icon to icon add to picture add picture vastutust v Lapse huvile vastavad tegevused ja vahendid v Olulised on ka laste kodused arengutingimused v Tähtis on saavutada õppimises metakognitiivne dimensioon mõtlemist peegeldavate küsimuste kaudu v Andekaid köidavad ja ergutavad õppima ka elulised ja interdistsiplinaarsed ülesanded ANDEKATE LASTE ARENDAMINE v Mitmekülgne ja stimuleeriv kasvukeskkond v Kõigi arenguvaldkondade järk-järguline kujundamine, jõukohased väljakutsed v Positiivse hoiaku kujundamine õppimisse v Emotsionaalne toetamine, st. Suudaks luua häid suhteid kaaslastega v
Uurijad on õpistrateegiaid defineerinud konkreetsemalt kui teadliku tegevust, mida õpilased kasutavad, et jätta meelde infot ja õppida ning on rõhutanud, et strateegia võib olla valdkonna spetsiifiline või üldine. (Ots, 2005) J. Hattie, J. Biggs ja N. Purdie (1996) analüüsisid erinevaid õpioskuste alaseid uurimusi ning eristasid kolm õpioskuste valdkonda: 1. Kognitiivne (seotud konkreetsete meedejätmise strateegiatega) 2. Metakognitiivne (hõlmab planeerimist, protsessi jälgimist ja tingimustega arvestamist) 3. Afektiivne (käsitleb motivatsiooni ja enesetunnetust). (Üldoskused-õpilase areng ja selle soodustamine koolis, 2005, toimetaja Aivar Ots, Tartu ülikooli kirjastus) Kooli nõudmistega toimetulekuks vajalik sotsiaalne küpsus tähendab seda, et lapsel on tekkinud soov õppida, omandada uusi teadmisi. Tal on motivatsioon ja valmidus sihipäraselt
neil on maailmast unikaalne intellektuaalne pilt. Andekad lapsed kulutavad rohkem aega teatud konkreetsetele kognitiivse protsessi osadele. Andekatele on omane hästi struktureeritud baasteadmiste tase, mis võimaldab hõlpsasti juurdepääsu ja aktiviseerimist. Süsteemse harjutamise mõju ei saa alahinnata. Eksperttaseme saavutamiseks on vaja nii eneseregulatsiooni kui ka laialdast fakti- ja protsessuaalsete teadmiste repertuaari. Andekate laste metakognitiivne eelis avaldub teadmatute või uute ülesannete lahendamisel. Andekus ja loovus Loovus hõlmab kahte komponenti: loomine kui tegevus ja looming kui loomeprotsessi tulemus, mida mõjutavad ühtviisi nii inimese isiksuseomadused kui ka tema motivatsioon. Loovus kui eeldus luua uut ja originaalset (ideid, lahendusi, produkte) on seotud mõtlemise paindlikkuse, voolavuse ja originaalsusega. Loova või andeka käitumise tunnuseks on inimese loomingulisusele suunatud hoiak.
