Leidsid 30 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Meistrite Akadeemia". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kontsert, tsello, klaver, allegro, andreas, lille, käisin, maarit, sonaat, saal, kammermuusika, kontserte, palad, meistrite, laupäeval, algatusel, osanud, luksuslik, külluslik, ludwig, duur, molto, adagio, vivace, paus, sergei, moll, lento, andante, daamid, virtuoos, sümfooniaorkestris, prezioso, täiendamas, esinenud, solistina, orkestrite, noodiKontserdiarvustus Käisin, 6. märtsil 2010 kell 17.00 Vene Kultuurikeskuse väikeses saalis kontserdisarja Meistrite Akadeemia raames, kuulamas kontserti, mille solistideks olid Andreas Lend tsellol ning Maarit Saarmäe klaveril. Esimesena tuli esitusse Ludwig van Beethoveni ,,Sonaat tsellole ja klaverile nr Maarit Saarmäe 3 A-duur op 69". Kontsert algas üsna tuhmide ja madalate nootidega tsello poolt. Natukese aja pärast lisandus klaver, mis mängis vähe heledamaid noote. Kui algne tempo oli üsna aeglane, siis üsna kohe lisas klaver loole tempot ning tsello järgnes sellele. Oli kena vaadata, kuidas tsello mängija aegajalt jälgis klaverimängijat, sest tegu oli ikka duo ettekandega, kus mõlemad solistid peavad arvestama teineteisega. Samuti jäi silma mulle asjaolu, et klaverimängijal oli taas kord noodikeeraja abiks, kuid tsellomängija ehk Andreas, pidi ise koos poognaga lehti lappama. Meloodia
1 c-moll op.68 · Sümfoonia nr.2 D-duur op.73 · Sümfoonia nr.3 F-duur op.90 · Sümfoonia nr.4 e-moll op.98 · variatsioonid Haydni teemale · 2 serenaadi · Serenaad nr.1 D-duur (1857) · Serenaad nr.2 A-duur (1859) · 2 avamängu · ,,Akadeemiline" op.80 (1880) · ,,Traagiline" op.81 (1880) · 4 kontserti · Klaverikontsert nr.1 d-moll (1859) · Klaverikontsert nr.2 B-duur (1881) · Viiulikontsert D-duur op.77 (1878) · Kontsert viiulile ja tsellole a-moll op.102 (1887) Klaveriteosed: · 3 sonaati · 5 variatsioonitsüklit · 5 ballaadi · 3 rapsoodiat · 27 väiksemat pala · ,,Ungari tantsud" · "Valsid"op. 39 Laulud: · 200 originaallaulu · 20 duetti · 60 kvartetti · umbes 100 koorilaulu Kammermuusika: · 7 vokaal-orkestrilist teost · ,,Saksa reekviem" solistidele, koorile ja sümfooniaorkestrile (1868) · 3 sonaati viiulile ja klaverile (op.78, op.100 ja op.108)
Zanr on stiil ja vorm on muusikaline ülesehitus. Sonaata tähendab Itaalia keeles helisema. Sonaat on teos, mis oli algselt mõeldud ühel pillil mängimiseks. Kindlate tunnustega zanriks kujunes sonaat 18. saj. Haydni, Mozarti ja Beethoveni loomingus. Klassikaline sonaat on 3 või 4 osaline instrumentaalteos. Sonaadi vorm: 1. Ekspositsioon (teema esitlus; pt peateema, kt kõrvalteema), 2. Töötlus (teema arendus või -töötlus), repriis (alguse kordamine; coda - lõpetus). Klassikaline sümfoonia on sonaaditsükli alusel loodud teos sümfooniaorkestrile. Sümfoonia esimene osa on alati sonaadivormis, kokku on 3-4 osa (kiire-aeglane-tant- kiire). Kolm tähtsamat sümfoonikut on Mozart, Beethoven ja Haydn. Beethoveni 9
,,Vihmapiisakade prelüüd'' Prelüüd nr.15.Des-Duur OP.28 58 masurkat: masurka D-duur, 17 valssi: ,,Suur Briljant valss'' Es-duur, valss A-duur , Valss op.64nr.1 Des-duur ,,Minutivalss' , Valss op.64 nr.3 As- duur 16 poloneesi : poloneesi As-duur 21 nokturni: nokturn-öömuusika nr.2 Es-duur 26 prelüüdi: prelüüd nr.15 Des-duur ,, Vihmapiiskade prelüüd'' 27 etüüdi: etüüd nr.10 c-moll ; ,,Revolutsiooniline etüüd'' 4 ekspromti 4 ballaadi Suurvormid: 3 klaverisonaati: sonaat nr.2 h-moll ; III osa ,,Leinamarss'' , 4 skertsot , ,,Fantaasia f-moll 2 kontserti klaverile ja sümfooniaorkestrile: klaverikontsert nr.1 e-moll Sonaat tsellole ja klaverile Vokaalteosed: 17 laulu F.Liszt (1811-1886), mitmekülgne muusik, 19.sajandi suurim klaverivirtuoosiks tunnistatud pianist, dirigent ja sümfoonilist muusikat oluliselt uuendanud helilooja. Tema loomingus on ka klaveriteosed; ta rajas uue interpretatsioonisuuna, mida iseloomustavad klaverile orkestraalse
Kevin Liimask Yosif Feigelsoni (tsello, USA) Peep Lassmanni (klaver) kontsert Mina käisin kolmpäeval 28 novembril Feigelsoni ja Lassmanni kontserdil TÜ aulas. Alguses ei olnud mul plaani sinna minna, sest samal päeval oli muud teha, aga oli vaja ära käia, ja paremad kontsertrid tulid alles tüki aja pärast. Kuid viimasel hetkel mõtlesin, et käin ikka ära. Oma otsust ma ei kahetse, olgugi et ma ei ole sellise muusika austaja. Väikse pettumuse valmistas tõsiasi, et rahvast oli kohal vähe. Võiks ju arvata, et nii tuntud pianisti ja tsellisti tuleb rohkem inimesi vaatama
Meistrite Akadeemia kontsert Mina käisin 17. aprillil aastal 2010 kell 17.00 Vene Kultuurikeskuse väikeses saalis kuulamas Pille Lille Muusikute Toetusfondi poolt korraldatud väikest kontserti. Esinejaid oli kaks : Virgo Veldi saksofonil ja Holger Marjamaa klaveril. Virgo Veldi on lõpetanud 1988. aastal Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli, 1993. aastal Tallinna konservatooriumi ning 1997. aastal saksofoni erialatsükli Eesti Muusikaakadeemia magistratuuris ja 2004. aastal Sibeliuse Akadeemia. Veldi on esinenud saksofonisolistina Tallinna Muusikakooli String Orchestra ja Eesti
..................................6 Keelpilliorkestrile .................................................................................6 Puhkpilliorkestrile ................................................................................7 Instrumentaalkammermuusika.......................................................................7 Keelpillikvartetile .................................................................................7 Klaveritriole (viiul, tsello, klaver) ..............................................................7 Viiulile ja klaverile ...............................................................................7 Sooloviiulile .......................................................................................8 Tsellole ja klaverile ................................................................................8 Kontrabassile ja klaverile ..........................................................
