1.Masina ja mehhanismi omadused. 1)Funktsionaalsus.2)Suutlikkus.Kestvus.3)Tehnoloogilisus.Ergonomilisus.Maksu mus.Disain. 2.Mis on mehhanism ja mis on masin? Mehhanism- kehade süsteem,mis teisendab ühe( või mitme) keha etteantud liikumise teis(t)e keha(de) nõutavaks e soovitud liikumiseks.Masin-mehhanismist või mehhanismidest koosnev seade inimese füüsilise või vaimse töö kergendamiseks. 3.Mis on detail ja mis on masinaelement? Detail-toode(masinaelement),mis valmistatud ühest materjalist koosteoperatsioone kasutamataElement e masinaelement-kindlat f-ni täitev masina elementaarosa(nt veerelaager,detail). 4
Kasutusala: liidetes, kus ei lubata kuumutamist termotöödeldud detailide noolutuse või viimistletud detailide kõmmeldumise ohu tõttu, raskesti keevitatavate metallide kinnitamiseks, tugevatel vibratsioonkoormustel. Liikuva istu puhul on võll enne koostamist alati avast väiksem, pinguga istu puhul aga suurem. Siirdeistu puhul on liidetavate detailide piirhälbed nii valitud, et osa liiteid tuleb lõtkuga ja osa pinguga see sõltub liidetavate detailide tegelikest (juhuslikest) mõõtmetest. 41. Kujutolerantsid. Pinnakaredus. Kujutolerantsiks nim. kujuhälbe suurimat lubatud väärtust. Kujuhälve all mõistetakse detaili tegeliku pinna või profiili kuju erinevust geomeetrilise pinna või profiili kujust
Laagrite liigitamiseks kasutatakse kindlat rahvusvahelist tähistust, ISO, mil kasutatakse numbrite ja tähtede erinevaid kombinatsioone: näiteks koonusrulllaagrit 7507 tähistatakse nüüd 32207. Liited Liikumatud liited Lahtivõetavad liited · keermesliide · liistliide · kiilliide · hammasliide · nuutliide Mittelahtivõetavad liited · neetliide · keevisliide · liimliide · pinguga liited · jooteliide Keermesliide on liide, mille põhiline kinnituselement on keere. Keermesliites on detailid omavahel ühendatud poltide, kruvide, mutrite, tikkpoltide, tõmmitsate vms abil. · 1 Keerme lõikamine · 2 Keerme põhiparameetrid · 2.1 Keermeniidi tõusunurga leidmine · 3 Keermete klassifikatsioon · 3.1 Otstarbest lähtudes · 3.2 Keermeniidi kuju järgi · 3.3 Mõõtesüsteemi järgi · 4 Levinuimad keermestatud detailid · 5 Keermelukud
Mis on sideme- e. toereaktsioon? Sx=yC*A, kus yC on C y-koordinaat Mehhanismide teooria liigitab kehale mõjuvad jõud kaheks: välisjõud ja Sy=xC*A, kus xC on C x-koordinaat sidemereaktsioonid. Sidemereaktsioon on jõud, millega side mõjub antud kehale. Side takistab detaili liikumist. Sidereaktsioon on jõud, millega see takistus tekib Liitkujundi staatiline moment saadakse osakujundiste staatiliste momentide summana. Staatiline moment kesktelje suhtes võrdub nulliga Milliste parameetritega iseloomustatakse jõudu? Jõud on detailide omavahelise mõju tulemus. Jõud F [N]. Jõu tüübid: aktiivne jõud (jõud, Pinna inertsimomendid. mis mõjub detailile väljastpoolt) ja sideme reaktsioon; punktjõud F [N] (koormus, mis on Kujundi inertsimomendiks x-telje (y-telje) suht
MASINATEHNIKA MHE0061. EKSAMIKÜSIMUSED. 1. Mis on sideme- e. toereaktsioon? Mehhanismide teooria liigitab kehale mõjuvad jõud kaheks: välisjõud ja sidemereaktsioonid. Sidemereaktsioon on jõud, millega side mõjub antud kehale. Side takistab detaili liikumist. Sidereaktsioon on jõud, millega see takistus tekib 2. Milliste parameetritega iseloomustatakse jõudu? Jõud on detailide omavahelise mõju tulemus. Jõud F [N]. Jõu tüübid: aktiivne jõud (jõud, mis mõjub detailile väljastpoolt) ja sideme reaktsioon; punktjõud F [N] (koormus, mis on rakendatud ühte punkti) ja lauskoormus q [N/m] (koormus, mis mõjub mingile pinnale). 3. Tasapinnaline jõusüsteem ja selle tasakaaluks vajalikud tingimused. kõikide jõudude projektsioonide algebralised summad ning kõikide momentide algebralised summad suvalisete punktide suhtes peavad võrduma nulliga kõikide jõudude momentide algebralised summad võrduvad nulliga kolme suvalise punkti
Kontroll- ja juhtimismasinaid kasutatakse tootmise automatiseerimiseks ning kiiresti kulgevate ja pidevalt kontrollitavate tootmisprotsesside juhtimiseks. Masinate koostisosadeks on mehhanismid, mis muudavad üht liiki liikumist teiseks. Mehhanism – kehade (lülide) tehissüsteem, mis muundab ühe või mitme keha (vedava lüli) etteantud liikumise süsteemi teiste kehade (veetavate lülide) soovitavaks liikumiseks. Iga mehhanism või seadis koosneb detailidest, mis on ühendatud koostuks. Detail - toode (masinaelement), mis valmistatud ühest materjalist koosteoperatsioone kasutamata (kruvi, võll, valatud korpus jne.). Element - kindlat funktsiooni täitev masina elementaarosa (näit. veerelaager, aga ka enamus detaile). Koost ehk sõlm - tootvas tehases elementidest koostatud toode (koostamisüksus). Liiteid kasutatakse detailide omavaheliseks ühendamiseks. Masinates esinevad liited
· Juhtrullidega ülekannet kasutatakse samuti kiivate võllide puhul, kusjuures rihma liikumissuunda muudetakse juhtrullidega. Joonis 3. a-lahtine ülekanne; b-ristuva rihmaga ülekanne; c-poolristuva rihmaga ülekanne; d-juhtrullidega ülekanne Hammasrihm: Hammasrihma õige pingsuse määrab tavaliselt pingutusrulli hoidevedru. Rihma saab kontrollida kui selle katted eemaldada. Katete eemaldamiseks tuleb eemaldada generaatori rihm jne. rihmad. Sammuti ka mootori väntvõlli rihma seib. Rihm ei tohi olla õline, kui on siis vahetada ja nukkvõlli otsatihend. Enne rihma eemaldamist leidke kõik pöörlevate rataste märgid. Kui märgid on leitud siis vabastada regulaatori kinnituspoldid ja eemaldada rihm (oleks hea kui saaks eelnevalt kõik rihma rattad fikseeritud, peale rihma eemaldamist mootorit mitte keerata). Kui vana rihm tagasi panna siis ta peaks jääma samas
32. Normaalpinge arvutus puhtpaindel. Kui paindel varda ristlõigetes mõjub ainult paindemoment Mp, siis on tegemist puhtpaindega M max = [ ] W 32. Lõikepinge. Tugevustingimus lõikel. Lõikepinge tekib, kui lõikeid üksteise suhtes nihutatakse. Lõige on detaili tööseisund, kus ristlõikes arvutatakse vaid põikjõudu Q((lõiketsooni ristlõiked nihkuvad üksteise suhtes detaili telje ristsihis ; lõiketsoonist välja jääb varda telg sirgeks; lõiketsooni ristlõiked jäävad tasapinnaliseks) Lõikepinge laotus lõikepindadel on tavaliselt mitteühtlane, kuid ühtlustub materjali purunemisel vastava piirseisundi eel. Arvutustes eeldatakse ühtlast lõikepinge laetustkoormamisel detailides tekkiva lõikepinge väärtused ei tohi ületada lubatavat Q = [ ] nihkepinget. A 33. Väändepinge. Tugevustingimus väändel.
