Leidsid 26 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Megamaailm". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
galaktika, asteroid, hiiud, kaksiktähed, universum, väikeplaneet, meteoriidid, supernoova, eluea, gaas, megamaailm, planetoid, kääbusplaneet, taevakeha, kepleri, seadustele, orbiitidel, väikeplaneete, raudkivi, komeet, eraldama, gaase, spektraalanalüüs, kääbused, miljoneid, kordi, energiahulk, kiiratava, hulgaga, heleduse, sinakas, määramiseksmägi. Marsil on ka silmatorkavad orud, kõige suurem neist tektoonilise aktiivsuse käigus tekkinud Valles Marineris. Marsi pinnase punakas värvus tuleneb raud(III)oksiidist, mida leidub kõikjal pinnases. Marsi poolustel on polaarmütsid, mis koosnevad süsinikdioksiidi ja vee jääst. Marsil on 2 looduslikku kaaslast, Deimos ja Phobos, need on arvatavasti gravitatsiooniliselt kinni püütud asteroidid. Mis on asteroid? Asteroid ehk väikeplaneet ehk planetoid on väike planeedisarnane taevakeha, mis tiirleb Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese. Kirjeldage asteroidide liikumist. Enamus asteroide liiguvad Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel. Tiiru ümber Päikese teevad nad 3-9 aastaga. Orbiidid on valdavalt ringikujulised ja ekliptika tasandis, esineb aga ka piklikke ja tasandist väljuvaid orbiite. Mis on komeet? Komeet on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt
jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilisgtest lisanditest. METEOOR-Maa atmosfääri satuunud meteoorkeha põhjustatud valgus-, heli- jm nähtus. METEORIIDID-planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha (meteoorkeha) jääk. OORTI PILV-Jäänuk Päikese-eelsest gaasipilvest. Tema siseosa moodustavad komeeditaolised jääst ja gaasist kehad, kaugema osa aga hõre gaas. GRANULATSIOON-ühtlane teraline muster, mida võib näha tugeval suurendusel. TÄHESUURUS-taevakeha näivat heledust väljendav arv. VÄRVUSINDEKS-Määratud tähesuuruste vahe. PEAJADA-Peajada on piirkond Hertzsprungi-Russeli diagrammil, kuhu on koondatud enamik tähtedest. PÄIKESELAIK-ehk päikeseplekk on tumedam, ümbrusest umbes 1000 Kelvini võrra jahedam piirkond Päikese nähtaval pinnal.
Päikese keskmiste vahekauguste kuupide suhtega 2 3 T1 a1 2 3 T2 a2 TÄHESUURUS- taevakeha heledusjärk, väljendab taevakeha näivat heledust. m0 kons tan t m m0 2,5 log E E va lg ustatus SUUR PAUK- paisuva universumi algolekut ja tormilisi lähteprotsesse kirjeldav hüpotees. Suur Pauk oli hüpoteetiline sündmus umbes 13,8 miljardit aastat tagasi: Universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma. Seda loetakse kosmoloogia standardmudelis Universumi alguseks. Suur Pauk ei olnud plahvatus olemasolevas ruumis, vähemalt mitte selle tänapäevases mõistes, vaid mateeria, ruumi ja aja ühine tekkimine algsest singulaarsusest. PEAB TEADMA, KUIDAS TOIMUS: Suur energia eraldus (kõrge temp) ja oli palju osakesi, mis hakkasid omavahel moodustuma
kujuteldavat pinda, millel tähed tunduvad asuvat - Giordano Bruno 1583.a, tähed on päikesed ja maailmaruum on lõpmatu - neid punkte, kus maakera pöörlemistelg lõikub taevasfääriga, nim. - Johann Kepler (Saksa, 1571-1630) planeetide liikumisseadused maailmapoolusteks (maailma põhja ja lõunapoolus) - 1922.a. vene matemaatik A.Friedmann universum ei saa olla tasakaalus - taevaekvaator on maakera ekvaatori tasapinna lõikejoon taevasfääriga - astronoomiat võib liigendada mitmeti: - taevaekvaator jagab ka taevasfääri kaheks poolkeraks - meetodi järgi (astromeetria, taevamehaanika, astrofüüsika) - tähtkuju on mingi kindlalt piiritletud ala taevasfääril
