.................................9 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................10 2 Sissejuhatus Malm on rauasulam, kus on vähemalt 2,14% süsinikku. Süsiniku protsent sulamis ei ole tavaliselt suurem kui 4. Eristatakse süsiniku sisalduse ja oleku järgi malmi liigid: valgmalmi (toormalm), hallmalmi, tempermalmi, kõrgtugevat ja eriomadustega legeermalmid. Malm erineb terasest selle poolest, et malmi pole võimalik toatemperatuuril plastselt deformeerida, kuna malm puruneb. Malm on heade valuomadustega ning seejuures ka odavam kui teras, mistõttu tihti on masinate korpused ja kered valatud malmist. Malmil on omadus summutada lööke. Samas on malmil halb keevitatavus. Malmi
MALMI JA TERASE KORROSIOON Nimetus korrosioon tuleneb ladina keelest (corrodere) ja tähendab puruks närimist, söövitust. Korrosiooni all mõistetakse metallide keemilist hävinemist ümbritseva keskkonna mõjul. Argielust on tuntud nähtused raudeseme roostetamine, vask- või pronksesemete tumenemine ja kattumine roheka kihiga, metallipindade läike kadumine ning tuhmumine. Need on kõik korrosiooninähtused. Korrosiooni puhul söövitub metallipind ja kattub mitmesuguste ühendite kihiga. Raua pinnale tekkiva rooste põhiühend on 4Fe + 3O = 2FeO Raua roostetamist soodustavad mitmed tegurid. Niiskes õhus ja vees raud korrudeerub; kuivas õhus ja vees, milles ei ole õhuhapnikku lahustunud raud ei korrudeeru. Raua korrosiooniks on vajalikud õhuhapnik ja niiskus. Kui on täidetud vaid üks eeldustest, siis roostet ei teki. Õhus sisalduv hapnik reageerib rauaga moodustades rooste. Hapniku reageerimise määral väheneb õhu ruumala ja tindiga värvistatud ve...
4. tsementiit 5. ledeburiit 6. ferriit Question 17 Partially correct Mark 1,33 out of 2,00 Question text Millised on hallmalmi struktuuriosad? Vali üks või enam: 1. grafiit 2. austeniit 3. tsementiit 4. ledeburiit 5. perliit 6. ferriit Question 18 Correct Mark 4,00 out of 4,00 Question text Mille järgi otsutatakse, kas tegemist on hall-, temper- või keragrafiitmalmiga? Vali üks: 1. kasutatud jahtumiskiiruse põhjal on võimalik oletada malmi tüüpi 2. malmi värvus 3. malmi keemiline koostis (süsinikusisaldus) määrab alati malmi tüübi 4. malmi maksumus 5. eelkõige struktuuris oleva grafiidi kuju järgi Question 19 Correct Mark 2,00 out of 2,00 Question text Millise sulamiga on tegemist, kui struktuuris esineb grafiit pesadena? Vali üks: 1. valgemalm 2. tempermalm 3. hallmalm 4. keragrafiidiga hallmalm Question 20 Correct Mark 2,00 out of 2,00 Question text
Student Response: Õige Õppija Vastuse variandid Protsent vastus vastus 0.0% a. Alaeutektoidne 100.0% b. Üleeutektoidne 0.0% c. Eutektoidne 0.0% d. Üleeutektne Score:0 / 5 Küsimus 7 (15 points) Millised väited on õiged terase ja malmi liigituse ning tugevusomaduste kohta? Student Response: Õige Õppija Vastuse variandid Protsent vastus vastus 33.0% a. Parimate legeerteraste tugevus Rm jääb 1400...1500 MPa juurde 34.0% b Tööriistateraste määravamaks omaduseks on . kõvadus, mis saavutatakse termotöötlusega -40.0% c
ühele kuni üks ühe koma kolmele,leegil on taevasinine värvus ja teravate kontuuridega tuum,normaalse leegiga keevitatakse kuni 0,5 % süsiniku sisaldusega terast alumiiniumi ja selle sulameid ning vaske ja pronksi,taandav leek tekib siis kui atsetüleeni on leegis küllaga tuum pikeneb kaotab teravad kontuurid ja värvub rohekaks kuna osa süsinikku jääb vabasse olekusse siis muutub leek suitsevaks, pikemaks ja kollakaks.Taandava leegiga keevitatakse malmi ja süsiniku rikast terast.hapendav leek tekib juhul kui leegis on küllaldaselt hapnikku,tuum on normaal leegi tuumast lühem ja teravam leek muutub violetseks ja saavutab maksimaal temperatuuri,sellega keevitatakse messingit(valge vask) ja lõigatakse metalli.Eristatakse parem ja vasakpoolset keevitust parempoolsel keevitusel liigub põleti elektroodi traadi ees,vasakpoolsel on aga leek suunatud elektroodi traadile mis asub põletist eespool.Keevitus leek mitte ainult ei sulata metalli
Struktuur koosneb perliidist ja sekundaartsementiidist. Sekundaarset tsementiiti leidub üleeutektoidses terases tavaliselt heleda võrguna või terakeste ahelana perliiditerade vahel või nõeltena nende sees. Temperatuuri 1147C on süsiniku maksimaalne lahustuvus -rauas on 2,14% ja temperatuuril 727C- 0,8%. Toatemperatuuril austeniit süsinikterades ei esine, sest ta laguneb 727 C juures ferriidiks ja tsementiidiks. 5. Grafiiti sisaldava malmi omadused sõltuvad tema struktuurist, peamiselt grafiidist. Malmi võib vaadelda terasena, milles esinevat grafiiti võib käsitleda kui pragusid. Sel juhul sõltuvad mehaanilised omadused grafiidiosakeste hulgast, kujust ja jaotusest metalses põhimassis. Mida väiksemad on grafiidiosakesed, seda paremad on mehaanilised omadused. Tempermalmi vajalik lähtestruktuur kindlustatakse keemilise koostise ja jahtumiskiiruse õige valikuga
