigetega. Keraamika Keraamika (kreeka keramos 'savi') on üldtermin, millega tähistatakse põletatud savitooteid ja portselani. Keraamika on põletamisel põhinev savitöötehnika ja savikunst ning põletatud savist esemed. Savi vormitakse, seejärel põletatakse madal- või kõrgkuumusel. Nahakunst
Tsinkoksiid ............................ naatriumoksiid .............................alumiiniumoksiid ....................... Vask(II)oksiid .......................... baariumoksiid ..........................dikloorheptaoksiid ....................... Oksiidide liigitamine 1. Aluselised oksiidid on oksiidid, mis reageerivad hapetega. Nende hulka kuulub enamik metallioksiide. Aluselised oksiidid omakorda jaotatakse 1) tugevalt aluselised aktiivsete metallide ( IA, IIA ) oksiidid ja 2) nõrgalt aluselised vähemaktiivsete metallide oksiidid. Kõikidele aluselistele oksiididele vastab kindel alus. Näit Na 2O NaOH; CaO Ca(OH)2. 2. Happelised oksiidid on oksiidid, mis reageerivad alustega. Nende hulka kuulub enamik mittemetallioksiide. Igale happelisele oksiidile vastab kindel hape. Näit.
3. Nimeta kolm oksiidi, mis põhjustavad happevihma. SO2;SO3;NO2 4. Millised happed esinevad happevihmas? H2SO3; H2SO4 ; HNO3+HNO2 5. Nimeta tööstuslikud heitained. Lisaks kütuste põletamisele tekivad tehnoloogilistes protsessides sõltuvalt toorainest, tehnoloogiast jm. Teguritest väga erineva iseloomuga heitaineid, mis satuvad õhku, pinnasesse ja vette. Õhku satub metallurgiatehasest SO2, tsemendi tootmisel metallioksiide, karbonaate, SiO2, kütuste töötlemisest tahma ning mitmesuguseidgaasilisi ja tahkeid süsivesinikke. 6. Milliseid ohtlikke aineid tekivad transpordivahenditest? 1) Sõltuvalt läbitud kilomeetritest tarbib auto kütuse põletamiseks palju õhuhapnikku. 2)üheks mürgisemaks komponendiks on CO, mille sisaldus heitgaasis kasvab kiirendusel ja pidurdamisel. 3)etüülitud bensiinist satuvad õhku mürgised pliiühendid
Mittemetallioksiidid on reeglina happelised ning neis esineb kovalentne polaarne side. Oksiidid tekivad kahe lihtaine vahelise redoksreaktsiooni käigus, milles hapnik käitub oksüdeerijana. Oksiide on mõningatel juhtudel võimalik saada ka metalli reageerimisel veega, nad tekivad ka paljude ebapüsivate ainete lagunemisel. Metallioksiidid on erineva värvusega tahked kristalsed ained. Üks tähtsamaid metallioksiide argielus on kaltsiumoksiid CaO ehk kustutamata lubi. Seda saadakse tööstuses lubjakivi lagundamisel kõrgel temperatuuril. Argielus puutume kokku veel mitmete teiste metallioksiididega. Laialt kasutatav metall alumiinium kattub õhuhapnikuga reageerimisel õhukese oksiidikihiga. See kiht on nii tihe, et kaitseb , metalli edasise oksüdeerumise eest. Seepärast on alumiinium tavatingimustes õhu ja vee suhtes hea vastupidavusega.Ka raua pinnal tekkiv rooste koosneb põhiliselt oksiidist.