Gustav Adolfi Gümnaasium Linnutee Referaat Karl Kahm 10a klass Juhendaja: Jana Paju Tallinn 2010 Sisukord · Sisukord lk 2 · Sissejuhatus lk 3 · Astronoomia lk 3 · Linnuteed uurinud astronoomid lk 3 · Galaktika definitsioon lk 4 · Linnutee tekkimine lk 4 · Linnutee tähesüsteem lk 4 · Linnutee galaktika tuum lk 5 · Päike lk 5 · Tähed lk 6 · Supernoova lk 6 · Tumeaine lk 7 · Gravitatsioon lk 7 · Linnutee otsene mõju maale lk 8 · Kasutatud kirjandus lk 9 2 Sissejuhatus Linnutee on Galaktika (kr. k. ,,piimatee" või ,,ring") ehk miljardite tähtede kokkusulanud valgus. Linnutee on spiraalikujuline. Linnutee on samuti ka koduks meie päikesesüsteemile ehk meie kodugalaktika
mAstronoomia konspekt Õpik lk 3-24 Kosmoloogia uurib universumit. Universumi all mõistame kõike olemasolevat. Ajalooline ülevaade 1. Primitiivne kosmoloogia Maa lame ja taevakehad seletamatud/jumalad. 2.Klassikaline maailmapilt Kerakujuline maa ja universum ümber ümmargune ja koosneb sfääridest. Maa universumi keskel.(Vana-Kreeka) 3.Koperniku vaatepilt- Päike keskel ja tähtede sfäärid ümber 4. Lõpmatu maailm- Oletuse lõpmatust maailmast tõi G. Bruno. Ta oletas et tähed on päikesesarnased. Hiljem avastas W. Herschel et tähed on kogunenud galaktikatesse ja galaktikast väljaspool neid ei esine. Lõpmatult palju täheparvi (galaktikaid) maailmas. 5. Relativistlik kosmoloogia- sai alguse A
Meteoorkehadeks peetakse kehi, mille läbimõõt on 105 kuni 104 meetrit; väiksemad osakesed moodustavad kosmilise tolmu. Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. 1 valgusaasta = 9,4605 × 1012 km = 9 460 500 000 000 km = 0,307 parsekit = 63 240 astronoomilist ühikut. Galaktika on miljardite kaugete tähtede kogum. Ehituse järgi jagatakse galaktikad elliptilisteks, spiraalseteks ja korrapäratuteks. Linnutee Galaktika · on läätse kujuline, pealtvaates spiraalsete harudega. · Mateeria esineb Galaktikas kahel kujul: ainena (plasma, gaas, korpuskulaarkiirgus) ja väljadena( elektromagnet- ning gravitatsiooniväli). · 98% vaadeldavast ainest moodustavad tähed. Päikese- sarnaseid tähti on Galaktikas 150 miljardit. Galaktika mass on 2x1011 Päikese massi. · Galaktika läbimõõduks on 30 kpc ja paksuseks 2,5 kpc ( parsek 1pc = 3x1016 m).
FÜÜSIKA MAKROMAAILM MAA JA TAEVAS 1. Mida tähendab kosmoloogia? Mida see teadus uurib? Kosmoloogia on teadus, mis uurib Universumit. Tema ülesandeks on luua võimalikult terviklik pilt Universumi ehitusest ja arengust. 2. Mis on Universum? Universumi all mõistame kõike olemasolevat kogu maailma. 3. Milline oli kreeklaste ja roomlaste arvates Universum? Kerakujuline Maa, mida ümbritseb sfääriliste kihtide kogum. Taevakehad liiguvad ümber Maa. Seda nimetatakse Klassikaliseks maailmapildiks ning ta on pärit Vana-Kreekast. 4. Miks pidasid kreeklased Maad kera-, taevast sfäärikujuliseks? Geomeetriat armastavad kreeklased pidasid kera ideaalseimaks vormiks, pealegi panid nad tähele tähistaeva katkematust(tähtkujult tähtkujule liikudes võis taevale mistahes suunas ringi teha, jõudes tagasi alguspunkti)
ü. ABSOLUUTNE TÄHESUUURUS M=m+5-5logp Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib ühe aastaga. 1 valgusaasta = 9,4605 × 1012 km = 9 460 500 000 000 km = 0,307 parsekit = 63 240 astronoomilist ühikut. Valgusaasta ligikaudseks väärtuseks võetakse sageli 0,3 parsekit, mis ligikaudu võrdub 9,2 × 1012 kilomeetriga. Tähesüsteemi, millesse kuulub Päike koos oma planeetidega nimetatakse Galaktikaks. Taevas paistab Galaktika nõrkadest tähtedest koosneva hajusate piiridega ribana Linnuteena. Meie Galaktika on spiraalgalaktika, õhuke, umbes 1 kpc paksunetähtedest ja gaasist-tolmust ketas läbimõõduga 30-40 kpc. Galaktikate kaugusi saab määrata tsefiidide, täheparvede või dünaamilisel meetodil. Hubble'i seadus ehk punanihke seadus on astronoomias täheldatav seos, mille kohaselt vaadeldavate galaktikate punanihke suurus on võrdeline nende kaugusega vaatlejast. Hubble´i konstant = 75 km/(s*Mpc)
