tugev, kulumiskindel, kuid mõõdud kõikuvad. Kasutatakse välistingimustes ja põrandplaatideks.Bicottura on kahekordne põletus. Plaat pressitakse, põletakse, siis kaetakse glasuuriga ja põletakse uuesti. Ei ole nii tugev nagu monocottura. Glasuuride valik on laiem, võib olla mustriga ja joonistega. Kasutatakse sisetöödeks. Kontaktliimid - Peale solvendi aurustumist liimi pind jääb kleepuvaks. Mõnedel juhtudel liim-liim adhesioon on väga tugev. Näiteks on Moment liim kontaktliim. Oluline on kokkusurumise tugevus mitte kestvus. Peale kokkusurumist ühendus peab "kuivama" mõni tundi . Eelised- Kuna see kuivab kauem, siis on kergem katta suurt pinda. Kontakt liim ei voola kokkusurumisel pindade vahelt välja. Pilet 4. Interstitsiaalne tühimik on aatomikihtidevaheline tühik kristallivõres. Kui tühimik kolme aatomi vahel on kaetud järgmise kihi aatomiga, tekib tetraeedriline tühimik (tühimik nelja aatomi vahel)
8. Klaasi kõvadus? Klaas on habras materjal ning puruneb kergesti. 9. Kuidas saadakse värviline klaas? Värvilist klaasi saadakse ERINEVATE METALLIDE LIITMISEL. 10. Kus kasutatakse vooderdusklaasi? 11. Kuidas saadakse peegliklaasi? 12. Kuidas saadakse mattklaasi? Saadakse, kas karestamise või liivapritsimise teel. 13. Kuidas saadakse jääklaasi? Üks pool klaaspinnast kaetakse spetsiaalse vedela liimiga, seejärel läheb kuivatisse, kus liim kuivab ja hakkab pragunema. 14. Kuidas saadakse reljeefklaasi? Üks valtsipool on vastava reljeefiga. 15. Millest koosneb lamineeritud klaas? 16. Millest koosneb armeeritud klaas? 2-st klaasikihist, mis on poolsulatatud, mis pressitakse kokku. 17. Kuidas saadakse turvaklaasid? Kahe klaasi vahele pannakse turvakile. 18. Karastatud klaasi painutustugevus? 19. Kuidas puruneb karastatud klaas? Purunedes killud muutuvad nürinurkadeks. 20
Millest oleneb- lõikesuund pikki või risti, puit tihe, hõre, pehme või kõva jne- pehmet kergem lõigata, halb lihvida, samuti parem lihvida tihedat, kui hõredat. Töölemist raskendavad puidu vead ja rikked: keerdkasv, salmilisus, oksad Kergesti töödeldavad: mänd, lepp, pöök, kask, seeder, pärn Lõhestatavus- puidu om lõheneda kiudude suunas kiilu toimel või selle taolise esemega (vajalik om lühikese ja peenetüvelise puidu eeltöötlemiseks). Kergem lõhastada kui tera suunatud radiaalselt, sest säsikiired kergendavad tükeldamist (tangensiaalsuunas toiming raskem 2-3 korda) Kergem lõhastada kergeid puuliike kui raskeid. Kergem lõhastada raskeid puuliike jälle värskelt raiutult e märjalt. Kergem lõhastada läbikülmund puitu. Lõhastavust takistavad okslikus ja nt kiudude ebakorrapärane kasv. Lehtpuitu lõhastatakse ladvapoolsest otsast, okaspuud lõhastatakse kännupoolsest otsast. Lõhestamist alustatakse eelkõige aga okstest kaugemastotsast.
