organisatsiooni protsesse terviklikult, vaid tegeletakse väikese hulga protsesside jaoks lahenduste väljatöötamisega. Tuleks teha nii, et protsessid moodustaksid terviku. Programmid peaksid olema liidestatud. Peaks vaatama tööprotsesse tervikuna, peab mõistma, et üks tööülesanne sõltub teisest ülesandest. Peaks olema süsteem, mis oleks organisatsiooni ülene. 4. Süsteemid ei suhtle omavahel – infot menetlevad, haldavad ja säilitavad süsteemid ei suuda omavahel suhelda. Tuleks valida sellised süsteemid, mis suudaksid omavahel suhelda. See lihtsustab ja muudab töö oluliselt kiiremaks ja efektiivsemaks. 5. Sotsiaalmeedia võimalusi ei kasutata ära – sotsiaalmeediakanalite võimalusi kasutatakse ainult teadete postitamiseks või informatsiooni jagamiseks, mitte kahesuunaliseks infovahetuseks tarbijatega. Koolitada töötajaid sotsiaalmeedia kasutamise võimaluste osas
institutsioonidega. Euroopa Liidu Kohus on liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse kohtuorgan. Euroopa Liidu Kohus koosneb kolmest kohtuinstantsist: Euroopa Kohtust, Üldkohtust ja Avaliku Teenistuse Kohtust; tema peamine ülesanne on hinnata liidu õigusaktide seaduslikkust ja tagada liidu õiguse ühetaoline tõlgendamine ja kohaldamine. Euroopa Kohtul on koostöös liikmesriikide kohtutega õigus ühiselt hinnata liidu õigust. Kõik liikmesriikide kohtud, kes menetlevad liidu õigusega seotud kaebust, võivad ning mõnikord peavad esitama Euroopa Kohtule eelotsusetaotluse. Euroopa Kohus peab siis tõlgendama vastavat liidu õigusnormi või kontrollima selle seaduslikkust. Euroopa Kohus Euroopa Liidu kodaniku elus Kaupade vaba liikumine; Isikute vaba liikumine; Teenuste vaba osutamine; Võrdne kohtlemine ja sotsiaalõigused; Põhiõigused - Lissaboni lepinguga antakse aluslepin- gutega samaväärne õigusjõud; Euroopa Liidu kodakondsus. Euroopa Kontrollikoda
Dokumendihaldussüsteemid muutuvad järjest keerulisemaks erinevate funktsioonide lisandumisega ja süsteemide arendamisega. See aga muudab dokumendihaldussüsteemid kasutajatele kasutamiseks raskeks ja seega ei ole need süsteemid kasutajasõbralikud. (Dokumendi-…, 2014) Kasutajatele on oluline lihtsus ja kasutusmugavus, kui need omadused süsteemil puuduvad, siis on nende selgeks õppimine pikk protsess ja seetõttu pigem loobutakse nende kasutamisest. Dokumente menetlevad, haldavad ja säilitavad süsteemid ei saa omavahel suhelda. See muudab info kasutamise ja käsitlemise keerulisemaks, kuna ligipääs puudub. Probleemiks on ka see, et menetlussüsteemides hoitavad dokumendid ei säili muutumatuna. Andmeid, mis on dokumentide aluseks, ei vaadata sageli dokumentidena, ja seetõttu tihti neid andmeid muudetakse. (Dokumendi-…, 2014) Digidokumente dubleeritakse paberil kuna on ebakindlus nende säilimise üle (Dokumendi-…, 2014)
teenindamist polnud, küll aga oli s? igaühes vaimulik 39. Millega tegelesid ENSV hoolekande sihtgrupid rahukohtud? olid: sõjainvaliidid(eelistatud) [keskendus hoolekandetöö 33. Mida sätestas Rahukohtud menetlevad kriminaal- personaalpensionäride, kirikuseadus? ja mõningaid tsiviilasju. Kohtuasju sõjainvaliidide ja sõjaveteranide Tegi vaeste toetamise rikaste arutab piirkonnakohtunik aitamisele] kohuseks. (rahukohus). 46. Millega tegelesid 34. Millisest ajastust 40
