Ceausescu tahtis Moskva ja teiste riikide sõjaväge , et lammutada vabaduspüüdlused Poolas ja teistes riikides. Ida-Saksamaa oli sotsialismileeri üks olulisemaid tugipunkte ja Berliini müür külma sõja ning Euroopa lõhestatuse sümbol. Skasa DV vanameelne juhtkond eesotsas Erich Honeckeriga ei läinud kaasa Ida-Euroopa uuenemisprotsessiga ja püüdis valitsevat reziimi kindustada. Poliitilised muutused teistes riikides ning siseriiklikud vastuolud vallandasid Ida- Saksamaal ulatusliku massiliikumise. 1989. aasta oktoobris astus Honecker tagasi ning 9. novembril lõhkus rahvamass Berliini müüri. 1990. aasta 3. oktoobril liideti Ida-Saksa alad Saksamaa Liitvabariigiga. Saksa Demokraatilikust Vabariigist sai esimene idablokki kuulunud riik, mis leidis koha läänemaailmas. See toimus rahulikul teel teiste suurriikide sealhulgas ka NSV Liidu nõusolekul. Nõukogude Liidu lagunemine vormistati lõplikult pärast vanameelsete jõudude ebaõnnestunud riigipöördekatset 1991. aasta Augustis
rahvaülestõus ei suutnud Ceausescu enam maha suruda. Vihatud diktaator arreteeriti, mõisteti kiirustades süüdi ja hukati koos võimuka naise Elenaga, sama aasta lõpus. See oli kõige verisem kommunistliku reziimi taandumine Ida-Euroopas. Berliini müüri langemine. See oli üks olulisemaid tugipunkte, samuti Euroopa lõhestatuse sümbol. Eric Honecker ei läinud kaasa uuendemisprotsessiga ja põüüdis valitsevat reziimi kindlustada. 1989.a vallandus Ida-Saksamaal ulatusliku massiliikumise. Eriti mõjutas Saksa DV sisepoliitilist arengut Ungari valitsuse otsus samal aasta septembris avada piir Austriaga. See lihtsustas idasakslaste pagemist Läände. 1989.a oktoobris astus Honeker tagasi ja 9.nov lõhkus rahvamass Berliini müüri. See tõi kaasa ulatuslikud poliitilised muudatused ja päevakorrale tõusis hiljuti veel mõeldamatu küsimus-kahe Saksamaa ühinemine. Nõukogude L. Nõustus Saksamaa jäämisega NATO liikmeks. Ühinemisläbirääkimised algasid 1990.a
Teine osa andis vande ning suhtus revolutsiooni ja ümberkorraldustesse lojaalselt. Mõningad aga loobusid kirikuteenistusest üldse ning hakkasid tegelema revolutsiooniliste tegevustega. Alguse sai ka dekristianiseerimine, mis kujutas endast usu väljajuurimist. Kõigepealt püüti luua ülemaalist moraali kultust, mille korralduseks anti maha võtta ja hävitada religioossed sümbolid. Bastille' vallutamine 14. juulil 1789 algatas massiliikumise, mis oli suunatud lihtinimeste mõttemaailmale eitama kõike, mis pärit minevikust. Nii hakati rüvetama valitsejate säilmeid ja kunstiteoseid, mis kujutasid kuningaid ja kõrgfeodaale, rüüstati kirikuid ja katedraale ning lõhuti skulptuure, maale, epitaafe ja muid vaimulikke asutusi kaunistavaid dekoratsioone. Kultuuriväärtuste õnneks moodustati 1790. aastal Monumentide Komisjon, mis otsustas, mida vana korra kultuuripärandist säilitada ja mida mitte