Materjaliõpetus . 90h loenguid, 30h iseseisvat huinjaad Materjaliõpetus jaguneb kaheks: Puiduteadus, materjaliõpetus Puiduteadus Puiduteadus on teadusharu, mis uurib puidu omadusi, nende omaduste määramismeetodit ja kasutamist. Aine eesmärk on anda ülevaade: 1) Puidu ehitusest ja omadustest 2) Enimkasutatavatest puiduliikidest 3) Puiduriketest I Puidu tähtsus Puit on tähtis tooraine väga mitmetel elualadel. Puidu tähtsamad kasutusalad: *Ehitus *Paberi- ja tselluloositööstus *Keemiatööstus *Mööblitööstus Puidu omadused, mis soodustavad tema kasutamist nii laialdaselt: *Suured looduslikud varad *Isetaastuv ressurss *Kergesti töödeldav *Head mehhaanilised näitajad *Keskkonnasõbralikkus II Puidu ressurss Kolmandik maismaast on kaetud metsadega, üks kolmandik okaspuumetsad ja teine kolmandik lehtpuumetsad. Maailmas üle 70000 erineva puuliigi. Eestis metsamaa osakaal 44,4% - 1938750 hektarit kokku. 1st hekta
• Epoksüvärvid: ühekomponentsed värvid on kõrge kemikalikindlus ja suur kulumiskindlus. Kuid muutuvad kiiresti kollakaks ja kriidistuvad. Kahekomponentsed värvid valmistatakse lahustatuna orgaanilises lahustis veega. Neid kasutatakse jalgrataste värvimisel nt. Lisaks veel iga pool sise ja välispindadel. • Kloorkautšukvärvid- sideaineks pehmendatud kloorkautšukvaik. Hea ilmastikukindlus, kemikalikindlus. Sobilik aluspind betoon kui ka metall. Nt välisrõdude katteks. • Katalüütvärvid ehk happakõvendajavärvid- moodustavad tugeva kileja pinna, mis peab hästi vastu kemikaalidele. Mööblivärvid ja puitpõrandavärvid. • Vinüülvärvid- sideaineks pehmendatud PVC. Kasutatakse kergmetall, teras ja krunt ning kattevärvideks. • Tselluloosvärvid- sideaineks nitrotselluloos, põhimõtteliselt kasutatav lakina, mis moodustab väga tugeva ja niiskuskindla pinna, liskas veel kiirkuivav toode.
ISOVER Kivivill Firmad PAROC(kasut. basalt, soojaerijuhtivus 0,011i), ROCKWOOL (kasut. debaasi, soojaerijuhtivus 0,037). On olemas ka puistevillad. Mõlemad villad on kuuma(tule)kindlad. PAISUTATUD KIVIMID: 1)perliit, Kuumutamisel paisub kuni 15 korda 2)kermikuliit. Kuumutamisel paisub kuni30 korda Mahumass 70300 kg/m3, soojusjuhtivus 0,06 W/m* C, Tera läbimööt 38 mm. Kuumutatakse 7001200 C. KEGKRUUS:kasutatakse põrandate soojustamisel. TRISU SUPER 10: paigaldatakse seinale ja põrandale. Läbinisti sünteetika. Väga kallis (600. m2) Soojajuhtivus V=0,019 W/m2K. Tuuakse sisse al. eelmisest aastast. Pärit prantsusmaalt. TELLISKIVIMATERJALID SILIKAATTELLIS: lubi 56 %, 92% liiva(lubjaliiva sõelumine). Vormitakse, autoklaavitatkse, kõvastatakse. Nb
Valumalmi nimetatakse ka hallmalmiks. Tema murdepind on hall, mis on tingitud sellest, et kogu süsinik ei ole rauaga keemiliselt ühinenud vaid osa temast on vabas olekus väikestegrafiidihelbekestena rauaosade vahel.Valumalmist tooted saadakse valamise teel.Keskmine valumalmi tõmbetugevus on ca 200N/mm2ja survetugevus ca 750N/mm2. Malmi erimass on 7,1...7,3g/cm3.Malmi tõmbetugevus on survetugevusest 3...4 korda väiksem ja seetõttu on malm habras metall ega saa teda kasutada kohtades, kus esineb suuri tõmbejõude või lööke.Toormalmi kasutatakse peamiselt terase tootmiseks. Ta on heleda murdepinnaga ja nimetatakse teda seetõttu ka valgeks malmiks. Hele värvus on tingitud sellest, et kogu malmis olev süsinik on rauaga keemiliselt ühinenud. Ta on veel hapram. Ehitusmaterjalide tootmiseks kasutatakse teda vähe.Erimalmid(ferrosulamid) on väga mitmesuguste omadustega ja leiavad ehitustehnikas vähe kasutamist.
