accessorius * dorsaalne haru * trapetslihas, õlavarre-pea lihas * ventraalne haru * trapetslihas, õlavarre-pea & rinnaku- pea lihas, neelu/kõri/kaelalihased keelealune närv - n. hypoglossus * kilpkõhre-keeleluu lihas, lõuatsi- keeleluu lihas kaelanärvid – nn. cervicales * dorsaalsed harud : - mediaalsed harud - nahk - lateraalsed harud - all asuvad lihased suur kuklanärv – n. occipitalis major kukla nahk rindkerenärvid – nn. thoracici * dorsaalsed harud: - mediaalsed harud - selgroo ümber asuvad lihased (kaela pikim lihas, oga-, pool-oga, -rihmlihas). - lateraalsed harud: - nahk - mediaalne nahaharu - lateraalne nahaharu
• Tugifaasi stabiilsusest • Tsükli pikkusest ja adekvaatsusest LIHASTÖÖ KÕNNIL GLUTEUS MEDIUS : z Stabiliseerib puusa ekstsentrilise liigutustegevus juures vältide vaagna vastaspoole allalangemist jäseme üksikfaasi ajal z Toimib adekvaatselt 4 aastaselt GLUTEUS MAXIMUS : z Kontsentirline lihastöö toefaasi alguses keharaskuse siirdamisel ja lennufaasis puusa flektsiooni vähendamine algkontakti tasemele z Toimib adekvaatselt 3 aastaselt MEDIAALSED HAMSTRINGID : z Aitavad keharaskuse siirdamisel üle keharaskust kandva jala (kontsentriliselt) ja toimivad ekstsentriliselt jäseme lennufaasis valmistades ette algkontakti taset z Adekvaatne 2 aastaselt VASTUS MEDIALIS z Ekstentriline kontraktsioon toefaasi alguses ja valmistab ette jäset täistallatoetuseks lennu lõppfaasis z Adekvaatne 4 aastaselt GASTROGNEMIUS SOLEUS : z Ekstsentriline kontraktsioon toefaasi alguses z Pingestab dorsaalfleksoreid ja kontsentriline
Deltalihas - m. deltoideus Abaluuhari, abaluu kaudaalne serv, Deltaköprus, õlavarreluu Õlaliigese painutamine ja õlanukk proksimaalne osa karnivooridel õlavarre väljapööramine Mediaalsed lihased Abaluualune lihas - m. Abaluualune auk Õlavarreluu väike köbruke Talitlemine õlaliigese mediaalse subscapularis kollateriaalsidemena, õlavarre lähendamine, õlaliigese sirutamine,
Meeleelundite närvid: 1. Nn. Olfactorii 1 Maitsmisrakud regio olfactoriasfila olfactoria (läbivad lamina cribrosa) bulbus olfactorius (tuum, mitraalrakud moodustavad glomeruli olfactroii, mille neuriidid kuuluvad tractus olfactoriuse koostisesse). 2. N. Opticus 2 Reetina (kepp- ja kolbrakkude kiht, bipolaarsete neuronite kiht, suurte multipolaarsete neuronite kiht) discus n. opticin. Opticus (läbib canalis opticuse) chiasma opticum (ristuvad mediaalsed kiud) tractus opticuscorpus geniculatum laterale/colliculus superiorisradiatio opticaasulcus calcarineus pk nägemiskeskus Macula, fovea centralis, pimetähn 3. N. Vestibulocohlearis 8 1. N. Cochlearis Karvarakud organum spirales (bipolaarsete neuronite kehad ganglion cochleares) n. cochlearisnucl. Cohlearis post/ant 2. N. Vestibularis Karvarakud tasakaaluelundi neuroepiteelis crista ampullaris ja macula (ruumis
Nimmeosas 5 Ristluuosas 5 Õndraosas 1 Seljaajunärve e. spinaalnärve 31paari. F: on kõik seganärvid Kaelapõimik C1 C4 Harud kaela, -pea, rinnanahale (n.phrenicus) vahelihasele Õlapõimik C5 C8 Th1õlavöötmele ja ülajäsemele (n.ulnaris, n.radialis, n.medianus) Nimmepõimik L1 L5 Kõhu alumise osa nahk ja lihased, reie eesmised ja mediaalsed lihased ja nahk Ristluupõimik S1 S5 Co1 Lahkliha piirkond, vaagna piirkond, reie tagakülje nahk ja lihased, säär ja jalg (n. ischiadicus) Ülajäset innerveerivad närvid pärinevad õla põimikust, alajäset innerveerivad närvid aga ristluu põimikutest Rinnasegmentidest väljuvad närvid paiknevad roite vahel. Rinnanärvide kõhtmised harud põimikuid ei moodusta Suurim ja võimsam närv inimkehas on ajukoor Peaaju asub koljuõõnes.