Hermann, neile on vaid lisatud mõned uued "jumalad", nagu Ecu ja Natu. See groteskne lugu peegeldab 20. sajandi lõpuaastate Eestit sinisilmselt Brüsselist piimajõgesid ja pudrumägesid ootamas. Kangrol on muusikalisi lavateoseid ka lastele: lasteooper "Ooperimäng" (1975), lastemuusikalid "Saabastega kass" (1981), "Juku" (1998), "Hunt ja seitse kitsetalle" (1991). Neilegi on libretod kirjutanud Leelo Tungal. Instrumentaalmuusika Raimo Kangro lõpetas Tartu Muusikakooli klaveriklassi ning klaver on olnud väga tähtis pill ka tema heliloomingus. Juba tema esimene laiemat tähelepanu äratanud teos - süit op 1 - oli klaverile. Tal on rohkesti teoseid ühele ja kahele klaverile, mida pianistid ka palju mängivad - sonaadid, "Klimper", "In beat" jpt. Eriti kuulsad on tema kontserdid ühele ja kahele klaverile orkestriga, menukaid kontserte on Kangrol aga teistelegi pillidele. Kangro muusikale omased energilisus, rütmiline
Polüfoonia taandub. Luuakse valdavalt juhtiva meloodiahäälega mitmehäälsust. Muusikalised teemad on lihtsad, saatefiguurid põhinevad valdavalt kolmkõladel. Eriti armastatakse instrumentaalmuusikat. Luuakse uusi vormiskeeme ja muusikazanre, mis kujunevad klassikalisteks ja püsivad tänaseni. Klassitsismiajastu mitmeosalised instrumentaalteosed: Klassikaline sümfoonia on sonaaditsükli alusel loodud teos sümfooniaorkestrile. 4 osa Klassikaline sonaat on sonaaditsükli alusel loodud teos 1 või 2 soolopillile. 3-4 osa Klassikaline kontsert on sonaaditsükli alusel loodud teos soolopillile ja sümfooniaorkestrile. 3 osa Klassikaline keelpillikvartett (üks sagedamini kasutatud kammeransambli kosseise) on sonaaditsükli alusel loodud teos I viiulile, II viiulile, vioolale (e.altviiul), tsellole. 4 osa Ka teistele kammeransambli koosseisudele luuakse teoseid sonaaditsükli alusel.
Muusika KT kordamine 1. Mõisted: Klassitsism Ajastu muusikas, kunstis ja kirjanduses 18. sajandil. Klassikaline Muusika, mis on oma aja üle elanud, kuid on populaarne ka tänapäeval. 2. Uued zanrid: Sonaat 3 osaline, ülesehitus kiire-aeglane-kiire, esitajaks soolopill. Keelpillikvartett Instrumentaalansambli kooseis. Koosneb neljast keelpilist: Esimene viiul, teine viiul, vioola, tsello. Sümfoonia 4 osaline, ülesehituselt kiire-aeglane-menuett-kiire. Esitab sümfooniaorkester. Avamäng Instrumentaalne, tervikliku vormiga sissejuhatus. Tavaliselt sonaat-allegro vormis, esitatakse ilma kordustetta. Instrumentaalkontsert 3 osaline, esitab soolopill + sümfooniaorkester. Nimetus tuleb soolopilli järgi (nt. klaver + sümf. orkester = klaverikontsert) 3. Sümfooniaorkestri pillirühmad:
Muusika retsensioon Maria Listra 12. aprillil käisin Kuressaare Siioni kirikus kuulamas Maria Listrat, kes on kuulus sopran. Ta esines koos pianist Maris Lendi ja tsellomängija Andreas Lendiga. Palade tutvustajaks oli Liivi Listra, kes on Maria Listra ema. Maria Listra on 19. aastane neiu, kes õpib Londonis muusikakallakuga erakoolis, kes on oma vanuse kohta palju saavutanud. Ta hakkas tegelema laulmisega juba 3 aastaselt. Tema juhendajaks on olnud tema ema, kes on tema talenti edasi edasi arendanud. Väikesest tüdrukust on kasvanud võimsa ja ilusa häälega tütarlaps. Kontserdil kõlasid enamasti enamjaolt W. A. Mozati, J. S. Bachi, R. Shumanni ja G. Fr