2. Ülitihe HDF 3. Kuuse- või männispoon Kihtparkett 1. Väärispuit 4-8mm paksus 2. Okaspuu- kõik kihid risti Liist parkett On neljast küljest sonne ja punniga lehtparkett. Mosaiik parkett On väikestest lippidest, liistudest, eripuu liikidest mustrisse laotud või võrgule asetatud parkett Liimpuit Mõeldakse talasid, poste, kilpe, mis koosnevad üksteise peale liimitud pikki nüüga lamellidest erand on liistude, laudade, prusside liim jätk ühendus. · Liimkilp- kilp liimpuit serviti kokku liimitud. · Liimplokk · Liimjätk- kaldjätk, sõrmjätk Plussiks miks kasutatakse liimpuitu Sõrmjätk praagivaba Tugevus Parandab niiskuskindlust Pressitud puit Saadakse naturaalse puidu tihendamisel pressi 1250-1750 kg/m3 Tehakse laudu, prusse, pukse, silindreid ja lanelle. Mehaanikalised omadused ületavad tunduvalt naturaalpuidu omadused, pressitud puit on kulumiskindel,
naatriumsulfaati, pegmatiidi, dolomiiti, koksi jne. 2. Lehtklaasi vormimine toimub valtsidega tõmbamise teel. Tõmmatud klaaslint lõõmutatakse ja jahutatakse, ning lindi otsast lõigatakse järjest tahvleid maha. Klaasi paksust reguleeritakse valtside vahega ja tõmbamise kiirusega. 3. Jääklaasi valmistatakse paksemast aknaklaasist. Klaasi 1 külg muudetakse liivapritsi abil karedaks ja kaetakse vedela liimikihiga. Seejärel suunatakse klaasitahvlid kuivatisse. Liim kuivab, praguneb ja koorub klaasi küljest lahti. Liim rebib klaasi pinnast välja poollahtisi osi ja tekib jäätunud klaasi meenutav veidi kare pind. Kasutatakse peamiselt uste ja vaheseinte klaasimisel. 4. Mattklaasi saamiseks muudetakse klaasi 1 külg veidi karedaks. Klaasi võib mateerida ka osaliselt (ribadena, punktidena, ornamentidega jne) Mateerimise teel võib kanda ka tekste. 5. Sardklaas saadakse kahe poolsula klaasi ja traatvõrgu kokkuvaltsimise teel. Saadakse paks klaas,
vaja ja õhtul hilja, sest tekib kaste Töökohta korraldamise põhimõtted: kõik ebavajalik jalust ära ning vajalik käeulatusse Vajalikud töövahendid: pintslid, rullid, hari, prits, lapats Vajalikud materjalid: oksalakk, lakid, Tööohutus: kindad, tööriided, prillid Kvaliteedi kontroll: et poleks kohti vahele jäänud, lakk ei oleks tilkunud, jooksma hakanud 6.Tapeetide liigid ja omadused: Pabertapeedid- liim kantakse otse tapeedile, valmistatakse õhukest ja paksemat tüüpi Fliistapeedid- võib panna liimi nii seinale kui paanile, säilitab oma mõõtmed Vinüültapeedid- sobib pesemiseks, Tekstiiltapeedid- säilitavad oma mõõtmed, Klaaskiud tapeedid- värvitavad, pestav Eritapeedid- kork, veluur, metall, ei muuda suurust Kasutusotstarve: kasutatakse seina katte materjalina Säilitus tingimused: säilitada kuivas, horisontaalses asendis
täidetakse ülalt. Kõrgahjus tekkiv sulamalm vajub ahju põhja, kust ta aegajalt välja lastakse. sulamalmi peale tekib räbukiht, mis lastakse välja veidi kõrgemal asuva ava kaudu. 15. Eriliigid: 1. VALUMALM (hallmalm) murdepind on hall. Valumalmist tooted saadakse valamise teel. Enamkasutavad malmtooted on: kanalisatsioonitorud, toruliitmikud, keskkütteradiaatorid, ahjude ja pliitide metallosad jms. Malm on habras metall, teda ei saa kasutada kohtades, kus esineb suuri tõmbejõude v lööke. 2. TOORMALM (valge malm) hele murdepind. Kasutatakse peamiselt terase tootmiseks. Veel hapram kui valumalm ja ehitusmaterjalide tootmiseks kasutatakse vähe. 3. ERIMALMID ferrosulamid on väga mitmesuguste omadustega ja leiavad ehitustehnikas vähe kasutamist. 16. 9. Ehitusterased- terase tootmise erimeetodid, legeerterased 17. Terase tootmisel on lähtematerjalideks toormalm või vanaraud
