tutvustab 250 liigi seast ühte spetsiifilist rühma, kelleks on Merikilpkonnad(superfamily Chelonioidea). Referaat võtab põgusalt ja konkreetselt kokku merikilpkonnade liigi kui terviku. Tutvustab nende iseloomulikke jooni, kirjeldab välimust, toitumist, ohustatust, sigimist ja poegimist. Referaadi käigus proovitakse selgusele jõuda, kui väärtuslik merikilpkonnade liik meie loodusele ikkagi on? 2. Merikilpkonna tunnused: 2.1 Kilprüü Merikilpkonnadel on voolujooneline ovaalne sarvkilbistega kaetud kilprüü. Kilprüü on merikilpkonnade tähtsaim organ, see koosneb kilbikestest. Kilpkonnale annab just erilise tugevuse sarvkilbikeste ja luuplaadikeste õmbluste mitte ühtimine. Kilbistel asuvate aastarõngaste järgi saab määrata kilpkonnade vanuse. Kilbi kuju oleneb tavaliselt tema elukeskkonnast ja see on kuni 1m pikk.(Sea Turtles, 2007) Kilprüü peamine eesmärk on aidata kilpkonnadel üle elada ebasoodsad tingimused
KILPKONN Kilpkonnad on kõva luise kilprüüga roomajad. Kilpkonni on umbes 250 liiki. Kilprüü on passiivne kaitsevahend. Enamikul kilpkonnadest pole hambaid. Selle asemel on neil lõugadel teravad servad, millega saab toidupalasid lahti rebida. Osa kilpkonni elab vees, ka meredes, osa on maismaaliigid. Kõik kilpkonnad sigivad munedes. Munad paigutavad nad tavaliselt liiva sisse, vahest ka lehekõdusse. Kilpkonnade eluiga on liigist olenevalt 80-150 aastat. Kilpkonnaliste kilprüü koosneb seljakilbist ja kõhukilbist
Merikilpkonnad Liis Laul Eliisa Raag Sisukord. Merikilpkonna tunnused. Merikilpkonnade toit. Merikilpkonna levik. Merikilpkonna pesitsemispaigad Merikilpkonna püük. Merikilpkonnade poegimine. Ridli tunnused. Ridli toitumine. Ridli poegimine. Lisa. Merikilpkonna tunnused. On voolujooneline ovaalne sarvkilbistega kaetud kilprüü. Loivad ei mahu kilbi sisse, kael mahub osaliselt. Selja-ja kõhukilp on omavahel ühendatud. Eesloivad on tagumistest pikemad. Loibadel on 2 nüri küünist. Kilprüü kuni 1 meeter pikk. Seljakilp on punakaspruun. Merikilpkonna toit. Nad söövad kalu ja selgrootuid. Söögiks on ka krabid,limused ja mõned veetaimed. Kilpkonnad suudavad olla väga kaua ilma toiduta. Mõned liigid ei liigu kiiresti ja seetõttu nad
Kilpkonnad Sissejuhatus Kilpkonnad on kõva kilprüüga roomajad. Kilpkonni on umbes 250 liiki. Kilprüü ehk pantser kaitseb nende pehmet keha vaenlaste ja halva ilma eest, aidates ka maskeeruda. Enamikul kilpkonnaliikidel pole hambaid. Neid asendavad lõugadel olevad teravad servad, millega saab toidupalasid lahti rebida.Osa kilpkonni elab vees, ka meredes, osa on kuivamaaliigid. Nende elupaigad on väga mitmekesised kõrbed, järved, troopikametsad, mäenõlvad, mererannikud, sood ja jõed.Kõik nad sigivad aga munedes. Munakurna
Merikilpkonnad Sisukord. Ø Merikilpkonna tunnused. Ø Merikilpkonnade toit. Ø Merikilpkonna levik. Ø Merikilpkonna pesitsemispaigad Ø Merikilpkonna püük. Ø Merikilpkonnade poegimine. Ø Ridli tunnused. Ø Ridli toitumine. Ø Ridli poegimine. Ø Lisa. Merikilpkonna tunnused. Ø On voolujooneline ovaalne Muutke teksti laade sarvkilbistega kaetud Teine tase kilprüü. Kolmas tase Ø Loivad ei mahu kilbi sisse, Neljas tase Viies tase kael mahub osaliselt. Ø Selja-ja kõhukilp on omavahel ühendatud. Ø Eesloivad on tagumistest pikemad. Ø Loibadel on 2 nüri küünist. Ø
