2 -1.9m pikkuseks ja kaaluda 200 500 kg. Väikseimad isendid on aga (Lepidochelys kempii) ja (Lepidochelys olivacea), kes kasvavad 55 - 75 cm pikkuseks ja võivad kaaluda kuni 50kg. Käesolev referaat on Eesti Maaülikooli "Mereteaduse" kursuse raames valminud töö, mis tutvustab 250 liigi seast ühte spetsiifilist rühma, kelleks on Merikilpkonnad(superfamily Chelonioidea). Referaat võtab põgusalt ja konkreetselt kokku merikilpkonnade liigi kui terviku. Tutvustab nende iseloomulikke jooni, kirjeldab välimust, toitumist, ohustatust, sigimist ja poegimist. Referaadi käigus proovitakse selgusele jõuda, kui väärtuslik merikilpkonnade liik meie loodusele ikkagi on? 2. Merikilpkonna tunnused: 2.1 Kilprüü Merikilpkonnadel on voolujooneline ovaalne sarvkilbistega kaetud kilprüü. Kilprüü on merikilpkonnade tähtsaim organ, see koosneb kilbikestest. Kilpkonnale annab just erilise
Merikilpkonnad Liis Laul Eliisa Raag Sisukord. Merikilpkonna tunnused. Merikilpkonnade toit. Merikilpkonna levik. Merikilpkonna pesitsemispaigad Merikilpkonna püük. Merikilpkonnade poegimine. Ridli tunnused. Ridli toitumine. Ridli poegimine. Lisa. Merikilpkonna tunnused. On voolujooneline ovaalne sarvkilbistega kaetud kilprüü. Loivad ei mahu kilbi sisse, kael mahub osaliselt. Selja-ja kõhukilp on omavahel ühendatud. Eesloivad on tagumistest pikemad. Loibadel on 2 nüri küünist. Kilprüü kuni 1 meeter pikk. Seljakilp on punakaspruun. Merikilpkonna toit. Nad söövad kalu ja selgrootuid.
Merikilpkonnad Sisukord. Ø Merikilpkonna tunnused. Ø Merikilpkonnade toit. Ø Merikilpkonna levik. Ø Merikilpkonna pesitsemispaigad Ø Merikilpkonna püük. Ø Merikilpkonnade poegimine. Ø Ridli tunnused. Ø Ridli toitumine. Ø Ridli poegimine. Ø Lisa. Merikilpkonna tunnused. Ø On voolujooneline ovaalne Muutke teksti laade sarvkilbistega kaetud Teine tase kilprüü. Kolmas tase Ø Loivad ei mahu kilbi sisse, Neljas tase
negatiivse inimmõju peatamiseks Kaitse tasandid: Bioloogilise mitmekesisuse kaitse 3 tasandist: Maa liigirikkus Liigisisene geneetiline muutlikkus Koosluste mitmekesisus Vajalik erinevate teadusrühmade koostöö Ennustatakse, et lähiaastatel sureb välja tuhandeid liike ja miljoneid unikaalseid populatsioone Praegustes väljasuremistes süüdi inimtegevus “TAMAR” – Brasiilia riiklik merikilpkonnade Merikilpkonnade liigiline koosseis kaitseprogramm 4 liiki, neist 1 saarelise eluviisiga Inimmõju uuringud Jaht Kuurortide rajamine Temperatuuri alanemine Rannavõrgud Seaduste väljatöötamine 1986. a. võeti Brasiilias merikilpkonnad täieliku kaitse alla Loodi 2 uut kaitseala ja 1 mereline rahvuspark Looduskaitsebioloogia kui kriisieriala Tekkis 1980. aastatel Traditsioonilised rakenduslikud majandus- ja
kahelt poolt kauplused, teenindusasutused ning söögikohad. Lisaks hingematvatele laguunidele, looduslikule ilule tõmbab Bora Bora saar ka arheoloogiliste paikadega ning Teise Maailmasõja aegsete punkeritega. Mida teha? Boral Boral võite surfata, snorkeldada või sukelduda ning õhtuti nautida polüneesia showd laguuniäärstes restoranides. Kindlasti tasub külastada ka pisikese motuga ühendatud lagonaariumit, kus on põnev koos giidi selgitustega jälgida merikilpkonnade, hiigelsuurte tuunikalade, raide ning haide elu. Põnev snorkeldamiskoht on ka kohalike seas tundtud Coral Garden.
Boydi, Gardens of Stonei, Thirlmere`i järvede rahvuspark ja Jenolaini karstikoobaste reservaat. • Eukalüptimetsad 101 liigiga, millest 12 leidub ainult Sydney liivakiviregioonis. Suur Vallrahu Andmed • Maailma pikim ja liigirikkaim korallrifide vöönd. • Korallrifil elab üle 1500 kalaliigi, u. 360 kivikoralliliiki, 5000 limuseliiki ja üle 175 linnuliigi. • Piirkonnas on haruldase mererohusööja dugongi toitumisalad, väljasuremisohus merikilpkonnade rohe- ja eba-karettkilpkonna munemiskohad. • Rifid liigitatakse: radiaalsel kasvamisel tekkinud platvorm- ehk lapprifid ja vallrahud, leidub ka äärisriffe. Tasmaania saar Andmed • Maailma üks viimaseid parasvöötme vihmametsade piirkondi ja üks kolmest lõunapoolkera suuremast metsikust alast. • Iidse Gonwana pärand. • Seal asuvad äärmiselt haruldased taimed (hõbeakaatsia) ja loomad (valge kanakull, Tasmaania jaaniuss).
