Sisukord: Suured avastusretked Veovahendid Laevad Läänemerel Navigeerimisvahendid Merekaardid Sõjatehnika Püssirohi Suurtükk Püssirohi ja teadus Optika Galileo Galilei ja eksperimentaalne füüsika Simon Stevin, lahtiütlemine igiliikumise ideest Muutused majanduses Teaduspööre Renessansi tehnika Üleminek kivisöele Uuendused rauatööstuses Olukord keemias Tehnilise keemia sünd Mõttelaadi uuenemine Inimese suhe loodusega Leonardo da Vinci Uuenev mehaanika Mehaaniline kell Kronomeeter Meetodi tähendus Teaduslikud huvid tehnikas Mõtleva masina idee Tekstiilitööstus
7.klass Varauusaeg • 13.sajandil Marco Polo • Hiina, India • 15.-17. sajandil • Varauusaeg-suurte maadeavastuste ajastu Avastusretke põhjused • 15.sajandil-Poliitiline ja majanduslik olukord • Vahemerel muutus kauplemine keeruliseks • Kaupad muutusid kallimaks • Väärismetalli puudus • Idamaad, eriti India- erakordselt rikkad • Äri- kui ka ristisõjaprojekt Keskaja tehnika uuendus • Kompass- hiinlaste leiutis • 14.sajandi merekaardid • Karavell (väike, kerge purjelaev, millele oli iseloomulik kõrge ahtriosa) • Karakk (15.-17.sajandil) • Galeoon (16.sajandil) Maadeavastajad • Bartolomeo Diaz- Meretee Indiasse; Brasiilia avastamine • Vasco da Gama- Avastas India • Christoph Kolumbus- • Väiksed Antillid, Puerto Rico, Jamaica,Venezuela • Saarestikku Lääne-Indiaks (indiaanlased) • Amergio Vespucci- ekspeditsioon Ameerika Elu purjelaevas • Riskantsed ettevõtmised
Kuidas iseloomustatakse majanduse struktuuri Majanduse struktuuri iseloomustatakse mingi piirkonna hankiva, töötleva ja teenindava majanduse vahekorrana Mida kujutatakse majanduskaartidel Kujutatakse paljusid majandusnähtusi nagu tööjõuga seotud protsesse, ettevõtete ja majandusharude paiknemist, teid, kaupade ja inimeste liikumist jms. Ning levikut Nimeta erikaarte mida kasutatakse igapäevases majandustegevuses Erikaardid nagu näiteks merekaardid, teedekaardid ja ka turismikaardid jme Mille pooles erinevar kartogramm ja kartodiagramm Kartodiagramm on taustakaardile paigutatud arvjoonis, millega saab kirjeldada korraga mitme majandusnähtuse levikut eri piirkondades. Kartodiagramm kombineeritakse tavaliselt kartogrammiga sellega saab infot edastada piiritletud maaüksuste kaupa Millised majandusressursid määrasd majanduse arengut minevikus, millised tänapäeval
reljeef, veekogud, tähtsad teed/asulad, piirid jms... Nende alla kuuluvad ka topograafilised kaardid (üksikasjalikud maastikku kirjeldavad kaardid, nt Eesti põhikaart) · Teemakaardid: neile kantakse erinevaid üksikuid näitajaid (nt temperatuur, sademete hulk, rahvastiku tihedus, majandusnäitajad jne...). Sageli lisatakse graafikuid ja diagramme. · Erikaardid: teatud erialatöötajatele suunatud suuremat täpsust nõudvad kaardid (nt merekaardid meremeestele, kaardid inseneridele, sõjaväelastele, Tallinna veetrasside kaardid jne). Vormi järgi jaotatakse kaardid kaheks: · Klassikalised paberkaardid · digitaalkaardid 5
.............................12 Pulkovo-42......................................................................................................................................12 Pulkovo-63......................................................................................................................................12 UTM................................................................................................................................................13 Merekaardid....................................................................................................................................13 11. KOKKUVÕTE...................................................................................................................................13 12. KASUTATUD KIRJANDUS.............................................................................................................14 JOONISED....................................................................