EHITUSMATERJALID EHITUSMATERJALIDE KLASSIFIKATSIOONID KASUTUSE JÄRGI · seinamaterjalid (puit, silikaatkivi, tellis) · katusekatte (rullmaterjalid, keraamiline katusekivi, plekk) · soojusisolatsioon (kivivill-plaat, vahtplast) · akustilised materjalid · põrandakatte (keraamiline plaat ,parkett) · hüdroisolatsioon (kiled, mastiksid, vahud) · viimistlus (lakid, värvid, krohvisüsteem) TOORMATERJALIST LÄHTUVALT · päritolu järgi: looduslikud, tehislikud (looduskiviplokk, silikaatkivi) · keemilise koostise järgi: mineraalsid, orgaanilised (polüstüreen, portlandtement) · lähtematerjali algupära järgi: puit-, MATERJALIDE KUJU JÄRGI · kujusad tükkmaterjalid (silikaatkivid, keraamilised tellise, plaadid) · rullmaterjalid (katusekatte-, põrandakattematerjalid, tapeedid) · puistematerjalid (täitematerjalid, puistematerjalid) · vedelad materjalid (värvid, lakid) · pulbrilised materja
sellega puupinnad. • Epoksüvärvid: ühekomponentsed värvid on kõrge kemikalikindlus ja suur kulumiskindlus. Kuid muutuvad kiiresti kollakaks ja kriidistuvad. Kahekomponentsed värvid valmistatakse lahustatuna orgaanilises lahustis veega. Neid kasutatakse jalgrataste värvimisel nt. Lisaks veel iga pool sise ja välispindadel. • Kloorkautšukvärvid- sideaineks pehmendatud kloorkautšukvaik. Hea ilmastikukindlus, kemikalikindlus. Sobilik aluspind betoon kui ka metall. Nt välisrõdude katteks. • Katalüütvärvid ehk happakõvendajavärvid- moodustavad tugeva kileja pinna, mis peab hästi vastu kemikaalidele. Mööblivärvid ja puitpõrandavärvid. • Vinüülvärvid- sideaineks pehmendatud PVC. Kasutatakse kergmetall, teras ja krunt ning kattevärvideks. • Tselluloosvärvid- sideaineks nitrotselluloos, põhimõtteliselt kasutatav lakina, mis moodustab väga tugeva ja niiskuskindla pinna, liskas veel kiirkuivav toode.
MATERJALID JA NENDE OMADUSED Looduslikud ja tehislikud ehitusmaterjalid: KIVIMID JA MINERAALID · Looduslikud ja mineraalsed (anorgaanilised) ehitusmaterjalid on mitmesugused mineraalid ja kivimid · Mineraal- looduslik, enam-vähem kindla koostisega keemiline ühend, mõnel juhul ka lihtaine, tahked. Nt: teemant, grafiit, looduslikud oksiidid (nt safiir), sulfiid, silikaadid jt ühendid. · Kivimid-koosnevad ühest või (sagedamini) mitmest mineraalist, mis võivad kivi koostises olla nähtavad eraldi terakeste või kristallidena. · Ehitusmaterjalid peavad olema kõvad ja tugevad, ilmastikutingimustele vastupidavad, odavad ja kättesaadavad. Eestis on looduslikest kivimitest ehitusmaterjalidena tähtsamad paas ehk lubjakivi ja graniit ehk raudkivi. · Paasi leidub peamiselt Põhja- ja Lääne-Eestist, kus paelademed on sageli õhukese mullakihi all. · Graniiti leidub mannerjää poolt kaasa toodud rändekivimid
1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused: Erimass:materjali mahuühiku mass tihedas olekus( ilma poorideta). Org materj em 0,9..1,6 ja kividel 2,2..3,3, metall 2,7.. 7,8. Mahumass: ( tihedus) mahuühiku mass looduslikus olekus( koos pooridega). Poorsus:näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud on materjalis kinnised mullid, avatud on korrapäratud ja teistega ühendatud tühimid. Poorid on täidetud õhu, vee või veeauruga. Poorsusest sõltub mat tugevus, veeimavus, soojajuhtivus, külmakindlus, jne. Veeimavus:omadus imada vett.mat veeimavust võib vähendada kaalu või mahu järgi
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ HELMUT PÄRNAMÄGI EHITUSMATERJALID Tallinna Tehnikakõrgkool Ehitusteaduskond Tallinn 2005 KOHANDATUD ÕPPEMATERJAL Ana Kontor Konsultant Aita Kahha 2013 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus .............. 8 1.1. Ehitusmaterjalide osatähtsusest ............. 8 1.2. Ehitusmaterjalide ajaloost ............. 9 1.3. Ehitusmaterjalide arengusuundadest tänapäeval ............. 10 2. Ehitusmaterjalide üldomadused ............ 11 2.1. Ehitusmaterjalide füüsika
aluspindade tasandamiseks (nt puit, saepuru- või kipsplaat, vana vinüül või epokate jne). Valikus on kaks segu: kiireks sanitaarremondiks peeneteraline segu või siis põhjalikuks remondiks saneerausplaano, millega saab teha ka helikindlaid põrandaid sammumüra vastu. WEBER.VETONIT RFF Kiiresti kivistuv, suure nakketugevuse ja elastsusega plaatimissegu, mis sobib plaatide paigaldamiseks nii tavaoludes kui ka probleemsete aluspindade korral: vana keraamiline plaan, PVC, värv, klaas, metall, puit jne. Sobib ka köetavate pindade (ahjud, pliidid, kaminad) plaatimiseks ning probleemsetele aluspindadele nakkekihi tegemiseks. Sobib sise- ja välistingimustesse ning märga ja kuiva ruumi. Kulunorm:3-4kg/m² Kuivamisaeg: 4-8 tundi Pakend 15 kg 3. Isetasanduvad segud Erinevalt käsitasandussegudest on isetasanduvad segud väga hea voolavusega, see teeb põranda tasandamise oluliselt kiiremaks. Valida on kahe segu vahel: peentasandussegu kuni