on vaja kindlustada andmete usaldusväärsus, terviklikkus ja kättesaadavus ei ole vaja riskide analüüsi teha 10. Valige VALE väide. Infosüsteemi arendamise tulemusena toimub: organisatsiooni eesmärkide muutmine paberi peal olevate andmete muutmine elektrooniliseks töötajate vahel andmetega seotud tegevuste ümberjagamine 1. Valige VALE väide. Infosüsteemi protsessid on: objekti elutsüklit menetlevad protsessid, mis võimaldavad objekti seisundeid andmeliselt hallata organisatsiooni infotehnoloogiliselt toetatud protsessid ainult klientide teenindamise protsessid 2. Valige VALE väide. Milleks on vajalik andmemudeli normaliseerimine? Lihtsustada andmete muutmist. Tagada parem andmete kvaliteet. Lihtsustada kasutajale andmete sisestamist ekraanivormi kaudu. Kõrvaldada andmete kordumine (liiasus). 3. Valige VALE väide. Infosüsteemi kaitsmisel:
Kohtusse ning juhul, kui rikkumist tuvastavat kohtuotsust ei täideta, võib määrata trahvi ja/või põhisumma tasumise. Kui liikmesriik ei teavita direktiivi ülevõtmise meetmetest komisjoni, siis võib Euroopa Kohus komisjoni taotlusel määrata liikmesriigile rahalise karistuse juba liikmesriigi kohustuste rikkumist tuvastava esimese kohtuotsuse puhul. Euroopa Kohtul on koostöös liikmesriikide kohtutega õigus ühiselt hinnata liidu õigust. Kõik liikmesriikide kohtud, kes menetlevad liidu õigusega seotud kaebust, võivad ning mõnikord peavad esitama Euroopa Kohtule eelotsusetaotluse. Euroopa Kohus peab siis tõlgendama vastavat liidu õigusnormi või kontrollima selle seaduslikkust. Kohtupraktika areng toob välja Euroopa Kohtu panuse õigusruumi loomisel, mis seisneb Euroopa kodanikele liidu õigusaktide alusel antud õiguste kaitses nende igapäevaelu erinevates aspektides. 16
(TLS § 108) Töötaja nõuete aegumise erisus Kui töötaja esitas õigel ajal hagi või avalduse töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, ei aegu vaidluse kestel sissenõutavaks muutuvad ja vaidluse tulemusest sõltuvad töötaja nõuded enne, kui on möödunud kolm kuud vaidluses tehtud lahendi jõustumisest (TLS § 110). Menetlus töövaidluskomisjonis Tööinspektsiooni piirkondlike esinduste juurde on moodustatud Töövaidluskomisjonid, mis menetlevad töösuhtest tekkinud vaidluste lahendamiseks esitatud avaldusi. Avalduse saab esitada töötaja : a) töölepingu sõlmimise tuvastamiseks; b) töölepingu tingimuste ja /või normide tuvastamiseks; c) töötasu arvestuse ja/ või lõpparve arvestuse õigsuse tuvastamiseks; d) töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks; e) hüvitise väljamõistmiseks Tööandja võib esitada töövaidluskomisjonile avalduse: aa) töötaja poolse töölepingu rikkumise tuvastamiseks;