s. Viimase viie aasta jooksul on paranenud oluliselt ohutuse taset iseloomustavad tunnusarvud. Nii näiteks on vähenenud liiklusõnnetuste arv miljoni läbitud kilomeetri kohta 0,49-lt 0,04-le. Rahvusvaheline Meresõidu Ühing IMO (International Maritime Organisation) on otsustamas ECDIS (Electronic Chart Display and Information System) navigatsioonisüsteemi kasutuselevõtmisest kaubalaevadel. ECDIS abil uuenevad merekaardid automaatselt ja seade hoiatab olulistest hälvetest navigeerimisel. Tootepiraatlus on üks olulisemaid tarneahela riske. Piraatlus hõlmab CD ja DVD plaate, nn firmarõivaid, sigarette, arstimeid, autode varuosi ja palju muud. Toodete võltsimisi püütakse takistada ka eriliste kleebiste ja identifitseerimismärkidega. Kindlat numbrit kandev identifitseerimismärk kinnitatakse valmistajatehases tootele või pakendile.
· Kui navigeerimiseks kasutatakse raadionavigatsioonis8steemida kaarti, tuleb sellele ka kogu korrektuurimaterjal 8le kanda. Korrektuur v2lisallikatest · Meres6idu ajal, kaugel kodusadamast tuleb kasutada korrektuurimaterjali igast v6imalikust allikast. · Siin tuleb arvestada, et kaartid v6ivad olla erisugustes geodeetilistes s8steemides · Sel juhul tuleb v2lja uurida eris8steemse kaarti koordinaatide parandus (Austraalia merekaardid, n2iteks) · Meil on momendil k2ibel s8steem WGS/84 (World Geodetic System/1984 Teatmike korrektuur · Korrektuur toimub p6hiliselt TM/st v2ljal6igatavate ja teatmikku sissekleebitavate lipikutena, eriti siis , kui korrektuuri t2heline math on suur · Korrigeeritav tekst kriipsutatakse punase tussi v6i tindiga korralikult (joonlaua abil)l2bi · Kui korrektuur on ajutine tehakse l2bikriipsutamine pliiatsiga
Ristkoordinaatide väärtused võivad olla nii + kui – märgiga. 14. Miks tekivad projektsioonide kasutamisel moonutused? Millised moonutused võivad tekkida? Millist tüüpi moondevabad kaardid millisteks ülesanneteks sobivad? Moonutused (joone pikkus, pindalad, nurgad, kuju) tekivad sellest, et maakera ruumilist (x, y, z koordinaadid) pinda tahetakse esitada tasapinnal (x, y koordinaadid). Silindriline: merekaardid; Kooniline: teemakaardid; Tasapinnaline: 15. Kirjeldage punkt-, joon- ja polügonobjektide juurde kaardikirjade paigutamise reegleid. Kaardikirjade paigutamise reegleid: Kiri peab olema loetav; Kergesti seostatav objektiga; Ei tohi olla „pea peal“; Painutus minimaalne; Kiri peab olema üheselt arusaadav. 16. Kirjeldage levinumaid teemakaardi tüüpe (koropleet-, sümbol-, diagramm-,
Kujutatava nähtuse ulatuse (maailmakaardid, ookeanide ja merede kaardid, mandrite kaardid...), Sisu (üldgeograafilised, temaatilised), Mõõtkava (suuremõõtkavalised kuni 25tuh, keskmise mõõtkavalised 25-250tuh, väiksemõõtkavalised üle 250tuh), Eesmärgi või otstarbe (teatmekaardid, katastrikaardid, õppekaardid, turismikaardid, sõjaväekaardid, merekaardid...) Kasutusviisi (aluskaart, kontuurkaart, tuletiskaart), Tootevormi (digitaalkaardid, analoogkaardid). Kaarte klassifitseeritakse teema (sisu), mõõtkava, kujutatav ala (objekt), kasutuseesmärgi, projektsiooniomaduste, kujutusviisi, sisu üldistusastme (struktuurnivoo) alusel. 10. Millisteks klassideks kaardid jagunevad? Liigitamine teema järgi: Üldgeograafilised kaardid o Topograafilised kaardid o Füsiograafilisd kaardid