viimistlusmaterjalid (PVC, akrüülplaadid, killega kaetud metall), Värvid ja tapeedid, Põrandakate (linoleum, isevalguv põrandakatte mass), Aknad, uksed, liistud, Torud Soojaisolatsioonimaterjalid poorsed (>=60%), mille mahumass on väiksem 600 kg/m3. S isol mat on parem, * mida poorsem ta on * rohkem kinniseid poore * suletumad poorid * väiksem ümbritseva kelme paksus * puu korral on pikikiudu 2X suurem * puistel mida peenem tera * vee sisaldavus väiksem. Klassifikatsioon struktuur (kiuline, teraline), vorm (tükk, rull, nöör), toormaterjal (looduslik, sünt), mahumass, jäikus, soojajuhtivus, tulekindlus. Mineraalsed Mineraalvill (klaas, kivi) ei põle, õhu läbivus sõlt mahumassist, auruläbivus on suur, survetug oleneb tüübist, müraisol on hea madalatel lainepikkustel. Mullklaas valm boorsilikaatklaasist om kasut 260..430 C ei kahane, ega lase vett läbi, ei põle, kõrge hind
duralumiinium, mille tugevus on suurem kui alumiiniumil. Seega saab teda kasutada rohkem raskusi nõudvatel kohtadel. 11. Metallide korrosiooni liigid- algpõhjuse ja levikulaadi järgi Algpõhjuste ärgi liigitatakse korrosiooni järgmiselt : ilmastikuline korrosioon (tekib ilmastiku mõjust metallile ) veealune korrosioon ( kujutab endast vees oleva metalli elektrokeemilist lagunemist ) maa-alust korrosiooni (tekitab pinnase toime metallile) korrosioon uitvoolude toimel (tekib siis kui metall on elektrivoolu mõjuväljas ) Levikulaadi järgi eristatakse järgmisi korrosiooniliike : pindkorrosioon (levib enamvähem ühtlase õhukese kihina üle suure pinna ei nõrgesta metalli esialgu eriti palju paistab kohe välja ja saab õigeaegselt vastuabinõusid rakendada) kohalik korrosioon (esineb üksikute laikudena ja tungib sügavamale metalli sisse väliselt pole nii nähtav a seetõttu tunduvalt ohtlikum ) kristallidevaheline korrosioon (tekib metalli sisemuses kristallide pinnal,
Äärmisel juhul võib ka vineerida ühelt poolt,kui on teada toote lõpp kasutus: 1. Toodedakse 4-10 mm ristvineeri,mis on teatud H.V.-ga 2. Dekoratiivineer-see on kaetud tekstuurpaberiga jne. 3. Lamineeritud vineer-kasutatakse samal otstarbel,kui eelmist,on kallim n:Iisraelis valmistatakse antud materjalist köögimööblit. 4. Armeeritud vineer-kihtide vahel on pandud õhukesed metallvõrgud või on vineer pealt kaetud õhukese 0,4-0,6 mm paksuse metall või plekiga.Selline vineer on eriti tugev ja vastupidav,kasutatakse lennutööstuses,taaratööstuse,ehituses paksus võib olla 3-20 mm,tahvlilehe suurus on 1 korda 2 mm 5. Gotreeitud ja pertoreeritud vineer-gotreerimise korral on vineerilehed pressitud laineliseks vastavalt pressiklaaside korral.Pertoreeritud vineer omab erineva kujuga läbivaid avasi .Esimene juhus suurendab materjali jäikust,teine vähendab 6
või lamepeaga; · riisad (klambrid) on mõeldud jämedamate puitdetailide ühendamiseks; · peentooted (ukse- ja aknahinged, lukud, riivid, haagid, käepidemed, kremoonid jne). 14. Metallide korrosioon (liigid leviku ja tekkimise järgi) ja korrosioonikaitse- · Korrosiooniks nimetatakse metalli riknemist või hävinemist ümbritseva keskkonna mõjul. 05.05.2014 · Korrosioon võib olla keemiline või elektrokeemiline. · Keemilise korrosiooni puhul metall ühineb mõne teise keemilise elemendiga, kõige sagedamini hapnikuga. Tekib metalli oksüüd, mis on sageli täiesti pude materjal (rauarooste). · Elektrokeemiline korrosioon tekib metalli kokkupuutel mingi vedelikuga, mis toimib elektrolüüdina. Metall laguneb ioonideks ja ioonid lähevad elektrolüüti. Kuidas metall toimib elektrolüüdis, sõltub tema elektrokeemilisest potensiaalist, mis määratakse vesiniku suhtes.
Magneesiumisulamid on korrosioonikindlamad kuipuhas magneesium.Alumiinium suurendab sulami kõvadust, tsink suurendab sulami plastsust ning valatavust ja mangaan suurendab sulami korrosioonikindlust. Valusulamite omadusi saab parandada karastamise ja vanandamisega. Magneesiumisulamist detailid võivad töötlemisel kergesti süttida ja süttimisohu vähendamiseks lisatakse sulamitele berülliumi kuni 0,001%. Titaani sulamid Puhtal kujul titaani looduses ei esine. Puhas titaan on hõbevalge metall, mille sulamistemperatuur on 1665oC ja tihedus on 4500 kg/m3 . Puhas titaan on tugev võrdlemisi rabe. Treida ja puurida on raske kuid keevitatav. Hõõguvpunasena on sepistatav. Titaan ja titaanisulamid on korrosioonikindlad, titaanisulamid on kergemini töödeldavad, sitkemad, lõõmutatavad, karastatavad ja noolutatavad. Titaani ja sulamite pinnale tekib õhu käes TiO2 mis tugev ja tihe ning kaitseb metalli. Titaani legeeritakse alumiiniumi, vanaadiumi, kroomi,
Emulsioonid jahutatakse ning sulamass hangub; suure tootlikusega protsess Bituumeni ja vee pihustatud segu, mis sisaldab ka emulgaatorit. Ekstruudermeetod - poolpehmeks kuumutatud plastmass surutakse välja soovitud ristlõikega avast; toodetakse torusid, Emulgaator - pindaktiivne aine (seep, õli, liim, tärklis jne), liistmaterjale jne ümbritseb, bituumeni piisku ning takistab nende kokkukleepumist. Valtsimine - toodetakse ühtlase paksusega õhukesi materjale; pehmeks kuumutatud tooraine segu valtsitakse ühtlase paksusega kihiks
SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................. 1 SISSEJUHATUS.......................................................................................................................... 2 1.POLÜMEERID ......................................................................................................................... 3 1.1Polümeeride omadused...................................................................................................... 3 2.LIIMID....................................................................................................................................... 4 2.1Spetsiaalliimid..................................................................................................................... 4 KOKKUVÕTE.............................................................................................................................. 6 SISSEJUHA
Malmid jagunevad 3 alaliiki: valumalmid, toormalmid ja erimalmid. Eriliigid Valumalmi nimetatakse ka hallmalmiks. Tema murdepind on hall, mis on tingitud sellest, et kogu süsinik ei ole rauaga keemiliselt ühinenud vaid osa temast on vabas olekus väikeste grafiidihelbekestena rauaosade vahel. Valumalmist tooted saadakse valamise teel. Ehitusel enamkasutatavad malmtooted on: kanalisatsioonitorud, toruliitmikud, keskkütteradiaatorid, ahjude ja pliitide metallosad jne. Malm on habras metall ega saa kasutada kohtades, kus esineb suuri tõmbejõude või lööke. Toormalmi kasutatakse peamiselt terase tootmiseks. Ta on heleda murdepinnaga ja nimetatakse teda seetõttu ka valgeks malmiks. Hele värvus on tingitud sellest, et kogu malmis olev süsinik on rauaga keemiliselt ühinenud. Ta on veel hapram. Ehitusmaterjalide tootmiseks kasutatakse teda vähe. Erimalmid (ferrosulamid) on väga mitmesuguste omadustega ja leiavad ehitustehnikas vähe kasutamist. 8
Sideained Ehitussideaine nim materjale millega liidetakse teisi materjale. Sideained jagunevad kaheks: 1. Orgaanilised ei kivistu, vaid seovad oma kleepuvusega (vaigud, liimid, bituumen) 2. Mineraalsed muutub füüsikalis-keemiliste protsesside toimel vedelast või taignataolisest olekust kivitaoliseks ehk toimub kivistumine. (tsement, lubi) Mineraalsed sideained jaotatakse kaheks: 1. Õhksideained kivistub ja säilitab oma tugevuse ainult õhus (lubi, kips, magnesiaalsideained, anhüdriit), saab kasutada vaid kuivades kohtades 2. Hüdraulilised sideained vajavad kivistumiseks vett (tsement ja selle eriliigid, hüdrauliline lubi) Mineraalseid sideaineid saadakse looduskivimite (eeskätt settekivimite) või nende segude termilise ja mehaanilise aktiviseerimise tulemusel. Mineraalsed sideained on pulbritaolised materjalid, mis veega segatult moodustuvad vedel-sitke pastataolise massi, seejuures hüdratiseeruvad ning füüsikalis-keem