midagi ära teha. Tsernenko 72-aastane Breznevi kursijätkaja, ei tahtnud ega suutnud midagi muuta. Solzenitsõn Kirjanik, kes oli vastupanu üks juhtidest (omaalgatuslik trükiste levitamine Lääne informeerimiseks inimõiguste rikkumisest). Sahharov Tuumafüüsik, kes oli vastupanu üks juhtidest, (omaalgatuslik trükiste levitamine Lääne informeerimiseks inimõiguste rikkumisest). Ulbricht Honecker Saksa DV vanameelne liider, kes astus massiliikumise survel ametikohalt maha ning sellega kaasnes Berliini müür. Gierek Poola kommunist, poliitik, riigijuht; kava majandusarengu kiirendamiseks ja tööstuse moderniseerimiseks Lääne laenudega Jaruzelski Partei sekretär, oli nii parteiaparaadi kui NLKP surve all. Walesa Poola president, ametiühinguliikumise Solidaarsus organiseerija. Nagy Liberaal, kes sai pärast Stalini surma peaministriks. Kadar Ungari vanameelne liider, kes eemaldati 1989 Töölispartei esimese sekretäri
jõud. Poola peaministriks sai mittekommunist. Tsehhoslovakkias taandus kommunistlik partei vägivalda kasutamata, presidendiks sai inimõiguste eest võitleja ja hakati üles ehitama demokraatiat. Rumeenias oli kõige karmim reziim. Diktaator nõudis sõjajõu kasutamist, lämmatamaks vabaduspüüdlused. 1989a rahvatõusu ei suutnud ta maha suruda ja ta arreteeriti ja hukati koos naisega sama aasta lõpus. Poliitilised muutused vallandasid ka Ida-Saksamaal 1989a sügisel ulatusliku massiliikumise. Avati Austria-Saksa piir. 9.11.1989 lõhkus rahvamass Berliini müüri. Kahe Saksamaa ühinemine. Käsumajandusest üle saamiseks tuli üle saada finantskaosest, pidurdada inflatsioon ja peatada elatustaseme langus. Tuli hakata rajama turumajandusele tuginevat majandusmudelit. Ettevõtetele anti äritegevuses suurem vabadus. Riiklikke ettevõtteid hakati erastama. Kommunistlike reziimide kokkuvarisemise järel on I-Eur. riikide poliitiline areng kulgenud erinevalt
Nad töid kaasa teistsugused Vaslav Havel. harjumused, tavad, traditsioonid ja ellusuhtumise, kujundades venekeelse elanikkonnaga asustuspiirkonnad. Muulaste massiline sisseränne kahandas eestlaste osatähtsust Saksa DV-s-astus f) Kultuurielu põhijooned: Nõukoguliku kultuuripoliitika üheks osaks oli eelnevate massiliikumise survel tagasi põlvkondade poolt loodud kultuuripärandi valikuline hävitamine. Nii puhastati raamatukogud vanameelne liider Honecker ja sõjajärgsetel aastatel “kodanliku ühiskonna pärandist”, mille käigus hävitati märkimisväärne osa lammutati Berliini müür. iseseisva Eesti ajal ilmunud perioodikast ja ilukirjandusest ning enamik allesjäänust suleti erihoidlatesse
1990.a. sai Vaclav Havelist demokraatliku Tsehhoslovakkia president kuni 1992. 1992.a.Tsehhoslovakkia föderatsioon likvideeriti ja nn. sametlahutuse käigus moodustati 2 uut iseseisvat riiki: Tsehhi Vabariik ja Slovakkia Vabariik. Saksamaa-Saksa DV vanameelne juhtkond eesotsas Erich Honeckeriga püüdis esialgu valitsevat reziimi kindlustada. Poliitilised muutused teistes riikides ning siseriiklikud vastuolud vallandasid Ida-Saksamaal 1989.a. sügisel ulatusliku massiliikumise. Saksa DV sisepoliitilist arengut mõjutas ka Ungari valitsuse 1989.a. septembri otsus avada Austria piir, mis lihtsustas idasakslaste põgenemist läände. 1989.a. oktoobris astus Honecker tagasi ning 9. nov. langes Berliini müür. Saksamaa ühinemisläbirääkimised algasid 1990.a. mais ning lõppesid sept.-s. Sõlmitud Moskva lepinguga otsustati, et ühendatud Saksamaa jääb NATOsse, kuid NSV Liidu väed võivad seal olla veel 4 aastat. 3. okt. 1990 Saksamaad ühinemised
