vähesed inimesed tunneks ennast puudutatuna. Olen omaseks võtnud ka Dale Carnegie mõttekäigu:"Kui olete eksinud, tunnistage seda kohe ja julgelt. Rumal ininmene võib katsuda oma viga kaitsta- ja suurem osa rumalaid teebki seda." Inimesed kipuvad unustama, et inimene on tundeolend. Kõikv inimeste suhtlemine ja igapäeva elu on üles ehitatud tunnetele. Me ostame poest asju emotsioonide põhjal. Meile meeldivad inimesed emotsioonide põhjal. Meile meeldivad need, kellel me meeldime. Inimese haigestuvad, et tähelepanu saada. See on ka osa tundemaailmast. Teadvustades endale, et teisi inimesi tuleb kohelda nii nagu tahan, et nemad mind kohtleks, on pannud aluse minu uuele eluperioodile. Tänu sellele mõtele otsustasin, et võtan osa projektist ,,Vanem vend/vanem õde". Mul on selle üle väga hea meel, et langetasin sellise otsuse. See parandab nii minu elu ja kindlasti suudan ka ühe väikese tüdruku ellu rohkem päikest tuua.
tigedana- otsib märke selle kohta ja leiab. Mitmed tajuvead tulenevad mõtlemisvigadest, mis loovad hoiakuid. -Haloefekt- üks tunnus varjutab ülejäänud omadused( kes on ühes asjas hea arvataakse heaks kõikides asjades) iidol -etalonidest lähtumine Etalonid on üldistused ( rahvatarkused) Kõrge laubaga tark Prillidega tark Blond naine- rumal Neeger- terrorist Sotsiaalne roll kui etalon( jurist , õpetaja, direktor,arst) Meile meeldivad need kellele meie meeldime!!!- sellest tulenevad kontakti loomise reeglid See kellena ja millisena partnerit tajutakse määrab avatuse suhtlemisel ja selle kuidas suheldakse Interaktsioon- vastastikune mõjutamine Suhtlemistasandid Suheldes oleme ühel ajahetkel ühel tasandil kolmest Vanem Täiskasvanu Laps NB! suhtlemistasand tuleneb põhiliselt mitteverbaalsest kõitumisest: hääletoon, pilk, poos, zestid Suhtlemistasandid pole seotud vanusega , nii lapsed kui täiskasvanud kasutavad kõiki kolme.
külgede osas. Winch intervjueeris abielupaare nende isiklike vajaduste kohta ja väitis, et sellistes suhetes esineb kaks paari vastastikku täiendavaid vajadusi: hoolitsuse-vastuvõtlikkuse ja domineerimise-allumise vajadused. Inimesed otsivad endale sellised parnterid, kes nende vajadusi tasakaalustaksid. Nii otsivad domineerivad inimesed alluvaid partnereid jne. (N. Hayes, Sotsiaalpsühholoogi alused.) Vastastikune meeldivus Meile meeldivad inimesed, kellele meie meeldime. Arvatavasti pole selles midagi imelikku, kuna inimesed, kel pole vastastikust meeldivust, võivad teineteise jaoks hõlpsasti haavavaiks või ebameeldivaks muutuda. Aronsoni (1976) väitel toimub see kulu-hüvituse põhimõttel, mis väidab, et vastastikuse meeldimise või mittemeeldimise jaosks on neli tingimust: 1. Teine isik on läbinisti positiivne. 2. Teine isik on läbinisti negatiivne. 3. Teine isik on alul negatiivne, kuid muutub positiivseks.
kuidas teised teda tajuvad. On tõendeid, et selleks omaduseks on füüsiline atraktiivsus. Hea välimusega inimestele omistatakse häid iselomujooni nagu andekus, lahkus, ausus ja intelligentsus. Hinnanguid antakse ise seda endale teadvustamata, et füüsiline atraktiivsus selles mingit rolli mängib. Atraktiivsetel inimestel on kergem veenda teisi nii oma soovide vastu tulem akui oma hoiakuid muutma. Reeglina meeldivad meile inimesed, kes ütlevad, et me meeldime neile(st kes meile komplimente teevad)? Teadmine, et me kellelegi meeldime, võib olla efektiivne vahend kutsumaks esile meie vastusümpaatiat ja soovi olla vastutulelik. Uuring meestega, keda kiideti:meeldis see hindaja, kes ainult kiitis;meeldis ka siis, kui mmehed said aru, et meelitaja soovis meelitamisega kasu lõigata; kiitus ei pidanud olema tõene(võisid olla ka valed märkused), et see mõjuks. Samuti meeldivad meile inimesed , kes ütlevad, et nad on meie moodi.
rohkem harkis kui tavaliselt (Pease 1994). Paljud inimesed pole aga sellest automaatsest mehhanismist teadlikud ning eriti just naised/neiud kasutavad väga palju ka nn võrgutamisliigutusi, mis on küllaltki üldtuntud. Lisaks eespool mainitule kasutatakse veel oma juuksesalkude keerutamist vestluse aja, ripsmetega ,,plaksutamist", naeratamist. Naeratamine muudab meid kõiki sõbralikumaks, kuna naeratus väljendab meeldivust. On tendents, et kui teine inimene naeratab, järelikult me meeldime talle. Naeratus on üheks parimaks kontakti avamise võimaluseks ka võhivõõraste vahel. Samu nn võrgutamisvõtteid kasutas ka mainitud tüdruk, kuid nendega ületas ta varjatuid käitumise piiri, millest ta ise teadlik ei olnud ning need liigutused tõmbasid juba ka teiste tähelepanu. Kokkuvõtlikult võib öelda, et väga tähtis on liigutusete kooskõla. Ühel teatud liigutusel nt käte ristamisel-, võib olla mitu tähendust, olenevalt kontekstist. Me ei saa interpreteerida seda
Bille suutis ta maha rahustada ja pere otsustas kohe koju sõita.Jasper ei rääkinud kellegagi sõnakestki,teda ei huvitanud isegi ta kivid,mille Bille oli uuesti kokku korjanud.Ema ja isa sõitsid kordamööda ja hommikuks jõuti koju.Kõik heitsid magama,et end välja puhata.Kui nad ärkasid oli Jasper jätnud neile kirja ja ise põgenenud.Ta kirjutas,et Mary oli ainuke,kes teda armastas,aga nüüd pole tal enam kedagi.Ta arvas,et isegi meie ei salli teda enam,kuigi temale me meeldime ja Billet ta lausa armastab.Ta lubas kiirrongi peale pileti osta ja sõitvast rongist välja hüpata.Oma kivid pärandas ta Billele ja riided Waldile.Helistati kohe politseisse ja mindi ise rongijaamadesse Jasperit otsima.Juba tund hiljem olid kõik kodus tagasi,ka Jasper.Bille arvas,et Jasper ei oleks rongist välja hüpanud,ta tahtis lihtsalt neile näidata,kui valus tal on ja kui väga ta kannatab.Waldi ema otsustas Jasperiga rääkida.Poisi jutust selgus,et ta armastab
Partneritaju on protsess, milles partnerid vastastikku teineteist tajuvad ja loovad pildi teise isiksusest. Isikutaju erineb teiste nähtuste ja objektide tajust, sest inimene on tunduvalt keerukam ning tajumisel hakatakse käitumist interpreteerima. Inimene pole teise suhtes ükskõikne ning tajumisel kujuneb inimeste vastastikune mõju. Suhtlemisprotsess algab partneritajust ja see lülitatakse sisse sümpaatiast. On väidetud, et 20% inimestest meeldib meile, meie meeldime 20%-le; 60% inimestest jätab meid ükskõikseks; 20% inimesi ei meeldi meile ning meie ei meeldi 20%-le inimestest. Seega on vastastikku meeldimise tõenäosus vaid 0,2 x 0,2 = 0,04 ehk 4%. Samas ei saa me tihti valida oma suhtluspartnerit sümpaatia alusel, vaid peame suhtlema ka nende inimestega, kes jätavad meid ükskõikseks või tunduvad ebasümpaatsed. Kindlasti oleme olnud olukorras, kus on tuntav partneri ebasümpaatia meie suhtes.