kilomeetrit ja massiga 2*1030 kg. Päikese mass on üle tuhande korra suurem suurima planeedi Jupiteri omast ning 330 000 korda suurem Maa massist (diameeter 109 korda suurem kui Maal). Keskmine tihedus: 1,4*103 kg/m3. Päikese gravitatsiooniväli on see, mis planeete koos hoiab, ja Päikese kiiratud energia on ka enamiku looduses toimuvate protsesside käigushoidja. Päike asub Maast 150 miljoni ehk ühe astronoomilise ühiku kaugusel. Päike asub Galaktika keskmest 25000 valgusaasta kaugusel ja, liikudes ringorbiidil kiirusega 230km/s, teeb ühe täistiiru umbes 200 miljoni aastaga. Päikese spektris on pidevspektri taustal palju neeldumisjooni (Fraunhoferi jooned). Nende järgi on kindlaks tehtud, et Päikese atmosfäär koosneb põhiliselt vesinikust (70%) ja heeliumist (28%). Üldse on avastatud Päikesel üle 70 keemilise elemendi olemasolu. Päikese pinna temperatuur on 5800 K
murdosa grammist. ( 2.) 1996.aasta märtsukuu ,,Nature" andmeil on Uus-Meremaal paiknev radarsüsteem AMOR mõõtnud juba 350 000 meteoori trajektoorid ja leidnud neist 14% kiiruse üle 43 km/s. Meteoorkehade tihedus voolus on äärmiselt ebaühtlane. ( 3.) Meteoriidid Meteoriitide ainest moodustavad üle 90% raud, hapnik, räni ja mangaan, vähemal määral sisaldavad nad niklit, väävlit, alumiiniumi ja kaltsiumi. ( 2.) Eri paikadesse langenud meteoriidid jagatakse ühise tunnusjoone järgi kivi-, raud-ja kiviraudmeteoriitideks. Meteoriidid on suure raua sisalduse tõttu magnetilised. Tavaliselt on meteoriidid kildja kujuga. Neil on hästi märgatavad tasandunud pinnad ehk tahud. Meteoriitide vanust saab määrata isotoopgeokeemia meetodiga. ( 3.) Galaktikad Galaktikate tüübid Kuju järgi võib eristada kolme põhitüüpi - elliptilisi, spiraalseid ja korrapäratuid galaktikaid. See klassifikatsioon loodi 1926.aastal E. Hubble'i pool
Siis tõestati, et galaktikad moodustavad omakorda suuremaid süsteeme: galaktikaparvi ja superparvi, millest väljaspool galaktikaid ei esine. Analüüsinud teadaolevate galaktikasüsteemide jaotumist Universumis, näitas Tartu Ülikooli astrofüüsikute töörühm Jaan Einasto juhtimisel 1990-de keskel, et need süsteemid moodustavad mesilaskärge meenutava struktuuri. Albert Einsteini üldrelatiivsusteooria ühe lahendi (nn Friedmanni lahend 1922 a.) kohaselt ei saa Universum olla staatilises olekus vaid peab kas paisuma või kokku tõmbuma.Galaktikate liikumist uurides avastas 1922 aastal Edwin Hubble, et kõik galaktikad eemalduvad üksteisest – see avastus andis kinnituse paisuva universumi teooriale.See, kas Universum paisub lõpmatuseni või asendub mingil hetkel kokkutõmbumisega sõltub Universumi massist. Kahjuks ei osata täna veel piisavalt täpselt Universumi massi hinnata. 2) MIS ON UNIVERSUM Universumi all mõistame kõike olemasolevat
gaasi Päikesesüsteemist välja. Ülejäänud väike osa väljaspool Päikest asuvast massist hõlmab kaheksa planeeti (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun) ning nende kaaslastest ja rõngastest. Peale selle on Päikesesüsteemis veel kääbusplaneedid (näiteks veel hiljuti planeediks peetud Pluuto), asteroidid, komeedid, Neptuuni-tagused objektid ja Kuiperi vöö objektid, teoreetiline Öpiku-Oorti komeedipilv ning planeetidevaheline tolm ja gaas. Tahkete kehade kogupindala Päikesesüsteemis on 1 700 000 000 km2. 26.Päike. Päikese läbimõõt on 1,392 miljonit kilomeetrit (109 Maa läbimõõtu) ja mass 1,9891×1030 kg (332 950 Maa massi). Päikese raadius on 6,9599×108 m ja keskmine tihedus on 1409 kg/m³. Päikese efektiivne pinnatemperatuur on 5778 K, kuid märksa kuumemad on Päikese kroon (kuni 5 miljonit kelvinit) ja tuum (umbes 15,7 miljonit kelvinit).
