Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mauna Kea vulkaan". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
vulkaan, mauna, kilpvulkaan, kilpvulkaani, kilpvulkaanid, laava, hawaii, observatoorium, lameda, kristo, viiest, vulkaanist, 3500, tipus, produktideMAUNA LOA KUS ASUB MAUNA LOA? Mauna Loa on üks viiest vulkaanist, mis moodustavad USA osariigi Hawaii saare. Vulkaan asub osariigi põhja osas ning on ka saare kõrgeim punkt. KAS MAUNA LOA ON AKTIIVNE VÕI MITTE? Mauna Loa on kustunud vulkaan. Arvatakse, et vulkaan purskas viimati umbes 3500 aastat tagasi. MIS KUJUGA ON MAUNA LOA? Mauna Loa on kilpvulkaan. Kilpvulkaanid tekivad räni ning gaaside vaesest basaltsest magmast. See on hästi liikuv magma, mis voolab rahulikult maapinnale, valgub laava vooludena laili ja tekitab lameda vulkaanikoonuse. KUI KÕRGE ON MAUNA LOA? Mauna Loa kõrgus on 4207 meetrit. Arvestades vee alust osa, on vulkaani kõrgus jalamilt tipuni 10 000 meetrit. Seega on Mauna Loa ka kõrgeim punkt maailmas. KUS ASUB MAUNA LOA LAAMADE SEISUKOHALT? Mauna Loa vulkaan asub Vaikse ookeani laama keskosas
Vulkaaniks 5 nimetatakse ka pinnavormi, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnale. Vulkaani aktiivset tegutsemist nimetatakse vulkaanipurskeks. Vulkaane esineb teistelgi taevakehadel peale Maa. Päikesesüsteemi teadaolevalt kõige suurema vulkaanilise aktiivsusega taevakeha on Jupiteri kuu Io. Samuti on aktiivseid vulkaane leitud Veenuselt ning peetakse võimalikuks jätkuvat vulkaanilist aktiivsust Marsil. Kõige kõrgem vulkaan Maal on Ojos del Salado Tsiili ja Argentina piiril (6891 m), kuid vaid ajaloolisel ajal tegutsenuid arvestades on kõrgeim Llullaillaco (6739 m). Kui arvestada ka veealust osa, on kõrgeim vulkaan ja maailma kõrgeim mägi Hawaii saarel asuv Mauna Kea, mille kõrgus jalamilt tipuni on üle 10 kilomeetrit. (vt kasutatud kirjandus 2) Foto 3, Mauna Kea vulkaan (https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/8/8d/Mauna_Kea_from_the_ocean.jpg)
Laava võib väljuda kas rahulikult voolates või plahvatusega. Plahvatuse ajal paisatakse maakoore lõhedest välja suuri kivipomme koos gaaside, veeauru, tolmu ja tuhaga. Seejärel purskab või voolab välja laava. Maapinnal laava jahtub ja ajapikku moodustab koos muu purskematerjaliga koonuse- või kuplikujulise mäe. Osa magmast ei jõuagi maapinnale, vaid tardub juba maakoore lõhedes, moodustades seal kivimkehi. Iga purskega vulkaani kõrgus kasvab. Seega vulkaan ehk tulemägi on moodustunud purskesaadustest maakoores oleva lõhe peale. Vulkaanipursete tagajärjed võivad olla traagilised mudavoolud, laava ja tulekahjud hävitvad asulaid ja põlde. Kuid vulkaanipursetega kaasneb ka kasulikku nt. Purskematerjalist tekib kivim (tuff), mis on hea ehitusmaterjal ; vulkaanilisele tuhale võib kujuneda ka viljakas muld. Seetõttu on vulkaanilised alad tihedalt asustatud ja pärast vulkaanipurskeid pöörduvad laava eest põgenenud koju tagasi
Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Mis on vulkaan?.......................................................................................................................4 2.Erinevad vulkaani tüübid.........................................................................................................5 2.1.Kilpvulkaanid.....................................................................................................................5 2.2.Kihtvulkaanid......................................................................................
