Silinder Silinder on keha, mille moodustab ümber oma ühe külje pöörlev ristkülik. Ristküliku külge AB, mille ümber pöörleb silindrit moodustav ristkülik, nimetatakse silindri teljeks. Silindri telje vastas asetsev ristküliku külg CD on silindri moodustaja, silindri moodustaja on ka silindrile kõrguseks, kõrgust tähistame tähega H ja ristküliku kaks ülejäänud külge on silindri raadiusteks, raadiuseid tähistame tavaliselt tähega r. Valemeid Silindri täispindala Silindri täispindala St on külgpindala Sk ja põhitahkude pindalage Sp summa St = Sk +2 Sp Silindri külgpindala võrdub põhja ümbermõõdu ja silindri kõrguse korrutisega. Sk = PH Silindri ruumala Silindri ruumala on võrdne selle põhja pindala Sp ja si...
c = 2r = P Sk = 2rh St = Sk + 2 Sp Sp = r 2 St = 2rh + 2r 2 V = Sp × h V = r 2 h Sk = rm St = St + Sp Sp = r 2 1 V = Sph 3 c = 2r S = 4r 2 4 V = r 3 3
Silinder-keha,mille moodustab ümber oma ühe külje pöörlev ristkülik.Külge,mille ümber pöörleb ristkülik, nim silindri teljeks.Külge/pikkust nim silindri moodustajaks ja selle poolt pöörlemisel tekitatud pinda silindri külgpinnaks.Ristküliku küljed tekitavad pöörlemisel kaks võrdset ringi,mida nim silindri põhjadeks.Silindri lõikamisel tasandiga,mis läbib silindri telge,saame lõikeks ristküliku, mida nim silindri telglõikeks.Silindri lõikamisel tasandiga,mis on risti silindri teljega,saame lõikeks põhjadega võrdse ringi,mida nim silindri ristlõikeks.Silindri põhjade vahelist kaugust ja ka vastava pikkusega lõiku nim silindri kõrguseks.Silindri külgpindala on võrdne põhja ümbermõõdu ja kõrguse korrutisega.Sk=P*h;Sk=2*3,14rh;St=2Sp+Sk;V=Sp*h Koonus-keha,mille moodustab ühe oma kaateti ümber pöörlev täisnurkne kolmnurk.Kaatetit,mille ümber täisnurkne kolmnurk pöörleb nim koonuse teljeks,hüpotenuusi aga koonuse moodustajaks.Pöörleva kolmnurg...
docstxt/1513793527806.txt
Eesti Maaülikool Silinder siirdepinnana, silindrilised projektsioonid Referaat Tartu 2012 1. SISUKORD 1. SISUKORD............................................................................................................................................2 2. SISSEJUHATUS....................................................................................................................................3 3. SILINDER SIIRDEPINNANA..............................................................................................................3 Silindriliste projektsioonide põhiomadused......................................................................................4 Silindriliste projektsioonide aspektid................................................................................................5 4. ÕIGEPINDSED SILINDRILISED PROJEKTSIOONID ...................................................
Silinder Pindala: Sp = 2*r2 Sk = 2rh St = 2Sp+Sk St= 2r(r+h) h- kõrgus r- raadius St- täispindala Sk- külgpindala Sp- põhjapindala Ruumala: V = r2h V- ruumala h- kõrgus r- raadius Koonus Pindala: Sk = rm Sp = r2 St = Sk+Sp r- raadius m- moodustaja Ruumala: V = * r2*h V- ruumala h- kõrgus r- raadius Kera Pindala S = 4R2 Ruumala V = 4/3*R3 V- ruumala R- raadius
docstxt/135395780606.txt
Silinder ja selle osad. Silindri pindalad ja ruumala. 1. SILINDER JA SELLE OSAD. Silindriks nimetatakse pöördkeha, mis tekib ristküliku pöörlemisel ümber ühe külje. Külg, mille ümber ristkülik pöörleb on silindri kõrguseks. H Külg, mis pöörleb on raadiuseks. R Silindri diagonaaliks on diagonaallõike diagonaal. 2. SILINDRI PINDALAD ja RUUMALA. Silindri põhjaks on ringid. Seega on põhjapindalaks ringi pindala. PÕHJAPINDALA 3. NB!!!! pöördkehade ARVUTUSTES:
Pöördkehad Silinder Sp = *r² Sk = 2**r*h St = 2*Sp+Sk = 2**r²+2**r*h V = Sp*h = *r²*h Koonus Sp = *r L = 2**r Sk = *r*m = ½*C*m St = Sp+Sk = *r²+*r*m V = *Sp*h = **r²*h Kera S = 4**R² V = 4/3**R³
Priapulida Halicryptus spinulosus Taksonid Priapulida ehk keraskärssuss Keraskärssussid on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad merelised ussid Kuuluvad kestloomade hulka Kestuvate loomade viimane ühine eellane Keraskärssusside fossiile on leitud juba Kesk- Kambriumi ajast 16 liiki (Läänemeres elab neist 2 liiki) Mõnest mm kuni paarikümne cm pikkuseni Sissetõmmatav ruljas kärss Halicryptus spinulosus ehk harilik silinderkärslane Halicryptus spinulosus von Siebold, 1849 Süstemaatiline kuuluvus Eesti keel Ladina keel Ladina keel Eesti keel Riik Regnum Animalia Loomad Pärishulkraksed Alamriik Superregnum Eumetazoa loomad liigitamata liigitamata Protostomia Esmasuused Kla...