Roietevahelised närvid Th 1-12 Põimikuid ei moodusta. Kulgevad roietevagudes ja innerveerivad roietevahelisi lihaseid. Närvipõimikud Kaelapõimik plexus cervicalis Asub m. Sternocleidomastoideus'e all. Õlapõimik plexus brachialis Õlavöötmele ja ülajäsemele Lihasenahanärv Keskmine õlavarre-nahanärv Keskmine küünarvarre-nahanärv Nimmepõimik plexus lumbalis Kõhu alumise osa nahk ja lihased, reie eesmised ning mediaalsed lihased ja nahk Niude-alakõhunärv Niude-kubemenärv Sigiti-reienärv Külgmine reie-nahanärv Reienärv Toppenärv Ristluupõimik Lahkliha, vaagna piirkond, tuharad, reie tagakülje nahk ja lihased, säär ja jalg Istmikunärv säärenärv, ühine pindluunärv Tuharanärvid Häbemenärv Tagumine reie-nahanärv Õlapõimik plexus brachialis Alavöötmele ja ülajäsemele Lihasenahanärv
zygomaticotemporalis'eks, mis läbivad samanimelised kanalid ja innerveerivad nahka sarnakaare ja oimu piirkonnas. N pterygopalatini mediaalsed harud moodustavad ganglion pterygopalatinum'i tundejuure, mille kiud lähevad ganaglioniharude koostisse: a.N palatinus major (annab rr nasales posteriores inferiores ninaõõne limaskestale) ja nn
2. Motoorne juur (radix motoria): läheb täielikult n. mandibularise koostisse, innerveerib mälumis- ja suupõhjalihaseid. Harud: 6 1. N. ophtalmicus ja n. maxillaris: aferentsed (üsa) 2. N. mandibularis: segaiseloom (üsa, eve) N. trigeminuse peaharud jagunevad omakorda 3 haruks: eesmiseks e keskseks, lateraalseks ja mediaalseks. Eesmised ja lateraalsed:näonahk; mediaalsed harud: limaskest. 3.1.1 N. ophtalmicus, silmanärv Läheb silmakoopasse koos III, IV ja VI närviga läbi sinus cavernosuse lat seina, siseneb fissura orbitalis superiori kaudu. 1. N. frontalis (eesmine haru-nahk): tüve jätk, läheb üle n. supraorbitaleks (innerveerib otsmikupiirkonna nahka), millel 2 haru: a) Lateraalne haru läbib for. supraorbitale b) Mediaalne haru läbib incisura frontalist 2. N
Ülenevad juhteteed kulgevad on sensoored ja kulgevad lihastest peaajju. Alanevad juhteteed on motoorsed ja kulgevad peaajust seljaajju. Seljaaju närve inimesel 31. Seljaajunnärvidest moodustunud närvipõimikud ja nende innervatsioon: · Kaelapõimik. Kael pea rinnanahk, vahelihas, pleuar , perikard · Õlapõimik- õlavöötme lihased ja ülajäeseme lihased ja nahk · Nimmepõimik. Kõhualuse osa nahk ja lihased, reie eesmised ja mediaalsed lihased+nahk+ sääre nahk mediaalselt. · Ristluupõimik- lahklihased+nahk, vaagna ja reie tagakülje lihased + kõik sääre ja jalalihased va sääre sisepinna nahk. Ülajäsed innerveerivad närvid ülapõimikust, alajäeset -;;- närvid ristluu ja nimme põimikutest. Suurim ja võimsam närv- ismikunärv. Peaaju asub koljuõõnes, kaal on 1.2-1.4kg. Ühenduses seljaajuga on piklikuajuga. Piklikus ajus asuvad keskuse: Hingmais, südametegevus ja vasomotoorsed keskused.
