matemaatika abi valemid (0)

1 Hindamata

(P\365hikooli matemaatika abi)

Põhikooli matemaatika abi Tasapinnalised kujundid Ruut Diagonaal: Pindala: S = a2 Ümbermõõt: P = 4·a Ruudu kõik küljed on võrdsed ja nurgad täisnurgad.
Ristkülik Diagonaal: Pindala: S = a · b Ümbermõõt: P = 2(a + b) Ristkülikuks nimetatakse rööpkülikut, mille kõik nurgad on täisnurgad.
Romb a + b = 180º Pindala: S = a · h Ümbermõõt: P = 4·a Rööpkülik a + b = 180º Pindala: S = a · h Ümbermõõt: P = 2(a + b) Rööpkülikuks nimetatakse nelinurka, mille vastasküljed on paralleelsed.
Kolmnurk a + b + g = 180º Pindala: Ümbermõõt: P = a + b + c Võrdkülgne kolmnurk Lehekülg 1/5

Kõrgus: Pindala: Ümbermõõt: P = 3 · a Täisnurkne kolmnurk Pythagorase teoreem: a2 + b2 = c2 Pindala: sin a = cos b = cos a = sin b = tan a = tan b = Trapets Pindala: Trapetsiks nimetataksenelinurka,mille kaks vastaskülge on paralleelsed, kuid teised küljed ei ole paralleelsed
Ringjoon, ring Ringjoone pikkus: C = 2 · p · r Pindala: S = p · r 2 Ruumilised kujundid Kuup Lehekülg 2/5

Ruumala: V = a3 Täispindala: St = 6 · a 2 AB - diagonaal Risttahukas Ruumala: V = a · b · c Täispindala: St = 2(ab + ac + bc) AB - diagonaal Püströöptahukas Põhja pindala: Sp = a · ha Põhja ümbermõõt: P = 2(a + b) Külgpindala: Sk = P · h Täispindala: St = Sk + 2Sp Ruumala: V = Sp · h Korrapärane püstprisma Põhjapindala - kus n on tahkude arv Külgpindala - Sk = a · h · n Silinder Lehekülg 3/5

Põhja pindala: Sp = p · r 2 ABCD - telglõige Külgpindala: Sk = 2 · p · r · h Täispindala: St = Sk + 2Sp = 2 · p · r · h + 2 · p · r2 Ruumala: V = Sp · h = p · r 2 · h Korrapärane püramiid Põhja pindala: kus n on tahkude arv Külgpindala: Sk = Täispindala: St = Sk + Sp Ruumala: V = Sp h P – põhja ümbermõõt Koonus Põhja pindala: Sp = p · r2 ABC - telglõige Külgpindala: Sk = p · r ·m Täispindala: St = Sk + Sp = · p · r · m + p · r 2 Ruumala: V = Sp h m – küljepikkus Kera Ruumala: p · r 3 Pindala: S = 4 · p · r 2 O - keskpunkt, r - raadius Valemid Tehted harilike murdudega Lehekülg 4/5

Võrde põhiomadus Täisarvulise astendajaga aste an = a · a · ... · a n tegurit a1 = a a0 = 1 Aritmeetiline ruutjuur Ruutjuur korrutisest: Ruutjuur jagatisest: Tehted astmetega Võrdsete alustega astmete korrutis Võrdsete alustega astmete jagatis Korrutise aste Jagatise aste Astme aste Korrutamise ja tegurdamise valemid (a + b)·(a - b) = a2 - b2 (a + b)2 = a2 + 2ab + b2 (a - b)2 = a2 - 2ab + b2 Tegurdamine: ax2 + bx = x(ax + b) ax2 + bx + c = a(x - x1)·(x - x2), kus x1 ja x2 on ruutkolmliikme nullkohad Võrrandite lahendamine ax2 + bx + c = 0 x2 + px + q = 0 Lehekülg 5/5

.PDF Laadi alla originaalfail 5 lk · .pdf · 7 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2021-06-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti

7 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Kaisalaura15 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

pdf

põhikooli Matemaatika abi valemid

Täispindala: St = Sk + Sp = · p · r · m+ p · r m – küljepikkus Kera Ruumala: p · r3 Pindala: S = 4 · p · r2 O - keskpunkt, r - raadius Valemid Tehted harilike murdudega Lehekülg 4/5 Võrde põhiomadus Täisarvulise astendajaga aste an = a · a · ... · a a1 = a a0 = 1 n tegurit Aritmeetiline ruutjuur

Valemid.

rtf

Matemaatika valemid

Põhja pindala: Sp = · r2 h ABC - telglõige Täispindala: St = Sk + Sp = · · r · m + · r2 m küljepikkus Kera Ruumala: · r3 Pindala: S = 4 · · r2 O - keskpunkt, r - raadius Valemid Tehted harilike murdudega Võrde põhiomadus Täisarvulise astendajaga aste an = a · a · ... · a a1 = a a0 = 1 n tegurit Aritmeetiline ruutjuur Ruutjuur korrutisest: Ruutjuur jagatisest: Tehted astmetega

Matemaatika

pdf

Matemaatika valemid

Hulkliikmete korrutamine Tehted Arvu ruutjuur Funktsioonide graafikud Ring (a+b)2 =a2+2ab+b2 astmetega a, kui a > 0 Võrdeline seos : y=ax d (a-b)2=a2-2ab+b2 (a : b)n=an : bn a>0 d = 2r r= a = a = - a, kui a p 0 2 2 (a-b)(a+b)=a2-b2 (ab)n=an bn 0, kui a = 0 (a+b)(c+d)=ac+ad+bc+bd anam=an

Algebra I

pdf

MATEMAATIKA GÜMNAASIUMI (GEOMEETRIA, PLANIMEETRIA, STEREOMEETRAIA) JA PÕHIKOOLI EKSAMIKS KÕIK VAJALIKUD VALEMID

Hulkliikmete korrutamine Tehted Arvu ruutjuur Funktsioonide graafikud Ring (a+b)2 =a2+2ab+b2 astmetega ⎧a, kui a > 0 Võrdeline seos : y=ax d (a-b)2=a2-2ab+b2 (a : b)n=an : bn ⎪ a>0 d = 2r r= a = a = ⎨ - a, kui a p 0 2 2 (a-b)(a+b)=a2-b2 (ab)n=an bn ⎪0, kui a = 0 (a+b)(c+d)=ac+ad

Matemaatika

pdf

Geomeetria stereomeetria

STEREOMEETRIA Risttahukas S  2ab  bc  ac  c V  S p  H  abc d d  a2  b2  c2 b a Kuup S  6a 2 d a V  a3 d a 3 a a Püstprisma S t  2S p  S k H= l Kü lg pindala S k  P  H V  Sp  H A B C Kaldprisma S t  2S p  S k Ris

Geomeetria

pdf

8. klassi raudvara: PTK 6

katus koos katusealusega, lillevaas, vormitud 7 kivi n-nurkne tippe 2n, külgservi n, põhiservi 2n, külgtahke n 30.Püströöptahukas - püstprisma, mille uuri töölehte põhjadeks on kaks võrdset rööpkülikut ja külgtahkudeks neli ristkülikut; erikuju on risttahukas või kuup; valemid V=Sp H, Sk=PH, 2 Sp=ah (erikuju korral Sp=ab või Sp=a ); St=2Sp+Sk kus H on kõrgus ehk külgserv, P=2(a+b); vastastahud paralleelsed ja võrdsed NB kui püströöptahukas on korrapärane, siis põhjaks on rööpküliku asemel romb 31.Püstprisma - ruumiline kujund; kaks Ül.1185,1187 võrdset põhja, hulknurgad; külgtahud Otsustada, kas lause on tõene või väär.

Matemaatika

doc

Põhikooli matemaatika kordamine

Ruutfunktsioon Sissejuhatav kordamine 1. Teosta tehted. Vastustes vabane negatiivsetest astendajatest. 3 1 2 3 1 a) 2 a b c 3 Lahendus: ; 1 4 2 s 3 t b) 4 5 3 4 s t Lahendus: . 2. Lihtsusta avaldis. a) xy(x + 3y) + (x + y)(x2 2xy y2) Lahendus: xy(x + 3y) + (x + y)(x2 2xy y2) = = x2y + 3xy2 + x3 2x2y xy2 + x2y 2xy2 y3 = = x 3 y3 = = (x y)(x2 + xy + y2) b) (3a 2)2 + (2 + 3a)(2 3a) Lahendus: (3a 2)2 + (2 + 3a)(2 3a) = 9a2 12a + 4 + 4 9a2 = = 8 12a 3. Lahenda võrrand. a) 24x2 + 5x 1 (24x2 6x 12x + 3) = 111 Lahendus: 24x2 + 5x 1 (24x2 6x 12x + 3) = 111; 24x2 + 5x 1 24x2 + 6x

Matemaatika

pdf

8. klassi raudvara: PTK 5

kivi 7 n-nurkne tippe 2n, külgservi n, põhiservi 2n, külgtahke n 30.Püströöptahukas - püstprisma, mille uuri töölehte põhjadeks on kaks võrdset rööpkülikut ja külgtahkudeks neli ristkülikut; erikuju on risttahukas või kuup; valemid V=Sp H, Sk=PH, 2 Sp=ah (erikuju korral Sp=ab või Sp=a ); St=2Sp+Sk kus H on kõrgus ehk külgserv, P=2(a+b); vastastahud paralleelsed ja võrdsed NB kui püströöptahukas on korrapärane, siis põhjaks on rööpküliku asemel romb 31.Püstprisma - ruumiline kujund; kaks Ül.1185,1187 võrdset põhja, hulknurgad; külgtahud Otsustada, kas lause on tõene või väär.

Matemaatika

Rohkem sarnaseid