Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Alused, leelised ühinemisreaktsioonis (1)

3 HALB
Punktid

Lõik failist

Vees lahustuvad alused muudavad punase või lilla lakmuslahuse
siniseks või värvusetu fenoolgaleriini lillakasroosaks. Kuna
tugevalt aluselistel ainetel on söövitav toime, tuleb vältida
nende sattumist kätele, riietele või töölauale ja eriti silma.
Tugevalt aluselise aine sattumisel kätele või riietele tuleb
need kõigepealt kiiresti ära pesta ja vajaduse korral loputada
kahjustatud koht üle lahustatud äädikhappe lahusega ning seejärel
uuesti veega. Kätele sattunud alust ei tehta kahjutuks mõne tugeva
happe abil, kuna ka happed on tervisele ohtlikud. Alus on
aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone. Kõik alustele

Alused-leelised ühinemisreaktsioonis #1
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2007-11-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 231 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Rain Ungert Õppematerjali autor
<br>Autori kodulehekülg<a href="http://kool.spikriladu.net">kool.spikriladu.net</a>:

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
12
doc

Lühikokkuvõte

Raud(II)sulfaat esineb tahkel kujul roheka raudvitriolina (taimekaitsevahendina). Raud(III)kloriid on pruunikas kristalne aine, väga hügroskoopne, imab energiliselt õhuniiskust (vask trükiplaatide töötlemiseks, ninaverejooksu peatamiseks). Raud(III)soolad hüdrolüüsivad vesilahuses tugevasti. Rauaühenditel on suur tähtsus eluslooduses (veres, klorofülli tekkeks). Vees lahustuvad alused muudavad punase või lilla lakmuslahuse siniseks või värvusetu fenoolgaleriini lillakasroosaks. Kuna tugevalt aluselistel ainetel on söövitav toime, tuleb vältida nende sattumist kätele, riietele või töölauale ja eriti silma. Tugevalt aluselise aine sattumisel kätele või riietele tuleb need kõigepealt kiiresti ära pesta ja vajaduse korral loputada kahjustatud koht üle lahustatud äädikhappe lahusega ning seejärel uuesti veega

Keemia
thumbnail
2
doc

Happed ja alused

Om.-d: sööbiv toime, . muudavad indikaatori värvust, reag. hapetega ja happeliste oksiididega. 4. Indikaator muutub 5. Neutralisatsioonireaktsioon on aluse ja happe vaheline reaktsioon. Neutralisatsioonireaktsioonil reag. omavahel happe vesinikioonid ja aluse hüdroksiidioonid, moodustades väga püsivad vee molekulid. 6. Sattumisel kätele või riietele- pesta veega, loputada lahjendatud äädikhappe lahusega ja uuesti veega. 7. Alused liigitatakse: Vees hästi lahustuvad, tugevad alused (leelised), nõrgad alused-vees praktiliselt lahustumatud. Kõik alused ei ole hüdroksiidid, aga enamik. 8. Leelised on vees lahustuvad tugevate aluseliste omadustega hüdroksiidid. Valged tahked ained, mille Kristallivõre koosnrb metalli katioonidest ja hüdroksiidioonidest. Vesilahused on värvusetud. 2+ + 2+ 9

Keemia
thumbnail
1
docx

Keemia 8.kl töövihik - Happed

LK63 1. Kuidas muudavad lahused indikaatorite värvust? Aluste toimel omandavad indikaatorid teistsuguse värvuse kui hapete toimel. Vees lahustuvad alused muudavad punase või lilla lakmuselahuse siniseks, mustikamahl muutub aluselises keskkonnas samuti siniseks. 2. Kus võime igapäeva elus kokku puutuda alustega? Pesupulbrite või seepide lahused, puhastusvahendid, söögisooda 3. Ohutusnõuded tugevate aluste puhul Kui tugevat alust satub kätele või riietele, tuleb need kiiresi veega puhtaks pesta. Või siis kahjustatud koht loputada üle

Keemia
thumbnail
2
doc

Keemia Kontrolltöö Alused 8. klass

Keemia Kontrolltöö Alused 1. Mis on alused, millest tulenevad nende ühised omadused? Alused on ained, mis annavad vesilahusesse hüdroksiidioone. Nende ühised omadused tulenevad hüdroksiididest. 2. Mida peaks tegema, kui leelist on sattunud naha peale? Tuleks kiiresti veega üle pesta, vajadusel tuleks loputada kahjustatud koht lahjendatud äädikhappe lahusega ning seejärel uuesti veega. 3. Aluste jaotus + näited. Tugevad alused ehk leelised - nende molekulid jagunevad vesilahuses täielikult ioonideks. 1A rühm, 2A alates Ca (Ca, Sr, Ba). N2iteks: Li, Na, K, Rb, Cs, Ca, Sr, Ba Nõrgad alused ehk vees praktiliselt mittelahustuvad alused. Ülejäänud metallid. N2iteks: Ni, Fe, Cu, Zn, Al, Ag, Ru, Rh 4. Hüdroksiidide nimetuste ja valemite koostamine. 1A, 2A, 3A - metall + hüdroksiid Ülejäänud metallid - metall(o.a)hüdroksiid Näiteks:

Keemia
thumbnail
11
doc

Metallid

MgO) 2) Mittemetallioksiidid ­ gaasid, vedelikud või tahked ained (SO2, CO2, P4O10 N2O5) Oksiidide saamine: 1) Lagunemisreaktsioonil CaCO3 = CaO + CO2 Rasklahustuvate hüdroksiidide lagunemisel Cu(OH)2 = CuO + H2O 2) Oksüdeerimisel e. hapnikuga reageerimisel 4Al + 3O2 = 2Al2O3 C + O2 = CO2 Keemilised omadused: 1) Metallioksiidid a) Leelismetalli oksiid reageerib aktiivselt veega, tekib leelis CaO + H2O = Ca(OH)2 b) Reageerib happelise oksiidiga, tekib sool CaO + CO2 = CaCO3 c) Reageerib happega, tekib sool ja vesi CaO + H2CO3 = CaCO3 + H2O 2) Mittemetallioksiidid a) Reageerib veega, tekib hape CO2 + H2O = H2CO3 b) Reageerib aluselise oksiidiga, tekib sool CO2 + CaO = CaCO3 c) Reageerib alusega, tekib sool ja vesi CO2 + Ca(OH)2 = CaCO3 + H2O

Keemia
thumbnail
4
doc

Kokkuvõte 8 kl keemiast.

Happevihmad ­ põhjustavad peamiselt SO2, NO, NO2, mis reageerivad õhus veeauruga ja moodustavad vastavad happed. Kahjustavad loodust (eriti tundlikud on okaspuud) ja ka mitmesuguseid metallkonstruktsioone, ehitisi, skulptuure jm. - Alus ­ aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone (OH -ioone) Leelis ­ vees hästi lahustuvad tugevad alused. (IA ja IIA rühma metallide hüdroksiidid). Leidumine: seebilahus, pesupulbrilahus, soodalahus, puhastusvahendid, kaltsiumhüdroksiidi lahus(kustutatud lubi) Indikaator nt lakmuspaber või ­lahus -> siniseks, fenoolftaleiin -> roosakaspunaseks Omadused: käega katsumisel libedad, söövitava toimega, muudavad lakmuse siniseks Kõik alustele iseloomulikud omadused on tingitud hüdroksiidioonisdest. Ohutusnõuded: Vältida aluste sattumist nahale, riietele, lauale

Üldkeemia
thumbnail
2
doc

Alused

8.kl konspekt ALUSED Alused on ained, mis annavad lahusesse hüdroksiidioone OH - . Alused on ained, mis seovad lahusest prootoni H +. Alustele vastavaid oksiide nim. aluselisteks oksiidideks; aluselised oksiidid on metallioksiidid, kuid mitte kõik metallioksiidid ei ole aluselised oksiidid. Kindlalt on aluselised oksiidid IA ja IIA metallide oksiidid. Alustele vastavates oksiidides on metalli OA sama, mis aluses. Alustele antakse nimetusi sarnaselt metallioksiididega ja sooladega. Aluseid liigitatakse kaheks vees lahustuvuse järgi kaheks ( ja tugevuse järgi kaheks):

Keemia
thumbnail
9
docx

KEEMIA KONTROLLTÖÖ

SiO2 +H2O ei toimu Füüsilised omadused:  hapu maitsega  kontsertreeritud lahused sööritavad  vedelad (HCl; H2SO4….) või tahked (sidrunihape, H2SiO3, ominohapped…)  palju teravaga lõhnaga (H2S, HCl…)  elektri juhtivus Keemilised omadused:  alustega = sool + vesi (neutralisatsiooni reaktsioon) 3H2SO4 + 2Al(OH)3 = Al2(SO4)3 + 6H2O 2KOH + H2SO3 = K2SO3 + 2H2O 1 NENDEKS PEAB OLEMA TUGEV LEELIS VÕI HAPE  metallidega = sool + vesinik 2HCl + 2Na = 2NaCl + H2 ↑  alusteliste oksiididega = sool + vesi H2SO4 + Na2SO4 = Na2SO4 +H2O HCl + CuO = CuCl + H2O H2S + Na2O = Na2S + H2O HAPE VÕIKS OLLA TUGEV, SAMUTI KA ALUSELINE OKSIID  sooladega = sool2 + hape2 2H3PO4 + 3Na2SO4 EI TOIMU 2Na3PO4 + 3H2SO4 = 3Na2SO4 + 2H3PO4 CaCO3 + H2SO4 = CaSO4 + H2CO3 Fe(SO3)3 + 6HNO3 = 2Fe(NO3)3 + 3H2SO3

rekursiooni- ja keerukusteooria




Kommentaarid (1)

annika520 profiilipilt
annika520: väga hea.
14:04 07-05-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun