Lastele teema õpetamisel tuleb vägagi kasuks piltide kasutamine. Samuti ka see, et erinevate meediateemade käsitlemine, samuti ka uudistest rääkimine, on laste jaoks palju lihtsam juhul, kui tegemist on lastepäraste uudistega. Kasutatud allikad: Eesti Vabariigi Valitsus. (2008). Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava. Külastatud aadressil: https://www.riigiteataja.ee/akt/12970917 (06.01.2016) Vinter, K. (s.a). Väike laps, meedia ja meediakasvatus. Külastatud aadressil: http://www.teatoimeta.ee/Vaike_laps_meedia_ja_meediakasvat_5.htm (06.01.2016)
*Kultuur ja haridus- vahendab kunsti ja kultuuri. *Meelelahutus- kasut. lõõgastusesk ja vaba aja loovaks veetmiseks. (paljudele tähtsaim). 4. Kas meedia on objektiivne? (ehk, kas meedia edastab ta tegelikku pilti maailmast, nt uudised?) Objektiivset meediat pole, sest media eesmärk on saavutada võimalikult suur auditoorium, mitte inimesi võimalikult hästi informeerida. 5. Mida tähendab meediakasvatus? Meediakasvatus on õpetus, mille abil julgustatakse lapsi meediamaailma kriitiliselt hindama. Meedia on vahendid (tv, ajakiri), mille abil info edastatakse ja vastu võetakse. Samuti on media sisu (lood, fotod, filmid), mis on meediakasvatuse puhul olulisem kui vahendid ise. Kasvatus tähistab aga tööviise ja meetodeid, kuidas kasvatada lapsi koos meediaga. 6. Mis on meediakirjaoskus? *oskus meedias orienteeruda
SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. MEEDIA ROLL LAPSE ELUS....................................................................................4 1.1 Laps ja televiisor......................................................................................................4 1.2 Laps ja arvuti...........................................................................................................6 2. MEEDIAKASVATUS..................................................................................................9 KOKKUVÕTE................................................................................................................11 KASUTATUD KIRJANDUS..........................................................................................12 2 SISSEJUHATUS
) Vaatleme ajakirjades olevaid pilte ja reklaame, erutleme, mis on just seda toodet just selles ajakirjas reklaamitud. Mida nende piltidega öelda tahetakse, kes on sihtgrupp jne? (Vinter, 2010) 6. (Kirjanduse kasutamine ja viitamine 3 punkti) Kasutatud kirjandus: Vinter, K. (2010) Meediamängud lasteaias. Tallinn: Kirjastus ILO Vinter, K. (i.a) Esimesed sammud väikeste laste meediakasvatuses Eestis. Tartu: Eduko Kruuse, K., Siibak, A., & Vinter, K. (2010) Meedia mõjud ja meediakasvatus eelkoolieas. Külastatud aadressil http://haridus.opleht.ee/Arhiiv/4_2010/lugu2.pdf
d? id=51169111 Televisiooni ajalugu. http://chimeira.wikispaces.com/Televisiooni+ajalugu [2012, jaanuar 1] Veidenbaum, K (2003). Tahan saada Teletupsuks! Televisiooni mõjust lasteaialaste loovmängudele. Rmt. Hiiemäe, M., Labi, K. (Toim). Teekond. Pro Folkloristika X. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum. [2012, jaanuar 2] http://www.folklore.ee/era/nt/PF10/10Veidenbaum.htm Vinter, K., Kruuse, K., Siibak, A. (2010). Meedia mõjud ja meediakasvatus eelkoolieas. Haridus 4, 11 17. [2012, jaanuar 1] http://haridus.opleht.ee/Arhiiv/4_2010/lugu2.pdf 24
Koostöös Euroopa investeerimispangaga töötab ka 1994. aastal asutatud Euroopa investeerimisrahastu, mis teeb invsteeringuid väikse ja keskmise suurusega ettevõtteid toetavatesse investeerimisfondidesse.Et kasvatada globaalset ja sotsiaalset vastutust on välja töötatud ühine maailmahariduse valdkond ning maailmakodaniku eetika, mis põhineb õiglusel, võrdsusel ning inimõiguste austamisel. Maailmahariduse liinid on nt. inimõiguskasvatus, võrdõiguslikkuse kasvatus, rahukasvatus, meediakasvatus, kultuuridevaheline mõistmine, arengu- ja õiglusküsimused ning säästvat arengut toetav haridus. Eestis tegutsev Arengikoostöö Ümarlaud on defineerinud maailmaharidust järgmiselt: Maailmaharidus kujundab teadlikkust sellest, kuidas globaalprobleemid mõjutavad üksikisiku, kogukonna ja ühiskonna igapäevaelu ja kuidas igaüks meist saab mõjutada maailma. See on aktiivne õppimisprotsess, mis võimaldab inimestel baasteadlikkusest jõuda rahvusvahelise koostöö ja
Koostöös Euroopa investeerimispangaga töötab ka 1994. aastal asutatud Euroopa investeerimisrahastu, mis teeb invsteeringuid väikse ja keskmise suurusega ettevõtteid toetavatessse investeerimisfondidesse. Et kasvatada globaalset ja sotsiaalset vastutust on välja töötatud ühine maailmahariduse valdkond ning maailmakodaniku eetika, mis põhineb õiglusel, võrdsusel ning inimõiguste austamisel. Maailmahariduse liinid on nt. inimõiguskasvatus, võrdõiguslikkuse kasvatus, rahukasvatus, meediakasvatus, kultuuridevaheline mõistmine, arengu- ja õiglusküsimused ning säästvat arengut toetav haridus. Eestis tegutsev Arengikoostöö Ümarlaud on defineerinud maailmaharidust järgmiselt: Maailmaharidus kujundab teadlikkust sellest, kuidas globaalprobleemid mõjutavad üksikisiku, kogukonna ja ühiskonna igapäevaelu ja kuidas igaüks meist saab mõjutada maailma. See on aktiivne õppimisprotsess, mis võimaldab
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Nüüdisühiskonna kujunemine. Tööstusrevolutsioon ja kapitalismi kujunemine. Poliitökonoomilised teooriad kapitalismi arengust. Demokraatia printsiibid ja väärtused. XX sajandi ühiskonna poliitilise arengu tendentse. Moderne elustiil. Kaasaegsed majanduse- ja sotsioloogilised teooriad. Ühiskonna mõiste. Ühiskonnaelu peamised valdkonnad, ühiskonna jaotus sektoriteks. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Poliitika elluviimine riigis. Ühiskond kui poliitiline süsteem. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Seadused ja õigusnormid. Õiguse struktuur. Õigusriigi olemus ja tunnused. Avalik ja erasektor. Riik kui poliitilise võimu süsteem. Riigivõimu tunnused. Tänapäeva riigikorralduse vormid: unitaarriik, föderatsioon, konföderatsioon. Tsiviilühiskond. Kodanikuühiskonna institutsioonid. Kodanikuaktiivsus. Poliitiline kultuur. Mittetulundusühingud. Majandussfäär. Avalik ja eramajandus. Valit...
positiivse kasvatuse suunitlusega vanemate koolitus (Sanders, 2000). Võidelge aktiivselt selle eest, et koolides viidaks sisse selli- Olge ise ne aine nagu meediakasvatus, mis õpetaks lastele televiisori, aktiivne! Probleeme tuleb ette kõigis peredes. Teie kogemused võivad videode ja arvuti mõõdukat ning õiget käsutamist. Olge ka selle osutuda kasulikeks teistele lastevanematele ning olla neile poolt, et kooliprogrammis leiaks köha lapsevanemaks valmistumise
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