6. Kasutusotstarbest tulenevad noolutustemperatuurid, noolutuse nimetus ja milline on struktuur ja kõvadus HRC? Tegemist on kõrgnoolutusega ,temperatuuril 450...650°C. Saadakse ferriidi põhjal teraline tsementiidiosakestega struktuur- sorbiitstruktuur. Kõvadus HRC jääb vahemikku 15-35 7. Antud noolutatud terase põhilised omadused. Kõvadus, haprus ja tugevus on keskmised. Sitkus on kõrge Malmid 8. Teraste ja malmide ühisdiagramm on küsimuses nr 1. 9. Antud malmi jahtumiskõver. Kuni punktini 1 - Toimub vedelfaasi jahtumine (L jahtub) Puktist 1 kuni 2 Vedelast faasist eraldus austeniit (LA+L) Punktist 2 kuni 2' Vedel faas kristalliseerub austeniidiks ja tsementiidiks (L A+T) Punktist 2 kuni 3 Eutektoid muutus (AT'') Punktis 3' (A F+T) 10. Millise malmiga on tegemist? Eeltingimused antud malmi tekkeks, ning millised on eeldused grafiitmalmi tekkeks? Tegemist on valgemalmiga. Selle malmi tekke eelduseks on kiire jahutamine valuvormis ja
c. raua ja räni baasil d. alumiiniumi ja räni baasil Küsimus 12 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Millised on metallide põhilised mehaanilised omadused? Vali üks: a. kõvadus, elastsus, löögisitkus b. tõmbetugevus, kõvadus, väsimuspiir c. tõmbetugevus, tihedus, katkevenivus d. voolavuspiir, plastsus, katkeahenemine Küsimus 13 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Süsinik satub malmi Vali üks: a. kütusest b. aherainest c. räbustist d. maagist Küsimus 14 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Terase "keemisel" eraldub Vali üks: a. C b. P c. Si d. Mn Küsimus 15 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Mis põhimõttel töötavad pulberantifriktsioonmaterjalid? Vali üks: a. poorne materjal, kus tahked ja vedelad määrded säilivad poorides b
kulumiskindlust, Ni suurendab terase sitkust ja vähendab soojuspaisumist, sellepärast valmistatakse sellest sulamist mõõteriistade osi, Cr ja Ni koos suurendavad terase kõvadust ja püsivust keemilistele mõjutustele. Rauamaaki töödeldakse malmiks kõrgahjudes , erilistes konverterites vähendatakse malmist süsiniku ja teiste lisandite sisaldust ning saadakse teras. Eristatakse valu- ja töötlusmalmi. Valumalmis sisaldub süsinik grafiidina. Et selle malmi murdepind on hall, nimetatakse teda sageli halliks malmiks. Valumalm on hästi valatav ,temast valatakse näiteks hoorattaid , seadmete aluseid , pliidiraudu. Töötlusmalm sisaldab süsinikku raudkarbiidi Fe3C kujul. Niisuguse malmi murdepind on hele ja teda nimetatakse tihti valgeks malmiks. Töötlusmalm ei sobi valamiseks ning teda töödeldakse teraseks. Kasutatud kirjandus: http://www.annaabi.ee/Raud-m17126.html http://et.wikipedia.org/wiki/Raud http://www.physic.ut
soojuspaisumist, sellepärast valmistatakse sellest sulamist mõõteriistade osi, Cr ja Ni koos suurendavad terase kõvadust ja püsivust keemilistele mõjutustele. · Rauamaaki töödeldakse malmiks kõrgahjudes , erilistes konverterites vähendatakse malmist süsiniku ja teiste lisandite sisaldust ning saadakse teras. · Eristatakse valu- ja töötlusmalmi. Valumalmis sisaldub süsinik grafiidina. Et selle malmi murdepind on hall, nimetatakse teda sageli halliks malmiks. Valumalm on hästi valatav ,temast valatakse näiteks hoorattaid , seadmete aluseid , pliidiraudu. Töötlusmalm sisaldab süsinikku raudkarbiidi Fe3C kujul. Niisuguse malmi murdepind on hele ja teda nimetatakse tihti valgeks malmiks. Töötlusmalm ei sobi valamiseks ning teda töödeldakse teraseks. NAATRIUM Naatriumi avastamine
seadmeid ega elektrienergiaallikat. Gaaskeevituse puudusteks kaarkeevitusega võrreldes on väiksem keevituskiirus ja suurem kuumenemispiirkond e. termomõju tsoon. Gaaskeevitust rakendatakse soovituslikult kuni 6 mm paksusest lehtmetallist toodete valmistamisel ja parandamisel. Kasutatakse peamiselt väikese ning keskmise läbimõõduga torude montaazil, õhukeseseinalistest torudest liidete ja sõlmede keevitamisel. Keevitada saab vaske, alumiiniumi ning nende sulameid, messingit, pliid ja malmi. 3.1 Gaaskeevituse üldine skeem 1. Hapnikuballoon 2. Atsetüleeniballoon 3. Kaitseklapp 4. Hapnikuvoolik 5. Atsetüleenivoolik 6. Keevituspõleti 7. Keevitustraat 8. Gaasidüüs 9. Keevitatav metall 10. Leek 11.Reduktor 3 Atsetüleen ja teised põlevgaasid Atsetüleen on metallide gaaskeevitamisel ja lõikamisel põhiline põlevgaas
Sisukord Malmide omadused ja liigitus Malm on raua sulam, mis sisaldab alati rohkem kui 1,7 % süsinikku, maksimaalselt aga kuni 4,5 %. Normaaljuhul on see protsent 3 ja 3,5 % vahel. Malmi kasutatakse peaasjalikult kolmel põhjusel. Nendeks on: · odav toota · mehhaaniliselt kergelt töödeldav · lööki summutav Malmi liigitatakse seal sisalduva süsiniku oleku jargi kahte gruppi: · Süsinik on seotud olekus tsemendiidi (Fe3C) kujul. Need on seotud süsinikuga malmid ehk valgemalmid. · Kogu süsinik või suurem osa sellest on vabas olekus - grafiidiga malmid:
Suure süsinikusisaldusega on malmid. 4 Malm Malmideks nimetatakse terastega võrreldes suurema süsinikusisaldusega (>2,14%) rauasüsinikusulameid. Malmid liigitatakse süsiniku oleku järgi kahte gruppi: malmid, kus kogu süsinik või suurem osa sellest on vabas olekus grafiidina malmid, kus kogu süsinik on seotud olekus tsementiidis (Fe3C) Seotud süsinikuga malmi nimetatakse valgemalmiks. Valgemalm on väga kõva, habras ja halvasti töödeldav.Seepärast teda detailide valmistamiseks ei kasutata. Valgemalm on terase tootmise lähtematerjal. Grafiiti sisaldavad malmid on: hallmalm – liblelise grafiidiga keragrafiitmalm – kõrgtugev, keraja grafiidiga vermikulaarmalm – ussikujulise grafiidiga tempermalm - pesaja grafiidiga Joonis 1. Malmi liigid (allikas: www.uni-due.de/we)
Malm Malmideks nimetatakse terastega võrreldes suurema süsinikusisaldusega (üle 2,14%) rauasüsinikusulameid. Malmid liigitatakse süsiniku oleku järgi kahte gruppi: 1) malmid, kus kogu süsinik on seotud olekus tsementiidis (Fe3C). Need on seotud süsinikuga malmid e. valgemalmid; 2) malmid, kus kogu süsinik või suurem osa sellest on vabas olekus grafiidina. Need malmid on tuntud grafiitmalmidena (tuntumad neist on hallmalmid). Suure süsinikusisalduse tõttu on malmi struktuuris kõva ja habras eutektikum ledeburiit (valgemalmis) või süsinik grafiidina (libleja, keraja või pesajana). Nii ledeburiit kui ka grafiit teevad malmi hapraks, mistõttu ei saa ühtki malmiliiki survetöödelda sepistada, valtsida jne. Seepärast kasutatakse malmi valusulamina. Kõige rohkemkasutatakse selleks otstarbeks alaeutektoidse koostisega hallmalmi. Sellisel malmil on suure süsinikusisalduse tõttu terasega võrreldes madalam sulamistemperatuur ja väiksem
Raua ja tema sulamite tootmine Kõrgahju protsessis kulub väga palju õhku. Ühe tonni malmi tootmiseks kulub 4000 m³ õhku. Milleks vajatakse õhku kõrgahjuprotsessis? ........................................................................................................................... Rauamaakides sisalduvate lisandite (liiv, savi jne) ning koksi põlemisel tekkiva tuha kõrvaldamiseks viiakse kõrgahju räbusteid. Räbustina kasutatakse enamasti lubjakivi ja dolomiiti. Kirjuta nende kivimite peamiste mineraalide valemid ................................................
Metallide kasutamine sõltub nende omadustest. Tähtsamad metallide omadused on : soojus- ja elektrijuhtivus, plastilisus, sulamistemperatuur, värvus, kõvadus, tihedus, soojuspaisumine jne. Varieerides sulamite koostist, on võimalik valmistada väga erinevate omadustega materjale. Rauasulamid Rauasulamid on sulamid, mille põhikomponent on raud ja tavalisim lisand süsinik. Eristatakse puhtaid ning tehnilisi rauasulameid - terast ja malmi. Kui teras sisaldab teisi elemente peale süsiniku, siis nimetatakse teda eriteraseks. Igal lisandil on oma tähtsus: kroom annab roostekindlust, mangaan suurendab kulumiskindlust, vanaadium suurendab tugevust, nikkel ja molübdeen muudavad terase kuumakindlaks. Malm Liigitus: Valge malm Hall malm Tempermalm Kõrgtugev malm Eriomadustega malm Malm on raua sulam. Malmi ja terase erinevus seisneb selles, et malmi pole
b. valandi täpsus c. valandi keeruline kuju ja õhuke seinapaksus (0,3-0,5 mm) d. valandi maksumus Küsimus 5 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Oht kahanemistühikute tekkeks terasvalandeis võrreldes malmvalanditega on Vali üks: a. sama b. suurem c. väiksem d. praktiliselt puudub Küsimus 6 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Terase karastumise ja malmi valgenemise vältimiseks valamisel metallvormidesse (efektiivseim variant) Vali üks: a. varustatakse kokillid vesijahutusega b. kasutatakse metallkärne ja lahtikäivaid kokille, mille sisepinnad kaetakse kuumuskindlate katetega c. valmistatakse kokillid malmist ja eelkuumutatakse d. kuumutatakse kokillid ette ja nende sisepinnad kaetakse kuumuskindlate katetega Küsimus 7 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Valuvormi osaks on Vali üks:
valmistatakse sellest sulamist mõõteriistade osi, Cr ja Ni koos suurendavad terase kõvadust ja püsivust keemilistele mõjutustele. • Rauamaaki töödeldakse malmiks kõrgahjudes, erilistes konverterites vähendatakse malmis süsiniku ja teiste lisandite sisaldust ning saadakse teras. • Eristatakse valu- ja töötlusmalmi. Valumalmis sisaldub süsinik grafiidina. Et selle malmi murdepind on hall, nimetatakse seda sageli halliks malmiks. Valumalm on hästi valatav, sellest valatakse näiteks hoorattaid, seadmete aluseid ja pliidiraudu. Töötlusmalm sisaldab süsinikku raudkarbiidi Fe3C kujul. Niisuguse malmi murdepind on hele ja teda nimetatakse tihti valgeks malmiks. Töötlusmalm ei sobi valamiseks ning teda töödeldakse teraseks. • http://et.wikipedia.org/wiki/Raud
Raud Looduses Raud on on looduses laialt levinud element ,olles sisalduselt maakooores neljandal kohal .Raual on ka kosmoses levinud element,meie Päikesesüsteemi planeetidest on rauarikkam Merkuur ja Marss. Lihtainena esineb rauda maailmaruumis Maale langenud meteoriides ja ka mõningates magmakivimeis .Maa tuum, koosneb metallilisest rauast .Meteoriitset rauda hakkas inimkond arvatavasti ka esmalt kasutama. Peamine kogus rauda sisaldub maakoores ühenditena. Rauaühendeid,mida kasutatakse malmi ja terase tootmisel,nimetatakse rauamaakideks .Maagi kaevandamisel saadakse koos rauaühenditega ka kivimeid ja mineraale ,mis rauamaagi töötlemisel pole enamasti vajalikud. Sellised jääkaineid nimetatakse aheraiaineteks. Rauasulamid Rauasulami omadusi mõjutab oluliselt süsinikusisaldus. Rauasulamit, milles on alla 2% süsiniku ,nimetatakse teraseks,kui süsiniku sisaldus on 2-5%, siis on tegemist malmiga.
Mustmetallid koosnevad rauast ja peamiseks lisandiks on süsinik. Süsiniku sisalduse järgi jagunevad nad malmideks ja terasteks. Malmides on süsinikku tunduvalt rohkem. Värvilistest metallidest kasutatakse ehitusel kõige rohkem vaske ja alumiiniumit, vähemal määral niklit, tsinki, tina, seatina, kroomi jne. Malm Malm on rauasulam, kus on vähemalt 2,14% süsinikku. Süsiniku protsent sulamis ei ole tavaliselt suurem kui 4. Malmi ja terase erinevus seisneb selles, et malmi pole võimalik toatemperatuuril plastselt deformeerida, kuna malm puruneb. Malm on heade valuomadustega ning seejuures ka odavam kui teras. Malmil on ka omadus summutada lööke. Samas on malmil halb keevitatavus. Malmi külmkeevitamisel kasutatakse spetsiaalseid elektroode, traate, kaitsegaase ja töövõtteid. Vaatamata sellele on külmkeevitamisel saadud liide kerge purunema, kuna temperatuuride vahest tekkivad malmi kergesti praod
37) Madaltemperatuuriliste joodistena kasutatakse sulameid: Sn-Pb 38) Jooteprotsessi toimumise põhitingimuseks on: joodetava pinna hea märgamine joodisega. 39) Metallide hapniklõikamise teostamise tingimuseks on: metallioksiidi sulamistemp < metallisulamistemp ja metalli sulamistemp > metalli põlemistemp hapnikus. 40) Mittemetalsete materjalde (dielektrikud, keraamika) termolõikamiseks võib kasutada: plasmajugalõikamist ja gaas-laserlõikamist. Metallurgia 1) Malmi tootmisel kasutatav meetod on: pürometallurgia 2) Aheraine ja tuha eraldamiseks malmi tootmisel kasutatakse: räbustit 3) Happeliseks kuumuskindlaks materjaliks on: dinas 4) Rauamaakidest suurima raua sisaldusega on: magnetiit 5) Malmi tootmisel peenestatud maak allutatakse aglomeerimisele. 6) Raua redutseerimine maagist tehakse: CO osalusel 7) Terase tootmisel malmist eraldatakse süsinik oksüdeerimisega. 8) minimaalne hapnikusisaldus on: rahulikul terasel.
16. M66duriistaterastele esitatavad n6uded, koostis, termotootlus. Kulumiskindlad ja muutumatute m66tmetega, mis eeldab nende struktuuri stabiilsust ja pinna k6rget kvaliteedi. Koostis: kroom, ra'ni, mangaan. Termotootlus on karastuvus 6lis, noolutus (t'=120-140') 17. Hallmalmi struktuuri tunnus, tugevuse piirid, ta'his EVS-EN ja'rgi. Hallmalm on Fe-Si-C sulam. Surem su"siniku osa on grafiit. C = 2.4-3.8%; Si<4.2%. Hallmalm on pa"ris pehme, kuid kulumiskindel. Malmi tugevus on HB 143-255. 18. Kuidas m6jub fosfor terase ja malmi omadustele? Fosfor on kahjulik lisand, p6hjustab ku"lmhaprust, malmil suurendab vedelvoolavust. 19. Nimetage malmi positiivsed omadused. Hea vedelvoolavus, kulumiskindlus, va"ike kahanemine, k6vadus. 20. Mis sulamid on tombak ja neisilber? Neisilber -- CuNi; tombak -- CuZn (Zn<39%) TEHNOMATERJALID
Mustad metallid reageerivad hõlpsasti vees leiduva hapniku ja mitmesuguste sooladega, ise seejuures hävides. Seda protsessi nimetatakse korrosiooniks ehk roostetamiseks. Malm Malm on rauasulam, kus on vähemalt 2,14% süsinikku. Süsinik võib malmis olla grafiidina või kuuluda raudkarbiidi koostisesse. Malm sisaldab ka vähesel määral räni, mangaani, väävlit ja fosforit. Tavaliselt ei ole süsiniku protsent sulamis suurem kui 4. Malmi ja terase erinevus seisneb selles, et malmi pole võimalik toatemperatuuril plastselt deformeerida, kuna malm puruneb. Malm on heade valuomadustega ning seejuures ka odavam kui teras, mistõttu tihti on masinate korpused ja kered valatud malmist. Malmil on ka omadus summutada lööke. Samas on malmil halb keevitatavus. Malmi külmkeevitamisel kasutatakse spetsiaalseid elektroode, traate, kaitsegaase ja töövõtteid. Vaatamata sellele, kuna temperatuuride vahest
...................................5 1.1.2 Terase kasutusalad autoehituses [5] ...................................................................................5 1.2. Malm ..................................................................................................................................6 1.2.1 Hallmalm............................................................................................................................6 1.2.2 Malmi kasutusalad autoehituses [5] ...................................................................................7 2. Mitte mustmetallid ja nende sulamid ...........................................................................................8 2.1. Vask ...................................................................................................................................8 2.2. Pronks ....................................................................