külmakindlust (poorbetoon). Kapillaarpoorsus aga vähendab betooni püsivust ja külmakindlust. Tihedus iseloomustab betooni omadusi kõige üldisemalt, määrates ära betooni kasutamisala ja otstarbe. Tugevust mõjutavad asjaolud: · Tsemendi lubatud minimaalne kogus betoonis oleneb betooni kasutustingimuste klassist, betooni liigist (armeeritud, armeerimata, pingebetoon) · Vesitsement-teguri piirsuurus · Täitematerjalide tera suurus ja terastikuline koostis · Täitematerjalide kuju ja terade pinnakaredus · Betooni niiskus · Terase ja betooni paindetugevus vähenevad oluliselt temperatuuri tõustes ja seetõttu tulekahju korral võivad betoonehitised puruneda. · Betooni tugevus oleneb suurel määral vesitsementtegurist mida suurem on vee hulk, seda rohkem tekib väljaauravast veest kapillaarpoore ja seda madalam on tugevus. Ka õhupoorid alandavad betooni tugevust
Ehitusmaterjalide 1. KT 1. Ehitusmaterjalide omadused Standard - dokument, millega kehtestatakse nõuded Standardi ülesandeks on piiritleda materjali omadusi * Füüsikalised omaduse * Mehaanilised omadused * Termilised omadused * Keemilised omadused * Tehnoloogilised (kasutusomadused) ___________________________ Füüsikalised: Tihedus - mahuühiku mass looduslikus olekus Eritihedus - mahuühiku mass tihedas olekus Poorsus - protsent materjalid kogumahust moodustavad poorid Veeimavus - materjali võikme imeda endasse vett Hügroskoopsus - materjali võime imeda endsse niiskust õhust Sorptioon - õhuniiskuse vähendeds materjali kuivamine Veekindlus - materjali omadus takistada vee läbitingimist Mehaanilised omadused: Tugevus - kehade võime purunemata taluda pingeid koormuste tulemusena (staatiline ja dünaamiline) Deformatisoon - keha omadus muuta oma kuju ja vormi massi kaotamata (plastsed ja elastsed) Survetugevus - haprate materjalide jaoks Tõmbetugevus - materjalide
dolomiit , mis tekitab räbu ja seob endaga mineraalained maagist ja koksist) . 1. Valumalm (hallmalm): Murdepind on hall (kogu süsinik ei ole rauaga keemiliselt ühinenud vaid osa temast on vabas olekus väikeste grafiidihelbekestena rauaosade vahel). Valumalmist tooted saadakse valamise teel. Malmi tõmbetugevus on survetugevusest 3...4 korda väiksem ja seetõttu on malm habras metall ega saa teda kasutada kohtades, kus esineb suuri tõmbejõude või lööke. 2. Toormalm (valge malm): Ta on heleda murdepinnaga (kogu malmis olev süsinik on rauaga keemiliselt ühinenud). Ta on veel hapram. 3. Erimalmid Kasutamine: Valumalmi: kanalisatsioonitorud, toruliitmikud, keskkütteradiaatorid, ahjude ja pliitide metallosad jne. Toormalmi kasutatakse peamiselt terase tootmiseks. 9. Ehitusterased tootmine, legeerterased
välisviimistluses. Sisetöödel kasutatakse teda põrandateks, treppideks, siseviimistluseks jne. Hea töödeldavuse tõttu tehakse dolomiidist ka väga keeruka kujuga detaile (nt treitud esemed). Dolomiit on enamasti hall, mõnikord sinaka või pruunika varjundiga. 3.1.2.2 Liiv on tekkinud massiivsete kivimite murenemisel. Tekkimise järgi jagunevad nad 3 liiki: · mäeliivad · uhtliivad · lendliivad Ehitusliivaks loetakse sõmerat materjali tera jämedusega 0,125...4,0mm. Liiva kasutatakse mörtides, betoonides, teedeehituses, silikaattelliste valmistamisel, täitematerjalina jne 3.1.2.3 Kruusad jagunevad tekkimise järgi järgmistesse liikidesse: · mäekruusad nim. ka looduslikuks killustikuks; · uhtekruusade · moreenkruusad Eesti kruusad kuuluvad enamuses moreenkruusade hulka ja nad sisaldavad nii tard- kui ka settekivimite murenemise saadust. Loodusliku kruusa ja liiva segu nimetatakse kruusliivaks.
