Ta oli esimesi kunstnikke, kes hakkas võtma teoste tegelasi antiikmütoloogiast. See omapärasemaid, sügavamaid ja geniaalsemaid renessansi meistreid oli Filippo Lippi õpilane. Tema juures õpilaseks oli tema õpetaja Filippo Lippi poeg Filipino Lippi. Juba 1570. aastal avas ta oma töökoja. Ta veetis suurema osa oma elust töötades Firenze suuremate perekondade heaks. 1480. aastal kutsus paavst Sixtus IV Botticelli Rooma, kus ta kõrvuti rea teiste silmapaistvate tolle aja meistritega (Ghirlandajo, Signorelli, Perugino jt) teostas mõned freskod Vatikani lossi kabelis. Botticelli kirikupildid on hoopis sügavama usulise põhitooniga kui tema õpetaja Lippi tööd. Oma elu lõpul satub ta aga kuulsa askeesijutlustaja Savonarola mõju alla. Sellest tunnistavad ilmsesti näiteks Kristuse ristilt võtmise maalid. Sandro Botticelli maeti 17. mail 1510. Ta jättis maha suure hulga väärtuslikke teoseid, mis aitavad meil mõista tolle aja kunsti ja mõttemaailma.
Ta töötas Firenze suuremate perekondade heaks, neist tuntuimaks oli Loerenzo de Medici õukond. Seal maalis ta kuulsad portreed ,, Giuliano de Medici" ja ,,Imeline Madonna". Botticellil tuli kõige paremini välja tahvelmaalide tegemine. Ta armastas ümarformaati. Tema parimad saavutused on ,,Maarja kroonimine" ja ,,Trooniv Madonna". Ümarformaafis piltidest on ilusaim ,,Manificat". 1480. aastal kutsus paavst Sixtus IV ta Rooma, kus ta koos teiste silmapaistvate meistritega teostas mõned freskod Vatikani lossi kabelis, ehk Sixtuse kabelis. Botticelli kirikupildid on hoopis sügavama usulise põhitooniga kui tema õpetaja Lippi tööd. Oma elu lõpu poole sattus ta aga kuulsa askeesijutlustaja Savonarola mõju alla. Seda tunnistavad Kristuse ristilt võtmise maalid. Ta on püüdnud kujutada meeleheidet ja ahastust, kuid vähe hoolinud joonte ja värvide ilust. 1490 aastal valmistas Botticelli mitmeid illustratsioone Dante ,, Jumaliku komöödia" tarvis.
MARDILAAT Mardilaat on üritus, mis järgib rahvatraditsioone. Selle üritusega tehti algust juba 1997 aastal. Aegade jooksul on mardilaadast kujunenud suursündmus, kus peale müümise-ostmise on võimalik suhelda ka meistritega. Samuti tegutsevad mardilaadal meistrikojad ning on avatud lastele meisterdamistoad. Mardilaat 2008 kestis 6.-9. novembrini, mina aga käisin seal 7. novembril 2008 . Üritus toimus Saku Suurhallis ning see oli juba kaheteistkümnes mardilaat. Nii nagu igal aastal on mardilaadal oma kindel põhiteema, seekord oli selleks tikkimine. Üritusega jäin ise tohutult rahule. Suureks üllatuseks oli see, et müüjaid ja ostjaid oli ikka tohutult palju
kangelane lumivalgel hobusel kartmatult draakonile vastu sööstab. Draakon ei mõju just eriti hirmuäratavalt. Hobuse diagonaalne paigutus elustab liikumist ja annab kunstnikule võimaluse rõhutada hobuse ümaraid vorme. Maal on tasakaalustatud ülesehitusega. 1504.a. läks Raffael Firenzesse, kus viibis kolm aastat. See oli oluline aeg Raffaeli kunstnikuks kujunemisel ja isikupärase loomingulise käekirja leidmisel. Tähtis koht oli läbikäimisel vanemate meistritega, teda mõjutasid Leonardo da Vinci ja Michelangelo. Firenze perioodil lõi Raffael rea madonnapilte. Neis maalides kasutas kolmnurkset püramiidjat kompositsiooni.Raffaeli madonnamaalid on kummardus naise ilule. Edasi viis tee Raffaeli Rooma, kus ta kunst saavutas küpsuse. Paavst Julius II soosikuna sai ülesande maalida Sixtuse kabelisse freskod kolme saali seintele. Kuulsamad neist on ,,Ateena kool", ,,Disputa" ja ,,Parnass". ,,Ateena kool" ülistab filosoofiat. Freskol kujutatakse
Tsunfti loomiseks piisas viiest ühe eriala meistrist. Skraa määras õpipoiste ja sellide arvu, keelas valmistada halvakvaliteedilist kaupa või varjata kauba puudujääke. Tsunfti skraa reguleeris käsitööliste elu hommikust õhtuni, selles oli öeldud millal tööd alustada ja millal lõpetada, millal pidada lõunavaheaega. Nendest karmidest reeglitest pidid käsitöölised pidama kinni kogu elu - õpipoisiaastatest kuni surmani. Tsunftid võitlesid nende meistritega, kes ei kuulunud tsunfti. Neid alandati, nende tööd nimetati võltsiks. Käsitööliste väljaõpetamist peeti tsunftides ühiseks asjaks ja sellest lähtuvalt olid õpipoistel kindlad kohustused Õpilane maksis sisse käsiraha ja jäi meistri juurde neljanädalasele prooviajale. Kogu tsunfti juuresolekul selgitati talle tema kohustused: "hoida oma meistri au ning mitte häbistada käsitööd, kuna see on püha". Ka õpipoisi võtnud meistril olid kohustused:
Firenze suuremate perekondade heaks. Üheks tuntumaks oli Lorenzo de' Medici õukond, maalides seal mitu tuntud portreed. Näiteks "Giuliano de' Medici " (1475-76), "Imeline Madonna " (1476-77).Aastatel 1481 - 1482 töötas ta Sixtuse kabelis.Ta oli esimesi kunstnikke, kes hakkas võtma teoste tegelasi antiikmütoloogiast . SandroBotticelli. Madonna raamatuga. 1483. 1480. aastal kutsus paavst Sixtus IV Botticelli Rooma, kus ta kõrvuti rea teiste silmapaistvate tolle aja meistritega (Ghirlandajo, Signorelli, Perugino jt) teostas mõned freskod Vatikani lossi kabelis, nn Sixtuse kabelis . Neis esineb Botticelli osava ja leidliku meistrina, kes vastandina Benozzo Gozzoli naiivsele üksikasjade kuhjamisele taotleb kompositsiooni terviklikkust. Omatigi ei ole need Botticelli paremad tööd - tema õige ala oli siiski tahvelmaal. Botticelli kunsti tippsaavutusi on mõned 1480-ndail aastail tekkinud maalid, kõigepealt " Maarja kroonimine " ja " Trooniv madonna "
need on ,,Kevad" ja ,,Venuse sünd", mis mõlemad on praegy väljas Uffizi galeriis Firenzes. Need maalid on tihti linna poliitikaelus domineerinud medici perekonna liikmete tellimusel. Tegemist oli esimeste suurmõõtmeliste mütoloogiliste maalidega (kummagi laius umbes 3 meetrit) ning neid iseloomustab Botticellile suurt kuulsust toonud imetlusväärne graatsia. 1480. aastal kutsus paavst Sixtus IV Botticelli Rooma, kus ta kõrvuti rea teiste silmapaistvate tolle aja meistritega (Ghirlandajo, Signorelli, Perugino jt) teostas mõned freskod Vatikani lossi kabelis, nn Sixtuse kabelis. Neis esineb Botticelli osava ja leidliku meistrina, kes vastandina Benozzo Gozzoli naiivsele üksikasjade kuhjamisele taotleb kompositsiooni terviklikkust. Omatigi ei ole need Botticelli paremad tööd - tema õige ala oli siiski tahvelmaal. Botticelli kunsti tippsaavutusi on mõned 1480-ndail aastail tekkinud maalid, kõigepealt "Maarja kroonimine" ja "Trooniv madonna"
sugulaste tellimisel. Näiteks 1477-1478 maalis ta Lorenzo vendade villasse Castellos ,,Primavera" (,,Kevade"), mis on üks tema tuntuim töö. 2 1480. aastaga algas Botticelli kõige viljakam loomeperiood, mida võib kinnitada katastriraamatusse kantud õpilaste ja sellide arvukus tema töökojas. Samal aastal kutsus paavst Sixtus IV Sandro Rooma, kus ta maalis tolle aja teiste silmapaistvate meistritega kolm freskot Sixtuse kabelisse. Nendes teostes ilmnes Botticelli osavus ja meisterlikkus tervikliku kompositsiooni loomisel, kuigi need pole ta parimad tööd, sest Botticelli õige ala oli ikkagi tahvelmaal. 1482. aastal pöördub Botticelli tagasi Firenzesse, kus Lorenzo Medici tellib temalt seeria freskosid ning 1483.-1484. aastal loob Botticelli oma surematu fresko ,,Venuse sünd". Pärast kunstnike patrooni Medici surma muutub Botticelli tööde stiil lõlikult. Ta viimase
Retsensioon Seekord oli Ajamajja juba detsembrist välja pandud kolme kunstniku kunstiteosed. Kõik kolm autorit on õppinud Tallinnas ning lõpetanud Eesti Riikliku Kunstiinstituudi. Tegu on mitmekesiste meistritega, kelle paljud teosed jätavad lausa suu lahti ning tekib küsimus, kuidas nii lihtsast saab suurepärase asja. Näituse nimi oli ,,Tallinna tuul" Väljapanekut alustas Viive Väljaots, kelle lähenemisnurk maalimisele on väga omapärane. Teose nimi on ,,Niced, Veenused ja Aphrodited." Nimelt on tegu segatehnikaga, kus autor on voolinud naise taguotsa ja rinnad, ning nendele oli veel omakorda pesu maalitud. Tagumikud ja rinnad olid väga täidlased
....................................................... 6 4.KONKURENTS........................................................................................................... 7 5.VIIDATUD ALLIKAD.................................................................................................... 8 2 1. SWAROVSKI ETTEVÕTE LOOMINE Daniel Swarovski sündis 24. oktoobril aastal 1862 Põhja Boheemias. See koht oli tuntud oma meistritega, kes tegelesid klaasi töötlemisega ja Swarovski perekond polnud erand. Danieli isa omas väikest töökoda ning Daniel sageli aitas teda ja omandas kõike vajalikke teadmisi klaasi valdkonnas. Siis, kui Daniel oli Pariisis, külastas ta ülemaailmse elektri näituse, kust sai teada, et on võimalus lihvida klaasi elektrivoolu abil. Aastal 1891 arendas Daniel Swarovski esimest masinat maailmas klaasi elekrilihvimiseks ja kohe patentis oma leiutist.
laulude ja laulumängudega. Süüdatakse küünal. Tegevus kestab 15-20 minutit ja siis on jälle lastel vaba aeg, kas toas või õues. Igal nädalapäeval on kindel tegevus (nt. reedel saia küpsetamine) ja nii kujuneb kindel rütm. Rõhku pannakse ka intelligentsusele. Tähtsaks peetakse, et laps oskaks luua seoseid. Näiteks kui lauda püütakse ruumis välja viia, aga see ei mahu, siis mis pidi peaks teda pöörama, et mahuks. Lapsi viikase kokku erinevate meistritega, et nad näksid kuid üks või teine asi valmib. Püütakse seda ka ise kogeda, sest nii kinnistub paremini teadmine. Mänguasjad on just selleks väga lihtsad, väheste detailidega, et laps saaks kasutada oma fantaasiat lennukalt, mitte ei panda teda raamidesse. Näiteks kuidas saab ehitada korrapärast ja tugevat maja ebakorrapärastest klotsidest. Lapsed on loomult väga taibukad ja fantaasiarohked, kui neil antakse võimalusi. Mänguasjad on kohati väga algelised
Albercht Dürer Albrecht Dürer sündis Nürnbergis, 1471. aastal. Tema suur eruditsioon ja vaimujõud on asetanud ta kõrvuti suurte Itaalia meistritega ja mõju on olnud märgatav uues suurejoonelises voolus, mille pioneer Albrecht Dürer oli - Gooti basiilika. Dürer kehastas Saksamaal esimesena renessaansiaja kunstnikutüüpi - õpetlaskunstnikku. Ta töötas keiser Maximilian I tellimusel ja aastal 1520 suundus Hollandisse, kus sai hinnatud maalijaks Charles V juures. Rohkest loomingust (u.80 maali ning 1500 graafilist lehte ja joonistust) arendas ja kujundas ta ajastu kunstitraditsioone
Selle aja ta aga veetis loodust uurides, mis kajastub tema hilisemas loometöös. 17-aastaselt astus Gaudi koos Eduardiga Barcelona kolledzisse arhitektuuri õppima. Aastail 1874-1879 läbis ta ka sõjaväeteenistuse, samal ajal ülikoolis õppides, kus ta oli teistest hoopis erinev õpilane. Gaudi oli iseseisva iseloomuga - parema meelega õppis ta üksi raamatukogus kui kuulas koos kaasõpilastega loenguid. Antonio Gaudil õnnestus juba noorena paljude suursuguste meistritega koostööd teha: Fontsere käe all disainis ta Ciutadela pargi; Martorelli all õppides laiendas ta oma õpinguid ning uuris tehnikaharu ning selle ekviliibriumi ning seadusi. See avas Gaudile aga hulgaliselt uusi tutvusi ning vaatenurki ning ideid arhitektuuri koha pealt; Punti õpetas talle erinevaid tehnikaid-puutööd, raua tagumist, klaasimist, keraamikat. Antonio Gaudi suri ootamatult 1926. aastal Barcelonas, kus tal oli pooleli kuulsa Sagrada Familia kiriku ehitamine
Rooma karjäär Veneetsia senat andis Canovale kolmeks aastaks toetusraha, et ta võiks oma õpinguid jätkata. Canovo sai kaasa ka teda tutvustava kirja Veneetsia suursaadiku, Cavaliere Zulianile, jaoks, kes oli ka teadlik ja helde kunsti kaitsja. Canova saabumine rooma 28.detsembril 1780, märgib tema elus uut ajajärku. Siin pidi ta end täiustama hiilgavate antiikreliikviate uurimise kaudu ning panema oma ande tõsiselt proovile, võisteldes elavate kunsti meistritega. Tulemused vastasid kõrgeimatele lootustele, mida tema ise ja ta sõbrad olid eneses hellitanud. Töö, mis tõi temale Roomas tuntust, oli 'Theseus võidab Minotauruse.' Sellel on esitatud Theseus, kes istub koletise elutu keha peal. Väsimus, mis on nähtav kogu ta ihus, toob esile selle konflikti kohutavuse, milles ta on äsja olnud. Lihtsus ja loomulikud näoilmed on Canova stiilile iseloomulikud.
Mis sest, et minu hauda sa ei tea ta üle kuldseid viljavihke sead. 3 Nii hää on puhata. Mu palav veri ei vooland asjata. Mu kustuv vaade ju nägi võidulippu üle maade. Ei selle kirkust uhu ajameri. Sest võitlus, mis mu siia hauda tõi, see miljoneile vabaduse tõi. SISSEJUHATUS Ajast aega kohtume Eesti kultuurimaastikul oma ala meistritega, kelle loominguline käekiri mällu jääb. Kasvõi sellepärast et see nii habras ja õrn on. Debora Vaarandi puhul võibki öelda, et kõik nii temas kui tema loomingus oli ühte moodi valulev ja kaunis. Vaarandist kirjutati palju. Temast kirjutati kui alati millestki vaimustunud samas väga sõbralikust ja lihtsast inimesest. Käesolevat referaati Debora Vaarandist ajendas kirjutama tema isiksuse omapära-kõrgelt erudeeritud ja tark ning samas lihtne ja tagasihoidlik.