Kilpkonnad Kilpkonnalised on kõige vanem tänapäevani säilinud roomajate rühm. Kivistised näitavad, et kilpkonnad elasid maakeral juba 200 miljonit aastat tagasi sel ajal kui esimesed dinosaurusedki. Nad pole aastamiljonite vältel palju muutunud ning tänased kilpkonnad meenutavad suuresti oma iidseid sugulasi. Siiski olid ürgsetel kilpkonnadel väikesed hambad ning nad ei saanud oma pead kilbi varju tõmmata. Tänapäeval on kilpkonni umbes 250 liiki. Kilprüü ehk pantser kaitseb nende pehmet keha vaenlaste ja halva ilma eest, olles ka ,,maskeerumisülikonnaks''. Enamikul kilpkonnaliikidel pole hambaid. Neid asendavad lõugadel olevad teravad ääred, millega saab toidupalasid lahti rebida. Enamik elutseb troopikas ja lähistroopikas. Osa kilpkonni elab vees, ka meredes, osa on kuivamaaliigid. Kõik nad sigivad aga munedes. Munakurna paigutavad nad tavaliselt liiva kaevatud süvendisse, vahetevahel ka lehekõdusse või mõne looma urgu
Kilpkonnalised (Testudines) on keelikloomade hõimkonda roomajate klassi kuuluvate loomade selts. Kilpkonnad põlvnevad Permi ajastu kotülosaurustest ja saavutasid õitsengu keskaegkonnas. Kilpkonnad võivad elada maismaal, magedas vees või meres, kuid kõik liigid munevad maale. Nende jässakat ja laia keha kaitseb nii selja kui kõhu poolt luuline kilprüü. Selle põhjal eristataksegi kilpkonnaliste seltsi teistest loomarühmadest. Seljakilpi nimetatakse karapaksiks ja kõhukilpi nimetatakse plastroniks. Seljakilp on selgroo ja roietega kokku kasvanud. Ohu korral tõmbab kilpkonn oma jalad ja pea kilbi alla, ehkki osal liikidel on kilp vähenenud, nii et kilpkonn ei mahu täielikult kilbi alla. Kilpkonnad liiguvad aeglaselt, sest kilp on raske ja kohmakas. Vee-eluliste kilpkonnade rüü on tunduvalt õhem, kergem ja lamedam. Nende
Sigima hakkavad 613aastased kilpkonnad (emased isegi mõnevõrra hiljem). Paaritumine võib toimuda nii maal kui ka vees. Munakurni võib aastas olla üks kuni kolm. Munad muneb emane tagajalgadega kaevatud auku päikeselises kohas, mis võib asuda veest üsna kaugel. Levila põhjaosas kooruvad pojad üksnes kuumal suvel, niisiis õnnestub see harilikult üks kord neljaviie aasta tagant. Noored kooruvad munadest kahe kuni kolme kuu pärast. Ilmale tulles on nende kilprüü 22,5 cm pikkune. Suure kõhtmise rebukotiga varustatult jäävad nad pessa kuni järgmise kevadeni. Pildid
Maismaa kilpkonn Iseloomulikud tunnused Nende keha kaitseb kilprüü Silmad on hästi arenenud Maitsmine, haistmine ja kompimine on samuti teravad Tugevad küünistega jäsemed Suurimad kaaluvad kuni 450kg Elavad kuni 80-150 aastat Iseloomulikud tunnused Enamikul kilpkonnadel ei ole hambaid. Selle asemel on neil lõugadel teravad servad Maismaa kilpkonnadel on kõrge ja kumer kilp Enamikul kilpkonnadel on rüü kaetud sümmeetriliste sarvkilbikestega Elupaigad Galapagose saartel Maismaal Toitumine, paljunemine