Mauna Loa Mauna Loa on tegevvulkaan Hawaii saarel. Ta on maailma suurim kilpvulkaan. Kilpvulkaan on lai ja suhteliselt lame vulkaan, mis koosneb peamiselt basaltseist laavavooludest. Kilpvulkaanid on oma mahult reeglina märksa suuremad ülejäänud vulkaanidest. Mäe kõrgus merepinnast on 4169 meetrit. Hawaii keeles tähendab Mauna Loa laia mäge. Vulkaani ulatus saare lõunatipust idarannikuni on 120 km. Mäe ruumala on umbes 75 000 km3. Mäe tipus on 35 km läbimõõduga kraater, mis kannab nime Moku'weoweo. Esimene kirjapandud Mauna Loa Purse toimus 1794. aastal. 1950. aastal purskus Mauna Loa tipust tohutu laavakogus. Moodustus seitse laavajõge, mis voolasid järgemööda 23 päeva ning katsid laavaga 14 km2. Suuremaid kahjustusi seekord ei esinenud, kuigi Honokua külad olid osaliselt rusustunud
Referaat. Hawaii saarestik - vulkaanide ja tulejumalanna Pele kodumaa. Mirko Melser Tartu Tamme Gümnaasium 10.B klass 16. september 2009 a. Vähe on Hawaii saarestiku kõrval kohti, mida nii sageli kirjeldatakse ülivõrdes. Juba legend Hawaiist kui imeliselt lõhnavast saarestikust ja kauneimast maast on Lõunamere tuntuim. Sellise ülima tiitliga pärjatakse tihti ka Hawaii naiste graatsiat ja ilu, mis kõige ehedamalt väljendub nende maailma "magusaima" muusika saatel tantsitavas hulahulas. Hawaii on sageli see kõige-kõigem ka arvudes. Näiteks on keset Vaikset ookeani paiknev
kaks kontinentaalset laama lahknevad, tekivad riftiorud. Kontinentaalsete riftide all toimub magma teke tänu vahevöö materjali osalisele ülessulamisele.Seetõttu on kontinentaalsed riftid seotud vulkanismiga. Kuuma täpi vulkanism ei ole seotud laamade piiridel toimuvate protsessidega. Kuuma täpi vulkanismi põhjustavad protsessid, mis toimuvad sügaval vahevöös, tõenäoliselt vahevöö ja välise tuuma piiril. Kuuma täpi vulkanismi tagajärjel on tekkinud Hawaii saared. Üksikud tulikuumad magmavoolud kerkivad Maa vahevöö sügavusest laamade keskosade alla. Nendes kohtades maakoor rebeneb ja magma voolab läbi tekkinud lõhede välja. Vulkaanide tekkepõhjused ja levikud. Kui maakoores juhtub olema mingi lõhe või avaus, siis hakkab magma suure rõhumõjul seda pidi ülespoole kerkima.Vulkaanid kujunevad, kui maa sügavustes tekkinud magma purskub pinnale. Magma moodustub
7.klass 24.11.2007 SISUKORD VULKAANID Sissejuhatus Vulkaani ümber olev maapind Vulkaanide paiknemine Kuumad täpid Kilpvulkaanid Kihtvulkaan Slakikoonus Vulkaanilide negatiivsed pinnavormid Hiidvulkaan MAAVÄRINAD Sissejuhatus Maavärinad üldiselt Väiksed maavärinad Maavärinate põhjused Seismoloogid Maavärinate mõõtmis skaalla Suurimad maaväerinad Vulkaanid Vulkaan on nagu auk maa sees kust see purskab välja vedelas, tahkes ja gaasilises olekus vulkaaniline materjal.Vulkaan on nagu mägi mis on tekkinud sellest, et kõik mis sealt august välja purskab muutub tahkeks. Kõige kõrgem vulkaan Maal on Ojos del Salado Tsiili ja Argentina piiril, kuid kui arvestada ka meres olevat ala siis on kõige kõrgem vulkaan Hawaii saarel asuv Mauna Kea. Inimesed tihti kasutavad vulkaani über olevaid maid elamiseks, sest seal on
Süvikud on keskmiselt mõni meeter sügavamad kui keskmine ookeanipõhi. Süvikute pikkus võib ulatuda tuhandetesse kilomeetritesse. Sügavaim on Mariaani süvik, 11 022 km sügavune. Ookeanide keskmäestik - Kujutavad endast murrangute tagajärjel tekkinud mäestikke, mis kerkivad ookeanipõhjast kuni 2000 m kõrguseni. Nad moodustavad hiigelsüsteemi, mis hõlmab 75 000 km pikkuse vööndina kõiki ookeane. Pildil vasakult: Süvik, Ookeanide keskmäestik, Nõgu, Tasandik, Vulkaan. Mandrilava - Veealune tasandik, mis ääristab mandreid, selle laius võib ulatuda kohati 1300 kilomeetrini ning sügavus võib olla mõnekümnest meetrist 500 meetrini. Mandrilava on tekkinud peamiselt mandrite äärealade vajumisel ning mere pealetungi ja üleujutuste tagajärjel. Mandrilaval on avastatud mitmesuguseid maavarasid, merepõhjast toodetakse naftat ja maagaasi, mitmeid metallimaake, fosforiiti. Samuti on kalapüük koondunud mandrilava piirkonda.