dets 1991 Ülemnõukogu teade NL laialisaatmisest) idabloki lagunemine – NL „vabade käte poliitika“ viis kommunismi lagunemiseni ida euroopas berliini müüri langemine – Saksa DV Erich Honecker ei läinud kaasa Ida- Euroopa uunemisprotsessidega, püüdis valitsevat režiimi kindlustada. poliitilised muutused teistes riikides vallandasid ida-saksamaal 1989. aastal ulatusliku massiliikumise, 1989 okt astus Honecker tagasi ja 9. nov lõhkus rahvamass Berliini müüri. saksamaa taasühinemine – 3. okt 1990 jõuti lõpule poliitilise ühinemisega, mille pidid heaks kiitma teise maailmasõja võitjariigid. ühendus kulges kiirelt Berliini blokaad - 1948. alustas NSVL takistama lääneliitlaste juurdepääsu Lääne-Berliini, NL sulges kõik teed, mis ühendasid Lääne-Saksamaad Berliiniga,
Teostas sametrevolutsiooni. Oli Tsehhi president. N.Ceausescu-Diktaator Rumeenias, püüdis lämmatada vabaduspüüdlused Poolas ja takisas riikides. S.Milosevic-Serbia president soov luua suur Serbia. N.Karotamm-EKP juht oli kuulekas venelane. J.Käbin-EKP juht oli kuulelik venelane K.Vaino-EKP juht. Venestas V.Väljas-partei juht lahendas võimukriisi ära. T.Kelam-Eesti komitee esimees. Pidas läbirääkimisi lääneriikidega ja N Liiduga. E.Savisaar-Algats massiliikumise perestroika toetuseks. Valitsus juht 8.Millal toimus? Loodi VMN - 1949 jaanuar. Loodi VLO-1955 Algas sula-1956 Algas stagnatsioon-1970 Algas perestroika-1985 Toimus augustiputs-19 august 1991 Lagunes NSVL-1991 Langes Berliini müür-1989 Taasühines Saksamaa-3 okt. 1990 Toimus suurküüditamine Eestis-26 märts 1949 Toimus EKP VIII pleenum-1950 Koostati ,, 40 kiri" - 1980 Algas uus ärkamisaeg-1987 kevad Toimus laulev revolutsioon-1988 sept.
Tsehhoslovakkias toimus 1989. sametrevolutsioon ning presidendiks sai Vaclav Havel. Bulgaarias samuti 1989. revolutsioon. Rumeenias nõudis Nicolae Ceausecu Moskvalt luba sõjajõukasutamiseks, et lämmatada vabaduspüüdlused Poolas ja mujal. 1989. vallandunud rahvaülestõusu ei suutnud Ceausecu maha suruda, ta arreteeriti, mõisteti kiirustades süüdi ja hukati koos naisega. Poliitilised muutused teistes riikides ja siseriiklikud vastuolud põhjustasid Ida- Saksamaal ulatusliku massiliikumise. Ungari avas piiri Austriaga, see lihtsustas idasakslaste põgenemist läände. 1989. oktoobris astus Honecker tagasi nin 9. novembril lõhkus rahvamass Berliini müüri. 3. oktoobril 1990. ühendati Saksamaa. Üleminek käsumajanduselt turumajandusele oli keeruline ning vastuoluline. Uue poliitika põhijoonteks on uue riigikorra ülesehitamine, demokr. valimissüsteemi juurutamine ning püüd integreeruda Euroopaga. 1992. toimus sametlahutus Tsehhoslovakkia = Tsehhi & Slovakkia.