1. Tööülesanne. Silindri inertsmomendi määramine kaldpinna abil. 2. Töövahendid. Katseseade (kaldpind), silindrite komplekt, nihik, automaatne ajamõõtja. 3. Töö teoreetilised alused. Antud töös mõõdetakse erinevate silindrite kaldpinnalt allaveeremise aeg ja arvutatakse nende inertsimomendid. 4. Kasutatud valemid. Veereva silindri kineetiline energia avaldub valemiga m - silindri mass (kg) v - masskeskme kulgeva liikumise kiirus ( m/s ) I - inertsmoment ( kgm² ) - nurkkiirus tsentrit läbiva telje suhtes ( rad/s ) I - inertsmoment ( kgm² ) m - silindri mass (kg) r - silindri raadius g - 9,81 t - aeg sin 0,085 l kaldpinna pikkus 5. Tabel. Katse l,m t,s m , kg d,m I , kg nr. 1. 0,940 1,87 30× 21,53× 1,9× 1.7× 2. 0,940 1,84 154× 24,96× 12× 12× 3. 0,940 1,83 89× 26,58× 7,7× 7,9× 4. 0,940 1,86 64× 32,93...
SILINDER S k = 2rh S p = r 2 St = S k + 2 S p = 2rh + 2r 2 = 2r ( h + r ) V = S p h = r 2 h KOONUS S k = rm S p = r 2 St = S k + S p = rm + r 2 = r (m + r ) 1 1 V = S p h = r 2 h 3 3 TÜVIKOONUS S k = (r1 + r2 )m S p1 = r1 2 S p 2 = r2 2 2 2 [ St = S k + S p1 + S p 2 = (r1 + r2 )m + r1 + r2 = r1 + r2 + (r1 + r2 )m 2 2 ] h 2 2 V= (r1 + r1r2 + r2 ) 3 SILINDER S k = 2rh S p = r 2 St = S k + 2 S p = 2rh + 2r 2 = 2r ( h + r ) V = S p h = r 2 h KOONUS S k = rm S p = r 2 St = S k + S p = rm + r 2 = r (m + r ) 1 1 V = S p h = r 2 h 3 3 TÜVIKOONUS S k = (r1 + r2 )m S p1 = r1 2 S p 2 = r2 2 ...
Ruutvõrrandi lahend: Vete'i teoreem: ax² + bx + c = 0 x2+px+q=0 x = -b±b²-4ac 2a x1+x2=-p x1*x2=q Pythagorase teoreem: Protsendid: %arvust x*%/100 a2+b2=c2 a=c2-b2 moodustaja x=25/10%*100=250 c=a2+b2 b=c2-a2 arv-arvust x-y-st x/y*100=% Korrutamise valemid (a+b)² = a² +2ab +b² (a-b)² = a² -2ab +b² (a+b)(a-b) = a² -b² (a+b)³ = a³ +3a²b +3ab² +b² (a-b)³ = a³ -3a²b +3ab² -b² (a-b)(a² +ab +b²) =a³ -b³ (a+b)(a² -ab +b²) =a³ +b³ Pythagorase joonis: c a b sin=a/c sin=b/c cos=b/c cos=a/c tan=a/b tan=b/a Rööptahukas: Sp=ab, Sk=2(a+b)h, V=Sp*h Koonus: Sp=r , Sk=rm, V=Sph/3=r2h/3 2 Püramiid: V=1/3Sph Ring: C=2r S=r2 Silinder: c=2r, Sk=2rh, St=Sk+2Sp, Sp=r2, V=r 2h=Sp*h Kera: S=4r2, V=4/3r3 Kuup: S=6*a2, V=a3 Kolmnurk: S = a x h : 2, P=a+b+c Trapets: S = (a + a2) : 2 x h, P = a + a2 + c + d Rööpkülik: S=a*h, P=2(a+b) Romb: S=a*h, P=2(a+b) Risttahukas: S=2(ab+ac...
pooluniversaalsed; e. universaalsed; 4. Limbita ( jaotuskettata) - planetaarmehhanismiga ja vahetatavate hammasratastega. 5. Optilised - täpseks jagamiseks ja kontrolloperatsiooniks. 6. Jagamispeade abil tehakse järgmisi freesimistöid: - hulktahukate freesimine; - sirgete soonte freesimine silindrilisele pinnale; - soonte freesimine otspinda; - tooriku jaotamine mööda ringjoont mittevõrdseteks osadeks; - sirghammastega silinder - ja koonushammasrataste freesimine; - kruvisoonte ja spiraalide freesimine jne.