Kilpvulkaan on lai ja suhteliselt lame vulkaan, mis tekib enamasti ookeanite keskaladel. See koosneb peamiselt hea voolavusega basaltseist ehk aluselistest laavavooludest. Kilpvulkaanid on laiad ja lamedad. Selle põhjuseks on see, et kilpvulkaanid purskavad tavaliselt aluselist laavat, mis võrreldes ränirikaste laavadega on tunduvalt vedelam. Tänu sellele saab laava voolata kraatrist kaugemale, moodustades lameda kilpvulkaani. Tänu sellele on kilpvulkaanid tavaliselt märksa suuremad ülejäänud vulkaanidest. Tuntud kilpvulkaaniks on vulkaan, mille ülemine osa moodustab Hawaii saare. Neid on ka Islandil ja Uus-Meremaal. Kihtvulkaan ehk liitvulkaan tekib enamasti ookeanilise ja mandrilise laama kokkupuutealal. Laava on vähevoolav ja kuhjub lõõri lähedale, moodustades valdavalt suhteliselt suure koonilise kujuga vulkaani. Pikaealised. Kihtvulkaan ehk liitvulkaan on kõrge ja koonilise kujuga vulkaan, mis tekib enamasti
Nende nimi tuleb sellest, et seda tüüpi purset kirjeldas esimesena Plinius Noorem kahes Tacitusele saadetud kirjas. Pelée-tüüpi purse ei ole otseselt seostatav purske võimsusega, kuid seda tüüpi vulkaanipursetele on omased lõõmpilved. See nimi tuleb Martinique'i saarel asuvast Pelée vulkaanist, mis aastal 1902 hävitas täielikult Saint Pierre'i linna. VULKAANIDE AKTIIVSUS Sageli jagatakse vulkaanid tegevateks, uinunuteks ja kustunuteks. Tegevvulkaan on vulkaan, mis on pursanud ajaloolisel ajal. Uinunud vulkaani tegevust pole kunagi kirjeldatud, kuid tema aktiveerumist peetakse tulevikus tõenäoliseks. Kustunud vulkaan arvatakse olevat oma tegevuse igaveseks lõpetanud. Ülalkirjeldatu pole siiski üldaktsepteeritud seisukoht, sest uinunud ja tegevvulkaani vahele on raske mõistlikku piiri tõmmata. Teaduslikust vaatepunktist lähtudes ei pruugigi siin mingit vahet olla, mistõttu on sellisele jaotusele vulkanoloogide seas märgatav vastuseis
Referaat VULKAANID Karin Kolomainen. Sõle Gümnaasium. 7b. Tallinn 2004 1.Vulkaanid 1.1 Mille järgi said vulkaanid oma nime? Vulkaan ehk tulemägi on oma nime saanud rooma tulejumala Vulcanuse järgi. Kreeka kroonik Herodotos ( u 484 425 eKr ) kirjeldas Hiera saart, mil asetseva mäe tipus olevast avast paiskub aeg-ajalt välja suitsu ja tuld. Kreeka muistendites räägitakse, et see oli tulejumala Hephaistose sepikoja ava, kus jumal mäe sügavuses relvi sepistas. Roomlased nimetasid Hephaistost Vulcanuseks ja andsid saarele nimeks Vulcano. Selle järgi hakatigi tulemägesid vulkaanideks kutsuma. 1.2 Mis on vulkaanid?