välja prantsuse matemaatik J. Le. Verrier, püüdes seletada häireid Uraani liikumises temast kaugemal asuva planeedi gravitatsioonilise mõjuga. Le Verrier` poolt antud asukoha järgi avastas planeedi saksa astronoom J. Galle. 47. Mille poolest erineb Neptuuni kaaslane Triton teistest suurtest kaaslastest? Triton, üks massiivsemaid kaaslasi Päiksesüsteemis, liigub nimelt nii planeedi pöörlemisele kui tiirlemisele vastassuunas. 48. Mis on asteroid? Asteroid on Päikesesüsteemi väikekeha, mis on kujult ebakorrapärane. Enamik asteroide tiirleb Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel. 49. Kirjeldage asteroidide liikumist. Enamik asteroide tiirleb Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel. Siiski on olemas küllalt palju suuri asteroide, mille tee lõikab Maa orbiiti. Et asteroide on palju ja et nad võivad üksteisele läheneda, on võimalikud ka orbiitide muutused. 50. Mis on komeet? Komeedid on Päikesesüsteemi tuntuimad väikekehad
........................................................... 14 4.1. PRIMITIIVSETE RAHVASTE MAAILMAPILDIST...............................................14 4.2. GEOTSENTRISM.......................................................................................... 15 4.3. HELIOTSENTRISM....................................................................................... 16 4.4. LÕPMATU MAAILMARUUM...........................................................................16 4.5. PAISUV UNIVERSUM.................................................................................... 17 5. TAEVAS............................................................................................................. 17 5.1. TAEVAKOORDINAADID................................................................................ 18 5.2. TÄHTKUJUD................................................................................................. 19 5.3. TAEVAKAARDID..............................................
Referaat Universum Universum Universum on lõpmata suure ulatusega ruum mis sisaldab nii mõndagi. Seal on Päike, planeedid, Linnutee ehk Galaktika. Galaktika on miljonite, miljardite ja triljonite tähtede kogum. Ehituse järgi jagatakse galaktikad elliptilisteks, spiraalseteks ja korrapäratuseks. Tähed esinevad peaaegu alati kogumitena, mida nimetatakse galaktikaks. Peale tähtede sisaldavad nad gaasi, tähtedevahelist tolmu ja tumedat ainet. Umbes 10...20% galaktikas on tähed, gaas ja tolm. Galaktikaid hoiab koos gravitatsioon, mille toimel galaktika osad tiirlevad galaktika keskme ümber.