Suurused m , r , l ja t mõõdetakse katse käigus. sin α antakse ette õppejõu poolt ( Meie katses sin α = 0,11 ) 4. Töökäik. 1. Mõõtke silindri mass m ja mõõtke tema läbimõõt d . 2. Mõõtke kaldpinna pikkus l . 3. Arvutage silindri inertsmoment teoreetilise valemi I t = mr2 / 2 järgi. 4. Nullistage ajamõõtja. 5. Laske silinder vabalt veerema. 6. Kirjutage üles ajamõõtja näit. Korrake katset 3 korda. 7. Arvutage valemi ( 5 ) järgi silindri inertsmoment. Võrrelge erinevatel meetoditel saadud tulemusi. 8. Korrake katset nelja erineva silindriga. 9 Katseandmed kandke tabelisse. katse l,m t,s m , kg d,m I , kgm2 It , kgm2 nr. 1
Hüdrosüsteem Labortöö nr 2 Tööprotsess: Pumba käivitades hakkas tööle silinder, mis hakkas välja liikuma pikalt ja siis tagasi sisse. Peamiselt kasutatakse sellist silindrit lautades sõnniku koristamiseks. 5-le töökäigule kuluv aeg 2:55 min Töökäigu aeg(kesmine) 23,83 sek Tagasikäigu aeg(keskmine) 13,73 sek Põhiparameetrid 50Hz 380-420V/690V 60 Hz 8,7A 4kW 8,8 / 5,11 4.8kW 1425...1440 p/min 1720..
docstxt/15184499539594.txt
docstxt/15184497332083.txt
PÖÖRDKEHAD Silinder Koonus V = Sp*h = r2*h Sk = rm St = 2Sp+Sk = 2r(r+h) Sp = r2 Sp = r2 St = Sk+Sp = rm + r2 Sk = c*h = 2r*h Kera S = 4r2
Katsekeha tiheduse saame arvutada valemi D = m/V abil, kus D - katsekeha materjali tihedus m - katsekeha mass V - katsekeha ruumala Torukujulise katsekeha ruumala arvutame kui välisdiameetriga silindri ja sisediameetriga tühimikusilindri ruumalade vahe. 4.Töö käik. 1.Kaalume uuritavad katsekehad tehnilistel kaaludel või elektroonsel kaalul. Keha nimetus Keha mass (g) Pikem silinder 95,5 Risttahukas 62,8 Kera 60,7 Keskelt tühi silinder 63,8 Silinder 30,5 Rõngas 39,2 2.Mōōdame kehade metalliosa ruumala arvutamiseks vajalikud mōōtmed.
1.Tööülesanne Silindri inertsmomendi määramine kaldpinna abil. 2. Töövahendid Katseseade (kaldpind), silindrite komplekt, nihik, automaatne ajamõõtja. 3. Töö teoreetilised alused. Joonised. Antud töös mõõdeti erinevate silindrite kaldpinnalt allaveeremise aega ja arvutati nende inertsmomendid. 4. Kasutatud valemid koos füüsikaliste suuruste lahtikirjutamisega. Wk = Wk- Kineetiline energia m- silindri mass(kg) v- masskeskme kulgeva liikumise kiirus(m/s) I- inertsmoment - nurkkiirus tsentrit läbiva telje suhtes (rad/s) Lugedes hõõrdejõudude töö tühiseks, võib võtta kineetilise energia ja potensiaalse energia muutused võrdseks: Mgh= h- kaldpinna kõrgus I= mr2 l- kaldpinna pikkus g- raskuskiirendus (9.81 m/s ) t- allaveeremise aeg 2 - kaldenurk (0.085) 5. Täid...
Neljataktiline sisepõlemismootor ehk Otto-mootor Ajalugu Leiutajaks peetakse Nikolaus August Otto 1876. aastal kohandas Otto mootorit töötama nii gaasil kui piiritusel Taktid 1) Sisselasketakt 2) Survetakt 3) Töötakt 4) Väljalasketakt Tööpõhimõte Kütusesegus sisalduv energia muudetakse töötakti ajal plahvatuse käigus mehhaaniliseks energiaks Saadud energia kantakse üle mööda kolbi ja kepsu, mis liiguvad ühesuunaliselt, väntvõllile Väntvõll pannakse pöörlema, ning väntvõlli kaudu kantakse saadud mehhaaniline energia üle käigukastile või kardaanile, mille abil kantakse jõud mootorist mehhaanilist energiat vajavale seadmele Diisel- ja bensiinimootor Diiselmootoris pannakse kütusesegu plahvatama suure surve tagajärjel Bensiinimootoris pannakse kütusesegu plahvatama sädemega küünlast Diiselmootor ...
Tartu Kutsehariduskeskus Autotehnik I AUT09 JÕUÜLEKANNE Iseseisev Töö Juhendaja: Kaido Voitra Tartu 2009 Laboratoorne töö 1 Teema nimetus: Autode sidurid Sidur: 1)Hooratas 2)Surveketas 3)Hõõrdekatted 4)Hammasvöö 5)Siduriketas 6)Sidurivõlli tugilaager 7)Lahutuskäpp 8)Libisseib 9)Sidurivõll 10)Siduriketta rumm 11)Tõmbepolt 12)Survelaager 13)Lahutushargi telg 14)Surve vedru 15)Reguleermutter 16)Vedruhoidja 17)Lahutus hark 18)Fiksaator 19)Soojustõkke seib 20)Si...
Monostabiilse hulka kuulub ka membraansilinder, kus kolb oma asendatud kummi,plastik, või teras membraaniga. 24. Bistabiilsed silindrid, iseärasused Kolvi liikumine silindris toimub suruõhuga mõlemas suunas, nii miinus- kui ka plusssuunas. Kahepoolse toimega silindrid on kasutusel juhul kui on vajalik sooritada kasulikku tööd mõlemas suunas. Kolvi liikumisulatus on kahetoimelisel silindril praktiliselt piiramatu, kuid see peab olema selline, et silinder säilitaks jäikuse. Bistabiilse silindri hulka kuulub ka Mõlemapoolse amortisaatoriga varustatud pneumosilinder, Läbiva kolvivarrega pneumosilinder, Tandemsilinder, Mitmepositsioon-silinder. 25. Amortisaatoritega ja kolvi varreta silindrid Kui silindrit kasutatakse suurte masside liigutamiseks, siis kasutatakse löökide ja purunemiste vältimiseks silindrisse sisseehitatud amortisaatoreid. Kui kolb on
docstxt/12064634094718.txt
Täisnurkne kolmnurk: kolmnurk: a2+b2=c2 koosinusteoreem: a2=b2+c2-2bc x cosa sina=vastaskaatet/hüpotenuus S=ah/2 cosa=lähiskaatet/hüpotenuus S=absin/2 tana=vastaskaatet/lähiskaatet S=ruutjuur p(p-a)(p-b)(p-c) Ümberringjooneraadius R=c/2 P=a+b+c/2 S=ab/2 S=pr-> siseringjoone raadius 1/3 v.k.k. S=abc/4R->ümberringjoone raadius 2/3 Rööpkülik: Romb: P=2(a+b) P=4a S=ah1=bh2 S=ah S=absina S=d1xd2/2 ; S=a2sina d12+d22=2(a2+b2) d12+d22=2(a2+a2) ; d12+d22=4a2 Ristkülik: trapets: P=2(a+b) k=a+b/2 S=ab S=a+b/2xh S=kh Ruut: S = a² P=4xa Ristkülik: S=axb P = 2(a + b) Kolmnurk: S=ax...
Ruumilised kujundid Hulktahukad e. Polüeeder on hulknurkade piiratud geomeetriline keha. Hulktahukas koosneb: · Tahkudest (külgtahud, 2põhitahku) · Servadest · Tipudest Hulktahukas jaguneb: · Kumerad: prisma, püramiid, korrapärased hulktahukad · Mittekumerad Prisma: Kaldprisma ja püstprisma 2 tahku on paralleelse ja võrdsed põhitahud, ülejäänud tahud on ristkülikud. Kas prisma on korrapärane või mitte sõltub tema põhjast. Kõik kaldprismad on mittekorrapärased prismad. Sk= PH V= SpH Sp sõltub põhja kujun...
nr. keskmine 1. 0,935 1,79 0,089 0,027 6,7410-6 7,8610-6 2. 0,935 1,78 0,064 0,033 7,1510-6 8,6610-6 3. 0,935 1,80 0,03 0,021 1,4810-6 1,6710-6 4. 0,935 1,81 0,155 0,025 11,0910-6 12,03s10-6 Silindri ajatabel kaldpinnalt alla veeredes. Katse Silinder 1 (s) Silinder 2 (s) Silinder 3 (s) Silinder 4 (s) 1. 1,79 1,78 1,79 1,81 2. 1,79 1,77 1,8 1,82 3. 1,78 1,79 1,81 1,80 Keskmine 1,79 1,78 1,8 1,81 Et lugeda katse tulemust õigeks peab erinema inertsmomendi arvutused mitte rohkem kui 10 % teoreetilisest inertsmomendist. Vaheprotsendi leidmise valem.