Vulkaani tüübid Kõige üldisemalt jaotatakse vulkaanid lõhe- ja lõõrvulkaanideks. Lõhevulkaanide korral toimub vulkaanilise materjali väljutamine piklikust lõhest, mis tekib reeglina maakoores valitsevate venituspingete tagajärjel. Kilpvulkaan Kilpvulkaanid on võrreldes ülejäänud vulkaaniehitistega suhteliselt lamedad. Selle põhjuseks on kilpvulkaanide vulkaaniliste produktide keemilisest koostisest tulenevad omadused. Kilpvulkaanid on oma mahult reeglina märksa suuremad ülejäänud vulkaanidest.Tuntud kilpvulkaaniks on vulkaan, mille ülemine osa moodustab Hawaii saare. Kihtvulkaan Kihtvulkaan on suhteliselt suur ja pikaealine valdavalt koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm.Kihtvulkaanid on laia levikuga. Reeglina kujutavad inimesed vulkaani just kihtvulkaanina. Enamik ajaloolise aja suuremaid ja kuulsamaid vulkaanipurskeid on seotud kihtvulkaanidega.
stabiilne kiht) Suurimad geostruktuursed ühikud on laamad e plaadid (laamtektoonika e plaattektoonika) Laamade liikumine (laamtektoonika mandrite triivimise teooria, 1912 Wegener) Ülesanne: koosta kokkuvõte laamtektoonikast. Laamade liikumine. (laam, laama, laama; käändub nagu sõna õrn; tähendab suur lai tükk v lahkam; avar pind v väli. Mandrid lasuvad litosfääri laamadel. ÕS 1999) · teineteisest eemaldumine ookeanide keskmäestikes (ookeaniline rift), laava tungib lõhedesse, tardub, tekivad maakoort moodustavad magmakivimid ja mäeahelikud, mis saartene ulatuvad üle merepinna (Island, Assoorid). Ookeanide keskahelike loomus on astenosfääriaine väljavoolamise koht. Astenosfäär on basaltse laava tekkimise koht, plastiline keskkond, st kivimid on voolavas olekus. Esineb ka mandritel (mandriline rift), nt Ida-Aafrika murrangute vöö koos Punase mere ja Surnumerega, Baikali jv piirkond).
.................................................... 11 5.1 Veestik............................................................................................................................ 11 5.2 Taimestik.........................................................................................................................11 5.3 Maavarad.........................................................................................................................12 Tenerife ja Teide vulkaan..........................................................................................................13 6.1 Tenerife........................................................................................................................... 13 6.2 Teide vulkaan..............................................................................................................14 Kokkuvõte....................................................................................................
Inimesed kuulevad hoiatust raadiost. Nii jõuavad nad oma rannikul asuvatest majadest kõrgematele aladele varjuda. See kõik peab siiski kiiresti toimuma. Vaikse ookeani põhjaosas tekkinud hiidlainel kulus kõigest viis tundi, et Vaikse ookeani keskel asuvale Hawaiile jõuda. Seal, 3200 km kaugusel maavärina epitsentrist, oli hiidlaine kõrgus 15 meetrit.Väidetakse, et tsunami võib Vaikse ookeani rannikute vahel pendeldada terve nädala. 6. Vulkaan Vulkaan on looduslik maakoore avaus, mille kaudu tõuseb maapinnast kõrgemale maakoorest või selle alt pärinev vulkaaniline materjal. Vulkaaniks nimetatakse ka pinnavormi, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnale. Vulkaanid kujunevad, kui maa sügavustest tekkinud magma purskub pinnale. Magma moodustub kivimite osalisel sulamisel vahevöö ülemisesosas või maakoore alumises osas. Magma ün üldiselt väiksema tihedusega kui kivimid
I. Mandriline maakoor 1. Paksus: 30-70km 2. Vanus: alla 4 miljardi 3. On väiksema tihedusega- kergem 4. Moodustab mandreid ja koosneb nii tard-, sette-, kui ka moondekivimitest II. Ookeaniline maakoor 1. Paksus- 5-10km 2. Vanus: ~200 miljonit aastat 3. On suurema tihedusega 4. On tekkinud basaltse magma tardumisel Kivimite liigitus tekke järgi I. Tardkivimid e magmakivimid 1. Purskekivimid- laava tardumisel Nt. Basalt 2. Süvakivimid- tekivad magma tardumisel nt. Graniit II. Settekivimid On tekkinud murenenud pudedast kivimist või organismidest Nt. Põlevkivi, lubjakivi, liivakivi III. Moondekivimid On tekkinud teistest kivimitest Tingimused: 1. Kõrgem rõhk 2. Kõrgem temp Nt. Graniit-> gneiss Lubjakivi-> marmor Laamtektoonika Teooria põhipunktid I