Botticelli luulelistes teostes on mahedust ja graatsiat, kauneid hingestatud nägusid ning liigutuste sujuvust. Juba 1570. aastaks oli ta avanud koos abilistega töökoja. Ta veetis suurema osa oma elust töötades Firenze suuremate perekondade heaks. Üheks tuntumaks oli Lorenzo de' Medici õukond, maalides seal mitu tuntud portreed. 1480. aastal kutsus paavst Sixtus IV Botticelli Rooma, kus ta kõrvuti rea teiste silmapaistvate tolle aja meistritega teostas mõned freskod Vatikani lossi kabelis, nn Sixtuse kabelis . Omatigi ei ole need Botticelli paremad tööd - tema õige ala oli siiski tahvelmaal. Sandro Botticelli kuulsamad maalid on "Kevad" (1478) ja "Veenuse sünd" (1484). "Kevad" kujutab Veenust suurepärase parkmaastiku foonil, jumalannat ümbritsevad muud antiikmütoloogia figuurid. Paremalt sammub Kevad - õrnas, läbipaistvas lillelises kleidis habras naine; eriti ilus on selle ilmekas ja sügavalt hingestatud nägu
1469. aastal tuli Firenzes võimule Lorenzo medici, kelle palee muutub Firenze kunstielu keskmeks. Lorenzost- suurest kunstnike ja poeetide patroonist- saab Botticelli peamine klient. Kunstnik teeb hulga töid Medici ja tema sugulaste tellimisel. 1477-1478 maalib ta Lorenzo Medici vendade villasse Castellos ,,Primavera" (,,Kevade"), ühe oma tuntuma töö. 1480. aastal kutsus paavst Sixtus IV Botticelli Rooma, kus ta kõrvuti rea tolle aja silmapaistvate meistritega (Ghirlandajo, Signorelli, Perugino jt) maalis kolm freskot (,,Stseend Moosese elust", ,,Pidalitõbise tervenemine", ,,Korahi, Datano ja Abirami karistamine") Vatikani palee kabelisse, mida tuntakse Sixtuse kabeli nime all. Nendes süzeedes ilmneb taas Botticelli osavus ja meisterlikkus tervikliku kompositsiooni loomisel. Ometigi ei ole need tema parimad tööd. Botticelli õige ala oli ikkagi tahvelmaal. 1480.
Skraa määras õpipoiste ja sellide arvu, keelas valmistada halvakvaliteedilist kaupa või varjata kauba puudujääke. Tsunfti skraa reguleeris käsitööliste elu hommikust õhtuni, selles oli öeldud millal tööd alustada ja millal lõpetada, millal pidada lõunavaheaega. Nendest karmidest reeglitest pidid käsitöölised pidama kinni kogu elu - õpipoisiaastatest kuni surmani. Tsunftid võitlesid nende meistritega, kes ei kuulunud tsunfti. Neid alandati, nende tööd nimetati võltsiks. Teha aga midagi ei saanud: linn suurenes pidevalt uustulnukate ning põgenenud talupoegade arvel. Nendel aegadel eksisteeris reegel, mida raad oma huvides tunnustas: kui põgenenud pärisori oli elanud linnas ühe aasta ja ühe päeva, siis sai ta vabaks. See tähtis seadus kindlustas tööjõu pideva juurdevoolu, eriti pärast nälga ja epideemiat.