Liigitus 1) Aluselised oksiidid: oksiidid, mis reageeriva Aatomite arvu järgi: Vees lahustuvuse järgi: 1) Vesiniksoolad: sisaldavad happeaniooni koostises vesinikku hapetega, moodustades soola ja vee. Enamik 1) Üheprootonilised happed (HCl, HNO3) 1) Vees lahustuvad alused ehk (NaHSO4). metallioksiide (CaO, Na2O, FeO jt.). 2) Mitmeprootonilised happed (H2SO4, leelised (tugevad alused)- aktiivsete 2) Kristallhüdraadid: sisaldavad tahkes olekus kristallvett 2) Happelised oksiidid: oksiidid, mis H3PO4) metallide alused, näiteks NaOH, (CuSO4 · 5H2O) reageerivad alustega moodustades soola ja vee. Hapniku sisalduse järgi: KOH, Ba(OH) 2, Ca(OH) 2
2. Oksiidid ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik V -II N2 O5 a) Saamine: 1) Lihtaine põlemisel (2H2 + O2 2H2O) 2) Liitaine põlemisel (CH4 + O2 CO2 + H2O) 3) Liitainete lagunemine (CaCO3 CaO + CO2) b) Aluselised oksiidid (AlOks) oksiidid, mis reageerivad hapetega, moodustades soola ja vee. Siia kuuluvad enamus metallioksiide (CaO, Na2O, FeO). Keemilised omadused: 1) AlOks + HapOks Sool 2) AlOks + hape Sool + H2O 3) AlOks + Vesi Leelis (IA ja IIA rühma metallide oksiidid) c) Happelised oksiidid (HapOks) oksiidid, mis reageerivad alustega, moodustades soola ja vee. Siia kuuluvad enamus mittemetallioksiide (CO2, SO3, SO2). Keemilised omadused: 1) HapOks + AlOks Sool 2) HapOks + Alus Sool + H2O
b. Liitained- koosnevad mitme elemendi aatomitest: 1. Oksiidid- on ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (oksüdatsiooniaste -II). Oksiid on hapnik (o.-a. II) ja mingi teise keemilise elemendi ühend. a. Aluselised oksiidid oksiidid, mis reageerivad hapetega, moodustades soola ja vee. Aluseliste oksiidide hulka kuulub enamik metallioksiide (nt. CaO, Na 2O, FeO jt.). b. Happelised oksiidid oksiidid, mis reageerivad alustega, moodustades soola ja vee. Happeliste oksiidide hulka kuulub enamik mittemetallioksiid (nt. CO 2, SO2, SO3) c. Amfoteersed oksiidid oksiidid, mis võivad reageerida nii hapete kui ka alustega
Kõige kallim on kristallklaas. Plii sisaldus märgitakse pakendile. Puudused: *tegiale on plii mürgine, päikese käes võib kristall 15-20 aasta pärast puruneda, väike mehaaniline vastupidavus, plii jäägid reostavad keskkonda. kristalli hind sõltub: plii sisaldusest, kaunistus viisist. Tehakse plii vaba kristalli, lisatakse palju ohutumat baariumoksiidi. On tuhmim ja ei sära nii palju. Kuumuskindel klaasil on peal vastavad märgistused. Värvilisele klaasile lisatakse erinevaid metallioksiide. Sinise klaas saamiseks lisatakse koobaltiühendeid. Võib ka lisada veel sulfiide. Tulemuseks on pastellsed toonid. Klaasi valmistamine: klaasi saadakse varem ette valmistatud sulami keetmisel kõrge temperatuuril vannahjudes. Keetmise tulemusel saadakse vedel klaasimass. *puhumine(kõige levinum) *ilma vormita või vormiga *vabal puhumisel saadakse tooted erineva suuruse ja kujuga.(tootlikus on väike) *pressimine- kasutatakse kahest poolest koosnevat vormi, mille sisse pannakse sulam