jälgitavad (veekogud, reljeef, asulad, teed jne). Topograafilised – sama eelmisega, kuid suuremas mõõtkavas Temaatilised – kujutatakse mingit kindlat objektide klassi või nähtust ja enamasti ei ole need maastikul viibides reaalselt jälgitavad Kaartide jagunemine kujutava ala suuruse järgi * Maailmakaardid *Mandrite ja ookeanide kaardid * Regioonide kaardid * Riikide kaardid * Kohalikud kaardid * Linna, küla kaardid Eriotstarbelised kaardid * Merekaardid * Sõjaväekaardid * Lennukaardid * Geoloogilised kaardid * Mullakaardid *Ehitusplaanid * Teedeatlased Topograafilised leppemärgid Maastikuobjektide, situatsiooni ja reljeefielementide kujutamiseks plaanil kasutatakse topograafilisi leppemärke Leppemärgid on: mõõtkavalised mõõtkavatud leppemärgid Kõik maastikuobjektid ja situatsiooni- ning reljeefielemendid võib jagada lähtuvalt nende suurusest ja kujust kolme rühma: Pindobjektid Joonobjektid Punktobjektid
kaardistatavale piirkonnale. Ristkoordinaatide võrgu tiheduseks on ettenähtud mõõtkavades 1:10 000...1:50 000 võrgusilm 1km, mõõtkavas 1:100 000 võrgusilm 5km, mõõtkavas 1:200 000 võrgusilm 10km. Geograafiliste koordinaatide võrk alates mõõtkavast 1:200 000 moodustatakse intervalliga 20' ja 30'. Suuremates mõõtkavades tähistatakse ainult teatud paralleelide ja meridiaanide lõikumised. Merekaardid koostatakse vastavalt rahvusvahelistele traditsioonidele Mercatori normaalprojektsioonis WGS-84 ellipsoidi alusel. Eesti territoriaalvete merekaardid on mõõtkavas 1:100 000 ja väiksemad kasutavad peaparalleeli 60 oPL, aga mõõtkavas 1:50 000 kasutatakse peaparalleelina 59 oPL ja veel suuremates mõõtkavades kasutatakse peaparalleelina mõõdistuspiirkonna keskmist paralleeli. *Selle programmiga pandi paika põhisuunised kogu Eesti kartograafiale, olulised olid järgmised lõigud:
Territoorium 13.6 ha Akvatoorium 44.3 ha Kaide arv 3 + ujuvkai väikelaevade teenindamiseks Kaide kogupikkus 445 m Suurim sügavus kai ääres 10 m Suurim laeva pikkus 200 m Suurim laeva laius 30 m Väikelaevade teenindamine: 30 külaliskohta sügavus 0,8 - 5,0 m magevesi ja elektrivarustus kail olmejäätmete vastuvõtt WC, dušš, saun ööpäevane valve piirivalve ja tolli tellimine side ULL kanalil 14, kutsung "Tamme raadio" Eesti merekaardid nr. 515 ja nr. 624 Ohutused. Tuleohutus Vahendid/investeeringud Tuleohutuse tagamisel sadamas lähtume Tuleohutuse seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest. Sadamad on varustatud esmaste tulekustutusvahenditega (pulber- ,gaasi – ja vesikustutitega, voolikusüsteemidega, rasvakustutitega, tulekustutustekkidega jne), automaatsete signalisatsioonisüsteemidega (tulekahjusignalisatsioon, sprinklersüsteem, drentšersüsteem
koordinaatsüsteemis ja eri mõõtkavades. Mõõtkava oleneb eeskätt kaardi otstarbest. Mida väiksem on mõõtkava, seda vähem infot on kaardile kantud. Nii näiteks on kaartidel mõõtkavas 1:7500 ja suurematel esitatud samasügavusjooned 2 m, 5 m, 10 m, 50 m, 100 m, jne. Kaartidel mõõtkavas 1:10 000 kuni 1:100 000 puudub kahe meetri isobaat ning alates 1:250 000 ei anta ka enam viie meetri samasügavusjoont. Kaardil kujutatava ala ulatuse ja mõõtkava järgi on Eesti merekaardid jaotatud avamerekaartideks (1:250 000), rannikumere kaartideks (1:100 000), lähenemiskaartideks (1:50 000), sadamakaartideks (1:25 000 kuni 1:7500) ja sildumiskaartideks (1:7500 ja suuremad). Et kaardid oleksid kasutatavad ja üheselt mõistetavad maailmamere kõigis piirkondades, on rahvusvaheline hüdrograafiaorganisatsioon (IHO) koostanud ja kinnitanud elektronkaartide koostamise ja kuvamise süsteemi ECDIS (Electronic Chart Display and Information System) standardid ja nõuded