Kõrgahi Kõrgahi on vastuvoolupõhimõttel töötav sahtahi, milles toodetakse malmi. Kõrgahju ülaosas asub täiteseade, selle all ahjusuue, millele on kinnitatud kõrgahjugaasi ärajuhtimise torud. Suudmest allpool paiknevad allapoole laienev koonusekujuline saht, silindriline
Kui sinu käest küsitakse, millest on valmistatud su nuga, siis vastad arvatavasti, et rauast. Tõsi, selle valmistamise juures on rauda kasutatud, kuid lisatud on ka teisi aineid. Nii on saadud teras, millest harilikult ongi noad valmistatud. Kas oskad öelda, millest on valmistatud potid ja pannid teie köögis? Ilmselt arvad ka, et enamus nendest on tehtud rauast. Tegelikult on need kööginõud valmistatud samuti raua ja teiste ainete segudest terasest ja malmist. Terast ja malmi nimetatakase raua sulamiteks. Raud on metall, mida inimene kõige rohkem kasutab. Raud on pärit rauamaagist, mida kaevandatakse suurteskaevandustes. Rauamaagi asukohtileidub palju meile kaugetel maadel: Ameerika mandril ning ka Aasias ja Aafrikas. Raua kättesaamiseks tuleb maaki suurtes sulatusahjudes väga kõrgel temperatuuril kuumutada, et raud maagist välja sulaks. Seejärel tehakse rauast erinevaid sulameid, sest puhtast rauast valmistatud
Algristlõikepindala A0 = 310,4mm Ristlõikepindala peale purunemist Au = 310,1 mm2 2 Arvutused: Katkevenivus = (u/l0) * 100% u pikkuse muut, mis on mõõdetud purunemise järel l0 algpikkus = (0,88 / 111,27) *100 = 0,9 [%] Katkeahenemine = (A0-Au)/A0 *100% A0 - algristlõikepindala Au ristlõike pindala purunemise järel = (0,3)/310,4 *100 = 0,1 [%] Joonis 3. Malmi tõmbediagramm 4 Joonis 4. Malmi moone ja pinge vaheline seos Katsetatud malmi tõmbetugevus on 239 MPa. Purunemispilt ja põhjused: Malm on habras materjal, mistõttu ei teki kaela ning keha puruneb nähtavate deformatsioonideta. 5
värvilismetallide metallurgiat, mis hõlmab mitterauametallide (Cu, Al, Mg, Ti jt.) toomist. Enamik metalle on maakoores keemiliste ühenditena, valdavalt oksiididena, millest tuleb metall mitmesuguseid metallurgilisi protsesse rakendades eraldada. Põhilised metallurgilised protsessid on: • Pürometallurgia – metallide ja sulamite tootmine kõrgetel temperatuuridel, mis tekib kütuse põlemisel või teiste keemiliste reaktsioonide toimel. Kasutatakse näiteks malmi, terase ja vase tootmisel. • Hüdrometallurgia – metallide saamine nende soolade vesilahustest; kasutatakse paljude mitterauametallide tootmisel. • Elektrometallurgia – metallide ja sulamite saamine elektrienergiat kasutades; elektrienergiat kasutatakse sulatamisprotsessiks (legeerteraste, Ti, Cr, Mo jt. metallide tootmisel) või elektrolüüsimisel (Al, Mg jt. metallide tootmisel).
Variant 1 - 40 1. Austeniit on raua tardlahus -rauas 2. Süsiniku sisaldus tsementiidis on 2,14% 3. Teras sisaldab 0,7% Mn 0,4% Si 4. Malm sisaldab 0,15% P ja 0,1% S 5. Ledeburiitstruktuur toatemperatuuril on eutekukum 6. Süsinuku sisaldus perliidis on 0,8% 7. Keevterase tunnuseks on teras mida deoksüdeeritakse ferromangaaniga 8. Terase struktuur tekib külmsurvetöötlemisel 9. Alaeutektse malmi süsinikusisaldus on 4,3% 10. Malmi struktuur toatemperatuuril koosneb perliidist, ferriidist ja grafiidist 11. Üleeuteutektoidse terase struktuuris toa temp on perliit ja tsementiit 12. Terase Vene tähistussüsteemis on ,,P"- kiirlõiketeras 13. Kõrgtugeva malmi struktuuri tunnuseks on keragrafiit 14. Malmide struktuuri ,,valgendab" mangaan 15. Valgemalmi kiirjahutus A1 temp piirkonnas peale lõõmutamist soodustab perliidi teket 16. Ferriitstruktuuriga malmid on tugevamad 17
terakeste ahelana perliiditerade vahel või nõeltena nende sees. Malmid Malmideks nimetatakse terastega võrreldes suurema süsinikusisaldusega (üle 2,14%) rauasüsiniksulameid.Liigitatakse: 1)Malmid,kus kogu süsinik on seotud olekus-tsementiidis(Fe3C).Süsinikuga seotud malmid,ehks valgemalmid(tuhmvalge värvus( 2)Malmid,kogu C või suurem osa sellest on vabas olekus-grafiidina.Grafiitmalmid. Suure süsiniksisalduse tõttu on malmi struktuuris kõva ja habras eutektikum-ledeburiit või süsinik grafiidina.Seetõttu ei saa malmi survetöödelda,sepistada,ega valtsida.Kasutatakse valusulamina detailida vlamistamisel. Malmi mehaanilied omadused olenevad suurel määral grafiidiosakeste kujust ja mõõtmetest- mida väiksemad nad on,seda paremad mehaanilised omadused. 1.Lihv 2.Lihv 3.Lihv 4.Lihv 5.Lihv
kiiret jahtumist ja suurendab kokill püsivust. b. Tööpindade katted (värv) väldib valandi kleepumist vormi pindadele. c. Valandi kiire jahtumise tagab peeneteraline struktuur. d. Kokillil praktiliselt puudub järele andvus (ei võimalda saada keerulise kujuga valandeid – suured jääkpinnad ja pragunemine) e. Vormi korduvkasutatavus (ühes kokillist võib teha kuni 1000 terase, kuni 10000 malmi ja kuni 250000 alumiiniumsulamist valandit) f. Suur täpsus ja pinnasiledus g. Valandi peeneteraline struktuur h. Lihtne automatiseeritavus. Puuduseks on: i. Kokilli kõrge maksumus j. kõrge sulamis temepratuuriga valandite puhul suhtelistel lühike kasutusaeg. Metallvormi järeleandmatus põhjustab valandis suurejääkpingeid ja deformatsioone. k
metallurgia 1) Malmi saamiseks kasutatakse tooraineid: • rauamaak • mangaanmaak • räbusti • kütus 2) Räbusti- mille ülesandeks on sulametalli puhastamine lisanditest. Kütus- peamiseks kütuseks on koks mille maksumus moodustab kuni poole saadava malmi hinnast. 3) 1. Kütuse põlemine → 1800…2000 °C 2. Raua taandamine 3. Raua rikastamine süsinikuga → 400…1400 °C 4. Malmi (3,7...4 % C) moodustumine 5. Räbu tekkimine 4) võib saada kas valumalmi (9-12%), ferrosulami (<1%) või terase 5) terase elektrometallurgia 6) toormalmi süsiniku- ja lisanditesisalduse vähendamine. Legeerteraste tootmisel tuleb täiendavalt lisada legeerivaid elemente. Mitteraudmetallid 7) Titaanimaak (rutiil, ilmeniit) rikastatakse kas flotatsiooni 8) – 9) pürometallurgia 10) Elektrometallurgia ja ahjus 11) magnotermiat