b) mitteperioodiline meloodika b) perioodiliselt liigendatud laululine meloodika c) eelistatud vokaalmuusika c) eelistatud instrumentaalmuusika d) valdavalt vaimulik muusika d) valdavalt ilmalik muusika e) muusika tarbijaks kirik ja aadelkond e) tarbijateks aadel ja kodanlus f) vormid ja žanrid: fuuga, süit, soolokontsert, f) vormis ja žanrid: sonaat, kontsert, concerto grosso, ooper, oratoorium sümfoonia, avamäng, keelpillikvartett g) orkestri koosseis: keelpilliorkester basso g) orkestri koosseis: keelpillid, puupuhkpillid, continuo’ga vaskpuhkpillid 6. Sonaat-allegro vormi ülesehitus, osade iseloomustus, kasutus. 7. Mis on klassikaline sonaaditsükkel? a) Kolmeosaline: kiire-aeglane-kiire (sonaadid, kontserdid)
· Reis Lübeckisse Buxtehude juurde, jäi kauemaks, kui lubatud, skandaal. · Oreliteosed ja kirikukantaadid. · Toccata d-moll BWV 565 · Mühlhausenis valitses pietism, tegutses õukonnamuusikuna · 2. Weimar (1708-1717) · Weimari hertsogi õukonnaorganist ja kammermuusik. Hertsog muusikahuviline. · 20-liikmeline kapell, hea noodikogu. · Bachi tegi Vivaldi teostest orelitöötlusi. · Kontsert a-moll I osa · Weimari-aastatel valmis suurem osa oreliteostest! Esines lossikiriku orelil. Hakati hindama kui orelikunstnikku ja asjatundjat. · Orgel-Büchlein "Wachet auf, ruft uns die Stimme" (koraalitöötlus) · 1714 sai õukonna kontsertmeistriks, pidi looma kantaate. Pidulikud, virtuoossed, säravad. · Lahkub siiski Weimarist, konflikt hertsogiga. III Köthen (1717-1723) · Õukonna kapellmeister
Chopinist tema hingeline tugi George Sand. 1848. aastal võttis kopsuhaige kunstnik ette kontserdireisi Londoni. Pöörus tagasi Pariisi. 1849. aastal 17 oktoober suri "Ma tean, et Paraskevits (vene kindral, kes juhatas Poole ülestõusnute vastu suunatud vägesid, vene asevalitseja Poolas) ei luba minu laipa kodumaale viia, viige siis sinna mu südagi," ütles Chopin õele. Praegu hoitakse Chopini südant Varssavis Ristikandja kirikus. Looming Helilooja kutsumuseks oli klaver. Peale klaveriteoste on ta loonud umbes 20 soololaulu, ühe klaveritrio ja mõned teosed tsellole. Rahvamuusika looja. Lõi neli ballaadi ajavahemikul 1831-1842 (esimene instrumentaalballaadide meister, tema ballaadid on üheosalised klaveriteosed). Chopin on kirjutanud 24 prelüüdist koosneva tsükli (palad kõikides mazoorides ja minoorides). Chopin kirjutanud ka valsse, skertsosid, rondosid, ekspromte, kuulsa fa-minoor fantaasia ja mitmeid teisi klaveriteoseid. Looming
Klassitsism ja barokiajastu vormid ja zanrid Sonaadivorm ehk sonaat, allegro vorm, mis koosneb 3 põhiosast ekspositsioon, töötlus, repriis, ja 2 mittekohustuslikust osast sissejuhatus ja coda. Sonaaditsükkel instrumentaalmuusika vorm, mille esimene osa on sonaadivormis. Sümfoonia ulatuslik, kaaluka sisuga sonaaditsükkel sümfooniaorkestrile, mille esimene osa peab olema sonaadivormis(4osaline). Keelpillikvartett kahele viiulile, vioolale e.altviiulile ja tsellole kirj.sonaaditsükkel. Instrumentaalkontsert sonaaditsükkel soolopillile ja
Ludwig van Beethoven (1770-1827) Beethoven oli kolmas Viini klassikutest, ent mitte Haydni ja Mozarti põlvkonnakaaslane. Tema küpse loomingu alguseks oli Mozart juba surnud ja Haydn heliloojategevusest tagasi tõmbunud. Beethoven alustas oma tegevust siis, kui klassikalised muusikavormid (sümfoonia, keelpillikvartett, sonaat, instrumentaalkontsert) olid juba välja kujunenud. Muusikute koht ühiskonnas oli hoopis teistsugune – kui Haydn ja Mozart teenisid õukonnas ja alles elu lõpuaastatel olid vabakutselised heliloojad, siis Beethoven oli kogu oma elu vabakutseline helilooja. Beethoven sündis Saksamaal Bonnis. Tema vanaisa oli Bonni kuurvürsti õukonnakapelli bassilaulja, Hiljem isei kapelli juht. Beethoveni isa töötas samas õukonnas tenorilauljana. Tema