vulkaani toetuseta, mille tagajärjel viimane sisse variseb, jättes järgi negatiivse pinnavormi, mida nimetatakse kaldeeraks. Kilpvulkaan Kilpvulkaanid on võrreldes ülejäänud vulkaaniehitistega suhteliselt lamedad. Selle põhjuseks on kilpvulkaanide vulkaaniliste produktidekeemilisest koostisest tulenevad omadused. Kilpvulkaanid purskavad reeglina aluselist laavat, mis võrreldes ränirikkamate laavadega on tunduvalt vedelam. Seega saab laava kraatrist kaugemale voolata, moodustadeski lameda kilpvulkaani. Kilpvulkaanid on oma mahult reeglina märksa suuremad ülejäänud vulkaanidest. Tuntud on see kilpvulkaan, mille ülemine osa moodustab Hawaii saare. Kihtvulkaan Kihtvulkaan on suhteliselt suur ja pikaealine valdavalt koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnale. Kihtvulkaanid on laia levikuga, ehkki enamasti on nad seostatavad subduktsioonivööndi vulkanismiga
Vulkaane esineb: ·Laamade äärealadel, kus ühe laama serv teise alla sukeldub (Vaikse ookeani tulerõngas), kus laamad üksteisest eemalduvad (Atlandi ookeani keskahelikul) 3 ·Mandrite sisealadel (Ida-Aafrikas kontinentaalse rifti piirkonnas); ookeanides (Vaikses ja Atlandi ookeanis) kuuma täpi kohal Aktiivne vulkaan pidevalt või mõne(kümne) aastase vahega purskav vulkaan Kustunud vulkaan Inimajaloo vältel mitte pursanud vulkaan KIHTVULKAAN KILPVULKAAN Üksteisega vahelduvad Üksteisega vahelduvad tardunud tuha ja laava tardunud laava kihid kihid Joonis 10. Kiht ja kilpvulkaan Tabel 2
teatud piirkondades. Seoses kivimite üleminekuga vedelasse olekusse suureneb nende maht, mistõttu magma tungib maakoore ülemistesse osadesse ( intrusiivne magmatism- tardkivimite teke) või koguni maapinnale ( efusiivne magmatism e.vulkanism). Maapinnale tungimisel eralduvad seoses rõhu vähenemisega kõrge temperatuuriga magmast temas olevad gaasid ja veeaur, nn.lenduvad komponendid. Seetõttu erineb maapinnale voolanud laava magmast oma keemiliselt koostiselt. Magma koosneb: O2, Si, Al, Fe, Ca, Na, Mg, K, H Peamine komponent on SiO2. Ränidioksiidi hulgast sõltuvad magma ja laava füüsikalised ja keemilised omadused ( näit. voolavus). Vulkanism. 1.Vulkanismi osa Maa kujunemisloos on olnud olulise tähtsusega (meenuta Maa arengulugu ). Vulkanism seostub peamiselt vulkaanipursetega-sula kiviaine vool maakoore lõhedest .Tegutsevad vulkaanid paiknevad geograafiliselt ebaühtlaselt.Vulkanismi esineb
Lõhevulkaanide kõige tüüpilisemaks purskeproduktiks on vedel basaltne laava, kuid esineb ka teistsuguse koostisega laavat, vulkaanilist tuhka ning vulkaanilisi gaase. Lõhevulkaane esineb näiteks ookeani keskahelikes. Kilpvulkaanid Kilpvulkaanid on võrreldes ülejäänud vulkaaniehitistega suhteliselt lamedad. Kilpvulkaanid purskavad reeglina aluselist laavat, mis võrreldes ränirikkamate laavadega on tunduvalt vedelam. Seega saab laava kraatrist kaugemale voolata, moodustadeski lameda kilpvulkaani. Kilpvulkaanid on oma mahult reeglina märksa suuremad ülejäänud vulkaanidest. Tuntud kilpvulkaaniks on vulkaan, mille ülemine osa moodustab Hawaii saare Kihtvulkaan Kihtvulkaan on suhteliselt suur ja pikaealine valdavalt koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. Kihtvulkaanid on laia levikuga. Kihtvulkaanid on levinud peaaegu kõigis piirkondades, kus
kliimat. Hawaii saarestik asub Vaikses ookeanis Vaikse ookeani laama keskosas ning on tekkinud Hawaii kuuma täpi kohale. Saarestikku kuulub mitmeid väiksemaid saari ning kaheksa suurt saart, mida referaadis lähemalt käsitletud on. Kanaari saared asuvad Atlandi ookeanis Aafrika laama loodeosas ning on tekkinud Kanaari kuuma täpi kohale. Saarestikku kuulub seitse suuremat saart ning mitmeid väiksemaid saarekesi. 2 Hawaii saarestik 2.1 Üldiseloomustus Hawaii saared asuvad Vaikse ookeani põhjaosas. Saared kuuluvad Ameerika Ühendriikidele, moodustades Hawaii osariigi. Arhipellaag koosneb kaheksast suuremast saarest, mitmetest atollidest, arvukatest saarekestest ning veealustest mägedest. Arhipellaagi kokupikkus Kure atollist Hawaii saareni on ligikaudu 2400 km.[7] 2.2 Avastuslugu Hawaii kultuuri on suuresti mõjutanud polüneeslased, kes saare esimesena asustasid.