portugallased, peagi aga koondus see peamiselt Inglise ja Hollandi kaupmeeste kätte. UUENDUSED MERESÕIDUS. SUURTE MAADEAVASTUSTE AEGSED LAEVAD JA LAEVATÜÜBID Rannikupurjetamisega ja tasaste meredega harjunud meresõitjatele avanesid tehnika arenedes 15. sajandil uued perspektiivid, mis muutsid võimalikuks ülemineku rannasõidult avameresõidule. Täiustati kompassi ja navigatsiooniriistu, leiutati astrolaab, mille abil sai laeva asukohta täpsemalt määrata. Kuna merekaardid olid veel ebatäpsed, hakati laevanduse tarbeks koostama portolaane rannikute ja sadamate kirjeldusi ja profiilide jooniseid. Laevaehituses hakati ehitama pikemaid ja madalamaid aluseid, mis tegid võimalikuks ookeanisõidu. Araablastelt võeti üle kolmnurkne, nn ladina puri, mis võimaldas vastu tuult sõita. Kujunes uus laevatüüp karavell. AMEERIKA NIMESAAMISE LUGU Amerigo Vespucci töötas Itaalia suurperekonna Medici juures, kes saatis ta 1491.
liikumist looduses eluslooduse jälgimiseks. Klassikalised safarid toimuvad Keenia, Tansaania, Namiibia jt Aafrika riikide savannialad rahvusparkides, kus reisijad viiakse spetsiaalsete dziipidega või kuumaõhupallidega suurimetajate elutegevust jälgima. MERETURISM Mereturismi (sea tourism) ehk jahiturismi all mõistetakse reisimist merel jahi või väikelaevaga. Mereturismi eelduseks on väikesadamate olemasolu, täpsed merekaardid ja hea informatsioon navigeerimise ning päästeteenistuse kohta. Sadamates on vajalik ka piirikontrolli olemasolu. Võib öelda, et eurooplased on mererahvas, Euroopa merepiiri pikkus on 70 000 km. Euroopa mere- ja rannikualad on meelispaigad elamiseks ja puhkamiseks. Väikesadamate olemasolu ja sadamate võrgustikud on kujunenud heaks võimaluseks tegeleda mereturismiga. Väikesadamate ülesanne on ka rannakülade elulaadi ja kultuuripärandi säilitamine ning rannikuturismi arendamine
b. Kujutatava nähtuse ulatuse (maailmakaardid, ookeanide ja merede kaardid, mandrite kaardid...), c. Sisu (üldgeograafilised, temaatilised), d. Mõõtkava (suuremõõtkavalised kuni 25tuh, keskmise mõõtkavalised 25-250tuh, väiksemõõtkavalised üle 250tuh), e. Eesmärgi või otstarbe (teatmekaardid, katastrikaardid, õppekaardid, turismikaardid, sõjaväekaardid, merekaardid...) f. Kasutusviisi (aluskaart, kontuurkaart, tuletiskaart), g. Tootevormi (digitaalkaardid, analoogkaardid). 12. Mis on analoogkaart? a. Analoogkaart on vahetult (näiteks paberilt) vaadeldav kaart. 2 LOENGUTEEMA - KARTOGRAAFIA 13. Millega tegeleb kartograafia? a. Kartograafia = teadus+tehnika+kunst b. Tegeleb kaartide uurimisega (kes/kuidas/milleks kasutab, kaardi valmistamise
GEOINFOSÜSTEEMID Eksamiteemad Kohalikud kaardid Linna, küla jne kaardid Otstarbe järgi Teedekaardid Õppekaardid Turismikaardid Erikaardid Merekaardid Sõjaväekaardid Lennukaardid Ehitusplaanid 3. Üldgeograafiline ja temaatiline kaart, temaatiliste kaartide jagunemine. Üldgeograafiline kaart- kujutatakse objekte, mis on maastikul viibides reaalselt jälgitavad (veekogud, reljeef,asulad) Temaatiline kaart- mingi kindel objektide klass või nähtus, mis ei ole maastikul reaalselt jälgitav Teemakaartide tüübid: •koropleetkaart