joonte,noolte ja lühikirjete abil. Ajakulu skeemi koostamisel pole suur. 6. Kinemaatikaskeemide koostamise põhireeglid (näite põhjal): 1,2 - mõõtetransformaatorid, 3- südamik,mille siiret mõõdetakse, 4- kompensaatori südamik 5- võimendi, 6- inertsivaba reverssiivmootor, 7- reduktor, mille võll on sidestatud kompensaatori südamikuga ja indikatsiooniseadisega (8), 8- indikatsiooniseade . 7. Konstruktsioon, ehk masina-aparaadi ehitus (viis kuidas ja kuhu on toote komponendid paika sätitud), peab tagama nii paigalseisvate kui ka liikuvate struktuurielementide talitlusskeemile vastava asendi ja selle jäävuse ekspluatatsiooni kestel (st.määrab ära elemendi koordinaadid). Igal
Selleks viiakse hambumisse sobivad hammasrattad. Astmelist käigukasti iseloomustab käikude arv koos nende ülekandearvudega. Ülekandearvu arvutatakse hammasratta paaris: veetava hammasratta hammaste arv Z2 jagatakse vedava hammasratta hammaste arvuga Z1. Kui ülekandes on mitu hammasrattas paari siis lekande arv Ik võrdub kõigi hammasrattapaaride ülekandearvude korrutisega. Ik=(Z2/Z1)*(Z4/Z3). 2.1 Käigukastide põhidetailid ja elemendid Vedaval võllil on hammasratas ja hammasvöö. Võll toetub ühe otsaga väntvõlli otsa treitud süvendis paiknevale laagrile ja teise otsaga käigukasti karteri esiseinas olevale laagrile. Hammasratas ja hammasvöö asetsevad käigukastis, võlli väljaulatuva otsa nuutidele aga on istutatud siduri veetava ketta rumm. .Vedav võll on vedava võlliga ühisel teljel. Võlli eesmine ots toetub vedava võlli otsa treitud süvendis paiknevate rull-laagrile, teine ots aga karteri tagaseinas olevale kuullaagrile. Sõltuvalt hambumises olevatest
8) Pronks vase sulamid teiste elementidega va. Tsink. On olemas tina ja tinavabad pronksid. Head mehhaanilised omadused, hästi valatavad, kulumis kindlad, korrosiooni kindlad, valmistatakse pukse kraane ventiile jne. 9) Silumiin alumiiniumi ja räni sulam hästi valatav, valmistatakse kolbe, mootoriblokke, karburaatoreid. 10) Antifritsioon Põhimaterjalid plii, alumiinium. Kasutatakse laagri sulamitena, pöörlev võll toetub kõvematele osakestele, laagripõhimass aga kulub, niimoodustub laagri liua sisepinnale kanalite võrk milles liigub määrdeaine. Joodised on metallid või sulamid, millega saab detaile kokku joota. Jootmisel sulatatakse ühendatavate detailide vahele joodist, mille sulamis temperatuur on palju madalam, kui kokku joodetavatel osadel. Joodise hangumisel liituvad osad üheks tervikuks. Ühendus on tihe, kuid mitte eriti tugev.