Katse l, m t, s m, kg d, m I, kgm2 It, kgm2 nr. keskmine 1. 0,939 1,87 0,030 0,02151 1,910-6 1,710-6 2. 0,939 1,84 0,089 0,02657 7,910-6 7,910-6 3. 0,939 1,81 0,064 0,03292 7,910-6 8,710-6 4. 0,939 1,83 0,154 0,02492 11,610-6 12,010-6 Silindri ajatabel kaldpinnalt alla veeredes. Silinder 1 (s) Silinder 2 (s) Silinder 3 (s) Silinder 4 (s) Keskmine 1,87 1,84 1,81 1,83 Et lugeda katse tulemust õigeks peab erinema inertsmomendi arvutused mitte rohkem kui 10 % teoreetilisest inertsmomendist. Vaheprotsendi leidmise valem. 100% Vaheprotsendi leidmise arvutused. 1.Silinder (1,910-6 - 1,710-6) / 1,710-6 * 100% = 11,8% 2.Silinder (7,910-6 7,910-6) / 7,910-6 * 100% = 0% 3.Silinder
Benz looja. Tema perekonnanimest on tulnud sõna "bensiin". · 1885. aastal lõi ta esimese auto, mis oli kolmerattaline. Kahetaktiline sisepõlemismootor Töö printsiip · Põlemise tagajärjel tekkinud gaaside energia kantakse üle kolvile, mis hakkab liikuma ning kannab kepsu kaudu jõu üle väntvõllile. Väntvõll hakkab pöörlema ning seda pöörlemist saab rakendada erinevate mehhanismide käitamiseks. Mootoriosad · Silinder Ploki osa, kus sees liiguvad kolvid ehk koht, kus sees toimub energia tekkimine ja muundumine. · Kolb Silindris liikuv osa, mis saab liikumiseks jõu kütte põlemisest ning annab selle üle kepsule. · Keps Väntmehhanism. Sirgjooneline liikumine - ringjooneline liikumine. Annab kolvilt saadud jõu üle väntvõllile. · Väntvõll Väntmehhanism. Väntvõll pöörleb ja annab energia mootoritöötamiseks. Kasutamine
Postimpressionistid 1. Mis ühendas omavahel postimpressioniste? Nad olid impressionismiga kokku puutunud, kuid selles pettunud ja valisid sellest erineva suuna. 2. Kust on pärit Vincent van Gogh? Kus maalis ta oma parimad tööd? Vincent van Gogh on pärit Hollandist. Ta maalis oma parimad tööd Prantsusmaal 3. Mida püüdis van Gogh värvidega väljendada? Van Gogh püüdis värvidega väljendada oma tundeid. 4. Millise kunstisuuna üheks rajajaks sai van Gogh? Ta sai ekspressiivse (väljendusliku) kunstisuuna rajajaks. 5. Milliseid motiive van Gogh maalis? Van Gogh maalis kõike mida nägi. 6. Mitu maali van Gogh müüs oma elu ajal? Van Gogh müüs oma elu ajal ühe maali. 7. Mida omapärast oli Paul Gauguini kunstnikuks saamisel? Ta oli börsimaakler ja hobikorras kunstikoguja. Ta jättis oma pere, et pühenduda kunstile ja kolida Prantsuse Polüneesiasse. 8. Gauguini isa oli prantsuse ajakirjanik, kust oli pärit ta ema? Ta ema o...
Kasutusala: Hüdrosilinder on hüdrosüsteemis asendamatu komponent, mille abil muudetaksee hüdroenergia mehaaniliseks energiaks. Erinevalt hüdro-mootorist, mille väljundiks on pöörlev liikumine, kasutatakse hüdrosilindreid kulgliikumise realiseerimiseks. Hüdrosilindrite tähtsamateks kasutus valdkondadeks on koormuste tõstmine ja langetamine, lukustus ja nihutus. Tüübid: 1) ÜHEPOOLSE TOIMEGA SILINDRID Vedruta ühepoolse toimega silinder - Vedruta ühepoolse toimega silindris toimub kolvi liikumine ühes suunas hüdroenergia toimel, vastassuunas aga välise jõu mõjul. Ühepoolse toimega silindri korral räägitakse ühest kolvi efektiivsest pindalast Sisemise piirajata ja piirajaga ühepoolse
Вырабатываемое цилиндром усилие постоянно на всем пути движения. Samuti on konstantne kolvi liikumiskiirus, mis sõltub vedeliku vooluhulgast silindrisse ajaühikus ja kolvi pindalast. Постоянна и скорость движения поршня, которая зависит от расхода жидкости и площади поршня. Sõltuvalt konstruktsioonist võimaldab silinder töötamist nii tõmbele kui tõukele. В зависимости от конструкции, цилиндр может работать на подъем и спуск. Kasutades hüdrosilindreid on võimalik ehitada seadmeid, milledel on suur võimsus, kuid väike mass ja gabariidid. При использовании цилиндров есть возможность монтажа оборудования, обладающего большой мощностью
Programmi koostamisel on mitu etappi. Programmi loomine algab süsteemse projekteerimisega, selleks tuleb koostada algoritm, mis kujutab endast tegevuste ülesmärkimist plokkskeemina, kus määratakse tegevuste otstarve ja funktsioonid, selleks peab olema ettekujutus vastava töömasina töökäigust. Vastavalt olekute arvule valitakse sisendite ja väljundite arv ning alustatakse programmi sisestamisega. Ülesanne Silinder A1 peab liikuma välja peale start nupu vajutamist. Silinder pannakse liikuma start nupu vajutamisega ning tuuakse algusesse stopp nupu vajutamisega. Kui start on vajutatud peab silindri töökäike olema viis, juhul kui vahepeal ei vajutata stoppi, ning seejärel peab silinder alguses seisma jääma. Välja jõudes peab seisma ajaviite t1 jooksul ja siis peab hakkama uuesti sissepoole liikuma, jõudes sisse, peab seisma ajaviite t 2 jooksul ja siis uuesti välja liikuma, kuni 5 töötsüklit saab tehtud. Süsteemi käivitades peab silinder väljas oleku
II-II 63,10 mm 63,35 mm 0,25 mm Ovaalsus 0,05 mm 0,25 mm - 5. Pikilõige A-A B-B Koonilisus I-I 62,95 mm 63,05 mm 0,10 mm II-II 63,05 mm 63,00 mm 0,05 mm Ovaalsus 0,10 mm 0,05 mm - 7)Kepsulaagri paksus 1,6 mm 8) Raamlaagri paksus on 2,2 mm 9) Tõõ järjekord on 1-3-4-2 I. Silinder Sisselaske takt II. Silinder Surve takt III. Silinder Tõõ takt IV. Silinder Väljalaske takst 10) Päris rahuldavas korras . Midagi head ei ole aga midagi kapitaalselt hullu kah ei ole. 11) Rahuldav seisukorras. 12) Kinnitus momendid. 1) Raamlaager 50-55 Nm 2) Kepsulaager 50-55 Nm 3) Hooratas 100 Nm 4) Klapikambri kaan 18-26 Nm 5) Nukkvõll 42-65 Nm 6) Karteri poldid 23-30 Nm
kus: D - katsekeha materjali tihedus m - katsekeha mass V - katsekeha ruumala Torukujulise ja seibikujulise katsekeha ruumala arvutame kui välisdiameetriga silindri ja sisediameetriga tühimikusilindri ruumalade vahe. 1.4 Töö käik 1.4.1 Kaalume uuritavad katsekehad elektroonsel kaalul mõõtetäpsusega 0,01 [g]. 1.4.2 Mdame kehade metalliosa ruumala arvutamiseks vajalikud mtmed. Leian kehade ruumalad. Ruumala valemid: 4 V kera = r 3 V silinder = r 2 hV risttahukas =abc V toru/ seib =V 1-V 2= r 21 h- r 22 h 3 Tulemused kantud tabelisse (Tabel 1). Leiame mõõtmisvea ruumala jaoks. Veaarvutused tehtud lisas (Lisa 1). Tabel 1 Katsekehade mõõdud Mõõdud d1 (mm) d2 (mm) h (mm) V (mm³) m (g) D(kg/m³) Kehad 1. Kera
Joonisel 1 on esitatud neli pindade lõikumisülesannet. Analüüsida esitatud ülesandeid vastates kirjalikult järgmistele küsimustele: 1. Millised objektid lõikuvad? 2. Mis on objektide lõikejooneks (ruumis)? Mis on lõikejoone projektsiooniks pealtvaatel ja eestvaatel? 3. Millist lõikumisülesande lahendamisvõtet vastuse tuletamiseks kasutate? Vastata iga ülesande kohta eraldi. Joonis 1 VASTUS: A silinder ja tasand, tulemuseks on nelinurk kuna tasand on || moodustajaga B koonus ja tasand, tulemuseks on kolmnurk kuna tasand on || ühe moodustajaga C silinder ja kaldsilinder, tulemuseks on kaks samasugust ruumikõverat kuna lõikuvad 2 silindrit, millest üks on kaldu teise suhtes D silinder ja poolkoonus, tulemuseks on ruumi kõver kuna lõikuvad kaks kõverat pinda
Töö vahentid Kompressor pneumo jaoti 2/3 kinnine Voolu klapp Kaks rõhu kella Ühe poolene silinder Ühentus on kompressor selle taha on ühentadud pneuma jaotisse selle külge on pandus rõhu kell sealt edasi voolu klappi voolu klapist teisse rõhu kella ja sealt silindri silinder peab välja liikuma 4 s 5/2-õhu juhtimisega ja tagastus vedruga Õhuline loogiline element Kaks õhu jautit nuppuga Selleks et mõlemad käed oleks kinni Kolb peab liikuma võimalikult kiiresti edasi ja aeglaselt tagasi Kiir välja laske klapp Voolu klapp Kolm suru nuppu Välja laheb kas ühete või teist või koos Silindri kolb peab olema väljas täielikult ja siis peab olema nupp see muidu ei liiku Väla liikuv silindri kiirus peab olema võimalik rekullida Kahe poolse toimega silinder
,,Press" · Kahepoolse toimega silindrit (Z1) kasutatakse ühe detaili teise sisse pressimiseks. · Kahepoolse toimega silindri (Z1) kolb teeb pluss-suunalise liikumise vajutades surunupule (S0). Seejärel teeb silindri (Z1) kolb automaatselt miinus-suunalise liikumise, kui detail on sissepressitud teatud (reguleeritava) jõuga. · Kolvi liikumiskiirus peab olema reguleeritav mõlemas suunas. · Silindri kolb saab teha pluss-suunalise liikumise peale surunupu (S0) vajutamist ainult juhul, kui silinder on algselt miinus-asendis. ,,Liimimismasin" · Kahepoolse toimega silindrit (Z1) kasutatakse detailide kokkusurumiseks liimimisel. · Liimiga kaetud detailid asetatakse masinasse. Kahepoolse toimega silindri (Z1) kolb teeb pluss-suunalise liikumise vajutades surunupule (S0) ning pressib detailid kokku. · Teatud aja möödudes teeb silindri (Z1) kolb automaatselt miinus-suunalise liikumise. · Kolvi liikumiskiirus peab olema reguleeritav mõlemas suunas.