Lihasrakus jämedad (müosiin) ja peened (aktiin, mille ümber tropomüosiini molekulid, millele kinnitub troponiin) filamendid. Libisevad üksteise vahele. Kui Ca tase tõuseb, kinnitub see troponiinile, mis käivitab kontraktsiooni. Ühendus NS ja skeletilihaste vahel toimub läbi alumiste või alfa-motoneuronite. Seljaaju tasemel toimub lihtsam motoorika (refleksid, kõndimismuster). Alumise motoneuroni kahjustub toob kaasa osalise/täieliku halvatuse. Mediaalsed juhteteed keha asend, tasakaal · Vestibulospinaaltrakt- keha asend ja stabiilsuse säilimine · Restikulospinaaltrakt- tasakaalu ja keha asendi säilitamine ennetavalt Lateraalsed juhteteed- tahtelised liigutused · Rubrospinaaltrakt- distaalseid lihaseid innerveeriv · Kortikospinaaltrakt- alfa-motoneuronid keha tüvi ja jäsemed Primaarsest motoorsest ajukoorest algab suurim osa kortikospinaaltraktist, kahjustus toob
Tiinus kestab tiinestumisest poegimiseni. Selle pikkus varieerub olenevalt tõust ja isenditest. Tiinus moodustab umbes ¾ reproduktsioonitsüklist. Ajavahemikku poegimisest tiinestumiseni nimetatakse uuslüpsiperioodiks. Selle kestuseks oleks soovitatavalt 9597 päeva. 19. Udara ehitus Udarat katab mitmekihiline nahaepiteel, mis on pealt kaetud õhukese karvkattega, kusjuures nisadel karvad puuduvad. Udar kinnitub vaagnaliidusele ja kõhuseina lihaste külge. Mediaalsed lestmed jaotavad udara vasakuks ja paremaks udarapooleks, mis pole eraldi vaheseinaga eraldatud. Lehma udara siseehituse moodustavad neli imetit ehk udaraveerandit, millest piim väljutatakse nisa kaudu. Lehma peapoolseid veerandeid nimetatakse eesveeranditeks ja sabapoolseid tagaveeranditeks. Igal udaraveerandil on oma piimanäärmed. Udaraveerandid koosnevad põhiliselt näärme, side ja rasvkoest. Sidekoes paiknevad närvid, vere ja lümfisooned
liigutus Vaheaju Kummalgi pool 3 vatsakest, paariline hallaine moodustis, mida ühendab hallainest talamustevaheliide. Seljaajust, ajutüvest ajukoore suunas kulgevate sensoorsete impulsside ümberlülituse koht. Talamus ühendab väikeaju ja basaalganglione ajukoore primaarse motoorse alaga ning aitab kaasa teadvusel püsimisele. Taalamuse tuumad: · eesmine tuum sisendiga hüpotalamusest ja väljundiga limbilisse süsteemi; mälu ja emotsioonid · mediaalsed tuumad sisendiga limbiliselt süsteemilt ja basaalganglionidelt, väljundiga ajukoorde; emotsioonid, õppimine, mälu, tunnetuse protsess · lateraalse rühma tuumad sisendiga limbilisest süsteemist, ülakünkakestelt ja ajukoorest, väljundiga tagasi ajukoorde; emotsiooniväljendus, sensoorse sisendi integratsioon · ventraalse rühma tuumad: eesmine ja lateraalne tuum liigutuskontroll tagumine tuum kehatundlikkus
lehma liigutustest tekkivaid pingeid ja lööke. · Udara põhiraskust kannab liidusekõõlus, mis kinnitub vaagna liiduseharjale. · Liidusekõõlus hargneb udarat pikuti läbivateks mediaalseteks lestmeteks ja kummaltki küljelt udarakude kandvateks lateraalseteks ehk külgmisteks lestmeteks. · Neist omakorda hargnevad ristisuunalised kandelamellid · Udara kandeaparaat:1- vaagnaliidus, 2- liidusehari, 3- liiduse kõõlus, 4- mediaalsed lestmed, 5- lateraalsed lestmed, 6- kandelamellid, 7-nahk, 8- nisa · Mediaalsed lestmed jaotavad udara vasakuks ja paremaks udarapooleks. · Selle kumbki pool sisaldab kahte iseseisvat veerandit, mis anatoomiliselt pole eraldi vaheseinaga eraldatud. · Kandeaparaat määrab paljuski udara välise kuju · Nii näiteks põhjustab nõrk kandeaparaat rippudara teket, mis on aldis mitmesugustele traumadele