Eksponeerimise efekt üksnes mitmekordne nägemine suurendab objekti meeldivust. Üleeksponeerimine samas vähendab meeldivust. füüsiline meeldivus (isiklik ilu on parem kui ükskõik kui kõrgel tasemel saadud soovituskiri) Võrdsuse fenomen tendents abielluda välimuselt võrdsel tasemel oleva partneriga Atributsioon füüsiliselt meeldivale inimesele omistatakse paremaid isiksuse omadusi Sarnasus on oluline just tähtsates asjades Meile meeldivad need, kellele meie arvates meeldime meie ja arvame, et need, kes meile meeldivad, armastavad ka meid. Neid inimesi kohtleme soojemalt. Madala enesehinnangu ja masenduse perioodil meeldivad meile inimesed, kes meid kiidavad 22. Sotsiaalse kompetentsuse mõiste Iga otsuse suhtes eksisteerib eelnev nõustumispiirkond, nõustumispunkt ja vastuvõetamatu piirkond Juhul kui teade on liiga kaugel nõustumispunktist (ankrust), siis tajutakse seda veelgi kaugemana
Eksponeerimise efekt üksnes mitmekordne nägemine suurendab objekti meeldivust. Üleeksponeerimine samas vähendab meeldivust. füüsiline meeldivus (isiklik ilu on parem kui ükskõik kui kõrgel tasemel saadud soovituskiri) Võrdsuse fenomen tendents abielluda välimuselt võrdsel tasemel oleva partneriga Atributsioon füüsiliselt meeldivale inimesele omistatakse paremaid isiksuse omadusi Sarnasus on oluline just tähtsates asjades Meile meeldivad need, kellele meie arvates meeldime meie ja arvame, et need, kes meile meeldivad, armastavad ka meid. Neid inimesi kohtleme soojemalt. Madala enesehinnangu ja masenduse perioodil meeldivad meile inimesed, kes meid kiidavad 23. Sotsiaalse kompetentsuse mõiste Termin sotsiaalne kompetentsus oli kasutusel juba 20.sajandi 30ndatel aastatel, veel enne terminit sotsiaalsed oskused (Thorndike). Sotsiaalseid oskusi vaadeldi kui suhtlemise käitumuslikke komponente.
Üleeksponeerimine samas vähendab meeldivust. füüsiline meeldivus (isiklik ilu on parem kui ükskõik kui kõrgel tasemel saadud soovituskiri) Võrdsuse fenomen tendents abielluda välimuselt võrdsel tasemel oleva partneriga Atributsioon füüsiliselt meeldivale inimesele omistatakse paremaid isiksuse omadusi sarnasus on oluline just tähtsates asjades Meile meeldivad need, kellele meie arvates meeldime meie ja arvame, et need, kes meile meeldivad, armastavad ka meid. Neid inimesi kohtleme soojemalt. Madala enesehinnangu ja masenduse perioodil meeldivad meile inimesed, kes meid kiidavad 30. Sotsiaalse kompetentsuse mõiste Termin sotsiaalne kompetentsus oli kasutusel juba 20.sajandi 30ndatel aastatel, veel enne terminit sotsiaalsed oskused (Thorndike). Sotsiaalseid oskusi vaadeldi kui suhtlemise käitumuslikke komponente.