Komeet Asteroid Asteroidideks nimetatakse väikesi planeedisarnaseid taevakehi, mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese. Asteroidide ametlik nimetus oli kuni Rahvusvahelise Astronoomiauniooni XXVI peassambleeni 24. augustil 2006 väikeplaneedid. Nüüd on nad arvatud Päikesesüsteemi väikekehade hulka. Neid on nimetatud ka planetoidideks. Kuni 2002. aastani oli suurim teadaolev asteroid 1 Ceres. 24. augustil 2006 arvati Ceres kääbusplaneetide hulka. Meteoriit Asteroid Meteoriit on planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha (meteoorkeha) jääk. Meteoorkeha, mille läbimõõt on suurem kui 1 kilomeeter, nimetatakse asteroidiks. Meteoor on tavaliselt tolmukübeme kuni rusika suurune. Suurte meteoriitide põrkumisel maapinnaga toimub plahvatus, mille ajal
Referaat taevakehadest Juhendaja: Ester Kaidro Koostas: Mariin Virolainen Lagedi, 2009 Sisukord 1. Taevakehade esmane liigitus 2. Astronoomilised aastaajad 3. Kuu- ja päikesevarjutused 4. Päike 5. Merkuur, Veenus, Marss 6. Maa, Kuu 7. Hiidplaneedid 8. Päikesesüsteemi väikekehad 9. Tähed 10. Galaktika ja Universum 11. Kasutatud materjal Taevakehade esmane liigitus · Päike- täht, milleni Maalt on ~150 miljonit kilomeetrit. Temalt saame kogu valguse ja soojuse. Me näeme Päikest iga päev tõusvat ja loojuvat, tema liikumisega on seotud ka aastaaegade vaheldumine. · Kuu - esimene ja ainuke taevakeha, mida inimesed on külastanud. Maa kaaslane ja lähim (384 000 km) naaber. · Tähed - pilvitus öises taevas helendavad punktikesed. Inimene näeb taevas korraga
kilomeetriga. Mõningate objektide kaugusi Maast Kuu keskmine kaugus 1,28 valgussekundit Päikese keskmine kaugus 8,3 valgusminutit Läheduselt teise tähe Proxima Centauri kaugus 4,22 valgusaastat Tähe Deeneb kaugus 3 200 valgusaastat Andromeeda galaktika kaugus 2 900 000 valgusaastat Vaadeldatava Universumi raadius 13 700 000 000 valgusaastat Troopiline aasta - ajavahemik, mis kulub Päikesel näivaks liikumiseks kevadpunktist kevadpunkti. Tähist. LY 1LY=9,4605*1015 m=63239 a.ü.= 0,3066 pc Troopiline aasta on aeg, mille jooksul Maa teeb ühe tiiru ümber Päikese. Parsek - par(allaks) + sek(und), rahvusvaheline tähis pc. - on niisuguse objekti kaugus, mille
Suurem osa sellest kiirgusest on nähtav valgus. Päike kiirgab ka laetud osakesi, mille voogu nimetatakse päikesetuuleks. Päikesetuul avaldab tugevat mõju planeetidele, millel on magnetosfäär, ning lükkab tolmu ja gaasi Päikesesüsteemist välja. Ülejäänud väike osa väljaspool Päikest asuvast massist hõlmab kaheksa planeeti ning nende kaaslased ja rõngad. Peale selle on Päikesesüsteemis veel kääbusplaneedid, asteroidid, komeedid ning planeetidevaheline tolm ja gaas. 1. Päikesesüsteem- mis see on? Arvatakse, et ligikaudu 5 miljardit aastat tagasi moodustus tihedast gaasipilvest Päike. Päikese ümber olnud tolmust ning kivi- ja jäätükikestest kujunesid pika aja jooksul 9 planeeti: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. Lisaks planeetidele liigub Päikesesüsteemis ka asteroide ja komeete. Asteroidid ja komeedid on jää- ja kivimikamakad, mis
Kool Nimi Klass Päikesesüsteem Referaat Tallinn 2008 Mis on Päikesesüsteem? Päikesesüsteem moodustub Päiksest ja tema ümber tiirlevatest taevakehadest. Tegelikult on Päikesesüsteem üks tohutu suure tähtede ja planeetide süsteemi- Galaktika osake. Galaktikaid on universumis miljardeid. Meie Galaktikat nimetatakse Linnuteeks. Päikesesüsteem on umbes 5 miljardit aastat vana. Sel ajal tekkis gaasipilv, mille mass oli umbes kaks Päikese massi. See pilv sisaldas vesinikku, heeliumit ning peale nende veel 1- 2 % raskemaid elemente. Raskusjõud tõmbas pilve aina kokku poole ja pärast miljoneid aastaid kestnud kokkutõmbumist muutus aine tihedus ning temperatuur pilves nii suureks, et kergemad