Suurimad mälumislihsed: mälurlihas ja oimulihas Mis on ja kus asub PLATYSMA? PLATYSMA on õhuke lai kaelanahalihas ehk platüsma Asub kaelas. Kõhu ees- ja külgseina moodustavad järgmised lihased: 1) Kõhusirglihas 2) Kaks põikilihast 3) Ristlihas Lihased, millesse tehakse sagedamini lihasesiseseid süsteid: 1) Deltalihas 2) Suur tuharalihas 3) Reiesirglihas Asetuse järgi jaotuvad lihased: pindmised ja süvad; mediaalsed ja lateraalsed; eesmised ja tagumised Lihase poolt esilekutsutud liigutuste iseloomu järgi jaotatakse: 1) painutaja(d) - FLEXOR(ES) 2) sirutaja(d) - EXTENSOR(ES) 3) Lähendajad - ADDUCTORS 4) Eemaldajad - ABDUCTORS 5) Väljapöörajad - SUPINATORES 6) Sissepöörajad - PRONATORES 7) Laiendajad - DILATATORES 8) Sulgurid - SPHINCTERES 9) Tõsturid - LEVATORES 10) Langetajad - DEPRESSORES 11) Pingutajad - TENSORES Painutamine e flektsioon
Vabaosa: - reis - säär - jalg 7 Jalg: - kand - pöid - varbad 1.6. Inimese keha jaotumine mediaan- ja horisontaaltasapinnast lähtuvalt Inimese keha saab jaotada mitmeteks tasanditeks. Tasandit, mis jaotab inimese keha keskkohast pikisuunas vasakuks ja paremaks pooleks nimetatakse mediaantasapinnaks. Lähtuvalt mediaantasapinnast saab kirjeldada kehaosade paiknemist. Mediaalsed e. keskmised on kehaosad, mis asuvad mediaantasapinnale lähemal st. jäävad rohkem mediaantasapinna poole. Lateraalsed e. külgmised on kehaosad, mis asuvad mediaantasapinnast kaugemal, see tähendab kehaosi mis asuvad kehapinnale lähemal. Tasandit, mis "lõikab" inimese keha horisontaalselt, nimetatakse horisontaaltasapinnaks. Horisontaaltasapinnast lähtuvalt saab kirjeldada jäsemete paiknemist horisontaaltasapinna suhtes. Proksimaalsed e
- Kuulmiskahjstusega seotud seisund, mille käigus kujunevad välja helitaju hallutsinatsioonid: muusika või helid ilma teadaoleva välise allikata - Sensoorne deprivatsioon tekitab kuulmiskeskustes hüperaktivatsioni, mida siis tõlgendatakse muusikana - Analoogne Charles Bonneti sündroomile (nägemishallutsinatsioonid) Häired teadmiste struktuuris - Semantiline dementsus – atroofia anterioorses temporaalsagaras, eelkõige vasakus hemisfääris, samas mediaalsed temporaalstruktuurid vähemalt haiguse alguses säilivad - Kliiniliselt – anoomia – raskused sõnade leidmisel, sõnade tähenduste mõistmisel; voolavat tüüpi afaasia – assotsiatiivne visuaalne agnoosia. Progresseerudes kõne üha enam vaesub, kaasnevad ka muud mälu ja käitumisega seotud häired. Luululise vääridentifitseerimise sündroomid Uskumused et mõne isiku, objekti identiteet on muutunud või muudetud
kadunud võimes salvestada uut informatsiooni määral, mis kahjustab inimese igapäevast tegevust; ja *alanenud reproduktsioonivõime viimase aja sündmuste osas; 2. Ei esine: *vahetu reproduktsiooni defekti ; *teadvuse seisundi hägunemist ja tähelepanuhäireid ; *üldise intellektuaalse taseme langust (dementsus). 3. Objektiivsed tõendid ja/või anamnees tõendavad insuldi või peaajuhaiguse esinemist (eriti kui on haaratud bilateraalselt dientsefaalsed ja mediaalsed temporaalsed struktuurid, v.a. alkoholentsefalopaatia), mida võib seostada esinevate psüühikahäiretega. Orgaaniline isiksushäire, traumajärgse ajukahjustuse sündroom) orgaaniline isiksushäire. Muutused psüühikas ja käitumises on seotud ajuhaiguse või aju püsiva kahjustusega: 1) Püsiv võimetus kestvaks sihipäraseks tegevuseks. 2) Vähemalt üks järgnevatest emotsionaalsetest muutustest: * emotsionaalne labiilsus; *eufooria ja lamedad kohatud naljad;