b. FeS + Mn MnS + Fe + Q c. MnS + CaO CaS + MnO - Q d. 2FeO + Si2Fe + Si + Q Question 3 Complete Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Millised on kristallvõre defektid? Select one: a. vakants, dislokatsioon, punktdefekt b. joondefekt, pinnadefekt, kristallvõre c. ruumdefekt, tera, dislokatsioon d. vakants, dislokatsioon, poor Question 4 Complete Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text S lisand satub malmi põhiliselt Select one: a. lubjakivist b. kütusest (koks) c. maagi aherainest d. räbustist Question 5 Complete Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Kõige levinumaks terase tootmise meetodiks on Select one: a. elektrikaarahjumeetod b. elektriinduktsioonahjumeetod c. martäänmeetod d. hapnikkonvertermeetod Question 6 Complete Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Kloori kasutatakse Select one:
*Süsiniku sisaldus malmides C 1,7%Tavaliselt sisaldavad malmid süsiniku 2...4% ja rohkem. *malmid jaotatakse valgeteks ja hallideks malmideks. *valges malmis ehk toormalmis sisalduv süsinik on seotud raudkarbiidist Fe3C(tsementiit) *malm on habras,väikse tõmbetugevusega,aga suure kulumiskindlusega.vähe löögi kindlust. *tempermalm saadakse valgest malmist mida kuumutatakse850C juures.sellise protsessi tulemusena suureneb malmi löögikindlus ja plastsus. *hallmalm evalumalmis esineb süsinik vaba grafiidi lehekestena see muudab malmi pehmeks ja kergemini töödeldavaks. *omaduselt on hallmalm jäik ja suure survetugevusega *miinused;habras,kaalult raskem,kallis materjal,löögitugevus. *valumalmist tehakse kanalisatsiooni torusid toruliitmike,küteradiaatoreid,pliitide ja ahjude metall osi ja toodetakse keeruka kujuga esemeid. Terased
4. Süsiniku tardlahus rauas 5. Raua ajalooline nimetus 16 Millised faasid kuuluvad valgemalmi struktuuri toatemperatuuril? : 1. grafiit 2. perliit 3. austeniit 4. tsementiit 5. ferriit 6. ledeburiit 17 Millised on hallmalmi struktuuriosad? : 1. ledeburiit 2. austeniit 3. ferriit 4. grafiit 5. tsementiit 6. perliit 18 Mille järgi otsutatakse, kas tegemist on hall-, temper- või keragrafiitmalmiga? : 1. malmi maksumus 2. eelkõige struktuuris oleva grafiidi kuju järgi 3. malmi keemiline koostis (süsinikusisaldus) määrab alati malmi tüübi 4. malmi värvus 5. kasutatud jahtumiskiiruse põhjal on võimalik oletada malmi tüüpi 19 Millise sulamiga on tegemist, kui struktuuris esineb grafiit pesadena? : 1. valgemalm 2. tempermalm 3. keragrafiidiga hallmalm 4. hallmalm 20 Millised on alaeutektse valgemalmi struktuuriosad toatemperatuuril? : 1
MTT0010 Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia Punktid 27/33 Hinne 33, maksimaalne: 40 (82%) Küsimus 1 Valmis Hinne 0 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline nimetatud terastest on suurema kõvaduse ja tugevusega (nii lõõmutatult kui karastatult)? Vali üks: a. järeleutektoidne teras b. eutektoidne teras c. eeleutektoidne teras d. eutektiline teras Küsimus 2 Valmis Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Happeliseks kuumuskindlaks materjaliks on Vali üks: a. samott b. grafiit c. magnesiit d. dinas Küsimus 3 Valmis Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis on eutektoid? Vali üks: a. tardunud faasist samaaegselt tekkinud faaside segu b. vedelfaasist samaaegselt tekkinud keemilised ühendid c. vedelfaasist samaaegselt tekkinud faaside segu d. tardunud faasist samaaegselt tekki...
redutseerida. Selleks kasutatakse enamasti koksi - seega sütt või süsinikoksiidi: Fe3O4+ 4C = 3Fe + 4CO Fe2O3 + 3CO = 2Fe + 3CO2 Täiesti puhast rauda pole võimalik nii toota, ikka sisaldab ta mõningal määral süsinikku. Kuna selline sulam on korrosioonile vastupidavam, siis tööstuslikult toodetaksegi mitte puhast rauda, vaid malmi ja terast. Vaatame üht võimalikku tootmisprotsessi lähemalt. Malmi toodetakse spetsiaalsetes šahtahjudes - kõrgahjudes, mis on ehitatud tulekindlatest tellistest ja mille kõrgus on üle 40 meetri. Kõrgahi töötab kord käikulastuna mitu aastat vahetpidamata kuni remondini. Miks peab ahi pidevalt ilma vaheaegadeta töötama? *Kütusena kasutatakse kõrgahjus koksi, sest tal on suur kütteväärtus ja väike
Vali üks: a. pronks; 38% Cu, 2% Pb, ülej. Zn b. messing; 38% Cu, 2% Pb, ülej. Zn c. messing; 38% Zn; 2% Pb, ülej. Cu d. pronks; 38% Zn, 2% Pb Küsimus 11 Õige Hinne 3,0 / 3,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline on terase X210Cr12 keemiline koostis? Vali üks: a. 0,21% C; 1,2% Cr b. 0,21% C; 12% Cr c. 2,1% C; 1,2% Cr d. 2,1% C; 12% Cr Küsimus 12 Õige Hinne 3,0 / 3,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline on malmi GJMW-350-4 liik ja omadused? Vali üks: a. keragrafiitmalm, Rm=350 kgf/mm2, A=4% b. tempermalm, Rm=350 N/mm2, A=4% c. keragrafiitmalm, Rm=350 N/mm2, A=4% d. tempermalm, Rm=350 kgf/mm2, A=4% Küsimus 13 Õige Hinne 3,0 / 3,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline on alumiiniumi deformerivate sulamite tähttähis EN järgi? Vali üks: a. AC b. AL c. AW d. AK Küsimus 14 Õige Hinne 3,0 / 3,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst
terase kulumiskindlust, Ni suurendab terase sitkust ja vähendab soojuspaisumist, sellepärast valmistatakse sellest sulamist mõõteriistade osi, Cr ja Ni koos suurendavad terase kõvadust ja püsivust keemilistele mõjutustele. *Rauamaaki töödeldakse malmiks kõrgahjudes , erilistes konverterites vähendatakse malmist süsiniku ja teiste lisandite sisaldust ning saadakse teras. *Eristatakse valu- ja töötlusmalmi. Valumalmis sisaldub süsinik grafiidina. Et selle malmi murdepind on hall, nimetatakse teda sageli halliks malmiks. Valumalm on hästi valatav ,temast valatakse näiteks hoorattaid , seadmete aluseid , pliidiraudu. *Töötlusmalm sisaldab süsinikku raudkarbiidi Fe3C kujul. Niisuguse malmi murdepind on hele ja teda nimetatakse tihti valgeks malmiks. Töötlusmalm ei sobi valamiseks ning teda töödeldakse teraseks.