Silinder vask 15,83 54,3 10681,477 95,9 0,008978 8978,159 Klots teras 25,47 7,94 39,68 8024,558 62,8 0,007826 7825,976 Toru messing 23,79 14,38 26,82 7562,062 63,8 0,008437 8436,853 5. Kontrollarvutused koos kõikide kasutatud valemite ja füüsikaliste suuruste lahtikirjutamisega Alumiinium silinder: Sp = 3,14 * 10,7752 = 364,556mm2 V = 364,556* 29,99 = 10933,033 30,5 D 0,00279 10933,033 D = 0,00279(g/mm³)*1000000000(mm³)/1000(g) = 2790(kg/m³) Kasutatud valemid koos füüsikaliste suuruste lahtikirjutamisega: Tiheduse valem: D= kus D – katsekeha materjali tihedus m – katsekeha mass V – katsekeha ruumala Silinder: 2
Stereomeetria Mari 2013 Rapla TG Stereomeetria Hulktahukad, pöördkehad Stereomeetria on elementaargeomeetria haru, milles uuritakse kujundeid ruumis. (tasand, prisma, püramiid, tüvipüramiid, silinder, koonus, tüvikoonus, kera, kuup) Hulktahukaks nimetatakse geomeetrilist keha, mida piiravad ainult hulknurgad. Hulktahukat piiravaid hulknurki nimetatakes hulktahuka tahkudeks, hulknurkade tippe hulktahuka tippudeks ja hulknurkade külgi hulknurga servadeks. Hulktahukad jagunevad kumerateks ja mittekumerateks. Pöördkehadeks nimetetakse geomeetrilist keha, mis tekib tasandilise kujundi pöörlemisel ümber oma telje. Telglõikeks nimetatakse pöördkeha lõiget telge läbiva tasandiga.
praktikasse. Ülesande alusel tuleb koostada pneumaatiline skeem, teha vajalikud arvutused ning valida tootekataloogidest õiged seadmed. Õigesti valitud seadmetele tuleb võrdluseks tuua ka valesti valitud seadmed. Eesmärgiks on avardada silmaringi ning uurida millised firmad pneumaatilisi seadmeid toodavad. 3 Lahenduskäik Andmed Jõud, mida arendab esimene silinder 1A F1 =3000N Jõud, mida arendab teine silinder 2A F2 =2000N Jõud, mida arendab kolmas silinder 3A F3 =7000N Esimese silindri liikumisulatus l1 =300mm Teise silindri liikumisulatus l2 =400mm Kolmanda silindri liikumisulatus l3 = 150mm Rõhk süsteemis 10bar = 1000kPa Lubatud rõhu langus 30kPa Kaugus kompressorist 250m
Valemeid Korrutamise valemid (a+b)² = a² +2ab +b² (a-b)² = a² -2ab +b² (a+b)(a-b) = a² -b² (a+b)³ = a³ +3a²b +3ab² +b² (a-b)³ = a³ -3a²b +3ab² -b² (a-b)(a² +ab +b²) =a³ -b³ (a+b)(a² -ab +b²) =a³ +b³ Kera Ruumala: Pindala: Koonus Ruumala: Külgpindala: Täispindala: Silinder Ruumala: Külgpindala: Täispindala: Korrapärane püramiid Ruumala: Külgpindala: Täispindala: Püstprisma Ruumala: Külgpindala: Täispindala: Täisnurkne kolmnurk
3. 21,5 30 10891,5 29 2,66 · 10³ 4. 24,9 35,45 17262,54 155 8,98 · 10³ 5. 56,13 12,39 6,03 14193,95 39 2,75 · 10³ 6. 24,68 7871,08 60 7,62· 10³ Kehad 1. Ristahukas 2. Peen silinder 3. Alumiiniumist silinder 4. Vasest silinder 5. Seest õõnes litter 6.Kera 5. Kontrollarvutused 1. Ruumala 39,63 · 25,5 · 7,94 =8023,89 mm³ Tihedus 0,063 / 0,00000802389 = 7,85 ·10³ kg/m³ 2. Ruumala · 4¸245² · 37,14 = 2102,55 mm³ Tihedus 0,024 / 0,00000210255 = 11,41 · 10³ kg/m³ 3. Ruumala · 10,75² · 30 = 10891,5 mm³ Tihedus 0,029 / 0,0000108915 = 2,66 · 10³ kg/m³ 4. Ruumala · 12,45² · 35,45 = 17262,54 mm³ Tihedus 0,155 / 0,00001726254 = 8,98 · 10³ kg/m³ 5
Vastused: 1. Jah. 2. Vajutades lülitit ST annab see voolu K1-le mis lülitab sisse ka K1.2 mis annab voolu paralleelselt lülitiga ST. Põhimõtteliselt antakse releele voolu läbi enda lülitite. See on vajalik sellepärast, et K1 lülitaks iseennast välja, sest kui AR katkestab K1 ahelas voolu avaneb ka K1.2 ning AR-i uuesti sulgemiselt K1 enam voolu peale ei saa. 3. Ülesanne on anda voolu AR-ile kui silinder on jõudnud + asendisse. 4. NS kontakt on vajalik sellepärast, kuna K1 vajab voolu 0V magistraalist seni kuni AR saab signaali kontakti avamiseks, mis katkestaks voolu ahelas K1 +24V magistraalist. Sele EP4-1 EP4.H2 Küsimused: 1. Kirjeldada juhtimise protsessi väravate avamisest kuni sulgemiseni. 2. Mida tuleb aegrelee häälestamisel tingimata arvestada? 3. Võrrelda praktikumis kasutatud aegreleede erinevusi.