suhtumine oma ellu, mis tuleneb madalast enesehinnangust. Enesehinnangut võib defineerida läbi kirjelduse ,,kui palju Sa endale meeldid". See on tõenäoliselt üks olulisim osa meie saavutuste ja käitumise kujundamise juures ning on tihedalt seotud meie aja planeerimisega. Meeldima ei tähenda siinjuures nartsisistlikku eneseimetlemist, vaid enese aktsepteerimist, enesetundmist ja rahulolu, kindlust iseeneses. Seosed on väga lihtsad: mida rohkem me enesele meeldime, seda enesekindlamad me oleme, seda tõhusamad ja tulemuslikumad me oleme (Unt 2011: http://www.mindglobe.ee/index.php? option=com_content&view=article&id=143:enesehinnang&catid=38&Itemid=86). Mina-pilt koosneb tervest hulgast arusaamadest ja tunnetest, mis meil on seoses omaenda isikuga. Enesehinnang sisaldab nii kujutlusi kui tundeid. Igal inimesel on enda kohta terve hulk tunde-kontseptsioone ja kontseptsioonilisi tundeid. See kuulub meie isiksuse põhiolemuse juurde
Atributsioon füüsiliselt meeldivale inimesele omistatakse paremaid isiksuse omadusi sarnasus on oluline just tähtsates asjades Kas meile ei meeldi ka inimesed, kes täiendavad meid? Sarnasus on domineeriv, täiendamise hüpotees ei ole leidnud kinnitust Meeskondades on töö aluseks sarnasus, kuid teatud aspektides liikmed täiendavad ükesteist. Kui omistame kellelegi ebasiiruse suhtlemises, siis inimene ei meeldi. Meile meeldivad need, kellele meie arvates meeldime meie ja arvame, et need, kes meile meeldivad, armastavad ka meid. Neid inimesi kohtleme soojemalt. Madala enesehinnangu ja masenduse perioodil meeldivad meile inimesed, kes meid kiidavad. Sotsiaalse kompetentsuse mõiste Sotsiaalseid oskusi vaadeldi kui suhtlemise käitumuslikke komponente. Põhilised suhtlemisoskused (kuulamine, verbaalne väljendusoskus, inimeste hindamine, eneseavamine, mõjutamisoskus)
mõelda." Sisendamine autoriteedile toetuv ettepanek, prestiizi rõhutamine, ootuste ja vajaduste võimendamine (kirjeldades emotsionaalselt ja värvikalt). Hämamine kliendile arusaamatute mõistete ja väljendite kasutamine. Näiteks küsige IT- teenindajalt, et mis mu arvutil viga on ja kuulete reeglina üsna palju hämamist. 3.4 Raskete klientidega toimetulek Hea on suhelda inimestega, kes meile meeldivad. Veelgi parem on suhelda inimestega, kellele me ise meeldime. Klienditeeninduses tuleb aga suhelda kõigiga ka raskete klientidega.Rasked kliendid panevad suhtlemisoskused tõsiselt proovile, aga suutes taolise kliendiga edukalt toime tulla, kasvab enesekindlus ja motivatsioon ning suureneb rahuolu töös. Raskeid kliente on erinevat tüüpi: ,,norijad", ,,kõigeteadjad", ,,vigadele keskendujad", ,,püsikurtjad", ,,lobisejad", ,,kiirustajad", ,,maailma nabad" jt. Iga teenindaja oskaks seda nimekirja omaltpoolt täiendada.
Nii suhtlevad ka üksmeelel olevad abikaasad. A. Schefleni tähelepanekutele toetudes väldivad võõrad inimesed omavahelises suhtlemises hoolikalt ühesuguseid poose ja liigutusi (Pease 1994: 127). Mis on peegelduse tähtsus ? Eeskätt võimaldab see öelda vestluskaaslasele, et olete temaga nõus ja et ta meeldib talle. Eriti ilmekalt avaldub see laste puhul. Peegelduse järgi saame kindlaks teha, et meeldime oma partnerile ja et ta on meiega päri. (Pease 1994: 127). Kahe sõbra vahelises teineteisemõistmises, olgu nad lapsed või täiskasvanud, on olulisel kohal jäljendamine. Hatchi ja Maietta väitel võib jäljenda mist teadlikult kasutada lapse ja täiskasvanu vahelise sideme kindlustamiseks või isegi taastamiseks pärast lahkhelisid (Quilliam 1997: 65).
suhtlemisel. Nii suhtlevad ka üksmeelel olevad abikaasad. A. Schefleni tähelepanekutele toetudes väldivad võõrad inimesed omavahelises suhtlemises hoolikalt ühesuguseid poose ja liigutusi (1.Lk: 127). Mis on peegelduse tähtsus ? Eeskätt võimaldab see öelda vestluskaaslasele, et olete temaga nõus ja et ta meeldib talle. Eriti ilmekalt avaldub see laste puhul. Peegelduse järgi saame kindlaks teha, et meeldime oma partnerile ja et ta on meiega päri.(1.Lk: 127). Kahe sõbra vahelises teineteisemõistmises, olgu nad lapsed või täiskasvanud, on olulisel kohal jäljendamine. Hatchi ja Maietta väitel võib jäljenda mist teadlikult kasutada lapse ja täiskasvanu vahelise sideme kindlustamiseks või isegi taastamiseks pärast lahkhelisid. Uuringud on näidanud, et kui mingi grupi juht kasutab teatud liigutusi ja poose, siis alluvad tavaliselt kopeerivad teda (1.Lk: 129)
Inimese hea arvamus iseendast sõltub sellest, kui heas kirjas ta arvab end olevat teiste silmis. See ettekujutus ei mõju aga meile kuigi hästi. · Kõik inimolendid on ekslikud ja me kõik teeme sageli vigu · Sa võid ühel või teisel põhjusel paljudele inimestele mitte meeldida ka siis kui tuled ülesandega laitmatult toime. · Me ei saa homses edus ja menus kindlad olla ka siis, kui me täna kõigega hakkama saama ning teistele meeldime. 12
end pidevalt edasi koolitada ja silmringi laiendada, sest noored muutuvad ajaga ja samuti meie suhtlus nendega. Usaldusliku suhte loomisel on olulisel kohal võrdväärne suhtlemine, abistatavat ei tohi suruda madalamale positsioonile, see võib usalduse täielikult kaotada. 8 Hea on suhelda inimestega, kes meile meeldivad. Veelgi parem on suhelda inimestega, kellele me ise meeldime. Oma tööd tehes tuleb aga suhelda ka väga raskete klientidega. Rasked kliendid panevad suhtlemisoskused tõsiselt proovile, aga suutes edukalt toime tulla, kasvab enesekindlus ja motivatsioon ning suureneb rahuolu töös. Üks raskemaid, kellega suhelda, on kindlasti ärritunud klient. Selline klient on vihane või pettunud asutuse ning tihti ka isiklikult teda ära kuulava ametniku/spetsialisti peale. Ta tunneb end tavaliselt
Tajutav võib näidata ainult mõningaid külgi. Omadused mõjutavad tajuprotsessi. Etapid:Äratundmine- väliste tunnuste alusel esmamulje kujunemine. Üldmulje kujunemine- hinnanguline etapp, milles tajuja väärtustab enda jaoks teatud omadusi Sotsiaalsete tunnuste tajumine-rahvus,perekonnaseis, amet jne... Omavaheliste suhete prognoos- milliseks kujuneb suhe Meeldivus: Väidetavalt 20 % inimstest meeldib meile, meie meeldime ka 20% inimestele, 60% jätab meid ükskõikseks, 20 % ei meeldi meile, ja meie ei meeldi 20-le %le . Tihti peame suhtlema inimestega, kes meile ei meeldi, me ei saa valida inimesi sümpaatia alusel. Esmamulje kujuneb 30 seki jooksul peale kohtumist ja seda on raske muuta. Stereotüübid- inimeste, tunnuste jms klassifitseerimine mingite tunnuste alusel. Oreooliefekt- inimese hindamine mingi eelteadmise