2) teemant on madalal temperatuuril püsiv 3) teemant muutub kuumutamisel grafiidiks, järelikult peab olema võimalik ka vastupidine protsess 4) meteoriitides on avastatud teemante, mis moodustuda meteoriidi kiirel jahtumisel tekkinud kõrge rõhu toimel 5) teemandi tihedus on umbes 1,5 korda suurem kui grafiidil 1894. a. kujunesid sensatsioonilisteks H. Moissani katsed. Moissan küllastas elektriahjus sulatatud malmi suhkru kuumutamisel saadud söega ning jahutas siis kiiresti vees. Sulamalm paisus jahtumisel, kuid malmi pinnale tekkinud koorik takistas tema paisumist ja seetõttu kandub kõrge surve malmi sisemusse. Moissan arvas, et väljakristalluv süsinik eraldab teemandina. Malmi kasutas Moissan sellepärast, et enamiku metallide ruumala jahtumisel väheneb, malmil, hõbedal ja vismutil see aga suureneb. Moissan alustas Hrustsovi tehisteemandi saamise katsetega. Ta küllastas keeva hõbeda süsinikuga
Nii toodetakse rauda ja tema sulameid, vaske jne. Nagu me eelnevast teame, esineb raud rauamaakides oksiidina. Sellest tuleb raud välja redutseerida. Selleks kasutatakse enamasti koksi - seega sütt või süsinikoksiidi: Fe3O4+ 4C = 3Fe + 4CO Fe2O3 + 3CO = 2Fe + 3CO2 Täiesti puhast rauda pole võimalik nii toota, ikka sisaldab ta mõningal määral süsinikku. Kuna selline sulam on korrosioonile vastupidavam, siis tööstuslikult toodetaksegi mitte puhast rauda, vaid malmi ja terast. Vaatame üht võimalikku tootmisprotsessi lähemalt. Malmi toodetakse spetsiaalsetes sahtahjudes - kõrgahjudes, mis on ehitatud tulekindlatest tellistest ja mille kõrgus on üle 40 meetri. Kõrgahi töötab kord käikulastuna mitu aastat vahetpidamata kuni remondini. Miks peab ahi pidevalt ilma vaheaegadeta töötama? *Kütusena kasutatakse kõrgahjus koksi, sest tal on suur kütteväärtus ja väike tuhasisaldus. Miks peab tuhasisaldus väike olema? *Koksi
on vabas olekus grafiidina. Need malmid on tuntud grafiitmalmidena (tuntumad neist on K õ v a p in n a k i h t hallmalmid). Suure süsinikusisalduse tõttu on malmi struktuuris t kõva ja habras eutektikum – ledeburiit (valge- malmis) või süsinik grafiidina (libleja, keraja või pesajana). Nii ledeburiit kui ka grafiit teevad malmi
kaitseb roostetamise eest. Kas oled kunagi mõelnud, miks on teie toas olevad radiaatorid valmistatud metallist? Metallid juhivad hästi soojust. Raudesemeid on võimalik magnetite abil magnetiseerida.Siis orienteeruvad rauas olevadosakesed kindlasuunaliselt ja raud muutub magnetiks. Kasutamise seisukohalt kõige levinum metall on raud, kuid oma omadustelt pole ta kaugeltki kõige eelistatum. Seetõttu kasutatakse laialdasemalt kui puhast metalli, tema sulameid - malmi ja terast. Malm ja teras sisaldavad mõlemad süsinikku, kuid malmis on seda tunduvalt rohkem, üle 2%, tavaliselt kolm kuni neli protsenti. Mida rohkem on sulamis süsinikku, seda hapram ta on. Süsiniku esinemisvorm malmis määrab malmi värvuse ja füüsikalised omadused. Valges malmis ehk toormalmis on süsinik rauaga keemiliselt seotud nn tsementiidina ehk raudkarbiidina. Ta saadakse sulamalmi kiirel jahutamisel.