Copyright Conventsion"-ga, mida EESTI TEINUD EI OLE. Eesti on liitinud vaid ,,Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsiooniga", mis ei kasuta C märki. 89. Klaudius Ptolemaios, tema kaardid 90. A. Ortelius, tema kaardid 91. G. Mercator, tema kaardid 92. Kartograafia areng Euroopas keskajal 93. Suurte maadeavastuste mõju kartograafiale 94. Atlaste tootmise ajalugu 95. Saksa kartograafia 15. saj. lõpul, 16. saj alguses 96. Topograafilise kaardistamise ajalugu 97. Merekaardid 17. sajandil 98. Varasemad kaardid Eesti kohta kuni 17. saj. 99. Kaardid Eesti kohta 17. sajandil 100. 18. sajandi Eesti kaardid 101. 19. sajandi Eesti kaardid 102. W. Struve ja K. Tenneri tegevus Eestis 103. C.G. Rückeri ja J.H. Schmidti kaardid 104. Eesti ala topograafiline mõõdistamine 105. Esimesed eestikeelsed kaardid ja atlased 106. Kartograafia areng Eestis 1920-1940 107. Kartograafia areng Eestis 1940-2003
e silmade kõrgus meetrites Tuletorni nähtavuse kaugus Merekaartidel ja raamatutes on antud tuletornide nähtavuskaugus silma kõrgusele 5 m. Kui silmakõrgus erineb 5 meetrist, siis tuleb teha parandus: Dn = DK + DK DK = De 4,7 De = 2,08 Nähtavuskaugust on võimalik leida ka tabelite kaudu. Tuletorni nähtavuskaugus sõltub nii vaatleja silmade kõrgusest (e) kui ka tuletorni kõrgusest merepinnast (H). Seda mõõdetakse meetrites. MEREKAARDID Kaardiks nimetatakse Maa pinna või selle mõne osa matemaatiliselt tuletatud, vähendatud ja üldistatud tasapinnalist kujutist. Sferoidi ei ole võimalik tasapinnal kujutada moonutusteta. Moonutused alluvad teatud seaduspärasustele. See asjaolu võimaldab koostada mingi kindla otstarbelise kaardi kõige lihtsamal moel Mõõtkava Iga kaart kujutab maakera pinda või selle osa vähendatult. Vähendamisega seostub kaardimõõdu e. mõõtkava mõiste.
Üldgeograafilisel kaardil on kujutatud objekte ja nähtusi, mis on maastikul viibides reaalselt jälgitavad.(veekogud, reljeef, asulasd, teed, jm). Üksikasjalike üldgeograafilisi kaarte nimetatakse dotograafiliseks. Demaatilistel kaartidel kujutatakse mingit kindlat objektide klassi või nähtust ja enamasti ei ole need maastikul viibides reaalselt jägitavad.(kliimakaardid, mullakaaridid) Kaarte saab jaotada ka otstarbe või ülesande järgi: teatmekaardid, õppekaaridid, merekaardid, lennukaardid, teekaaridid, turismikaardid. Lisaks kaardile ja enamasti koos kaardiga kasutatakse tänapäeval oma asukoha määramiseks GPS-i e. ,Gbaalset asukohamääramise süsteemi. GPS Global Positioning System koosneb ümber Maakera tiirlevatest sateliitidest. Minimaalselt saab oma asukohja määrata kolme sateliidi abil. Sateliitidelt signaali kätesaamiseks on vaja spetsaalset GPS vastuvõtjat, mis lihtsamatel ja odavamatel juhtudel on mobiilsugune aparaat
e silmade kõrgus meetrites Tuletorni nähtavuse kaugus Merekaartidel ja raamatutes on antud tuletornide nähtavuskaugus silma kõrgusele 5 m. Kui silmakõrgus erineb 5 meetrist, siis tuleb teha parandus: Dn = DK + DK DK = De 4,7 De = 2,08 Nähtavuskaugust on võimalik leida ka tabelite kaudu. Tuletorni nähtavuskaugus sõltub nii vaatleja silmade kõrgusest (e) kui ka tuletorni kõrgusest merepinnast (H). Seda mõõdetakse meetrites. MEREKAARDID Kaardiks nimetatakse Maa pinna või selle mõne osa matemaatiliselt tuletatud, vähendatud ja üldistatud tasapinnalist kujutist. Sferoidi ei ole võimalik tasapinnal kujutada moonutusteta. Moonutused alluvad teatud seaduspärasustele. See asjaolu võimaldab koostada mingi kindla otstarbelise kaardi kõige lihtsamal moel Mõõtkava Iga kaart kujutab maakera pinda või selle osa vähendatult. Vähendamisega seostub kaardimõõdu e. mõõtkava mõiste.