ÜLDMÕÕTMISED. 1.Tööülesanne. Tutvumine nooniusega. Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel. 2. Töövahendid. Nihik, kruvik, mõõdetavad detailid. 3. Töö teoreetilised alused. 3.1. Nihik. Mõõtmisel määratakse kõigepealt põhiskaalalt number (mm-tes), milleks on viimane kriips põhiskaalal, mille on ületanud nooniuse 0 kriips.Seejärel leitakse, mitmes nooniuse kriips ühtib täpselt mõne põhiskaala kriipsuga. See arv korrutatakse nooniuse (nihiku) täpsusega ja liidetakse juurde põhiskaalalt saadud numbrile. See ongi lõplik lugem ehk mõõt. Nihiku nooniuse täpsus on tavaliselt 0,1mm või 0,05 mm. 3.2. Kruvik. Kruvikuga saab pikkust mõõta täpsemalt kui nihikuga.Ta kujutab endast metallklambrit, millele on kinnitatud liikumatu mõõtepind (kand) ja liikuv mõõtepind mikromeetrilise kruvi otspinna näol. Kruvi samm on tavaliselt 1 või 0,5 millimeetrit. Kruviga on jäigalt ühendatud trummel, mille ser...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING LABORATOORNE TÖÖ NR.1 Õppeaines: FÜÜSIKA I Mehaanika Teaduskond Õpperühm: TI-11b Üliõpilane: Andrus Rähni Janis Mäehunt Egle Kõvask Juhendaja: P.Otsnik Tallinn 2003 Korrapärase kujuga katsekeha tiheduse määramine 1)Suur silinder Tähised r h V m D Mõõtmed,arvutuse 12,5 35,4 17368,125mm3 154,620g 8,9*10-3kg/m3 d V = r2 h m 154,62 10 -3 kg kg D= = = 8898,0022 3 8,9 10 -3 3 V 12,5 35,4 10 2 -9 m m Järeldus: Arvutuste järgi on katsekeha tehtud vasest. 2)Ketas auguga
Carol Kottisse 8.a Blaise Pascal Blaise Pascal on üks hüdrostaatika rajajaid. Uuris 17. sajandil kuidas levib rõhk vedelikus ja gaasis ning avastas seaduse, millele anti tema nimi. Tegi kindlaks, et vedelikus levib rõhk igas suunas. Leiutas Pascali kera. Pascali seadus: rõhk vedelikes ja gaasides antakse kõigis suunas edasi ühtemoodi. Pascali kera Koosneb õõnsast kerast, milles on palju väikseid avasid. Kehaga on ühendatud silinder, milles liigub kolb. Kui täita kera ja silinder veega ja suruda kolvile, siis purskub vesi kõikidest kera avadest. Kolb avaldab vedelikule rõhku. Pascali seaduse rakendamine igapäevaelus Auto pidurid Pihustid Vihmutid Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase
Püstprisma sin 0 1 2 3 1 2 tan tan 2 = Ruumala: V = S p h 2 2 1 - tan 2 2 Külgpindala: S k = PH sin cos 1 3 2 1 0 tan = Täispindala: S t = S k + 2 S p 2 1 + cos 2 2 2 1 - cos Korrapärane püramiid sin = ± 1 ...
kombineeritud ajam Alalisvoolumootor https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Ejs_Open_Source_Direct_Current_Electrical_Mo tor_Model_Java_Applet_(_DC_Motor_)_80_degree_split_ring.gif#/media/File:Ejs_Open_S ource_Direct_Current_Electrical_Motor_Model_Java_Applet_(_DC_Motor_)_80_degree_spl it_ring.gif Joonis. Alalisvoolu mootori juhtimisskeem Pneumaatilisi või hüdraulilisi ajameid juhitakse jaoturite abil. Kõige levinum nii pneumo- kui ka hüdroajam on silinder, mis koosneb liikumatust silindrilisest korpusest ning liikuvast kolvist. Kolvi liikumise põhjuseks on sururõhu erinev rõhk silindri kambrites. Joonis. Silindri juhtimine. Joonis. Bistabiilse silindri jaotid (pneumoklapid). Andurid Andurite liigitus sisendsuuruste järgi: mehaaniliste sisenditega (siia kuuluvad kõik liikumisparameetrid nagu kehade asend, siire, kiirus, kiirendus ja tõuge ning samuti kehadele toimivad jõud, momendid ja rõhk)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