analüütiline ehk kontseptuaalne kolme liiki protsesse- metakognitsioon, soorituslikud oskused ja teadmiste Määrab sisusoorituse eraldi erinevalt Bloomist. omandamine Sisu faktiteadmine, kontseptuaalne teadmine, protseduuriline kreatiivne ehk loominguline tahk kaks komponenti- uudsus ja teadmine, metakognitiivne automaatsus. Praktiline ehk kontekstuaalne 11. Loetlege andersoni jt 2001 kognitiivsete õppe-eesmärkide taksonoomia sooritusliku mõõtme põhikategooriad ? 24. Nimetage intelligentsuse avaldumise põhitahud Gardneri
Õppemeetodite ja võtete vaatamine Gagne õppetunni etappide valguses aitab korrastada kujutlusi võimalikest lähenemisviisidest ja vältida olulisi vigu vahetu õppetöö korraldamisel. 11. Millised on põhilised üldiste õppimisoskuste liigid Õppimisoskuste liigitamine Weinsteini ja Mayeri järgi (iga alaliigi nimetus ja kirjeldus) Iga alaliigi kohta näide, kuidas on võimalik kujundada mõnda konkreetset õpioskust Metakognitiivne teadlikkus ja üldised õp-pimisoskused kujunevad aeglaselt. Pealiskaudsed ja põhjalikud õppijad saavad erinevalt aru õppimise otstarbest ja viisidest. Kõiki õpilasi tuleb õpetada kavandama ja jälgima oma tegevust. Kolm õppimisoskuste kujundamise taset e sekkumise viisi: kognitiivne sekkumine konkreetse ülesande lahendamiseks vajaliku oskuse arendamine v täiendamine. Otseselt õpetatavaid konkreetsed
kordamisoskus läbikirjutamine, alla joonimine seostamisoskus märksõnade leidmine organiseerimisoskus monitooringuoskus õpilase suutlikus aretada metakognitiivseid teadmisi, teadvustada õpitegevust emotsionaalse kohanemise oskus Õpioskuste kujundamise tasemed: J. Hattie, J. Biggs ja N. Purdie (1996) on toonud välja 3 õppimisoskuste kujundamise taset ehk sekkumise viisi: kognitiivne sekkumine metakognitiivne sekkumine ülesanne on arendada planeerimise oskust, jälgimise oskust, teostamise oskust, tingimslikku teadmist afektiivne sekkumine õppimiseks vajalikud emotsionaalsed seisundid, õpimotivatsioon ja enesekonseptsioon. Õpistrateegiad Õpistrateegiad on kaugemate eesmärkide täitmiseks mõeldud omandatud teadvustatud ja paindlikud tegevuskavad, mis tuginedes õpioskustele, on kasutatavad õpitegevuse juhtimiseks. põhistrateegiad tugistrateegiad
koostisosade, seoste tähistamiseks; konspekteerimine sobib nii kirjaliku teksti õppimiseks kui ka loengul märkmete tegemiseks. 15. Põhilised üldiste õppimisoskuste liigid Weinsteni ja Mayeri näitel Mõtlemisoskuste ja metakognitsiooni roll üldiste õpioskuste kujunemisel. Üldiste õppimisoskuste liigid(C.Weinsteini ja R.Mayeri näitel) ja nende tähendus. Tuleb õpilasi õpetada kavandama ja jälgima oma tegevust. Metakognitiivne teadlikkus ja üldised õp-pimisoskused kujunevad aeglaselt. Pealiskaudsed ja põhjalikud õppijad saavad erinevalt aru õppimise otstarbest ja viisidest. Kõiki õpilasi tuleb õpetada kavandama ja jälgima oma tegevust. Kolm õppimisoskuste kujundamise taset e sekkumise viisi: kognitiivne sekkumine konkreetse ülesande lahendamiseks vajaliku oskuse arendamine v täiendamine. Otseselt õpetatavaid konkreetsed oskused (vaimsete taktikate kogum, mida inimene kasutab konkreetses