seisu kohta. Tuuakse välja puudused, probleemid, mida võiks muuta ja teha paremini. Regulaarselt osalevad sellel nõupidamisel meie küsitletutest kaks ja vahel ka tehnikadirektor. Osalenute arvates leiab tavaliselt probleemidele lahenduse, mis suuremal või vähemal määral ettevõtte efektiivsemale tootmisele kaasa aitab. Ostujuhi arvates on selle koosoleku tulemus üldjuhul positiivne, kuid lisas, et need koosolekud, mis toimuvad iga päev meistritega, on vahel liiga aeganõudvad ja mitte alati eesmärgipärased. Personali- ja töökeskkona spetsialist osaleb töökeskkonna ja personali koosolekutel meeleldi. Need on üpris sisutihedad, kuid vahel kipuvad minema liiga emotsionaalseks ja väljuvad teemadest. Raamatupidajad koosolekutel ei osale. Lõppküsimus: Kui te saaksite oma organisatsioonis midagi muuta, siis mis see oleks? 11
kuid nende stiil arhailisem. Võimalik, et nad paigutati sellesse kohta 14. s lõpul. Kui suur portaal pidi algusest peale tähistame sissepääsu kirikusse, kuulus see tõenäoliselt esimesele kirikule. Väike portaal võis olla klausuuri välisportaaliks, mis seletaks ka tema hoiatavat sisu (manitsemine välisilmas valitsevate ohtude eest). Vastu räägib selle liigne pidulikkus. Samuti on peetud väikest portaali vanemaks, kuid võimalik, et tegemist oli hoopis erinevate meistritega, mistõttu ka stiil erinev (väike portaal ja suure portaali tammevanik + ülejäänud suur portaal). Suuremal portaalil rikkaliku profileeringuga palestik ja tervakaarne arhivolt, sirgel talumivööl figuraalne dekoor. Paremal pool filigraanne tõrudega tammevanik, mida võib pidada Maarja sümboliks. Vasakul on samas tsoonis lopsakas viinapuuväät, mis sümboliseerib Kristust (levinud motiiv keskajal, ka Eestis). Paremal pool lõvi, talle järgnevad kolm
või tehniliselt olulisi uuendusi ja paremat kvaliteeti ning nii levisid uued stiilid oma tekkimisalalt mõnikord üpris kiiresti ja kaugele. Ka keskajal taheti moes olla. Nõnda arenes Eesti keskaegne kunst tihedais sidemeis muu Euroopaga, eriti Saksamaa ja Skandinaaviaga. Loomulikult oli, et 13.saj. vallutuste järel tulid esimesed ehitus- ja kunstimeistrid kõik välismaalt ja ka järgmistel sajanditel töötas neid Eestis kõrvuti kohalike meistritega. Tähtis osa Lääne Euroopa kunstimaitse levitamisel võis olla ka Maarjamaad külastanud palveränduritel. Eestis valmistatud teoste kõrval levis siin ka sisseveetud kujutavat kunsti, mille osatähtsus on kunstiliigiti erinev. Kuni 15.saj. levis Eestis seinamaalikunst nii nagu mujalgi Põhjamaades. Siin ei rakendatud gooti stiili konstruktsiooni täies ulatuses, mistõttu aknad olid suhteliselt väikesed 5
vaimselt või tehniliselt olulisi uuendusi ja paremat kvaliteeti ning nii levisid uued stiilid oma tekkimisalalt mõnikord üpris kiiresti ja kaugele. Ka keskajal taheti moes olla. Nõnda arenes Eesti keskaegne kunst tihedais sidemeis muu Euroopaga, eriti Saksamaa ja Skandinaaviaga. Loomulikult oli, et 13.saj. vallutuste järel tulid esimesed ehitus- ja kunstimeistrid kõik välismaalt ja ka järgmistel sajanditel töötas neid Eestis kõrvuti kohalike meistritega. Tähtis osa Lääne Euroopa kunstimaitse levitamisel võis olla ka Maarjamaad külastanud palveränduritel. Eestis valmistatud teoste kõrval levis siin ka sisseveetud kujutavat kunsti, mille osatähtsus on kunstiliigiti erinev. Kuni 15.saj. levis Eestis seinamaalikunst nii nagu mujalgi Põhjamaades. Siin ei rakendatud gooti stiili konstruktsiooni täies ulatuses, mistõttu aknad olid suhteliselt väikesed ja suuri seinapindu peeti õigeks katta maalingutega, millel oli