hepta 8-okta 9-nona 10- deka Happelised oksiidid (mittemetallioksiid)- SO2-vääveldioksiid CO2- süsinikdioksiid Aluselised oksiidid (enamasti metalloksiidid) Tugevalt aluselised (IA;Ca, Sr, Ba, Ra) Reageeriva veega ja tekib vastav alus - K2O-kaaliumoksiid Nõrgalt aluselised (enamik ülejäänud metallidega) Veega ei reageeri, vastavad alused lagunevad kuumutamisel oksiidideks – Fe(OH)3=Fe2+H2O Amfoteersed oksiidid (osa metallioksiide) – ZnO-tsinkoksiid ja Al2O3- alumiiniumoksiid Ei reageeri veega, vaid hapete ja alustega Inertsed ehk neutraalsed oksiidid (osa mittemetallioksiide) NO-lämmastikoksiid CO-süsinikoksiid-vingugaas N2O-dilämmastikoksiid- naerugaas Ei reageeri veega, hapetega ega alustega HAPE- aine, mis annab lahusesse vesinikioone Vesinik+happeanioon – H+Cl-vesinikkloriidhape Hapnikuta happed(HCl, HCr, H2S) ja hapnikhapped(HNO3, H2CO3, H2SO4)
·aluselised oksiidid-tavaliselt metallioksiidid nt. Al2O3 alumiiniumoksiid Alumiiniumhüdroksiid= 2Al+3(OH-)3=Al2O3+3H2O Tugevalt aluselised: aluselised (IA, IIA, Ca, Sr, Ba, Fe) reageerivad veega. Aluseline oksiid+vesi=alus CaO+H2O=Ca(OH)2 Ühinemisreaktsioon Nõrgalt aluselised: aluselised (enamik ülejäänud metalliga algavaid oksiide) lagunevad kuumutamisel alus alus=t·metallioksiid+vesi nt. 2Fe(OH)3=Fe2O3+3H2O Lagunemisreaktsioon ·amfoteersed oksiidid-osa metallioksiide. Ei reageeri veega! nt. ZnO tsink(II)oksiid ·Inertsed ehk neutraalsed oksiidid-osa mittemetallidest. Ei reageeri vee, hapete ega aluste lahustega. nt. N2O dilämmastikoksiid NO lämmastikoksiid CO süsinikoksiid (vingugaas) *Happed: vesinik happeanioon aine, mis annab lahusesse vesinikioone. TABEL! ·Hapnikuta hape: Hcl(maohape), H2S(divesiniksulfiidhape) ·Hapnikhapped: HNO3(lämmastikhape), H2SO4(väävelhape) ·Üheprootonilised happed: Hcl, HNO3
3. Kas aine (sool) hüdrolüüsub? Nõrgast alusest ja tugevast happest Tugevast alusest ja nõrgast happest tekkinud soolad Näit: CuCl2 tekkinud soolad Näit: K2CO3 Juhul, kui aine vees ei lahustu, ei saa ta eriliselt mõjutada ka vee keskkonda, mis jääb neutraalseks (vt. lahustuvuse tabelist) Siinkohal tooks ära veel mõned vees lahustumatud oksiidid: SiO2 (kvartsliiv), CO, NO, enamus metallioksiide (v.a. I-ja II-A r), mille vastastiktoime veega jätab viimase keskkonna neutraalseks. ? 8.1.Milline lahuse keskkond saadakse järgmiste ainete lahustumisel vees või reageerimisel veega? Vt. ka lahustuvustabelit! LiOH, SO2, CO, HBr, SiO2, CO2, BaO, FeSO4, Na2S, AgCl, P2O5, KOH, Sr(OH)2, NO, CaSO4, Cu(OH)2, SO3 KONTROLLTÖÖ: ELEKTROLÜÜDID
Väga halvasti lahustub,ka magneesiumhüdroksiid, mis vaevalt värvib fenoolftaleiini , kuid talle on iseloomulikud ainult aluselised omadused ja amfoteerne ta pole, st.reageerib..................................... ,ei reageeri......................... kõikidel metallidel on aatomi väliskihis..............elektroni ja oksüdatsiooniaste ühendites on ..........., Leelismetallid ja leelismuldmetallid on tüüpilised metallid. Muldadeks kutsuti vanasti metallioksiide kuna vastavad oksiidid reageerivad veega , andes leeliseid - juurduski selline naljakas nimi. Be ja Mg ei kuulu leelismuldmetallide hulka. KEEMILISED OMADUSED Tüüpilised aktiivsed metallid : kuumutamisel reageerivad pea-aegu kõikide mittemetallidega ( va VIIIa rühm) Ca + Cl2= Ca Cl2 Ca - 2e- = Ca2+ & Cl + 1e- = Cl- kaltsiumkloriid Hapnikuga reageerivad tavapäraselt, tekivad oksiidid. Peroksiidid põlemisel ei teki , kuid raskematel