näiteks on tihti emotsioonide jms. tekkimisel aktiveerunud poolkerade vahel asuv singulaatkorteks, millega see on samuti ühenduses. Insula kahjustamisel saab takistada õpitavat immuunsüsteemi nõrgenemist oimusagara kahjustusega seotud sümptomeid ja häireid semantilise dementsuse iseärasusi, kulgu ja kognitiivset profiili atroofia anterioorses temporaalsagaras, eelkõige vasakus hemisfääris, samas mediaalsed temporaalstruktuurid vähemalt haiguse alguses säilivad. Kliiniliselt – anoomia, raskused sõnade leidmisel, sõnatähenduste mõistmisel, voolavat tüüpi afaasia, assotsiatiivne visuaalne agnoosia. Progresseerudes kõne üha enam vaesub, kaasnevad ka muud mälu ja käitumisega seotud häired. Otsmikusagarad: otsmikusagarate anatoomilist jaotust ja ühendusi teiste ajupiirkondadega erinevate otsmikusagara piirkondade funktsionaalset spetsiifikat
· Udara kandeaparaadi moodustab sidekude, mis on tugev ja elastne, et amortiseerida lehma liigutustest tekkivaid pingeid ja lööke. · Udara põhiraskust kannab liidusekõõlus, mis kinnitub vaagna liiduseharjale · Liidusekõõlus hargneb udarat pikuti läbivateks mediaalseteks lestmeteks ja kummaltki küljelt udarakude kandvateks lateraalseteks ehk külgmisteks lestmeteks. · Neist omakorda hargnevad ristisuunalised kandelamellid · Mediaalsed lestmed jaotavad udara vasakuks ja paremaks udarapooleks. · Selle kumbki pool sisaldab kahte iseseisvat veerandit, mis anatoomiliselt pole eraldi vaheseinaga eraldatud. · Kandeaparaat määrab paljuski udara välise kuju · Nii näiteks põhjustab nõrk kandeaparaat rippudara teket, mis on aldis mitmesugustele traumadele · Seetõttu pööratakse tõuaretuses udara kinnitusele väga olulist tähelepanu.
- Isiksuse ja afekti muutused - Seksuaalkäitumise muutused – mandelkeha - Hallutsinatsioonid - Muusikalise kõrva sündroom – kuulmiskahjustus, tekivad hallutsinatsioonid nagu mängiks muusika toas. Sensoorne deprivatsioon tekitab kuulmiskeskustes hüperaktivatsiooni. - Nägemistaju häire – parempoolne kahjustus Semantilise dementsuse iseärasusi, kulgu ja kognitiivset profiili Atroofia anterioorses temporaalsagaras, eelkõige vasakus hemisfääris, samas mediaalsed temporaalstruktuurid haiguse alguses säilivad. Teadmised ja arusaamine maailmast kaob järk-järgult. Ajukude hakkab oimusagarates atrofeeruma - Kliiniliselt – anoomia – raskused sõnade leidmisel, sõnatähenuste mõistmisel, voolavat tüüpi afaasia, assotsiatiivne visuaalne agnoosia. Progresseerudes kõna üha enam vaesub, kaasnevad ka muud mälu ja käitumisega seotud häired - Otsmikusagarad: Otsmikusagarate anatoomilist jaotust ja ühendusi teiste ajupiirkondadega
Ahvi visuaalkoore topgraafia: a) Parema poolkera lateraalne pind (vaod avatud) b) Ajukoore venitatud pind, lateraalsed ja mediaalsed alad • V1 ala iseloomustab kompleksne laminaarne organisatsioon. V1 neljandal rakukihil on omakorda eristatavad 4 kihti. • Erinevad tsütokroomi oksüdaasi sisalduse poolest
annaabi.ee 