D. Kahe ookeanilise laama põrkumine VULKAANID. ·Laamade äärealadel, kus ühe laama serv teise alla sukeldub (Vaikse ookeani tulerõngas), kus laamad üksteisest eemalduvad (Atlandi ookeani keskahelikul) ·Mandrite sisealadel (Aafrikas); ookeanides (Vaikses ja Atlandi ookeanis) kuuma täpi kohal KIHTVULKAANID KILPVULKAANID tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema tekivad räni- ning gaasidevaesest väikese viskoossusega, vaevaliselt voolavast andesiitsest ja eriti viskoossusega hästi liikuvast basaltsest graniitsest magmast. Laavavoolud on lühikesed ja harvad või magmast. See voolab suhteliselt rahulikult puuduvad üldse. Magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, maapinnale, valgub pikkade laavavooludena
· Selgita, miks esinevad Islandil vulkaanid, Eestis aga mitte. · Viimastel aastatel on Euroopas toimunud mitmeid looduskatastroofe - Etna ja Hekla vulkaanipursked, maavärinad Kreekas, Türgis ja Jugoslaavias. Millega saab põhjendada nende looduskatastroofide esinemist? (2 punkti) · Laamtektoonika teooria kohaselt esineb vulkaaniline tegevus peamiselt laamade servaaladel. Siiski leidub ookeanides vulkaanilise tekkega saarestikke, nt Hawaii ja Kanaarid, mis asuvad laamade servaaladest kaugel. Selgita, kuidas võivad vulkaanid tekkida ka laamade keskosas? (3 punkti) · Vulkaanipursked toovad endaga kaasa mitmesuguseid kahjustusi, kuid millist kasu võivad tuua vulkaanipursked? (5 punkti).......................................... TV. Ül 1-3 lk. 20, 14. lk 21. 2 3 4 3
Samm edasi tähendab valmistada peegel osadest mosaiik elementidest. Seni on valmistatud vähemalt kümme 8 meetrist monoliitset peeglit, millest üheksat kasutatakse teleskoopides. 8 meetriste monoliitsete peeglitega on varustatud neli Euroopa Lõunaobservatooriumi Väga Suurt Teleskoopi, kaks Gemini teleskoopi, millest üks paikneb Havail ja teine Tsiilis. Sama kehtib Arizonas asuva Suure Binokkelteleskoobi ning Mauna Keal asuva Jaapani teleskoobi kohta. Kõik nüüdisaegsed suured teleskoobid on asimutaalse monteeringuga, mille puhul suudab teleskoopi täpselt tähe peal hoida arvuti. Väga suure läbimõõduga teleskoobipeeglite valmistamise üks võimalus on peegel panna kokku tükkidest. Väiksemad tükid saab teha märksa õhemad ja seega ka kergemad, mis lõpuks muudab kergemaks kogu peegli kui ka teleskoobi. Mitut väiksemat peeglit on palju lihtsam ning odavam valmistada kui ühte suurt.
a) ookeaniliste laamade lahknemine e spreeding-Näiteks Atlandi ookeani keskmäestikus Islandis b) ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine- Nazca ja Lõuna-Ameerika laam. c) kahe mandrilise laama põrkumine- India ja Euraasia laam (Himaalaja, Kaukasus, Alpid, Karpaadid) d) kahe ookeanilise laama põrkumine- Vaikse ookeani laam ja Filipiini laam (Kuriilid, Mariaani saared, Väikesed Antiilid) e) ning kontinentaalse rifti ja kuuma täpi piirkonnas- Vaikses ookeanis Hawaii ahelik (Mauna Loa, Hawaii saar; Yellowstone’i rahvuspark USA-s) Vulkanism- Maa sügavamates kihtides ülessulanud kivimainese magma purskumine või voolamine planeedi pinnale. Näitab, et Maa sisemuses toimub pidev soojusenergia tootmine ning sellest tulenev aine ja energia liikumine. Maavärinad- maapinna lühiajaline ja äkiline liikumine kivimikeskkonnas tekkinud pingete vabanemise protsess, millega kaasneb kivimite rebenemine järeltõugetena.