Mida nimetatakse masinaelemendiks ja kuidas masinaelemente liigitatakse? selgitab masina koostisosade ehitust ja tarvet, neile sobiva materjali valikut ja tegeleb arvutustega, mis seotud elementide töövõimelisuse tagamisega. Liigitatakse üldotstarbelisteks(liited, ajamite komponendid, muud) ja eriotstarbelisteks(tööpingid, põllutöömasinad) Tuua näiteid masinaelemendist kui detailist, koostust, sõlmest. Detail - osa, mis on valmistatud ilma koostamiseta(polt, mutter, võll, hammasratas, rihmaratas, vedru, jne.) Koost või grupp - kindlat funktsiooni täitev detailide ühendus (pidur, sidur, mootor, laager, reduktor, ülekanne, jne.) Mosse on ise üks paras koost! :D (Tiguülekanne) Sõlm - detailide liide (keermesliide, neetliide, liistliide, jne.) (Poltliide) Kuidas liigitatakse liiteid, tuua näiteid liidetest. Liikuvad liited tagavad ühendatud detailide omavahelise liikumise (sõrmliide)
näitab kuju ja vormi maksimaalseid tolerantse. MML MMVL MMVL MML T T geomeetrilise hälbe tolerants a) MMVL võllile b) MMVL avale Võllile on MMVL näiline läbimõõt kogu mõõtme pikkuses, millesse mahub tegelik hälvetega (tolerants + geomeetriline hälve) võll. MMVL=MML+T (välismõõtmetele, võllile) Avale on MMVL näiline läbimõõt, millesse mahub ideaalne võll. MMVL=MML-T (sisemõõtmetele, avale) Tähistatakse M Võimaldab kombineerida hälvete valikut soodsas suunas, nt suurendada teist tolerantsi esimese arvel. 150h7 0,05 A MMVL 150,05 h7 = 0/-0,04
Mida nimetatakse masinaelemendiks ja kuidas masinaelemente liigitatakse? selgitab masina koostisosade ehitust ja tarvet, neile sobiva materjali valikut ja tegeleb arvutustega, mis seotud elementide töövõimelisuse tagamisega. Liigitatakse üldotstarbelisteks(liited, ajamite komponendid, muud) ja eriotstarbelisteks (tööpingid, põllutöömasinad) Tuua näiteid masinaelemendist kui detailist, koostust, sõlmest. Detail - osa, mis on valmistatud ilma koostamiseta(polt, mutter, võll, hammasratas, rihmaratas, vedru, jne.) Koost või grupp - kindlat funktsiooni täitev detailide ühendus (pidur, sidur, mootor, laager, reduktor, ülekanne, jne.) (Tiguülekanne) Sõlm - detailide liide (keermesliide, neetliide, liistliide, jne.) (Poltliide) Kuidas liigitatakse liiteid, tuua näiteid liidetest. Liikuvad liited tagavad ühendatud detailide omavahelise liikumise (sõrmliide) Liikumatud liited tagavad ühendatud komponentide liikumatu ühenduse
funktsiooni täitmise (masin, aparaat, seade, tarind jne.). Koosneb erineva:- kuju, - otstarbe ja- ööpõhimõttega MASINAELEMENTIDEST. 3. Mida nimetatakse masinaelemendiks ja kuidas seda liigitatakse? MASINAELEMENDID = tehniliste süsteemide füüsikalised komponendid. Üldmasinaelemendid(Liited, Ajamite Komponendid, muud) , Erimasinaelemendid. 4. Tuua näiteid masinaelemendist kui detailist, koostust, sõlmest. 1. Detail, s.t. osa, mis on valmistatud ilma koostamiseta (polt, mutter, võll, hammasratas, rihmaratas, vedru, jne.) 2. Koost või grupp, s.t. kindlat funktsiooni täitev detailide ühendus (pidur, sidur, mootor, laager, reduktor, ülekanne, jne.) 3. Sõlm, s.t. detailide liide (keermesliide, neetliide, liistliide, jne.) 5. Kuidas liigitatakse liiteid, tuua näiteid liidetest. Lahtivõetavuse järgi: Lahtivõetavad liited , Kinnisliited. Saamise viisi järgi: Aine(te) oleku muutmine, Plastne deformatsioon, Elastne deformatsioon, Aine(te) olekut muutmata ja
Elektriajam On mitmesuguste töömasinate või abimehhanismide käitumiseks ettenähtud elektromehaaniline süsteem, mis koosneb elektrimootorist, jõuülekandest, toitemuundurist ja juhtseadmetest. Ajamis võib olla mitu mootorit ja jõuülekannet ja toitemuundurit. ELVÜRGUST LHED MUUNDURISSE JA JUHTIMIS SÜSTEEMI Elektriajam Juhtimis süsteem Jõumuundur Mootor ülekande mehhanism tööorgan (alati pole vaja ) Sageduse muutmisega saab mootori kiirust muuta Jõumuundur Selle ülesandeks on muundada elektrivõrgust tarrbitavelektrienergia parameetrid sobivaks elektri mootorile või muuta neid eesmärgiga mõjutada elektrimootori tööd. Näitena · Alaldid · Pingemuundurid · Sagedusmuundurid Elektrimootor Ülesandeks on muundada elektri energia mehaaniliseks energiaks Ülekandemehhanism
Millal kasutatakse tihvliiteid? Millised tihvtide liigid on korduskasutatavad? TIHVTLIIDE = liide, kus ühendatud detailid on geomeetriliselt lukustatud lõikele/muljumisele töötavate tihvti abil. Korduvkasutada saab koonustihvte, kärntihvte, vedrutihvte. 3. Milles sesneb vedrutihvti eripära?