pole mul senini Päikesesüsteemist olnud. Töö koostamiseks kasutasin peamiselt interneti ning erinevate raamatute abi. Et tööd oleks lugejal huvitavam lugeda, lisasin ka pilte, mis antud peatüki kohta käivad. Kergemaks arusaamiseks kasutasin ka tabeleid. Kuid nüüd teema juurde. Meeldivat lugemist! 1. PÄIKESESÜSTEEM Päikesesüsteem moodustub Päikesest ja tema ümber tiirlevatest taevakehadest. Tegelikult on Päikesesüsteem üks tohutu suur tähtede ja planeetide süsteemi- Galaktika osake. Galaktikaid on universumis miljardeid. Meie Galaktikat nimetatakse Linnuteeks (vt. joonis1.). Joonis.1. Universum Päikesesüsteem moodustus 4,6 miljardit aastat tagasi supernoova plahvatusest järgi jäänud gaasi ja tolmupilvest. Tegemist oli normaalse tähetekke protsessiga. Arvatakse, et selle protsessi alguses toimus päikeseudukoguks nimetatava tähtedevahelise gaasi ja tolmu pilve
ei lakka hetkekski. Miks see nii on, ei teata. Teiste liikumiste korral peab olema mingi liikumise põhjus. Seda põhjust nimetatakse jõuks. Jõudusid võib jaotada kaheks liigiks: jõud, mis ilmnevad kehade vahetul kokkupuutel ja jõud, mis mõjuvad ka siis, kui kehad kokku ei puutu (mõju toimub välja vahendusel). Et vahetus kokkupuutes olev üks keha saaks teisele mõjuda, peab see keha olema erilises seisundis: deformeeritud. Selleks, et käsi, vibu või gaas silindris avaldaks teisele kehale (veepang, nool, kolb) jõudu tuleb lihaseid pingutada, vibu vinna tõmmata või gaas kokku suruda. Vahetul kokkupuutel ilmneb ka teisi jõude, näiteks hõõrdejõud. Selles jaotises vaatleme liikumist kirjeldavaid mõisteid ja suurusi, mis on kasutatavad kõikide liikumisvormide korral. Anname ülevaate liikumist kirjeldavatest klassikalistest seadustest ning liikumisega seotud füüsikalistest suurustest ja seostest nende vahel. 5.1
ja uurimisvaldkond, mille olemuseni me kohe ka jõuame. Antud tehnoloogiavorm on väga tugevalt seotud Maailmataju erinevate osade teadusliku olemuse ja käsitlusega. Järgnevalt vaatame lähemalt seda, mida need Maailmataju osad endast kujutavad. Universumi füüsika valdkond käsitleb Universumi füüsikalist olemust. Tegemist on füüsikateooriaga, mis arenes välja ajas rändamise füüsikateooriast. Antud teooria annab mõista seda, et mis on Universum oma olemuselt. Näiteks psühholoogiateaduses on alles viimase paari aastakümne jooksul tekkinud teaduslik küsimus, et mis on teadvus ja kuidas see inimese närvisüsteemis tekib. Täpselt sama on ka Universumi olemuse mõistatusega. Teaduslik küsimus seisneb selles, et mis on Universumi eksisteerimise füüsikaline olemus? Näiteks kas Universum on tõepoolest lihtsalt üks suur mehaaniline masinavärk, mis töötab kindlate seaduspärasuste kohaselt
See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus.“ Maailmataju Maailmataju kui nimi tähistab teatmeteost, mille sisu hõlmab teaduse, religiooni ja kunsti erinevaid valdkondi. Näiteks Piibel tähistab ristiusu kanoniseeritud pühakirja. Teost ei liigitata ilu- ega uudiskirjanduse alla, vaid tegemist on pigem teatmekirjandusega. Maailmataju alternatiivne nimi on „Univisioon“, mis tuleb sõnadest „uni“ ehk universum ( maailm ) ja „visioon“ ehk nägemus ( taju ). Teatmeteose all võib selle autori vaatenurgast mõista ka kui inimese loodud ( kunsti ) loomingut. Tegemist on sellise „kunstivormiga“, mille väljundiks ei ole kaunid maalid, muusika ega arhitektuur, vaid just informatsioon. Seda võib nimetada ka kui „informatsioonikunstiks“ ehk lühidalt „infokunstiks“. Kuid rangemalt väljendudes on Maailmataju mingisuguste erinevate teaduslike uurimustööde ühtne ( terviklik ) kogum.
mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju kui nimi tähistab teatmeteost, mille sisu hõlmab teaduse, religiooni ja kunsti erinevaid valdkondasid. Alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ). Teatmeteose all võib mõista ka kui inimese loodud ( kunsti ) loomingut. Tegemist on sellise ,,kunstivormiga", mille väljundiks ei ole kaunid maalid, muusika ega arhitektuur, vaid just informatsioon. Seda võib nimetada ka kui ,,informatsioonikunstiks" ehk lühidalt ,,infokunstiks". Rangemalt väljendudes on Maailmataju mingisuguste erinevate teaduslike uurimustööde ühtne ( terviklik ) kogum.
annaabi.ee 