· Inimesi tuleks innustada töötama, mitte karistama jõukamaid teiste suutmatuses · Sotsiaalteenuste hinna madalal hoidmine, · Paremate valikuvõimaluste loomine. 4. Mis on tsentriparteid? Tsentriparteid on parteid, kus mõnes küsimuses võidakse kalduda nii vasakpoolsete parteide suundadesse, kui ka parempoolsete omadesse. 5. Iseloomusta ühiskondlikku massiliikumist (sellise liikumise eesmärk, kellest koosneb, näited)? Ühiskondliku massiliikumise eesmärk on lahendada mingeid kriise. Ühiskondlike liikumiste algatus ongi mingisugune kriis. Liikumised koosnevad väga paljudest erinevate vaadetega inimestest ning enamjaolt arvamuste paljususe tõttu ei püsi need kaua koos. Näiteks Muinsuskaitse Selts, Rahvusvaheline Punane Rist. 6. Mis on ametiühingud (kellest koosneb, eesmärgid, kuidas tegutseb, näited)? Ametiühing on mingi kutseala tööliste/teenistujate organisatsioon, mille eesmärk on töötajate
1989 märts valiti uus kõrgeim riigivõimuorgan NSVL Rahvasaadikute Kongress. (esimesed mitme kandidaadiga valimised) 1989 NSVL viis oma väed Afganistanist välja. 1989 suvi Poolas sai peaministriks mittekommunist. 1989 sügis rahvaliikumiste survel kõrvaldati võimult Tsehhoslovakkia ja Bulgaaria vanameelsed liidrid. 1989 sügis poliitilised muutused teistes riikides ja siseriiklikud vastuolud vallandasid Ida-Saksamaal ulatusliku massiliikumise. 1989 oktoober Saksa DV juht Erich Honecker astus tagasi. 1989 9. november rahvamass lõhkus Berliini müüri. 1989 Rumeenia diktaator Nicolae Ceausescu nõudis Moskvalt ja teistelt liitlasriikidelt sõjajõu kasutamist, et lämmatada vabaduspüüdlused Poolas ja ka teistes riikides, 1989 detsember Rumeenias vallandus rahvaülestõus, mida maha suruda ei suudetud. Ceausescu arreteeriti ja mõisteti hukka koos tema naise Elenaga veel sama aasta lõpus.
tuleb taastada kõik vanad mälestused jms. 14.juunil 1987 sanktsioneerimata miiting Riias I taoline kogu sotsialistlikus süsteemis. Küüditamise aastapäeval. 23. august ka Tallinnas esimene avalik miiting, korraldajaks MRP- AEG, Tunne Kelam üks osaleja. EKP Kk ja MN tühistasid oma 1985. a määruse fosforiidi katsekaevanduse rajamise kohta. Tekivad esimesed eraettevõtted - erataksod, toitluskoperatiivid. 1987 toimub see kõik. 1988 massiliikumise aasta. Algas Tartus 24. veebruar, organiseeriti Tartu rahu aastapäeva tähistamine. Pöördeliseks aprillialguses olnud 2 päeva, kui Tallinnas toimus Loomeliitude pleenum (kirjanike-, kunstnike-, kinoliit jne). Toimusid kõned jms. Taheti juhtkonna väljavahetamist jms. Oluline on see, et KADUS TSENSUUR ajakirjanduses. Hakkavad mõjutama kujunevat meelsust. I korda väljas ka sinimustvalge lipp. < Tartus Edgar Savisaar kuulutas välja uue liikumise RAHVARINNE (registreeritud kui
ulatuslik hävitamine: Stalin ei usaldanud oma lähikondlasi. Poliitiline terror saavutas 1930. aastatel enneolematu ulatuse. Loodi ulatuslik vangilaagrite süsteem (GULAG) kus 1940. aastal kandis karistust 1,7 miljonit vangi. Stalini veendumiste järgi oli vägivald sotsialistliku riigi loomulik osa, mis pidi aitama ühiskonda valitseva kommunistliku partei võimu all hoida. Maailmarevolutsiooni leninlik lähenemine tähendas massiliikumise õhutamist erinevates riikides. Stalin loobus sellest lähenemisest ja otsustas sõjalise jõu kasuks. Ta oli veendunud, et Punaarmee abiga on võimalik maailma kommunistlikuks muuta. 1930. aastatel algaski Punaarmee ettevalmistamine eelseisvaks sõjaks. 1939. 23. augustil sõlmiti Molotov-Ribbentropi pakt, millega kohustusid nii Venemaa kui Saksamaa säilitama erapooletuse juhul, kui teine lepingupool mõne kolmanda riigiga sõtta astuks