käigukastist - jaotuskastist vedavate sildade peaülekannetele. Joonis 12:Kardaan Peaülekanne on vajalik jõuülekande ülekandearvu suurendamiseks ja pöörlemise kandmiseks võllidele, mis paiknevad masina pikiteljega risti. Peaülekandesse on tavaliselt sisse ehitatud diferentsiaal. Joonis 13:Peaülekanne 9 Diferentsiaal on mehhanism, mis jaotab temale rakendatud pöördemomendi väljundvõllide vahel ja võimaldab neil pöörelda erineva kiirusega. Joonis 14:Diferentsiaal Joonis 15:Veovõll Veovõllid on ettenähtud pöördemomendi edasikandmiseks diferentsiaalilt veoratastele. 10 Sidur Üldandmed
tabel 1) Tasandilistes mehhanismides st mehhanismides, kus kõik lülid liiguvad mingi pinnaga paralleelsetes pindades, esinevad ainult translatsiooni- ja rotatsioonipaarid ning kõrgpaarid.Konstruktiivsetel kaalutlustel asendatakse mõned kinemaatilised paarid liitpaaridega. Näiteks sõrmega kerapaari asemel kasutatakse kardaanliigendit (Hooke'i liigendit). 8 1.1.3. Lülid, kinemaatilised ahelad Kehi, millest moodustub mehhanism, nim lülideks. Lülisid liigitatakse 1. tahked, 2. vedelad, 3. gaasilised. Tahked lülid loetakse absoluutselt jäikadeks. Sõltuvalt kin.elementide arvust esinevad 1. lihtlüli (kin.elementide arv 1), 2. kaksiklüli (2 kin.elementi, vt. joon. 4), 3. kolmiklüli (3 kin.elementi). Joon. 4 Kin.paaridega seondatud lülid moodustavad kinemaatilise ahela (analüüsi joonisel 5 toodud kompressori või pumba skeemi, kus 5c on kin. ahel
Punkti A kaugust põhiekraanist AA' nimetatakse selle punkti põhikvoodiks. Kaugust esiekraanist AA'' nimetatakse punkti esikvoodiks. Kui põhiekraan ε1 koos kujutisega pööratakse kaarnoolte suunas ühtivaks esiekraaniga ε2 (sele 11b), saadakse kaks teineteisega seotud ristprojektsiooni. Need asuvad ühel ja samal tasandil (joonise pinnal). Tekkinud ristprojektsioonide paari nimetatakse punkti kaksvaateks. Telg x on kaksvaate telg. Punkti projektsioone ühendav sirge A''A' on sidejoon. Sidejoon on kaksvaate teljega alati risti. Selel 10 ja edasi on piltkujutisena kasutatud kaldaksonomeetrilist projektsioon ehk kabinetprojekt- siooni (moondeteguriga mx:my:mz=1:½:1). Täpsemalt vaata sele 21c. Sele 11. a – punkti projekteerimine kahele ekraanile; b – kaksvaade 14
Suurendab pöördemomenti vedavatel ratastel. Traktoritel asub eespool lõppülekannet, autodel eespool veorattaid. Tüübid: 1. Hammasrataste paaride järgi a. Ühekordsed b. Kahekordsed Joonis. 1. Hammasrataste tüübi järgi. a. Koonushammasratastega b. Silinderhammasratastega Ühekordsed peaülekanded võivad olla koonus- või hüpoidse hambumisega. Hüpoidülekande korral hammasrataste teljed on nihutatud vedava hammasratta telg on madalamal veetava hammasratta teljest. Hüpoidülekanne töötab sujuvamalt, kuid hammaste vahel on suuremad hõõrdejõud vajab eriõli. Kahekordsed peaülekanded koosnevad · Ühest koonus- ja ühest silinderhammasrataste paarist · Ühest koonushammasrataste paarist ja rattareduktorist. Diferentsiaal. Diferentsiaal jaotab momenti ja võimaldab neil pööreldaerineva kiirusega (pööretel, ebatasasel teel). Liigitatakse: 1. Asukoha järgi