kujunemise aluseks. Üldised õpi- ja mõtlemisoskused kujunevad konkreetsete tegevusoskuste rakendamise kogemuse üldistamise tulemusena. Õpilane vajab võrdsel määral nii konkreetset rakendukogemust kui ka võimet seda teadvustada, jälgida ja analüüsida. 2.Mõtlemisoskuste ja metakognitsiooni roll üldiste õpioskuste kujunemisel. Üldiste õppimisoskuste liigid(C.Weinsteini ja R.Mayeri näitel) ja nende tähendus. Tuleb õpilasi õpetada kavandama ja jälgima oma tegevust. Metakognitiivne teadlikkus ja üldised õppimisoskused kujunevad aeglaselt. Pealiskaudsed ja põhjalikud õppijad saavad erinevalt aru õppimise otstarbest ja viisidest. Kõiki õpilasi tuleb õpetada kavandama ja jälgima oma tegevust. Kolm õppimisoskuste kujundamise taset e sekkumise viisi: kognitiivne sekkumine konkreetse ülesande lahendamiseks vajaliku oskuse arendamine v täiendamine. Otseselt õpetatavaid konkreetsed oskused (vaimsete
Lisaks sellele, et lapsed tajuvad, tekib võime jälgida enda psüühikat. Kust teada, millal tuleks eksamiks õppima hakata, et see hästi sooritada? Kui palju läheb aega, et midagi jääks meelde. - On enda psüühilisest funktsioneerimisest teadalikolek võime seda kirjeldada ja suunata. - Tuleb tp suunata, mõtlemist suunata. Läheb vaja koolihariduses, kooliharidus arendab seda. Metakognitiivne kompetentsus: oskus sobitada situatsiooni ja oma oskusi/võimeid/teadmisi kõige kohasemal viisil. Kujuneb sisekõne baasil ja selle areng sõltub vajadusest oma psüühilist tegevust teadvustada (formaalse koolihariduse roll) VAATA ÜLE EMOTSIOONID JA MOTIVATSIOON! Juhtiv tunnetusprotsess protsess, millele toetub psüühiline aktiivsus antud eaperioodil ning mille baasil arenevad teised tunnetusprotsessid, eelkõige järgmine juhtiv protsess.
B. S. Bloomi koolkonna õppe-eesmärkide taksonoomia põhivaldkonnad on kognitiivne taksonoomia, afektiivne taksonoomia ja psühhomotoorne taksonoomia. 9. Loetlege Andersoni jt (2001) kognitiivsete õppe-eesmärkide taksonoomia sisulise mõõtme põhikategooriad. Andersoni jt (2001) kognitiivsete õppe-eesmärkide taksonoomia sisulise mõõtme põhikategooriad on faktiteadmine, kontseptuaalne teadmine, protseduuriline teadmine ja metakognitiivne teadmine. 10. Loetlege Andersoni jt (2001) kognitiivsete õppe-eesmärkide taksonoomia sooritusliku mõõtme põhikategooriad. Andersoni jt (2001) kognitiivsete õppe-eesmärkide taksonoomia sooritusliku mõõtme põhikategooriad on pea meeles, saa aru, rakenda, analüüsi, hinda ja loo. 11. Mida kajastab õppe-eesmärkide spetsifikatsioon oma kahe mõõtmena?
kujundamine näeb õppimisvõtteid ja strateegiaid vaid eesmärkide saavutamise vahendina. Õppimisega formeeruvad üldoskused on sihipärase käitumise kujunemise aluseks. Peale tegevusoskuste edastamise tuleb õpilasi õpetada kavandama ja jälgima oma tegevust. Õpilased, kes suudavad jälgida oma tegevust ülesannete lahendamisel, on edukamad kaaslastest, kes pole selleks võimelised. Mõtlemisoskuste ja metakognitsiooni roll üldiste õpioskuste kujunemisel Metakognitiivne teadlikkus ja üldised õppimisoskused kujunevad aeglaselt. Pealiskaudsed ja põhjalikud õppijad saavad erinevalt aru õppimise otstarbest ja viisidest. 4 Metakognitsioonivõime- õpilane suudab teadvustada oma tegevuse eesmärke, seda planeerida ja jälgida selle tõhusust. Kõiki õpilasi tuleb õpetada kavandama ja jälgima oma tegevust. Õpioskuste paljususes orienteerumiseks tuleb need süstematiseerida.