24 Kui Te ei kuule helistajat, siis jälgige oma käitumist, et te ei hakkaks karjuma, sest klient kuuleb Teid. Jäta meelde, mida klient Sulle räägib ja järgmisel korral küsi samade asjade kohta (kas laps on terveks saanud, kuidas teie ema tervis on jne.). Kliendile meeldib tunda, et te teda aitate või vähemalt teete selleks kõik, et teda aidata. Me usaldame neid, kes meile meeldivad! Meile meeldivad need, kellele meeldime meie! 25 6. Kontakti alustamine ja lõpetamine KONTAKTI KONTAKTI TEENUSE KONTAKTI JÄREL- ETTEVALMIS- LOOMINE OSUTAMINE LÕPETA- TEGEVUSED TAMINE MINE Teeninduskeskkond Teenindaja häälestatus Teenindaja välimus
Atraktiivne on see, mis rõhutab soolist kuuluvust. Meestele on eriti oluline füüsiline atraktiivsus. Silmside, pupillide suurus, poosid, pilkkontakt ja ka distants. 2) Füüsiline lähedus need, kes füüsiliselt lähemal (ühikates, kortermajades füüsiliselt lähedal elavad) loovad kergemini suhteid. Väike distants mõjutab nii suhte tekkimist kui ka meeldimist. 3) Vastastikkune meeldivus meile meeldivad inimesed, kellele meie meeldime. On olemas tajutud vastastikune meeldimine. Mida intensiivsem on füüsiline lähedus ja meeldimine, seda tõenäolisem on vastastikune meeldimine. Familiaarsus ja avameelsus suurendavad meeldivust! Tajutud ekslikkus väga edukate inimeste meeldimisel tuleb kõne alla tajutud ekslikkus. Kui väga edukas inimene teeb aeg-ajalt vigu, siis ta meeldib. Vigu teinud poliitik meeldib teistele inimestele (kuid väga kõrge ja väga madala
- Väärtused - Motivatsioon - Kogemused – monket´y business’i video- kui me oleme seda korra näinud, siis me vaatame seda juba teadlikult, sest meil on kogemus juba olemas. jne Isikutaju -on protsess, mille käigus omistatakse teisele inimesele kindlaid omadusi või eeldusi. - Miks? >> Ebakindluse vähendamise teooria (uncertainty reduction theory; Berger, Bradac, 1982) Selleks, et saaksime enesekindlalt toimetada, on meil vaja end positsioneerida, kuidas me meeldime, milline on tagasiside, mida tasub teha, mida mitte. - VÕRDLEMINE (teisi endaga aga ka teistega, keda tunneme või tuttavate inimeste kategooriatega). Põhialus isikutajus! Me vaatame nt. trennis kuidas teistel välja tuleb ning teen sellest omad järeldused. Kuidas ma tundun teiste kõrval? Kasutame võrdlemises kategooriaid (minu sõbrad, töökaaslased jne. ) Me võrdleme end nendega, keda me tunneme >> need inimesed on meile olulised!!
teemat arendada. Jutt ei peaks ka olema liiga tõsine. Heast huumorimeelest on sellise jutu arendamisel palju kasu. Kasuks tulevad ka oskuslikult tehtud komplimendid. Flirtimise käigus näitab naine oma huvi mehe vastu üles juuste kohendamise, randmete näitamise, kätele toetumise ning mehele teda kuulates pikalt otsa vaatamisega. Kui mees tajub, et temast ollakse huvitatud, kasvab ka tema huvi naise vastu. Üldjuhul meeldivad meile inimesed, kellele meie meeldime. Naist kuulates peaks mees pöörama talle jagamatut tähelepanu. Huvi näidatakse üles nii keha kerge kallutusega partneri poole, pea viltu hoidmisega teist kuulates kui ka jalaninade pööramisega teise poole. Edasi tulevad mängu puudutused. Mehe käsivarre puudutamine naise poolt avaldab meestele üldjuhul tugevat mõju, lahkumisel sobib ka kerge põsemusi, mis annab märku naisepoolsest huvist. Naise puudutused võiksid üldjuhul jääda vöökohast ülespoole
annaabi.ee 