omavahelise liikumise tulemusel tekib juhtmes induktsioonivool 1. Süüte sisse lülitamisel pääseb akuvool ergutusmähisesse. Starter käivitab mootori ja generaatori. 2. Ergutusmähise ümber tekib magnetväli, mis muudab rootori elektrimagnetiks. 3. Rootori magnetvälja jõujooned kulgevad ühelt 6- haruga poolusesüdamikult teisele ja moodustavad erinimelised poolused. 4. Rootori magnetahela sulgevad võll ja ergutusmähise puks. 5. Rootori erinimelised poolused tekitavad staatori 18 poolis magnetvoo ja selles indutseeritakse EMJ. 6. Staatori 3 naaberhamba poolid (nn ankrumähised) on ühendatud erinevatesse faasidesse, milles tekkivad erineva suurusega EMJ. 7. Kuna EMJ on erinevates faasides erinev siis on ka erinevad nende muutumise amplituudid ja suunad. 8. Kõikide faaside EMJ muutub ühtviisi, kuid
sisendile korralikult. Kasutatav sirgjooneliselt liikuvatel täituritel. Toide (Supply) – toite tüüp (elektrivool, suruõhk jm), faaside arv, pinge, vool, sagedus. Aga lisaks mainitud kriteeriumidele on määrava tähtsusega ülekandemehhanismi valik. Näiteks kui valitakse ülekandemehhanismiks hammasrattaülekanne, võib lõtku tekkimine mõjutada täituri täpsust. Sama kehtib näiteks ka rihmülekande puhul, kui rihm peaks hakkama libisema. 12 3. ÜLDPRINTSIIBID 3.1. Elektriajami mõiste Elektriajam (Electrical drive) on mitmesuguste töömasinate või abimehhanismide käitamiseks ettenähtud elektromehaaniline süsteem, mis koosneb elektrimootorist, jõuülekandest, toitemuundurist ja juhtseadmetest. Elektriajami põhifunktsiooniks on liikumise juhtimine
kanne, sidur, käigukast ja peaülekanne, mis kõik peale vii- mase on mootoriga kokku ehitatud. Mootoriülekandeks nimetatakse kett- võit hammasajamit, mis on vahelüliks mootori ja siduri vahel. Sidur võimaldab mootorit ajutiselt lahutada järgnevatest jõuülekandeseadmetest ja nendega sujuvalt ühendada. See on vajalik mootorratta sujuvaks paigaltvõtuks ja ohutuks käiguvahetamiseks. Sidurit juhi- takse roolikangil asuva hoova abil. Käigukast on hammas- rattapaäridest koosnev mehhanism, mis võimaldab sõltu- valt liikumistakistusest astmeliselt muuta veorattale üle- kantavat pöördemomenti. Käiguvahetus toimub mootor- ratta vasakul küljel paikneva käigupedaali abil. Viimaseks lüliks jõuülekandes on peaülekanne (kardaanülekanne koos reduktoriga või kettülekanne), mille kaudu pöörde- moment kantakse käigukastist veorattale. Joon. 1. a -- mootorratas («Minsk»); b -- motoroller («Elektron»); c -- mopeed («Riga-12») 13
Tallinna Polütehnikum Energeetika õppesuund Rein Kask ELEKTRIAJAMITE JUHTIMINE Õppevahend TPT energeetika õppesuuna õpilastele Tallinn, 2007 Saateks Erialaainete õpikute ja muude õppevahendite krooniline puudus on juba palju aastaid raskendanud kutsehariduskoolide õpilastel omandada erialaseid teadmisi. Käesolev kirjatöö püüab mingilgi määral leevendada seda olukorda Tallinna Polütehnikumi energeetika õppesuuna õpilastele sellise õppeaine kui ,,Elektriajamite juhtimine" õppimisel. Elektriajamid on üheks põhiliseks elektritarvitite liigiks ja neid kasutatakse laialdaselt kõikides eluvaldkondades. On selge, et tulevased elektriala spetsialistid peavad neid hästi tundma ja oskama neid ka juhtida. Elektriajamite juhtimine ongi valdkonnaks, mida käsitleb käesolev õppevahend. Selle koostamisel on autor lähtunud põhimõttest selgitada probleeme nii põhjalikult kui vajalik ja nii napilt kui võimalik siit ka õppe-
Kergeimal mudelil on mootor käepideme küljes. Keskmist tüüpi nuivibraatori mootor ripub rihmadega betoneerija seljas. Suurim, kahe nuiaga komplekt, saab töövoolu bensiinimootori körgsagedusgeneraatorist. Firma "Tremix" edasimüüja Eestis AS TALLMAC pakub erineva konstruktsiooniga nuivibraatoreid (tabel ): · täismehhaanilisi tüüp 1 mis koosneb mootorist, vahetükist, võllist ja vibraatornuiast. Mootoriga ühendatakse vahetüki abil erineva pikkusega võll ning erineva diameetriga tööorgan. · tüüp 2 - kergeid nuivibraatoreid, , mis koosneb mootorist ja tööorganist koos võlliga. Seda kasutatakse väikesemahuliste betoneerimistööde tegemisel · tüüp 3 - kõrgsagedusel töötav nuivibraator mis koosneb sagedusmuundurist ning tööorganist koosvoolujuhtmega. Sagedusmuundajast väljuva voolu sagedus on 200 Hz ja pinge 42 V. 20 m kaabli kaudu käivitatakse tööorganis olev ektsentrikvõll (12000 võnget
3 ELEKTRIAJAMITE ELEKTROONSED SÜSTEEMID 4 Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene Toimetanud Evi-Õie Pless Kaane kujundanud Ann Gornischeff Käesoleva raamatu koostamist ja kirjastamist on toetanud SA Innove Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Ehitajate tee 5, Tallinn 19086 Telefon 620 3700 Faks 620 3701 http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/ Autoriõigus: Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 2008 ISBN ............................ Kirjastaja: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut 3 Sisukord Tähised............................................................................................................................5 Sümbolid .....................
................................................................. 85 SISSEJUHATUS Kõik, mis meid ümbritseb, koosneb ainetest. Miks ühe saega saab saagida isegi metalli, aga Eestikeelne sõna materjal tuleneb ladinakeelsest teine nürineb juba kõva tammepuu saagimisel? sõnast materia, mis tähendabki ainet. Milline terasemark võtta, kui jalgratta esirattale oleks Materjalid, mis on pärit loodusest endast, on vaja treida uus võll? Kui kõrget temperatuuri kanna- looduslikud materjalid. Inimene kasutab neid, kui tab elektrimootori mähise isolatsioon? Mille poolest vaja, oma huvides, ent ta on loonud väga palju erineb malm terasest? materjale ka ise selliste omadustega, nagu ühe või Mistahes materjali omadused olenevad teise asja jaoks on tarvis. Tehnikas kasutatavad kõigepealt tema koostisest, struktuurist ja saamis-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