Nad on nii arenenud et kopsudest piisab elutegevuseks. PTK. 12 1. Loetle peamised roomajate rühmad. Iseloomusta neid. V: Sisalikud, maod, krokodillid ja kilpkonnad. Nad on kõigusoojased soojalembesed loomad, kuid ei talu väga kõrget temperatuuri, kes elavad maismaal ja mõned liigid ka vees. nad liiguvad jäsemete abil või siueldes , osal neist pole jäsemeid. 2. Võrdle kilpkonna ja krokodilli välimust ning leia erinevused. V: Kilkonnal on seljas kilprüü, mis on selgroo ja roietega kokku kasvanud, 3. Millest oleneb roomajate värvus? V: Elupaigast, ehk ümbritseva looduse värvitoonidest. 4. Kuidas kaitsevad roomajad end vaenlaste vastu? V: Kiiresti põgenedes, kaitsevärvus, maod kasutavad mürki kaitseks kui ka saagi tabamiseks. 5. Miks maod saavad neelata endast suuremat saaklooma? V: Kuna nende lõuad on elastsete sidemete tõttu väga liikuvad. 6. Miks ei tohi roomajaid hävitada?
sisalik. Maailma suurimad maod on ligi 9 meetri pikkuseks kasvavad võrkpüüton ja vee- eluviisiga anakonda. Nad pole mürkmaod oma saagi tapavad nad kägistades. Krokodillid on troopikas elavad röövloomad, kes võivad olla ohtlikud ka inimesele. Väliselt sarnanevad nad sisalikele, kuid on palju suuremad. Krokodillid munevad kõva lubikoorega munad maismaale. Poegade arenemiseks on vaja päikesesoojust. Kilpkonna jässakat ja laia keha kaitseb nii selja kui ka kõhu poolt luuline kilprüü. Ohu korral tõmbab kilpkonn oma jalad ja pea kilbi alla. Paljud roomajad sisisevad vaenlase hirmutamiseks. Vaenlase eest kaitseb roomajaid ka kaitsevärvus. Mõned roomajad, näiteks kameeleon, saavad oma värvust muuta. Roomajad ründavad kõiki loomi, kellest jõud üle käib. Enamasti neelavad nad saagi tervena alla. Maod saavad endast suurema saagi tervena alla neelata. Roomajatel on oma tähtis osa looduse toiduvõrgustikus. Maomürk on oluline ravimite valmistamisel
KAS KÕIK ROOMAJAD ROOMAVAD? Koostas Leelo Lusik Roomajad olid esimesed Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redige maismaaloomad, kes ei Teine tase pidanud paljunemiseks vette Kolmas tase minema Neljas tase Roomajaid leidub nii kuivades Viies tase kui niisketes piirkondades maismaal, magevees ja meredes Mida jahedam kliima, seda vähem neid on Kes on roomajad? Maailma väikseim roomaja Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigee Maailma väikseim madu Teine tase Maailma suurim roomaja Kolmas tase Neljas tase Maailma mürgiseim madu Viies tase on ilmselt sisemaataipan Kõige rohkem inimesi tapab Aasia kobra (50 000 in. a.) Sisalikud Maod ...
Elav ja elutu meie ümber Bioloogia on teadus elusolendite ehitusest, talitusest ning vastastikusest suhtest keskkonnaga. Lihtsalt ja lühidalt öeldes on bioloogia eluteadus. Loodus jaguneb kolmeks: 1. elusloodus (taimed, loomad, inimesed, bakterid, seened) 2. elus- ja elutaloodus (veekogud, metsad, sood, niidud) 3. elutaloodus (vesi, õhk, kivimid) Eluslooduse tunnused: 1. koosnevad rakkudest 2. paljunevad 3. ainevahetus 4. kasv ja areng 5. reageerivad keskkonna tingimustele Süstemaatika Süstemaatika paigutab organismide rühmad kindlasse järjestusse alustades kõige lihtsamatest ja lõpetades järjest keerukamatega. Liik on pärilikult sarnaste organismide kogum, kes võivad omavahel ristuda. Selle tulemusel moodustuvad vilj...