Kaitsjaks on advokaat (lepinguline esindaja) või mõni muu juriidiliste teadmistega isik magistrikraadi olemasolul. Max 2 kaitsjat. 16 33. nädal, 18. 04. 13 VÄÄRTEGUDE MENETLEMINE - poolteks on menetlusalune isik ja tema kaitsja ning kohtuväline menetleja. - menetlejad on: politsei asutused - väärteo menetluse liigid: kohtuväline ja kohtulik - Kohtulik: menetlevad kohtud, kohus teeb otsuse. Võetakse ette siis, kui on vaja otsustada, kohaldada aresti. Konfiskeerimine, arest, õiguste äravõtmine ning siis tuleb menetluse ülevaatamine. Kohtus on kohal kohtuväline menetleja ja menetlusalune isik. Kohtuistungi protokolli ei koostata alati. - Kohtuväline: 1) hoiatamismenetlus: on võimalik kasutada siis, kui on tegemist vähetähtsa väärteoga. Menetluse alune isik peab olema nõus
muudab selle kasutamiskõlbmatuks. Sellest lubade grupist on Eestis käibel ajutised vee- erikasutusload ja välisõhu erisaasteload. Erakorralised load on load, mida antakse ühekordseks toiminguks kindla loodusobjektiga. Nendest lubadest kõige enim on kasutusel olnud üle riigipiiri loodusobjekti (ohustatud liikide isendite) viimise, kaitsealuste liikide isendite kasutamise load, liikide isendite ümberasustamise load jne. Keskkonnalubasid menetlevad põhiliselt Keskkonnaministeerium ja Keskkonnaamet, teatud valdkondades ka kohalikud omavalitsused. Viimaste osa on väiksem ja piirdub teatud kalapüügilubade ja maa-ainese kaevandamise lubade andmisega. Samas on omavalitsustel oluline roll ehituslubade ja ehitiste kasutuslubade menetleja ja väljastajana. Erandina annavad maaparandussüsteemi ehituslube välja põllumajandusministeeriumi alluvuses tegutsevad maaparandusbürood.
4) üldohtlikeks ja liiklusväärtegudeks. Väärteoasju lahendavad vastavalt väärteomenetluse seadustikule (RT I 2006, 44, 331; 2007. 12, 66) kohtuvälised menetlejad või kohtud. Kohtuväline menetleja on seadusega sätestatud juhtudel täidesaatva riigivõimu volitustega asutus, valla- ja linnavalitsus, kes osaleb menetluses ametniku kaudu ning eraõiguslik juriidiline isik halduslepingu alusel. Täidesaatva riigivõimu volitustega asutusteks, kes menetlevad väärteoasju, on Politseiprefektuur, Keskkriminaalpolitsei, Kaitsepolitseiamet ning oma tegevusvaldkondades teised ametid, inspektsioonid ja ministeeriumid. Kohtuvälise menetleja pädevusse antud küsimus on määratud väärteomenetluse seadustikus viitega karistusseadustiku vastavale paragrahvile. Nii näiteks menetleb Keskkonnainspektsioon loodussaaduste veo, hoiustamise või töötlemise nõuete rikkumise (KarS § 362) ja looduskasutuse või saaste arvestuse pidamise
Miks siis üldse rõhutatakse kohtu sõltumatust ja ülimuslikkust? Kohtuvõim ei allu täidesaatva ega seadusandliku võimu kontrollile, tema ülimuslikkuse rõhutamine aitab kindlustada õigusriigi põhimõtet ja veenda kõiki oma otsustele kuuletuma. Nüüdisaegses riigivalitsemises on kohtuvõimu aktiivsus poliitika vormimisel olulisem kui valgustusajal või tööstusühiskonnas. Näiteks eksisteerivad mitmetes maades omaette halduskohtud, mis menetlevad just riigi igapäevatoimingutega seotud kohtuasju. Näiteks võib tuua ka Euroopa Õiguskohtu, mis aktiivselt sekkub Euroopa lõimingu süvendamisse ja annab niiviisi oma panuse kogu Euroopa Liidu poliitkasse. 6.2 Kohtusüsteemid Kohtuvõimu korraldust mõjutab riigi õigussüsteem ja poliitiline kultuur. Seetõttu pole see igal pool ühesugune. Allpool keskendume vaid kõrgeimale kohtuastmele, mis tegeleb põhiseaduslikkuse järelevalvega.