(kakskümmendtahukalisel) 12 boori aatomi klastril. 21. Iseloomustage üldiselt booriühendeid. B olulisemad ühendid (H 3BO3, B2O3, karbiid, nitriid, halogeniidid, boraanid, boorhüdriidid): nende kasutamine ja kirjutage nende tasakaalustatud tekkereaktsioonid. · Boorhape H3BO3 või B(OH)3 on valge tahke aine. Mürgine, kasutatakse antiseptiku ja pestitsiidina. Võib käituda Lewis'i happena. Lähteaineks booroksiidi B2O3 saamisel. · Booroksiidi kasutatakse räbustina (lahustab metallioksiide) spetsiaalse klaasi valmistamisel. · Boorkarbiid - B12C3, 12B + 3C=B12C3 · Boornitriid B + N = BN (tuleb kuumutada) · Halogeniidid tähtsaim on BF3, B2O3 + 3CaF2 + 3H2SO4 = 2BF3 + 3CaSO4 + 3H2O BCl3, B2O3 + 3C + 3Cl2 = 2BCl3 + 3CO · Boraanid - boori hüdriidid vesinikuga, B2H6 kõrgel temperatuuril lagunevad, plahvatusohtlikud, pehmemal kuumutamisel moodustuvad kõrgemad buraanid nt B10H14 tekivad nt 3NaBH4 + 4BF3 + 3NaBF4 + 2B2H6
• Täidetava vuugi liikumisvõime • Ilmastikukindlus • Käitumine ekstreemsetes tingimustes( veetorud, kuumad kohad jne) • Kulumiskindlus • Vastupidavus keemilistele ainetele Klaas Kuumutatud sulamistemperatuurini ja siis lastud jahtuda, amorfne aine. Klaasi moodustajad on oksiidid mis kristalliseerudes ei jahtu vaid moodustavad klaasi. Kvartsliiv+ kaltseeritud sooda ja lubjakivi. Et parandada koostist, siis lisatakse sageli ka metallioksiide. • Lehtklaasi meetod- sulaklaas pannakse valtside vahele ja pärast jahtumist saab seda lõigata lehteeks, kuid siiski esineb pinnal lainetusi. • Valuklaasi meetodil -valmistatakse toorklaasi, armeeritud klaasi ja dekoratiivklaasi. • Float klaasi meetod- selle abil suunatakse sulaklaas läbi vee ja siis sseejärel põletatakse, mis omakorda kaotab ära kumerused klaasil. • Puhutud klaasi meetod- puhutakse dekoratiivseid klaase.
Kõik alustele iseloomulikud omadused, nagu sööbiv toime, võime muuta indikaatorite värvust ning libedus on tingitud nende lahuses esinevatest hüdroksiidioonidest. Leelised on vees lahustuvad söövitava toimega tugevad alused, mis muudavad indikaatorite värvust. Naatriumhüdroksiid (NaOH) on tugev leelis. Ta on valge tahke aine, mis lahustub väga hästi vees, eraldades seejuures palju soojust. Samuti seob ta õhu käes seismisel õhuniiskust. Aluselisteks oksiidideks nimetatakse metallioksiide, mis vastavad mingile alusele (metalli oksüdatsiooniaste on sama). Ba(OH)2 -> BaO . Osa metallioksiide reageerib veega, osa mitte. Reageerivad aktiivsete metallide oksiidid. Hüdroksiidid jagunevad kuumutamisel aluseks ja veeks. Lagunemisreaktsioonis jaguneb aine kaheks või enamaks aineks, kulgevad enamasti aine kuumutamisel. Kaasneb energia neeldumine. Hüdroksiid (v.a. leelised) -> oksiid + vesi. Cu(OH)2 -> CuO + H2O. Ühinemisreaktsioonis liituvad omavahel 2 või enam