See tuleneb siinsete veekogude ja niiskete paikade rohkusest. 12 KLASS ROOMAJAD Roomajate uudsed tunnused: munal tihe või kõva koor,lootel veekest, naha pealmine kiht sarvestunud, jäsemete tugev areng, rinnakorv, kaks vereringet, järelneer Haabitusetüübid: (kehatüübid) • Sisalikulaadne• Maolaadne• Kilpkonnalaadne S. KILPKONNALISED Luuline kilprüü ehk pantser. Silmadel on neil liikuvad laud. Hambad puuduvad. Kopsud on suured ja keeruka käsnja ehitusega. Sigimine munemise teel N narmaskilpkonn ehk matamata, sookilpkonn, eba-kartettkilpkonn , kolmküüniskilpkonn S. KÄRSSPEALISED Suur, poole meetri pikkune suure peaga sisalikulaadne loom. Säilunud vaid üks liik – hateeria (tuataara). S. SOOMUSELISED Alamselts SISALIKULISED - piklik keha ja suhteliselt hästi arenenud jäsemed (kui need esinevad) ja pikk saba
suhteliselt kuiv. N. harilik kärnkonn, juttselgkärnkonn, rohekärnkonn. Sgk konlased N. rohukonn, veekonn, tiigikonn, rabakonn ja järvekonn. 16.3.8. Klass: Roomajad (Reptilia) Roomajate uudsed tunnused: munal tihe või kõva koor, lootel veekest, naha pealmine kiht sarvestunud, jäsemete tugev areng, rinnakorv, kaks vereringet, järelneer. Süda 3 osaline, vatsakeses osaline vahesein. Haabitusetüübid: Sisaliku-, mao- ja kilpkonnalaadne 16.3.8.1. Selts Kilpkonnalised Luuline kilprüü ehk pantser. Silmadel on neil liikuvad laud. Hambad puuduvad. Kopsud on suured ja keeruka käsnja ehitusega. Sigimine munemise teel. N. narmaskilpkonn, sookilpkonn, kolmküüniskilpkonn. 16.3.8.2. Selts Kärsspealised Suur, poole meetri pikkune suure peaga sisalikulaadne loom. Säilunud vaid üks liik hateeria (tuataara). 16.3.8.3. Selts Soomuselised Alamselts Sisalikulised - piklik keha ja suhteliselt hästi arenenud jäsemed (kui need esinevad) ja pikk saba.
veekogudesse ja nad muutusid täielikult maismaaloomadeks. Asuti elama troopikatesse ja kõrbetesse, pooluste suunas roomajate liikide arv kahaneb. Enamus roomajatest on päevaloomad (mõned videviku). Roomajad on soojalembesed ja seetõttu enamus liike on talviti talveunes. Talvitumiseks koguneb neil varutoitaineid ja ainevahetus aeglustub. Paikades, kus on palju munadest toituvadi loomi, valvavad vanemad muna. Osadel roomajaist on passivseks kaitsevahendiks kaitsevärvus, teistel kilprüü. Hulk roomajaid toob kuuldavale hoiatushelised. Mürginäärmed on umbes 450 maol (s.o. mürgise mürgiga). Põlvnemine. Väljasurnud roomajad pakuvad erakordset huvi, sest nemad on lindude, imetajate ja roomajate esiisad. kõige ürgsemaid neist (kotülosaurused) tuntakse juba permi ajastust, tiirases surid nad juba välja. Anapsiidide rühm on roomajatekõige ürgsem haru, kelle ainsateks praegu elavateks esindajateks on likpkonnalised
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