vältimiseks. Materjali soojaisolatsiooniomadused on seda paremad: - Mida poorsem ta on - Mida rohkem on kinniseid väikesi poore - Mida vähem õhk temas liigub - Mida väiksem on tema poore ümbritsev materjalid kelme paksus Soojaisolatsiooniomadusi mõjutavaid faktoreid: - Puu korral on soojusjuhtivus risti kiudu 2x väiksem kui piki kiudu - Puistematerjali puhul – mida peenem on tera, seda paremad omadused tal on - Vett sisaldav materjal omab halvemaid soojusisolatsiooni omadusi Klassifikatsioon võib toimuda mitmesuguste eriomaduste, aga ka kuju ja kasutusala järgi: 1. Struktuuri järgi (kiulised; teralised; mullmaterjalid) 2. Vormi järgi (tükk-, rull-, nöör-, puiste-, vatitaolised kobestatud kohevad materjalid) 3. Toormaterjali järgi (looduslik või sünteetiline, orgaaniline või anorgaaniline) 4. Tiheduse järgi 5
1. Metallide omadused ja katsetamine 1.1 . Millised mehaanilised omadused määratakse t6mbeteimiga? Tugevus (Voolavuspiir ja tõmbetugevuspiir), plastsus 1.2. Loetlege materjali tugevus- ja plastsusnäitajad. Tugevus: tõmbetugevus, survetugevus, voolavuspiir survel/tõmbel jne (konstruktsioonitugevus, väsimustugevus, roometugevus) Plastsus: katkevenivus, katkeahenemine jne 1.3. Millised on materjalide põhilised k6vaduse määramise meetodid? Brinelli (HBW), Rockwelli (HR), Vickersi (HV), Barcoli (komposiitidele) meetodid. 1.4. Millised on materjali sitkusnäitajad? Purustustöö KU või KV (määratakse löökteimil), purunemissitkus (eriteim) 2. Metallide struktuur 2.1. Loetlege metallide põhilised kristalliv6red : Ruumkesendatud kuupvõre K8, tahkkesendatud kuupvõre K12, kompaktne heksagonaalvõre H12 ' 2.2. Millised on raua kristalliv6red, nende eksisteer
vähe löögi kindlust. *tempermalm saadakse valgest malmist mida kuumutatakse850C juures.sellise protsessi tulemusena suureneb malmi löögikindlus ja plastsus. *hallmalm evalumalmis esineb süsinik vaba grafiidi lehekestena see muudab malmi pehmeks ja kergemini töödeldavaks. *omaduselt on hallmalm jäik ja suure survetugevusega *miinused;habras,kaalult raskem,kallis materjal,löögitugevus. *valumalmist tehakse kanalisatsiooni torusid toruliitmike,küteradiaatoreid,pliitide ja ahjude metall osi ja toodetakse keeruka kujuga esemeid. Terased *on raua sulmaid,mille süsinikusisaldus(c) on alla 1',7% ja mis sisaldavad al 0,2-1%cu ja ni 0,2-0,3% terase roostetamise vältimiseks ja sitkemaks muutumiseks.nende nn.mikrolisandite mõju terase kui materjali lõplikele omadustele on eriti suur *terased millesse on sisse viidud veel mehhaaniliste omaduste parandamiseks nn legeerivaid komponente ni,cr,mn,si,cu,al,ti,nim legeeritud terasteks. Ehitusteraseid iseloomustavad omadused on:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