o ungari rapsoodia nr. 2 cis- o valss A-duur moll o Valss op 64 nr 1 Des-duur · 2 kontserti klaverile ja "Minutivalss" sümfooniaorkestrile o Valss op 64 nr 3 As-duur o klaverikontsert nr.1 Es-duur (184647; Pühendatud Poola I osa Allegro maestoso krahvinnale Catherine II osa Adagio Branickale, kes oli baltisaksa III osa Allegretto Engelhardtide aadlisuguvõsast Vivace pärit Alexandra von IV osa Allegro Engelhardti (17541838) Marciale tütar.) o Klaverikontsert nr
Impressionism Saab alguse 19. sajandil. 1874 a. on Pariisis kunstinäitus, kus eksponeerisid teoseid kunstnikud, kes olid vastuolus akadeemiliste kunstnikega. Näiteks: Monet, Pissaro, Degas, Renoles. Monet ,,Impressioon. Tõusev päike". Võõras nähtus on kirglik eneseväljendus, äärmuslikud meeleolud. Eelistatakse peeneid nüansse, ei ole kontraste, ei ole massiivseid orkestrikoosseise. Pehme mulje. Claude Debussy Claude Debussy (1862 1918 Pariis) oli prantsuse helilooja. Teda peetakse impressionismile alusepanijaks muusikas ja üheks esimeseks modernistlikuks heliloojaks. Looming: Debussy kirjutas peamiselt programmilist muusikat, eriti klaveripalu. Ta püüdis jäädvustada õrnhapraid hetkemeeleolusid ja pakkuda ilunaudingut. Helilooja tõi oma teostes kaasa uuendusi harmoonia valdkonnas. Ta hakkas kasutama täistoonlaadi (kõik helirea astmed koosnevad täistoonidest. Täistoonlaadi esinemise näiteks on ooper "Pelléas ja Mélisande". Debussy armastas ka noonakordi n
Kadrioru Saksa Gümnaasium DOTS AAVO OTSA TROMPETIKLASS Retsensioon Maiken Vuks 10.b klass 2009/2010 Tallinn Sissejuhatus Mina käisin kuulamas dots Aavo Otsa trompetiklassi EMTA kammersaalis 4.novembril kell 18:00. Esitusele tulid Aavo Otsa õpilaste trompetiklass. Lisaks trompetitele esines seal ka tromboon,tuuba,klaver ja flüügelhorn.. Klaveril : Meeli Ots ja Kaisa Laasik Kontsertmeister : Meeli Ots Osades teostes on niipalju originaalset kõlailu, värve,ootamatuid meeleolulisi üleminekuid, mõttekaid pause, palju eri pillide karaktereid peaaegu soololõikudena. Trompeti ja
16. ja 17. jõudis oma õitsengus keskpunkti Veneetsia muusika ja kunst(Püha Markuse kirik- erilised tingimused musitseerimiseks) Kirikumuusika omapära pillide rohke kasutamine, koori tugevdamiseks kasutati orelit ja teisi pille.(tromboon, vioola)Eriti efektseks ja kontsertlikuks muutusid suuremate kirikupühade vespriteenused.(pärit kontsertlikud instrumentaalvormid- canzon, sonata, toccata) Markuse kiriku kapellmeistri ja 2 organisti ametikohad olid ühed ihaldusväärsemad kogu Euroopas. Andreas Gabrielli oli väga andekas Markuse kiriku organist ja helilooja .Kirjutanud missasid, psalmikompositsioone, oreli- ja ansamblimuusikat. Külastas tihedalt Saksa ja Austria õukondi, sealt pärinevad Veneetsia koolkonna tihedad sidemed Saksamaaga. Lk.7 Tema vennapoeg Giovanni Gabrieli (1555-1612),Veneetsia koolkonna tähtsaim helilooja ,õppis Lassuse juures. Teenis Markuse kirikus organistina ,enamus