aktiivsusest oli see kord elavam kord loium. Koldeliselt leviva ja teatud uutele väljaränderajoonidele suunatud intensiivsemate rändelainete kõrval toimis kogu aeg pidev ja hajutatum ümberasumine, täiendamaks juba tekkinud eesti asundusi või otsides töövõimalusi Venemaa linnadest. Selline oli just Eesti lähipiirkondadesse - Peterburi ja Pihkva kubermangu suundunud ränne, mis nagu eespool viidatud, oli toimunud juba enne massiliikumise algust. Eriti populaarseks muutus nn. “lähis-Venemaa” 1860. aastate lõpus - 1870. aastail, mil Peterburi, Pihkva ja Novgorodi kubermangus tekkis üle 30 eesti asunduse. Uute maa-alade hõlvamine ja asunduste loomine seal kulges intensiivselt aga kuni Esimese maailmasõjani välja. Eriti suurt külgetõmbejõudu omas Jamburgi kreis Ingerimaal ning Taga-Peipsi ehk Oudovamaa. 1897. aasta andmeil elas Jamburgi maakonnas (Narva linna arvestamata) 10 640 eestlast ehk 16,3% maakonna rahvastikust
*Isemajandava Eesti (IME) IME projekti väljatöötajad: E. Savisaar, S. Kallas, M. Titma, T. Made Eesti NSV majanduslik eraldumine üleliidulisest majanduskompleksist. *Tekkis Rahvarinne (RR) perestroika toetuseks. Laulev revolutsioon Eestimaa Laul 1988 september rahvarinde massiliikumise kõrgperiood. *Organiseeritud suurüritus Tallinna lauluväljakul Omapäraseks nähtuseks kujunes (300 000 inimest) laulva revolutsiooni kulminatsioon. 1988. aasta suvel rahva Kõlas üleskutse taastada Eesti Vabariik kogunemine Tallinna *Suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmine 1988 , millega lauluväljakule, et koos laulda ja kuulutati ENSV seadused prioriteetsemaks kui NSV sellega väljendada oma protesti. liidu seadused
kokkuvarisemine rahulikul teel. Ida-Saksamaa oli üks sotsialismileeri olulisemaid tugipunkte ja külma sõja ning Euroopa lõhestatuse sümbol Berliini müür. Saksa DV vanameelne juhtkond eesotsas Erich Honeckeriga ei läinud kaasa Ida-Euroopa uuenemisprotsessidega ja püüdis valitsevat reziimi kindlustada. Kuid poliitilised muutused teistes riikides ning siseriiklikud vastuolud vallandasid ka Ida- Saksamaal 1989. aasta sügisel ulatusliku massiliikumise. Saksa DV sisepoliitilist arengut mõjutas ka Ungari valitsuse 1989. aasta septembri otsus avada Austria piir, sest see lihtsustas idasakslaste põgenemist Läände. 1989. aasta oktoobris astus Honecker tagasi ning 9. novembril lõhkus rahvamass Berliini müüri. See omakorda vallandas ulatuslikud poliitilised protsessid ja päevakorrale tõusis hiljuti veel mõeldamatu küsimus kahe Saksamaa ühinemine. Kuid ühinemine ei olnud üksnes sakslaste siseasi, vaid selle pidid
kokkuvarisemine rahulikul teel. Ida-Saksamaa oli üks sotsialismileeri olulisemaid tugipunkte ja külma sõja ning Euroopa lõhestatuse sümbol Berliini müür. Saksa DV vanameelne juhtkond eesotsas Erich Honeckeriga ei läinud kaasa Ida-Euroopa uuenemisprotsessidega ja püüdis valitsevat reziimi kindlustada. Kuid poliitilised muutused teistes riikides ning siseriiklikud vastuolud vallandasid ka Ida- Saksamaal 1989. aasta sügisel ulatusliku massiliikumise. Saksa DV sisepoliitilist arengut mõjutas ka Ungari valitsuse 1989. aasta septembri otsus avada Austria piir, sest see lihtsustas idasakslaste põgenemist Läände. 1989. aasta oktoobris astus Honecker tagasi ning 9. novembril lõhkus rahvamass Berliini müüri. See omakorda vallandas ulatuslikud poliitilised protsessid ja päevakorrale tõusis hiljuti veel mõeldamatu küsimus kahe Saksamaa ühinemine. Kuid ühinemine ei olnud üksnes sakslaste siseasi, vaid selle pidid
kokkuvarisemine rahulikul teel. Ida-Saksamaa oli üks sotsialismileeri olulisemaid tugipunkte ja külma sõja ning Euroopa lõhestatuse sümbol Berliini müür. Saksa DV vanameelne juhtkond eesotsas Erich Honeckeriga ei läinud kaasa Ida-Euroopa uuenemisprotsessidega ja püüdis valitsevat režiimi kindlustada. Kuid poliitilised muutused teistes riikides ning siseriiklikud vastuolud vallandasid ka Ida- Saksamaal 1989. aasta sügisel ulatusliku massiliikumise. Saksa DV sisepoliitilist arengut mõjutas ka Ungari valitsuse 1989. aasta septembri otsus avada Austria piir, sest see lihtsustas idasakslaste põgenemist Läände. 1989. aasta oktoobris astus Honecker tagasi ning 9. novembril lõhkus rahvamass Berliini müüri. See omakorda vallandas ulatuslikud poliitilised protsessid ja päevakorrale tõusis hiljuti veel mõeldamatu küsimus – kahe Saksamaa ühinemine. Kuid ühinemine ei olnud üksnes sakslaste siseasi, vaid selle pidid
kokkuvarisemine rahulikul teel. Ida-Saksamaa oli üks sotsialismileeri olulisemaid tugipunkte ja külma sõja ning Euroopa lõhestatuse sümbol Berliini müür. Saksa DV vanameelne juhtkond eesotsas Erich Honeckeriga ei läinud kaasa Ida-Euroopa uuenemisprotsessidega ja püüdis valitsevat reziimi kindlustada. Kuid poliitilised muutused teistes riikides ning siseriiklikud vastuolud vallandasid ka Ida- Saksamaal 1989. aasta sügisel ulatusliku massiliikumise. Saksa DV sisepoliitilist arengut mõjutas ka Ungari valitsuse 1989. aasta septembri otsus avada Austria piir, sest see lihtsustas idasakslaste põgenemist Läände. 1989. aasta oktoobris astus Honecker tagasi ning 9. novembril lõhkus rahvamass Berliini müüri. See omakorda vallandas ulatuslikud poliitilised protsessid ja päevakorrale tõusis hiljuti veel mõeldamatu küsimus kahe Saksamaa ühinemine. Kuid ühinemine ei olnud üksnes sakslaste siseasi, vaid selle pidid
puhumisele ja massilise vägivalla eskaleerimisele nagu Kaukaasias (tüüpiline Armeenia-Aseri konflikt), vaid keskuse kontrolli alt vabanemisele kuni täieliku iseseisvumiseni. Eesti kuulutas end esimesena suveräänseks (Ülemnõukogu otsus 16. novembril 1988), millega algas nn seaduste sõda. Leedu kuulutas end esi- mesena iseseisvaks (Ülemnõukogu otsus 11. märtsil 1990). Baltikumis tekkis uus, komparteile alternatiivse poliitilise massiliikumise vorm – Rahvarinne (esimesena Eestis 1988. aasta aprillis), mis oli teistele eeskujuks. Liiduvabariikide komparteid ei represseerinud rahvuslikke liikumisi, vaid töötasid nendega koos, kaotasid oma võimu ja mõju. Baltikumist lähtus uue liidulepingu (ümber)sõlmimise idee, mille Gorbatšov esialgu tagasi lükkas, kuid hiljem võttis ta selle riskantse stsenaariumi üle. Eestis tuldi esimesena välja isemajandamise ideega (26. septembril 1987), mis võitis populaarsust üle Liidu
annaabi.ee 