Haarlemis levisid näiteks eriti laialdaselt natüürmordid mitmesuguste klaaside ja pokaalidega, Haagis maaliti meeleldi kalu, Utrechtis oli populaarne lillemaal, ülikoolilinn Leiden eelistas natüürmorte raamatutega, millega sageli segunesid maisele kaduvusele vihjavad sümbolid nagu pealuud ja liivakellad. Natüürmorte loovate meistrite kunstiline maitse ilmutas end küllaltki mitmekülgselt. Võrreldes flaami meistritega, kelle töödel lauad vajuvad lausa looka rikkalike loodusandide all, hakkab siiski silma hollandi natüürmortide teatav delikaatne intiimsus. Hollandi meistrite tööd ei ole kunagi esemetega üle kuhjatud, kompositsioonid on loodud sääraselt, et iga üksik ese maksimaalselt kõigi oma omadustega mõjule pääseks. Kui flaami natüürmordid mõjuvad eelkõige oma rikkalikkuse ja toredusküllusega, siis hollandi natüürmordid köidavad pigem sisemise soojusega. 20.Vermeer
omakorda annab käskluse alustada tööd trepitehases. Samuti tehakse meeldiv hinnapakkumine ka Hollandi kliendile ja allkirjastatakse leping. Otsuse efektiivsuse määramise käigus tegi juht õige valiku, kuna muidu poleks talviseks perioodiks stabiilset tööd trepitehases saanud. 5.2 Koosoleku läbiviimise kord Aru Grupis peetakse koosolekuid kaks korda nädalas. Esmaspäeviti on müügikoosolek ja neljapäeviti on tootmiskoosolek meistritega. Iga koosoleku algul vaadatakse üle ka eelmise koosoleku protokoll ja vaadatakse, mis eelmise koosoleku ajal jäi pooleli ja mis on nüüdseks tehtud. Koosolekuid viiakse läbi selleks, et saada teada erinevate broneeringute viivitamise põhjuseid ja leida neile lahendusi. Koosoleku eelisteks on see, et koguda rohkelt informatsiooni ja leida neile kõige paremad alternatiivid. Kuulatakse läbi kõigi seisukohad ja see aitab parandada koostööd ja lahendada probleemid.
******* Saftleven, kes s�ndis ja kasvas Rotterdamis, kolis 1632. aastal Utrechti, kus t��tas mitme erineva kunstistiiliga. Ta maalis nat��rmortidega laudainterj��re samas laadis kui tema vend Cornelis, ning maastikke, mis meenutavad Abraham Bloemaerti ja Jan van Goyeni t�id. Varajastel 1640ndatel langes Saftleven Utrechtis itaaliap�raste maastikumaalijate, esmalt Bartolomeus Breenberghi ja seej�rel Cornelis van Poelenburgi lummusesse. Nimetatud meistritega t��tas ta 1643. aastal koos maali �Arkaadia maastik� loomisel (Herzog Anton Ulrich Museum, Braunschweig, Saksamaa). Samas m�jutas Saftlevenit siiski k�ige rohkem ilmselt 1641. aastal Utrechti naasnud Jan Both, kuna kunstnik v�ttis omaks tema rikkalike detailidega stiili, hoolikalt seadistatud kompositsioonivalemi ja meeldej��va kuldse l�unamaise valguse kasutamise. Herman Saftleveni t�id on eksponeeritud paljudes t�htsamates muuseumites,
Linna muuseumist võime 87 leida Portugali kuulsaima kunstniku Grao Vasco töid. Viseuga, mida on tabavalt kutsutud ka roheliste mändide linnaks, kuna linna ümbritsevad rohelised männisalud. Viesu on Portugali kuulsaima kunstniku Grao Vasco sünnilinn. Kaunis 16. sajandi piiskopi residentsis asuvas muuseumis saab tutvuda nii Grao Vasco kui teiste Viesu koolkonna meistritega. Linna arhitektuuriliste vaatamisväärsuste hulka kuuluvad uhke rokokoofassaadiga Taevasseminemise kirik ning võimas 17. sajandist pärit kahe torniga katedraal. Paeluvas vanalinnas ringi jalutades võib sisse astuda pudukauplustesse, et tutvuda piirkonna käsitööga. Ehk leiame ka huvitavaid suveniire, mida Portugalist mälestuseks koju viia. Viesu on tuntud oma pitsi ja punutud korvide poolest. Septembris toimub linnas suur laat, mis meelitab kohale inimesi üle terve riigi
annaabi.ee 