Karistuse kergendamine ja kohaldamine alla alammäära. Karistuse asendamine üldkasuliku tööga. Karistusest tingimisi vabastamine. Käitumiskontroll. Mittekaristuslikud mõjutusvahendid. Konfiskeerimine. Psühhiaatriline ravi. Alaealisele kohaldatavad mõjutusvahendid. Süütegude menetlemise üldised õigusliku põhimõtted. Kuritegude menetlemise süsteem. Kuritegude kohtueelne ja kohtulik uurimine. Väärtegude menetlemine. Väärtegusid menetlevad riigiorganid. Menetlemise tähtajad. Süüteokoosseisude sätestamine karistusseadustikus.
§ Õiglase kohtumõismise mittetagamine § Pantvangide võtmine § Tsiviilealanike või –objektide tahtlik ründamine § Kuulutamine, et armu ei anta Jurisdiktsiooni teostamine Eeldame, et riigid ise näitavad ülesse initsatiivi ja eeldame, et nad ise neid menetlevad. Riigid väga tihti ei menetle, sest puudub huvi menetleda, puudub võimekus -‐ riigisisesed kohtud -‐ segatribunalid, nt § Sierra Leone Erikohus § Kambodža Kohtute Erakorralised Kojad § Boznia-‐Hertsegoviina Riigikohtu Sõjakuritegude Koda
trahviühikut ja kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot. e) seadusliku maksevahendi vastuvõtmisest keeldumine (§ 472) eest Euro kasutusele võtmise seaduse §s 2 ja § 3 lõikes 2 sätestatud ulatuses seadusliku maksevahendi vastuvõtmisest keeldumise eest kauba müügil või teenuse eest tasumisel karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut ja kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 2000 eurot. Menetlevad isikud TKS §des 45472 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid. TKS §des 4547 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on: 1) Tarbijakaitseamet; 2) Terviseamet; 3) valla või linnavalitsus. TARBIJA KAEBUSTE LAHENDAMINE Tarbija kaebuse lahendamise üldine kord § 19. Kaebuse esitamine kauplejale 1. Tarbija võib lepingu rikkumisest tuleneva kaebuse esitada kauplejale mis tahes vormis
· Keskkonnajuhtimissüsteemi · Eeldab BAT, PVT. PVT-le ülemineku tegevuskava peab kompleksluba sisaldama · Tähtajatu · Tegevuskohakeskne · Ettevõtete künnisläve kehtestab Vabariigi Valitsus Keskkonnalubade taotlemine · Kui taotlete keskkonnaluba võib sellega kaasneda keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamine. Sellisel juhul peatub tegevusloa taotluse menetlus keskkonnamõju hindamise aruande heakskiitmiseni. · Keskkonnalubade väljastamist menetlevad Keskkonnaministeerium, maakonna keskkonnateenistused ning teatud valdkondades ka kohalikud omavalitsused. Viimased piirduvad enamjaolt kalapüügi ja maa-ainese kaevandamise lubadega · Avalik protsess · Elektrooniline keskkonnalubade infosüsteem-Keskkonnateabe Keskus Missuguseks tegevuseks on vaja keskkonnaluba? · Loodusvara kasutamiseks (näiteks kasvava metsa raieõigus, jahiluba, kalastuskaart, kalapüügiluba jne