Kontrolltöö küsimused. Romantism- 19.saj. 1.Beethoveni loomingu üldiseloomustus. Aeglane loomisprotsess Lihvis igat detaili Palju visandeid, muutis palju algseid ideid Väljajoonistunud karakterid Jõulised/filosoofilised konfliktid Heroilisus Lüürilise alatooniga looming jäi tahaplaanile Suurem osa kirjutatud klaverile Joonistunud välja omased jooned: marss, variatsioonivorm, c-moll helistik, 1.Beethoveni looming (arvud, näited) 9 sümfooniat- kuulsamad 3.(Napoleonile), 5., 9., 7 instrumentaalkontserti- 1 viiulikontsert, 5 klaverikontserti 32 klaverisonaati- kuulsamad ,,Apposionata", ,,Kuupaiste sonaat", ,,Pateetiline" jne 1 ooper- ,,Fidelio" Kammermuusika- 10 viiuli- ja 5 tsellonaati Laulud (tsükkel ,,Kaugemale armastatule", ,,Koopaorav", ,,Kõik taevad laulavad" jt) 1.Romantism muusikas (millal oli, isel. jooned muusikas, uued
Klassitsism Klassitsism on klassitsismiajastul loodud muusika, ajavahemikus 17501820. · Valdavalt ilmalik muusika. · Muusika tarbijateks aadel ja kodanlus. · Vormid ja zanrid: sonaat, kontsert, sümfoonia, avamäng, keelpillikvartett. · Orkestri koosseis: keelpillid, puupuhkpillid, vaskpuhkpillid. · Luigi Rodolfo Boccherini (19. veebruar 1743 Lucca 28. mai 1805 Madrid) oli itaalia helilooja ja tsellist. Ta sai tuntuks kammermuusika heliloojana. · Boccherini sündis Itaalias muusiku peres. Tema isa oli tsellist ja kontrabassimängija. · Aastal 1785 nimetati ta Hispaania kuninga õukonna kapelli dirigendiks. Õukonnas oli tal hea elu seni,
1996/97 aastal ellu kutsutud 7-13 aastaste viiuli-, tsello-, ja klaveriõpilaste võistumängimise eesmärkideks on klassikalise muusika propageerimine, noortele muusikutele stiimulite loomine ja rahvusvahelise taseme tutvustamine nii õpilastele kui ka õpetajatele. Konkurss on toimunud kaheaastaste intervallidega ja kujunenud mainekaks konkursiks kogu Euroopas. Kontserdil esitati järgmised teosed : Johannes Brahms (1833-1897).Akadeemiline avamäng op 80(1887) Kontsert viiulile, tsellole ja orkestrile a-moll op 102 Allegro Andante Vivace non troppo Pjotr Tsaikovski (1840-1893). Klaverikontsert nr 1 b-moll op 23(1875) Allegro non troppo e molto maestoso Andantino simplice Allegro con fuoco Mihkel Poll (1986) klaver Klaveriõpinguid alustas ta 6-aastaselt Nõmme Muusikakoolis, 7-aastaselt asus õppima
teine, nagu tavaliselt.[87] Beethoven pikendab sümfooniate kestusi. Kui Mozarti sümfooniatest vältasid vaid vähesed üle kolmekümne minuti ning tihtipeale oli nende pikkused lausa alla kümne minuti, siis Beethoveni kuuenda ja seitsmenda sümfoonia esitused kestavad umbes 40, kolmanda sümfoonia omad 50 ja üheksanda sümfoonia esitused umbes 70 minutit.[88][89] INSTRUMENTAALKONTSERDID: Instrumentaalkontserte on Beethovenil seitse: lisaks viiele klaverikontserdile veel viiulikontsert ja kontsert viiulile, tsellole, klaverile ja orkestrile. Kolm esimest klaverikontserti, mis on kirjutatud varem kui viiulikontsert ja kolmikkontsert, on lähedased Mozarti selle zanri teostele. Eriliseks teevad need teosed aga julge tonaalne plaan ja tarmukus, mis muudavad need teosed lähedaseks Beethoveni sümfonismile.[90] Neljanda osa peamine fenomenaalsus seisneb selles, et esimest korda zanri ajaloos alustab klaver kogu teost.[45]