Termiliselt põletatakse enamasti lakivärvi-, keemia- ja elektroonikatööstuses tekkinud gaase umbes 650-850 °C või 1200-1400 °C juures, kusjuures, tekkinud soojust saab ära kasutada, heitgaase saab täiendavalt puhastada. Katalüütiliselt põletatakse gaase, mis ei sisalda katalüsaatorimürke (elavhõbe, seatina, tina, tsink jt), katalüsaatorina kasutatakse plaatinametalle või metallioksiide. See toimub 350-650 °C juures nähtava leegita ning otse katalüsaatori pinnal. 11 7. Gaaside puhastamine väävel- ja lämmastikoksiididest Väävel - satub keskkonda suures osas fossiilsete kütuste põletamisest - Eestis on peamiseks saasteallikaks olnud soojuselektrijaamad (põlevkivi)
asendusreaktsioon lihtaine aatomid asendavad liitaine koostisse kuuluvaid aatomeid (metall + hape, metall + sool, metall + vesi). Mg + H2SO4 = MgSO4 + H2 vahetusreaktsioon kahe liitaine "esimesed pooled vahetavad kohad" . NaCl + AgNO3 = AgCl¯ + NaNO3 5.4 Oksiidide keemilised omadused. 5.4.5 Aluselised oksiidid. Aluselised oksiidid on oksiidid, mis reageerivad hapetega, moodustades soola ja vee. Aluseliste oksiidide hulka kuulub enamus metallioksiide. Reageerimine hapetega - vahetusreaktsioon. Tekivad sool ja vesi. CuO + H2SO4 = CuSO4 + H2O Reageerimine veega ühinemisreaktsioon. Veega reageerivad ainult aktiivsete metallide oksiidid (IA ja IIA); tekib leelis. CaO + H2O = Ca(OH)2 Reageerimine happeliste oksiididega ühinemisreaktsioon. Tekib happelisele oksiidile vastava happe sool. CaO + CO2 = CaCO3 5.4.6 Happelised oksiidid.
24. Oksiidid. Oksiidid on keemilised ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik, ning mille molekulis hapnikuaatomite vahel puudub keemiline side. •Keemiliste omaduste alusel saab oksiide liigitada aluselisteks, happelisteks ja amfoteerseteks. Lisaks on mõned oksiidid, millele happelisust ega aluselisust üldse ei avaldu – need on neutraalsed oksiidid. Aluselised oksiidid on oksiidid, mis reageerivad hapetega, moodustades soola ja vee. Nende hulka kuulub enamik metallioksiide, nt. kaltsiumoksiid, naatriumoksiid, raud(II)oksiid. Neis esineb kas iooniline voi kovalentne polaarne side. Aktiivsete metallide (leelis- ja leelismuldmetallide) oksiidid on tugevalt aluselised. (nt, KOH, NaOH jt). Vähemaktiivsete metallide oksiidid on nõrgalt aluselised (nt. CrO, FeO, NiO jt). Nõrgalt aluselistele oksiididele vastavad hüdroksi did vees praktiliselt ei lahustu Happeline oksiid on oksiid, mis reageerib kas: – alusega, moodustades soola ja vee, – veega,
Masstakisti (süsiniktakisti) – takistava materjalina kasutatakse süsinikku. Süsiniku terad on segatud sideainega, mis juhtivuselt on dielektrik (kvartsliiv). Mida väiksem süsiniku kontsentratsioon seda suurem on takistus. Kiht- ehk kiletakistid – neil on isoleermaterjalist silindriline või risttahuka kujuline südamik, mis on kaetud õhukese takistusmaterjali kihiga. Takistusmaterjalina kasutatakse metalli (nikkel), metallisulameid (nikkel+kroom), metallioksiide (tinaoksiid), grafiiti ja metallkeraamikat (kermet). Takistuskile on kantud spiraalselt isoleermaterjalile. Traattakistid – silindriline isoleermaterjalist südamik, millele on keritud takistustraat (konstantaan, nikroom), mis omakorda kaetakse glasuuriga. Glasuur tagab kuumakindluse. Traattakistid on madala takistusega ja täpsed. Neid kasutatakse kohtades, kus võimsused küündivad üle 2 W. Tingmärk vasak-Euroopa Parem- Ameerika 24. Muuttakisti, liigitamine kasutamine, tingmärk