2h üldkasulikku tööd = 1 päev vangistust. Rahatrahv määratakse trahviühikutes 1 trahviühik on 60 kr. Väärtegude menetlejad on kohtuvälised menetlejad ja kohtud. Kohtuväline menetleja on seadusega sätestatud juhtudel täidesaatva riigivõimu volitustega asutus, valla- ja linnavalitsus, kes osaleb menetluses ametniku kaudu, ning eraõiguslik juriidiline isik halduslepingu alusel. Täidesaatva riigivõimu volitustega asutusteks, kes menetlevad väärteo asju, on Politseiprefektuur, Keskkriminaalpolitsei, Kaitsepolitseiamet (KAPO) ning oma tegevusvaldkondades teised ametid, inspektsioonid ja ministeeriumid (Keskkonnaministeerium, Tarbijakaitseamet jne). Väljasaatmine on välismaalastele sissesõidukeeluga kuni 10 aastat. Muud saab lugeda õpikust. (Ants Kukrus) Süüteod 1) Kuriteod Põhikaristused: * rahaline karistus * vangistus * sundlõpetamine
321. Milline on väärtegude üldine aegumise tähtaeg? Väärteo üldine aegumise tähtaeg on 2 aastat. 322. Kuidas toimub väärteo kohtuväline ja kohtulik menetlus? Kohtuväline menetleja on seadusega sätestatud juhtudel täidesaatva riigivõimu volitusega asutus, valla- ja linnavalitsus, kes osaleb menetluses ametniku kaudu, ning eraõiguslik juriidiline isik halduslepingu alusel. Täidesaatva riigivõimu volitusega asutuseks, kes menetlevad väärteoasju, on Politseiprefektuur, Keskkriminaalpolitsei, Kaitsepolitseiamet ning oma tegevusvaldkondades teised ametid, inspektsioonid ja ministeeriumid. Kohtuvälise menetleja pädevusse antud küsimus on määratud väärteomenetluse seadustikus viitega karistusseadustiku vastavale paragrahvile. Kohtuväline väärteomenetlus võib toimuda kas hoiatusmenetlusena, kiirmenetlusena või üldmenetlusena.
o rahvatervise- ja keskkonnavastasteks väärtegudeks; o omandivastasteks ja majandusalasteks väärtegudeks; o üldohtlikeks ja liiklusväärtegudeks. Väärteoasju lahendavad kohtuvälised menetlejad ja kohtud. Kohtuväline menetleja on seadusega sätestatud juhtudel täidesaatva riigivõimu volitustega asutus ning valla- ja linnavalitsus, kes osaleb menetluses ametniku kaudu. Täidesaatva riigivõimu volitustega asutusteks, kes menetlevad väärteoasju, on politseiprefektuur, keskkriminaalpolitsei, julgestuspolitsei, kaitsepolitseiamet, oma tegevusvaldkondades teised ametid, inspektsioonid ja ministeeriumid. Kohtuväline väärmenetlus võib toimuda kas hoiatamismenetlusena, kiirmenetlusena või üldmenetlusena. Hoiatusmenetluses võib menetleja vähetähtsa väärteo puhul jätta menetlusaluse isiku karistamata ja määrata hoiatustrahvi füüsilisele isikule 25 kuni 200 krooni ja juriidilisele
eeskirjad toidutoorme ja käitlemisvaldkondade kaupa, siis peab käitlemisettevõte täitma selles eeskirjas sätestatud nõudeid. Põllumajandusminister Ivari PADAR 37 Noortelaagritele esitatavad tuleohutusnõuded PÄÄSTEAMETI JÄRELEVALVEOSAKONNA POOLT VÄLJATÖÖTATUD NOORTELAAGRITELE ESITATAV TULEOHUTUSNÕUETE LOETELU, MILLE TÄITMISE KORRAL MENETLEVAD PÄÄSTEASUTUSED NENDE TEGEVUSLOA TAOTLUST 1. Noortelaagri (edaspidi laager) omaniku või tema volitatud esindaja (edaspidi valdaja) poolt peab olema määratud laagri hoonete ja territooriumi tuleohutuse eest vastutav isik. 2. Laagri valdaja poolt peab enne laagri tegevusloa taotlemist olema koostatud laagri üldine tuleohutusjuhend, mis tuleb kooskõlastada kohaliku päästeasutuse tuleohutus- järelevalve ametnikuga. 3