plastsusega ja habras). 2. Ferriitmalm (ferritic cast iron) - mille struktuur koosneb ferriidist ja grafiidist. Ferriidi tõttu on malmil väike kõvadus ja tugevus, kuid suurem plastsus. 3. Ferriitperliitmalm (ferritic-pearlitic cast iron) - mille struktuuris on ferriit ja perliit ning grafiidiosakesed. Niisugune struktuur on väga sagedane hallmalmi puhul, kuna erinevate jahtumiskiiruste tõttu ei ole võimalik saada 100 %-lise perliitstruktuuriga malmi. Kui ferriit- või perliitstruktuur tempermalmide korral saadakse termotöötlusega lõõmutamisega, siis teiste malmiliikide (hall- ja keragrafiitmalm) korral tekib see jahtumise protsessis. Reeglina kõrvuti perliidiga esineb struktuuris ka ferriit. Malmi omadused Malmidel on head valuomadused. Tavalistes tingimustes ei ole sepistatavad. Omadusi mõjutavad sulamis olevad lisandid. Malmi mehhaanilised omadused olenevad grafiidiosakeste kujust ja mõõtmetest mida
Valgemalm on suure kõvadusega, habras ning halvasti lõiketöödeldav metall. Teda kasutatakse niisuguste detailide valmistamiseks, mis peavad olema kulumiskindlad või töötavad agressiivsetes keskkondades. Teras on põhiliselt raua ja süsiniku baasil moodustatud sulam, mille süsiniku sisaldus on alla 2,14%´(malmides on süsiniku sisaldus üle 2,14%). Malm Malm on rauasulam, kus on vähemalt 2,14% süsinikku. Süsiniku protsent sulamis ei ole tavaliselt suurem kui 4. Malmi ei ole võimalik toatemperatuuril plastselt deformeerida, kuna malm puruneb. Malm on heade valuomadustega ning seejuures ka odavam kui teras, mistõttu tihti on masinate korpused ja kered valatud malmist. Samas on malmil halb keevitatavus. Malmi külmkeevitamisel kasutatakse spetsiaalseid elektroode, traate, kaitsegaase ja töövõtteid. Vaatamata sellele on külmkeevitamisel saadud liide kerge purunema, kuna temperatuuride vahest tekkivad malmi kergesti praod. Seetõttu soovitatakse malmi enne
Nii toodetakse rauda ja tema sulameid, vaske jne. Nagu me eelnevast teame, esineb raud rauamaakides oksiidina. Sellest tuleb raud välja redutseerida. Selleks kasutatakse enamasti koksi - seega sütt või süsinikoksiidi: Fe3O4+ 4C = 3Fe + 4CO Fe2O3 + 3CO = 2Fe + 3CO2 Täiesti puhast rauda pole võimalik nii toota, ikka sisaldab ta mõningal määral süsinikku. Kuna selline sulam on korrosioonile vastupidavam, siis tööstuslikult toodetaksegi mitte puhast rauda, vaid malmi ja terast. Karbotermia redutseerija on süsinik, kas koksina või mõnemadalama ühendina ( CO või CH4 ) Näiteks malmi tootmine kõrgahjus Fe2O3 + 3 CO = 2 Fe + 3 CO 2Koks on kõige odavam võimalikest redutseerijatest ja seetõttu kasutatakse teda laialdaselt. Ei sobi:aktiivsete metallide tootmiseks, sest süsinik pole piisavalt tugev redutseerija. Samuti lahustub ta hästi paljudes vedeletes metallides andes karbiide või sulameid
(kuni 14%) tõstab terase kulumiskindlust, Ni suurendab terase sitkust ja vähendab soojuspaisumist, sellepärast valmistatakse sellest sulamist mõõteriistade osi, Cr ja Ni koos suurendavad terase kõvadust ja püsivust keemilistele mõjutustele. Rauamaaki töödeldakse malmiks kõrgahjudes, erilistes konverterites vähendatakse malmis süsiniku ja teiste lisandite sisaldust ning saadakse teras. Eristatakse valu- ja töötlusmalmi. Valumalmis sisaldub süsinik grafiidina. Et selle malmi murdepind on hall, nimetatakse seda sageli halliks malmiks. Valumalm on hästi valatav, sellest valatakse näiteks hoorattaid, seadmete aluseid ja pliidiraudu. Töötlusmalm sisaldab süsinikku raudkarbiidi Fe3C kujul. Niisuguse malmi murdepind on hele ja teda nimetatakse tihti valgeks malmiks. Töötlusmalm ei sobi valamiseks ja seda töödeldakse teraseks.
Reeglina tuleb kasutada tootja poolt ette nähtud GL-4 või GL-5klassi õli. GL-4 klassi õli kasutamine GL-5 asemel võib põhjustada agregaadi enneaegset kulumist. GL-5 klassi õli kasutamine manuaalkäigukastis kus on ette nähtud õli GL-4 pole samuti soovitatav, sest kannatada võib käiguvahetuse sujuvus. METALLID MALM Malmideks nimetatakse terasega võrreldes suurema süsinikusisaldusega (2.14%) rauasüsinikusulameid. Grafiit teeb malmi hapraks. Malmi kasutatakse mootoriplokkides, korpustes, kaantes. Enim kasutatakse hallmalmi. Malmi survetugevus on ligikauda 2 korda suurem kui tõmbetugevus. Tempermalm (käigukasti detailid, hammasrattad jne) GJS – 500 -10 500 on tõmbetugevus ja tähis on Rm (mPA) 10 on venivustugevus või sitkuse tugevus ja ühik on % GJS – 350 NiMO 44 GJS on keragrafiit 350 on 3,5C % (C on süsinik) NiMo on legeerel 44 on 0,4% ja 0,4% TÄHISED Hallmalmi tähis - GJL
1. keevterase 2. legeerterase 3. süsinikterase 4. rahuliku terase puhul 7. (Points: 2.5) Kõige kvaliteetsem teras saadakse 1. hapnikkonvertereis 2. martäänmeetodil 3. elekterräbuümbersulatusel 4. elektriahjudes 8. (Points: 2.5) Kõige tootlikumaks terase saamise meetodiks on 1. martäänmeetod 2. bessemermeetod 3. elektrikaarmeetod 4. hapnikkonvertermeetod 9. (Points: 2.5) Süsinikusisaldus malmis on 1. 1,8% 2. 4,0% 3. 10% 4. 15% 10. (Points: 2.5) Malmi tootmisel kasutatav meetod on 1. pürometallurgia 2. pulbermetallurgia 3. hüdrometallurgia 4. elektrometallurgia 11. (Points: 2.5) Malmi otsene redutseerimine toimub temperatuuril 1. 600...800 ºC 2. 900...1100 ºC 3. < 1000 ºC 4. > 1000 ºC 12. (Points: 2.5) Kloori kasutatakse 1. Ti ja Mg 2. Al 3. terase 4. Cu tootmisel 13. (Points: 2.5) Titaani saamisel titaantetrakloriidi TiCl4 redutseerimine tehakse 1. räniga 2. magneesiumiga 3. süsinikuga 4. süsinikdioksiidiga 14.
a. vorm valmistatakse kipsist b. vormiliiv ja termoreaktiivne vaik c. keraamiline suspensioon ja kvartsliiv d. vormiliiv ja kõvendi (urotropiin) Küsimus 9 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kärnide valmistamisel kasutatakse sidematerjalidena Vali üks: a. liiva b. kivisöetolmu c. orgaanilisi aineid d. saepuru Küsimus 10 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Terase karastumise ja malmi valgenemise vältimiseks valamisel metallvormidesse (efektiivseim variant) Vali üks: a. kuumutatakse kokillid ette ja nende sisepinnad kaetakse kuumuskindlate katetega b. valmistatakse kokillid malmist ja eelkuumutatakse c. kasutatakse metallkärne ja lahtikäivaid kokille, mille sisepinnad kaetakse kuumuskindlate katetega d. varustatakse kokillid vesijahutusega Küsimus 11 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