21. Iseloomustage üldiselt booriühendeid. B olulisemad ühendid (H 3BO3, B2O3, karbiid, nitriid, halogeniidid, boraanid, boorhüdriidid): nende kasutamine ja kirjutage nende tasakaalustatud tekkereaktsioonid. Boorhape H3BO3 või B(OH)3 on valge tahke aine. Mürgine, kasutatakse antiseptiku ja pestitsiidina. Võib käituda Lewis'i happena. Lähteaineks booroksiidi B2O3 saamisel. B+3HNO3H3BO3+3NO2 või äkki HBO2+H2OH3BO3 Booroksiidi kasutatakse räbustina (lahustab metallioksiide) spetsiaalse klaasi valmistamisel. 2H3BO3B2O3+3H2O saadakse boorhappe kuumutamisel. Karbiid- Kõrgel temperatuuril reageerib boor süsinikuga, andes boorkarbiidi B12C3, mis on kõrge sulamistemperatuuriga väga kõva tahke aine, koosnedes C aatomitega seotud B12 rühmadest. Lihtsustatult B4C. Teemandi kõvadusega, keemiliselt väga püsiv ja kuumakindel. Nitriid- Boori kuumutamisel ammoniaagis saadakse boornitriid BN, mis on valge,
ning mille molekulis hapnikuaatomite vahel puudub keemiline side Keemiliste omaduste alusel saab oksiide liigitada aluselisteks, happelisteks ja amfoteerseteks. Lisaks on mõned oksiidid, millele happelisust ega aluselisust üldse ei avaldu – need on neutraalsed oksiidid Aluselised oksiidid Aluselised oksiidid on oksiidid, mis reageerivad hapetega, moodustades soola ja vee Aluseliste oksiidide hulka kuulub enamik metallioksiide nt kaltsiumoksiid, naatriumoksiid, raud(II)oksiid. Neis esineb kas iooniline või kovalentne polaarne side Aktiivsete metallide (leelis- ja leelismuldmetallide) oksiidid on tugevalt aluselised (KOH, NaOH jt) Vähemaktiivsete metallide oksiidid on nõrgalt aluselised (CrO, FeO, NiO jt) Nõrgalt aluselistele oksiididele vastavad hüdroksiidid vees praktiliselt ei lahustu nt Cr(OH)2, Fe(OH)2 jt. Happeline oksiid
• Täidetava vuugi liikumisvõime • Ilmastikukindlus • Käitumine ekstreemsetes tingimustes( veetorud, kuumad kohad jne) • Kulumiskindlus • Vastupidavus keemilistele ainetele Klaas Kuumutatud sulamistemperatuurini ja siis lastud jahtuda, amorfne aine. Klaasi moodustajad on oksiidid mis kristalliseerudes ei jahtu vaid moodustavad klaasi. Kvartsliiv+ kaltseeritud sooda ja lubjakivi. Et parandada koostist, siis lisatakse sageli ka metallioksiide. • Lehtklaasi meetod- sulaklaas pannakse valtside vahele ja pärast jahtumist saab seda lõigata lehteeks, kuid siiski esineb pinnal lainetusi. • Valuklaasi meetodil -valmistatakse toorklaasi, armeeritud klaasi ja dekoratiivklaasi. • Float klaasi meetod- selle abil suunatakse sulaklaas läbi vee ja siis sseejärel põletatakse, mis omakorda kaotab ära kumerused klaasil. • Puhutud klaasi meetod- puhutakse dekoratiivseid klaase.
kas põletatakse või purustatakse. Purustamise korral segunevad ravimid muude purustatud jäätmetega. Saadud segule lisatakse järgmises käitlusprotsessis värvi- ja õlijäätmed ja ka muid erinevaid jäätmeid ning nii valmibki jäätmekütus. Seda kasutatakse omakorda Kunda tsemenditehases esmalt tsemendipöördahjudes kütusena 13 ja põletusjääkidest saab räni- ja metallioksiide, mida on tavaliselt vaja tsemenditoormele lisada (Kriipsalu jt 2016). Peaaegu kõik ravimid on pakendatud kas plast- või klaaspakenditesse. Klaas looduses ei lagune ent samas ei ole elusloodusele nii ohtlik kui plastpakendid. Plastpakendi lagunemine looduses võtab aega 700-1000 aastat. Sageli on tabletid pakendatud komposiitpakendisse ehk pakendisse, mis koosneb mitmest erinevast materjalist ning see teeb ka selle pakendi ümbertöötlemise ringlusse laskmise eesmärgil liialt kulukaks
mille molekulis hapnikuaatomite vahel puudub keemiline side. Keemiliste omaduste alusel saab oksiide liigitada aluselisteks, happelisteks ja amfoteerseteks. Lisaks on mõned oksiidid, millele happelisust ega aluselisust üldse ei avaldu need on neutraalsed oksiidid. Aluselised oksiidid on oksiidid, mis reageerivad hapetega, moodustades soola ja vee. Aluseliste oksiidide hulka kuulub enamik metallioksiide, nt. kaltsiumoksiid, naatriumoksiid, raud(II)oksiid. Neis esineb kas iooniline voi kovalentne polaarne side. Aktiivsete metallide (leelis- ja leelismuldmetallide) oksiidid on tugevalt aluselised. (nt, KOH, NaOH jt). Vähemaktiivsete metallide oksiidid on nõrgalt aluselised (nt. CrO, FeO, NiO jt). Nõrgalt aluselistele oksiididele vastavad hüdroksiidid vees praktiliselt ei lahustu, nt. Cr(OH)2, Fe(OH)2, jt. Happeline oksiid on oksiid, mis reageerib kas:
vastupidavus hapete ja leeliste toimele, halb soojus-ja elektrijuhtivus, rabedus, kõvadus, poorsus, korrudeerumine, vastupidavus biokahjustajate toimele. Traditsioonilise keraamika lähteaineks on savid. Klaas on keeruka koostisega anorgaanilist või orgaanilist päritolu tahke amorfne aine. Peamine klaasimoodustaja on kvartsliiv. Värvilise klaasi valmistamiseks lisatakse sulatamise ajal klaasmassile väikeses koguses metallioksiide. Keraamika =püsiv, ajale vastupidav. Hapruse tõttu kalduvad keraamilised esemed mehaaniliselt purunema. Suur purunemise oht on transportimisel. Temperatuuri, õhuniiskuse kõikumised võivad tekitada keraamikas mehaanilisi pingeid. Poorsele/glasuurimata/mõradega/purunenud keraamikale tekivad vee toimel plekid. Vävrviliste ainetega kokkupuutumine( toiduained, muld) põhjustab samuti plekke. Klaasi vastupidavus sõltub tema koostisest. Klaasi peamisteks kahjustajateks mehaanilise
Floatprotsessi kasutuslitsents on müüdud rohkem kui 40-le tootjale Klaasist valmistatud erinevad tooted : Toonitud klaas Musterklaas Mattklaas Lamineeritud klaas Peegel Karastatud klaas Toonitud klaasid Toonitud klaaside tootmisprotsess on samasugune nagu kirkal Float – klaasil Soovitud tooni andmaks lisatakse klaasimassile täiendavalt metallioksiide Musterklaas Musterklaaside ehk dekoratiivklaaside valmistamise tehnoloogia on sarnane floatklaasi tootmisele Ühe etapina pressitakse mehhaaniliselt klaasi pinnale muster Musterklaas laseb läbi valgust, aga varjab selle taga olevat kõrvaliste pilkude eest Põhilisteks kasutuskohtadeks on uksed , aknad ja vaheseinad . Lamineeritud klaas Lamineeritud klaas on oma olemuselt mitmekihiline klaas, mis koosneb kahest või
saastavaks on energia tootmine fossiilsete kütuste baasil, nagu seda on tahkete kütuste (kivisüsi, põlevkivi, pruunsüsi, turvas), nafta ja maagaasi põletamisel (Maasikmets 2004: 21). Põlemisprotsessides toodetud saasteainetel on mitmekesine keemiline koostis ja väga erinev osakeste suurus, mittetäielik fossiilsete kütuste põletamine tekitab tahma osakesi, millel on suur tõenäosus absorbeerida toksilisi gaase ja metallioksiide (Keis 2010: 6). Samuti on fossiilsed kütused põletamisel ja heitkoguste allikaks, kus pärineb ka ligikaudu 80% kogu maailmas õhku paisatavast süsihappegaasist, kusjuures Euroopa riigid annavad sellest ligikaudu ühe kolmandiku (2004 aasta seisuga). (Maasikmets 2004: 21). Mitmed tööstuslikud põlemisprotsessid toodavad lendtuhka, mis on segu alumiinium-, kaltsium-, fosfor- ja ränioksiididest (Keis 2010: 6).
annaabi.ee 