Viimastel aastatel on Euroopas toimunud mitmeid looduskatastroofe - Etna ja Hekla vulkaanipursked, maavärinad Kreekas, Türgis ja Jugoslaavias. Millega saab põhjendada nende looduskatastroofide esinemist? Laamade liikumine on olnud viimasel aastal aktiivsem? Laamtektoonika teooria kohaselt esineb vulkaaniline tegevus peamiselt laamade servaaladel. Siiski leidub ookeanides vulkaanilise tekkega saarestikke, nt Hawaii ja Kanaarid, mis asuvad laamade servaaladest kaugel. Selgita, kuidas võivad vulkaanid tekkida ka laamade keskosas? Vulkaane võib esineda ka laamade sisealadel nii kuuma täpi kui kontinentaalse rifti piirkonnas (tekkinud mandrilise maakoorega laama rebenemisel ja osade lahknemisel). Vulkaanipursked toovad endaga kaasa mitmesuguseid kahjustusi, kuid millist kasu võivad tuua vulkaanipursked? Vulkaanilist päritolu pinnas on
Sealt jääb lähima kuuni, Amaltheiani, veel umbes samapalju maad. Kuigi rõngaste laius on 6000 km ning paksus umbes 1 km, selgus, et need koosnevad väga tumedatest osakestest, mistõttu 4 pindheledus on seal üle kümne tuhande korra väiksem kui kuulsatel Saturni rõngastel. Eks seetõttu olnudki neid Maalt väga raske avastada. Üsna varsti õnnestus Jupiteri rõngaid pildistada ka maapealsest Mauna Kea observatooriumist. Peegeldumisomaduste põhjal oletatakse, et Jupiteri rõnga koostis langeb kokku Amaltheia koostisega, ehkki kummagi keemiliste elementide sisaldus pole teada. Rõngas koosneb osakestest läbimõõduga mõnest mikromeetrist mõnede meetriteni. Nähtavasti on tegemist moodustumata jäänud kuuga, mis kaaslaseks saamise korral oleks olnud kaks korda suurem Amaltheiast. Jupiteri süsteem Jupiteri süsteem on täiesti võrreldav päikesesüsteemiga
ekvatoriaaltasandil umbes 55 000 km kaugusel pilvepiirist, see on kolmveerandi Jupiteri raadiuse kaugusel. Lähima kuuni, Amaltheiani, jääb veel umbes samapalju maad. Rõngaste laius on 6000 km ning paksus umbes 1 km. Selgus, et Jupiteri rõngas koosneb väga tumedatest osakestest, ta pindheledus on üle kümne tuhande korra väiksem kui Saturni rõngastel. Seetõttu on neid Maalt väga raske märgata, kuid koheselt peale avastamist õnnestus Jupiteri rõngaid ka maapealsest Mauna Kea observatooriumist pildistada. Peegeldumisomaduste põhjal oletatakse, et Jupiteri rõnga koostis langeb kokku Amaltheia koostisega, ehkki kummagi keemiliste elementide sisaldus pole teada. Rõngas koosneb osakestest läbimõõduga mõnest mikromeetrist mõnede meetriteni. Nähtavasti on tegemist moodustumata jäänud kuuga, mis kaaslaseks saamise korral oleks olnud kaks korda suurem Amaltheiast. MAGNETOSFÄÄR Jupiteril on hiiglasuur magnetväli, 20 korda tugevam kui Maa oma
see on kolmveerandi Jupiteri raadiuse kaugusel. Lähima kuuni, Amaltheiani, jääb veel umbes samapalju maad. Rõngaste laius on 6000 km ning paksus umbes 1 km. Selgus, et Jupiteri rõngas koosneb väga tumedatest osakestest, ta pindheledus on üle kümne tuhande korra väiksem kui kuulsatel Saturni rõngastel. Seetõttu on neid Maalt väga raske märgata, kuid koheselt peale avastamist õnnestus Jupiteri rõngaid ka maapealsest Mauna Kea observatooriumist pildistada. Rõngas koosneb osakestest läbimõõduga mõnest mikromeetrist mõnede meetriteni. Peegeldumisomaduste põhjal oletatakse, et Jupiteri rõnga koostis langeb kokku Amaltheia koostisega. Nähtavasti on tegemist moodustumata jäänud kuuga: kriitiline piir, nn. Roche'i piir on 2,4 planeedi raadiust. Sellest piirist seespool kaaslased tekkida ei saa. 2 JUPITERI SÜSTEEM Jupiteri süsteem on täiesti võrreldav päikesesüsteemiga. Ümber peajumala