instruktsioon mootori käivitamiseks ja ekspluateerimiseks; tulekustuti, millega saab kustutada põlevaid naftatooteid; prožektor; SART poi või radarisignaalide peegeldi, hoitakse roolikambris; soojust hoidvad vahendid 10%-le inimeste arvust; mootori kütuse ja õli tagavara 30-ne tunniliseks täiskäigul töötamiseks. Lisavarustusena tuleb kaasa võtta raadiojaam, merekaardid, tekid, soojad riided, toiduaineid, joogivett. 2. Konventsioon MARPOL Lähtudes MARPOLi sätetest loetakse prügiks kõiki toiduainete, majapidamise- ja tehnilisi jäätmeid, mis tekivad laeva ekspluateerimisel, välja aravtud värske kala ja kala töötlemise jäätmed. • Kõigil laevadel üle 400 GT ja kus on 15 või enam laevapere liiget ning reisijat, peab olema „Prügi käitlemise plaan“ ja „Prügiraamat“.
· Taasavastati Maa kerakujulisus. 2. Meresõidutehnika areng · Araablastel võeti üle kolmnurkne, nn ladina puri, mis võimaldas sõita ka vastu tuult. · Avameresõiduks sobiv laevatüüp Pürenee poolsaare riikidel karavell. · Kompassi ja navigatsiooniriistade täiustamine. · Leiutati astrolaab (tähekõrgusmõõtja), mille abil sai laeva asukoha täpsemalt määrata. · Kuna merekaardid olid veel ebatäpsed, hakati laevanduse tarbeks koostama potolaane rannikute ja sadamate kirjeldusi ja profiilide joonistusi. Maadeavastuste põhjused: 1. Euroopa vaimulaadi muutus · Peaaegu kogu keskaja jooksul jäi Euroopa araabia maailmast maha; ka Hinna teadus ja tehnika olid Euroopa omast ülivõimsalt ees. · Keskaja kahel viimasel sajandil toimus aga otsustav muutus maailma
SMS Magdeburg Eestimaa kubermangu rannikul Osmussaare juures udus madalikule, vangi langes 55 madrust, 2 ohvitseri, 75 madrust jäi teadmata kadunuks (sattusid vene sõjavangi)[3]. Madalikule sattunud laevalt hukkunute otsimise ajal leiti Balti laevastiku laeva "Silatš"i tuukrite poolt uppunud saksa sõjalaevastiku signaalkonduktori juurest[9] raadiosidepidamiseks vajalike salajaste šifrikoodide raamat (Saksa laevastiku signaalraamat ja salajased merekaardid, mis toimetati laevastiku staabi Tallinnas[10] ja edastati pärast koopiate tegemist Suurbritannia Admiraliteedile ja võimaldas Suurbritannia Admiraliteedi Luureosakonna dešifreerimisteenistusel nn. Kabinet 40, dešifreerida saksa salajane sidekoodisüsteem. Leitud koodiraamatuid kasutades suutsid ka vene krüptoloogid Ivan Reingarteni juhtimisel dešifreerida saksa laevastiku poolt kasutatava salajase sidepidamise koodid. Maailmasõda jõuab Eesti piirile 22
annaabi.ee 