Külaliste päralt on restoran ja baar, spaa ja fitnesskeskus. Pakutakse erinevaid sportimise, lõõgastuse ja ajaviitevõimalusi. Mida teha Bora Bora saarel? · Mida saab teha Bora Bora saarel? · Bora Bora saarel saab surfata, snorkeldada või sukelduda ning õhtuti nautida polüneesia showd laguuniäärstes restoranides. Kindlasti tasub külastada ka pisikese motuga ühendatud lagonaariumit, kus on põnev koos giidi selgitustega jälgida merikilpkonnade, hiigelsuurte tuunikalade, raide ning haide elu. Põnev snorkeldamiskoht on ka kohalike seas tundtud Coral Garden. Bora Bora saare kirjeldus · Kaunid valge liivaga rannad vahelduvad siin smaragdrohelise mereveega, mille korallaias ujuvad hingematva värvigammaga kalad. Bora Bora on lihtsalt kõige kaunim saar maailmas ning maailma kauneimaks on nimetatud ka Bora Bora laguuni. Saar asub 240 km kaugusel Tahitist ning koosneb mägisest
motuga ühendatud lagonaariumit, kus on põnev koos giidi selgitustega jälgida merikilpkonnade, hiigelsuurte tuunikalade, raide ning haide elu. Põnev snorgeldamiskoht on ka kohalike seas tuntud Coral Garden.
Hiina rannikul on nende amplituud umbes Kuroshio hoovusest, 0.9 ja 3 meetri vahel, mis on maailmas Korea poolsaare rannikul suuruselt teine soe kõrgem - 4 ja 8 meetri hoovus Filipiini ja Ida- vahel. Korea poolsaare Hiina meres ning rannikul toimub kõrgeim tõus kevadel. Vaikses ookeanis. Kollase mere elustik · Kollasesmeres vohab palju · Mereimetajate, merikilpkonnade ja vetikaid, eriti pruunvetikas. suuremate kalade arv on viimaste aastakümnete jooksul rängalt vähenenud Ohtralt on ka peajalgseid, mitte ainult reostamise, vaid peamiselt koorikloomi, molluskeid ja küttimise tõttu. Kõige ekstensiivsemat sinivetikaid, mis vohavad suvel ja kahju on toonud jaapanlaste tööstuslik muudavad vee värvi. vaalapüük ja ebaseaduslikud massijahid
Merikilpkonnad Referaat Tartu 2012 SISSEJUHATUS TEEMASSE Merikilpkonnad on roomajate klassi, kilpkonnaliste alamseltsi kuuluvad veelise eluviisiga pika-ealised roomajad, keda leidub kõikides ookeanides, välja arvatud polaarsetel aladel. Merikilpkonni on kaks perekonda - Cheloniidae, Dermochelyidae. Liike neis kokku seitse, kes pole väljasurnud. Peaaegu kõik säilinud liigid on väljasuremis ohus. Varemalt on teada veel kolme perekonda merikilpkonni, kuid nende esindajad on tänaseks päevaks välja surnud. Merikilpkonnade vanus võib olla ka terve sajand. http://en.wikipedia.org/wiki/Marine_turtles http://www.turtles.org/threats.htm TOITUMINE Merikilpkonnad olenevalt liigist võivad olla karnivoorid, herbivoorid kui ka omnivoorid. Nende lõuad on vastavalt kohanenud dieediga. Söögi valik võib oleneda ka isendi vanusest. Näiteks roheline merikilpkonn nooremas eas toitub peamiselt lihast, kuid raugaeas vahet...
Ernest Hemingway “Vanamees ja meri” 1.Loe läbi Kadri Kõusaare artikkel "Vanamees on elus". Kirjelda vanamehe prototüübi elustiili ja kombeid. Kui suure marliini püüdis prototüüp ja kui palju jäi tema kalast alles pärast haide rünnakut? Kuni 100.eluaastani jõi Gregorio iga päev vähemalt pool pudelit rummi, nüüd üritab alkoholist eemal hoida. Pühapäeviti vaatab ta Hemingway pühendust "Vanamehe ja mere" sisekaanel. Cojimol kõrts teeb talle iga päev lõuna väla, sest see meelitab turiste üle maailma. - viimased 45a elatubki neist lõunatest ja turistide annetustest. Kui teised kalurid vanamehe leidsid, oli marliinist alles vaid pool ( kuigi isegi see kaalus 350 kilo). 2. Kus ja millal toimusid romaani sündmused? Teose tegevus toimub 20. sajandil. Havanna linnas, Kuubas. Lk 5 Kus püüab Santiago kala? Kui kaua pole tal juba kalaõnne olnud? Kirjelda vanamehe välimust! Vanamees püüab kala Golfi hoovuses. Kaheksak...
isenditele ja kasvupinda taimedele ja loomadele. Samuti kujutavad korallrifid endast kaitsevalli lainetuse kulutava tegevuse eest loendamatutele saarekestele. Korallrahud annavad oma panuse 109 riigi rannajoone kaitsmisesse, nende eksistentsist tuleneva otsese ja kaudse aastatulu suuruseks hinnatakse 30 miljardit dollarit.Korallrahudel leiavad kehakinnitust ja puhkamisvõimaluse äärmiselt ohustatud merikilpkonnad. Merikilpkonnade rolli merede ökosüsteemi reguleerimisel hakkavad teadlased alles mõistma. Näiteks avastati üsna hiljuti, et rännuhimuline nahkkilpkonn armastab maiustada meduusidega, kellel eriti looduslikke vaenlasi pole. Meduuside arvukus on viimasel kahel kümnendil hoogsasti kasvanud paljuski kalade ülepüügi ja kliimasoojenemise tulemusel. Kuid meduuside kahju ei seisne pelgalt ilusa rannahooaja rikkumises, vaid nende roaks langevad lisaks planktonile ka kalamaimud, seega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