· Kuum täpp-laamasisene vulkaaniline piirkond. Koht ,kust voolab magma maapinnale. · Kontinentaalne rift-Tekkinud mandriline maakoorega laama rebenemisel ja osade lahknemisel. · Laava- vedelas olekus kivimid, mis on vulkaanipurske järel maapinnale jõudnud. · Kihvtvulkaan- Suhteliselt suur ja pekaealine, valdavalt koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm. Tekkinud vulkaanilõõrist pärist vulkaanilise materjali kuhjumisel. · Kilpvulkaan- Lai ja suhteliselt lame vulkaan, mis koosneb basaltseist laavavooludest. · Murrang- Murrangut mööda on toimunud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes. · Maavärina kolle- koht,kust algab kivimite rebestumine-maavärina murrang · Epitsenter-Punkt maapinnal maavärina tekkekoha ehk kolde kohal. Seal peaks teoreetiliselt aset leidma kõige suuremad purustused. · seismilised lained- lained,mis tekivad maa sisemuses või piki selle pinda. Võivad tekkida looduslikult kui tehislikult.
külglõõrisid. Kraatri külgede sissevarisemisel tekib vulkaani tippu suuremõõtmelisem kraater, mida nimetatakse kaldeeraks. Aja jooksul võib sinna koguneda vesi ning tekib kaldeerajärv. Kilpvulkaanid toituvad enamasti räni- ja gaasidevaesest väikese viskoossusega aluselisest ehk basaltsest magamast. Hästi liikuv magma, laavavool rahulik ning valgub pikalt laiali, moodustades lameda vulkaanikoonuse. Kõik ookeanide vulkaanid. Mauna Loa, Mauna Kea Hawaii saarestikul; ka Islandil Kihtvulkaanid (stratovulkaanid) toituvad räni- ja gaasirikkast happelisest ehk graniitsest magmast. Laavavoolud on lühikesed ja harvad, kuid plahvatuslikud vulkaanipursked (sest laava tardub juba pealõõris ja moodustab nn laavakorke). Moodustub korrapärane koonusjas kuju. Etna ja Vesuuv Itaalias Vulkaanipursetega võivad kaasneda lõõmpilved gaaside (veeaur, süsinik- ja vääveloksiid, lämmastik-, kloor- ja fluorühendeid) ja hõõguva vulkaanilise tuha segu
peamiselt soojuseks. 3. Tea geoloogiliste ajastute järjestust Maa tekkest kuni tänapäevani. Eelkambrium, Kambrium, Ordoviitsium, Silur, Devon, Karbon, Perm, Triias, Juura, Kriit, Paleogeen, Neogeen, Kvaternaar. 4. Tunne etteantud sündmustest ära igale ajastule iseloomulikud sündmused. LITOSFÄÄR 1. Võrdle ookeanilist ja mandrilist maakoort. 2. Iseloomusta teket ja too näiteid: a. Tardkivimid b. Moondekivimid c. Settekivimid a. Tardkivimid-moodustuvad magma või laava jahtumisel ja tardumisel maa sees või maa pinnal. Näited: basalt, graniit, gabro. b. Moondekivimid-laamade liikumise käigus satuvad kivimid maakoore sügavamatesse kihtidesse, kus on väga kõrge temperatuur ja rõhk. Näited: basalt, marmor, gneiss c. Setekivimid-tekivad nii veekogudesse kui ka maismaale kuhjunud murenemis-, keemilise settimise või organismide elutegevuse saadustest ehk setetest. Näited: kivisüsi, põlevkivi, liivakivi, lubjakivi 3. Kirjelda kivimiringet
annaabi.ee 