(2 varianti) Milliste teoste puhul kasutatakse? Sonaaditsüklis on vähemalt üks osa sonaadivormis ning klassikalisi sonaaditsükleid on kahesuguseid: 1. Kolmeosaline - tempoga kiire-aeglane-kiire (peamiselt kammersonaadid ja instrumentaalkontserdid) 2. Neljaosaline - tempoga kiire-aeglane-menuett/skertso-kiire (sümfooniad ja keelpillikvartetid) 8. Nimeta klassitsismiajastu tüüpilisemaid koosseise! - klaver mõne meloodiapilliga (viiul, tšello jne) või klaver üksi - keelpillikvartett (2 viiulit, alt, tšello) - teised kammeransamblid (triod, kvintetid) - sümfooniaorkester (keelpillid, puhkpillid, löökpillid) 9. Nimeta klassitsismiajastu peamised žanrid! - Sonaat (klaver või soolopill ja klaver) 3 osa - Sümfoonia (sümfooniaorkester) 4 osa - Instrumentaalkontsert (soolopill + sümfooniaorkester) 3 osa - Keelpillikvartett (keelpillikvartett) 4 osa 10
93, 1812 9. sümfoonia dmoll, op. 125 (viies osa kooriga Friedrich Schilleri "Ood rõõmule" tekstile), 1823 5 klaverikontseti 1. klaverikontsert CDuur op. 15, 17951801 2. klaverikontsert BDuur op. 19, 17881801 3. klaverikontsert cmoll op. 37, 18001803 4. klaverikontsert GDuur op. 58, 18041807 5. klaverikontsert EsDuur op. 73, 1809 Viiulikontsert DDuur op. 61, 1806 Kontsert klaverile, viiulile ja tsellole CDuur op. 56, 18041805 Koorifantaasia cmoll op. 80 (,,Kleine Neunte"), 18081809 Ooper "Fidelio" (teise nimega "Leonore"), op. 72. 18041814 Muusika näidendile ,,Egmont" op. 84, 18091810 Balletid "Musik zu einem Ritterballett" 17901791 "Die Geschöpfe des Prometheus", op. 43, 18001801 Laulumängud "Die Ruinen von Athen" op. 113, 1811 "König Stephan" op. 117, 1811
) · 16 poloneesi o polonees As-duur · 21 nokturni o nokturn-öömuusika nr.2 Es-duur · 26 prelüüdi o Prelüüd nr 15 Des-duur "Vihmapiiskade prelüüd" · 27 etüüdi o Etüüd nr 10 c-moll "Revolutsiooniline etüüd" (arvatavasti kirjutatud, mõeldes ülestõusule kodumaal; "etüüd vasakule käele") · 4 eksprompti · 4 ballaadi Suurvormid 3 klaverisonaati o sonaat nr.2 h-moll (III osa "Leinamarss") · 4 skertsot · Fantaasia f-moll · 2 kontserti klaverile ja sümfooniaorkestrile o klaverikontsert nr. 1 e-moll 7 o sonaat tsellole ja klaverile Klaver kui kutsumus Helilooja kutsumuseks oli klaver. Peale klaveriteoste on ta loonud umbes 20 soololaulu, ühe klaveritrio ja mõned teosed tsellole.
Retsensioon Meistrite Akadeemia Laupäeval 17. Aprillil toimus Vene kultruurikeskuses Pille Lille Muusikute Toetusfondi esitllusel Meistrite Akadeemia,mille raames astusid ülesse Virgo Veldi saksofonil ja Holger Marjamaa klaveril. Hetkel Tallinna Muusikakeskkooli 11. klassi õpilane Holger Marjamaa alustas klaveriõpinguid juba 6-aastasena. Edukalt on ta osa võtnud paljudest pianistide konkursidest Eestis,kuid tähtsaim neist on 2010. aastal Narvas toimunud Chopini- nimeline rahvuvaheline konkurss,kus ta ainukese eestlasena saavutas kolmanda koha.
Pole selget üleminekuaega. Klassitsismist jäid vormid samaks. (sonaat-allegro)
Muutus mõtlemisviis - mõistuspärasuselt --> tunnetele.
Retsensioon ''Noored muusikas'' 12.novembril kell 19.00 käisin vaatamas Georg Otsa nimelise Tallinna muusikakooli ja Tallinna Muusikakeskkooli sümfooniaorkestri kontserti. See kontsert leidis aset Vanemuise kontserdisaalis. Sümfooniaorkester koosnes noortest muusikutest, nagu ka nimi ütleb ning seda juhatas Mikk Murdvee. Oli nii soliste, kes esitasid teoseid orkestri saatel, aga oli ka ainult palasid, mida esitas kogu orkester. Kontserdi eesmärgiks oli see, et näidata teistele noortele, et on ka muid tegevusi kui ainult näiteks linna peal hängimine või arvuti taga mängimine ja taheti näidata et suudetakse, kui seda ise ainult tahad.
annaabi.ee 