• Mõlema mõõtme (sisu ja soorituse) eraldi määratlemine Moderniseeritud kognitiivse taksonoomia sisumõõde: A. Faktiteadmine (põhielementide teadmine) - terminoloogia teadmine; spetsiifiliste detailide ja elementide teadmine B. Kontseptuaalne teadmine (põhielementidevaheliste seoste teadmine) n. klassifikatsioonide ja kategooriate teadmine C. Protseduuriline teadmine (kuidas midagi teha) Ainespetsiifiliste oskuste ja tegevusmallide teadmine. D. Metakognitiivne teadmine (üldine teadmine tunnetustegevusest, sealhulgas teadlikkus oma tunnetustegevusest) nt teadmine enda kohta. Kognitiivse taksonoomia põhikategooriad: • Teadmistase – inimese võime reprodutseerida meeldejäetud informatsiooni. • Arusaamistase - võime sooritada vaimseid toiminguid piiritletud sisuga, mida inime suudab korraga haarata või selle üle arutleda. Kasutamine õppeülesannete klassifitseerimisel: koolis kasutatakse sageli Bloomi taksonoomia lihtustatud variante
spetsiifliliste detailide ja elementide teadmine), kontseptuaalne teadmine (põhielementidevaheliste seoste teadmine – klassifikatsioonide, kategooriate; printsiipide ja üldistuste teadmine; teooriate, mudelite ja struktuuride teadmine), protseduuriline teadmine (kuidas midagi teha – ainespetsiifiliste oskuste ja tegevusmallide teadmine; ainespetsiifiliste võtete ja meetodite teadmine; protseduuri kasutamise sobivuse üle otsustamise kriteeriumide teadmine), metakognitiivne teadmine (üldine teadmine tunnetustegevusest, sealhulgas teadlikkus oma tunnetustegevusest – srateegiline teadmine (intuitsioon ehk sisetunne), teadmine tunnetuslikest ülesannetest, sealhulgas kontekstuaalne ja tingimuslik teadmine; teadmine iseenda kohta) Soorituslik ehk kognitiivsete protsessie mõõde (horisontaaljoonel) on: „Pea meeles“ (Teadmine) – inimese võime reprodutseerida olulist infot pikaajalisest mälust
Kõigepealt, nägemaks mõnda probleemi uuel viisil, on vaja endale hästi selgeks teha sellesse puutuvad teadmised ja oskused. Seetõttu tuleb teha mõistlikke jõupingutusi ülesande tingimuste, nüansside ja võimalike tüüplahendustega tutvumiseks ning neisse sisseelamiseks. Edasi oleks tarvis kogu see probleemistik mõneks ajaks unustada. Tähelepanu koondumisega teistele probleemidele või üleminekuga alateadlikumale mõtlemisele, nagu leiab sageli aset magades, nõrgeneb meie metakognitiivne kontroll, st inimene pöörab vähem tähelepanu oma mõtlemise loogilisusele ja põhjendatusele ning see lubab tal näha probleeme hoopis vabamalt ja teises valguses. Aktiivse metakognitsiooni taastumisel võetakse vaatluse alla need ideed ja hüpoteesid, mis näivad mõistlikud, ja heidetakse kõrvale ebareaalsed. Ka koolis tuleb omandatu üldistamiseks anda õpilastele lõõgastumisvõimalusi pärast pingutavat õppimist. Vähemotiveeritud
Lapsed, kelle IQ on üle 70, nii 80-85, nende puhul räägime üldisematest probleemidest. Lapse areng on kõigis kolmes valdkonnas maha jäänud. Spetsiifilise probleemid on sisult samasugused, aga piirduvad ühe õpitegevusega. Lugemine ja kirjutamine võivad koos esineda, aga kui arvutamisega on kõik hästi, siis ikkagi käsitleme seda kui SÕRi. Probleemid on oma olemuselt samad, küsimus selles, kui palju seda esineb ja kuidas on üldine võimekus. Metatunnetuse probleemid. Metakognitiivne teadikkus – peaks andma abi siis, kui me oleme hätta jäänud - probleemid raskuste märkamisel ja võimaluste leidmisel enda abistamiseks. Kas ma pean uuesti lugema, kelleltki abi küsima – mida teha, et ma ennast aidata saaksin. Mingil hetkel saan aru, et enam ei mõista ja tean, millisel hetkel veel loetust aru sain ja lähen tgasi sinna, kus raskused tekkisid. Kui madalamate op-dega saab laps veel hakkama, siis metatedikkusega on kaua
lastel. Järelduste tegemine raskendatud <- asesõnad. Et järgmisest tekstist aru saada, tuleb mõista, mis on eelnevalt öeldud. Laps ei suuda eelmistest lausetest sõnade kohta järeldusi teha. On seotud sõnade tähendusvälja probeemiga. Laps ei saa aru üksikutest sõnadest, lausetest või tekstist tervikuna. Lugemisraskustega lastel esinevad probleemid kõikides punktides. Metatunnetuse probleemid. Metakognitiivne teadikkus – peaks andma abi siis, kui me oleme hätta jäänud probleemid raskuste märkamisel ja võimaluste leidmisel enda abistamiseks. Kas ma pean uuesti lugema, kelleltki abi küsima – mida teha, et ma ennast aidata saaksin. Mingil hetkel saan aru, et enam ei mõista ja tean, millisel hetkel veel loetust aru sain ja lähen tagasi sinna, kus raskused tekkisid. Kui madalamate op-dega saab laps veel hakkama, siis metateadikkusega on kaua probleeme. See tekitab
An- dekatel lastel kujunevad metakognitiivsed oskused varem kui tavalistel las- tel. Näiteks leiti ühes uuringus, et juba kuueaastased andekad lapsed olid teadlikud mitmest matemaatilisest tehtest, nad suutsid neid automaatselt rakendada ning teadsid, milliseid strateegiaid nad ülesannete lahendami- sel tavaliselt kasutavad. Andekate laste metakognitiivne eelis seisneb selles, et nad jälgivad, hindavad ja revideerivad teistest lastest palju sagedamini, efektiivsemalt ja spontaansemalt sobiva strateegia valimist läbiproovitud “repertuaari” hulgast, või siis kaaluvad potentsiaalset uut strateegiat. See on ilmselt ka põhjus, miks silmapaistev esineja ükskõik mis valdkonnas
Just iseseisev ja sõltumatu tegutsemine iseloomustab loovat last (Vikat 2002: 35). Ülesanded, mis aitavad andekal õpilasel saavutada eksperttaset, peavad olema komplekssed ja õpisituatsiooni mõttes rikkad. Võid öelda, et vahel on lahendusest isegi olulisem, et ülesanne pakuks võimaluse ,,heaks küsimuseks". Ka avatud vastustega ülesanded võimaldavad kriitilist ja loovat mõtlemist. Samas ei piisa ainult avatud vastustega ülesannete andmisest, oluline on ka saavutada õppimises metakognitiivne dimensioon peegeldavate küsimuste kaudu. Üks võimalus saada õppeks mõtlemist stimuleeriv ülesanne on kaasata selle loomisse õpilane ise. Uuringud näitavad , et väga efektiivne on ka erinevate mõtlemise strateegiate kasutamine meeskonnatöös nõnda proovida teiste kasutatavaid strateegiaid. (Sepp 2010: 29-30) Kuidas aidata arendada last? · Katsu aru saada, mis toimub lapse peas, kui ta lahendab ülesannet
NB! Lapse käitumist reguleerib suuresti kõne. Esmalt täiskasvanu kõne, siis lapsed ise valjult rääkides (seletamine), siis ise läbi sisekõne. Metatunnetus ja selle areng Metatunnetus on enda psüühilisest funktsioneerimisest teadlik olek, võime seda kirjeldada ja suunata. Nt metatähelepanu, metataju, metamälu, metamõtlemine, metamõistmine, metakeeleline võimekus. Seda võimekust läheb vaja formaalses koolihariduses, mis omakorda arendab metatunnetust. Metakognitiivne kompetentsus on oskus sobitada situatsiooni ja oma oskusi/võimeid/teadmisi kõige kohasemal viisil. Metatunnetus kujuneb sisekõne baasil ja selle areng sõltub vajadusest oma psüühilist tegevust teadvustada (formaalse koolihariduse roll). Emotsioonid ja motivatsioon - Emotsioonide diferentseerumine - Emotsioonide väljendamise kontrollimine - Teiste emotsioonidest aru saamine Orienteerumisrefleks uudishimu
annaabi.ee 
