Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Marss - sarnased materjalid

mars, phobos, sojourner, meteoriit, atmosfäär, taevakeha, ekvaatoril, hiiglaslik, marsilt, maandur, punaka, umbkaudu, antarktikas, twin, veenus, mariner, mikroorganismid, nasa, meteoriidist, niisiis, erosioon, kraatreid, marsile, ketas, osana, sõiduk, discovery, varustab, patareid, suuremaks, diameeter, rattad, aastaajad, pöörlemistelg, aastaajast
thumbnail
8
doc

Marss

MARSS referaat Sisukord: 1. Üldised andmed 2. Marsi pind 3. Marsi kaaslased 4. Kas Marsil on elu? 6. "Mars Pathfinder" 7. Lühikokkuvõte 8. Kasutatud kirjandus Üldised andmed Aeg-ajalt võime taevas jälgida huvitavat taevakeha, mis eristub teistest oma punaka värvuse poolest ja ei vilgu nagu tähed. See on planeet Marss. Punakas värv on tingitud planeedil leiduvatest vettsisaldavatest rauaoksiididest. Marss on kauguselt Päikesest neljas planeet. Lähemal on vaid Merkuur, Veenus ja Maa. Nagu kõik teisedki planeedid, tiirleb ka Marss ümber Päikese mööda kõverjoont, mis on lähedane ellipsile. See taevakeha on oma tänapäevase nime saanud vanadelt roomlastelt

Füüsika
66 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Marss

Et Marsi ja Maa pöörlemistelgede kalle on enamvähem ühesugune, ilmnevad Marsilgi aastaajad ja kliimavöötmed, kuid ringjoonest erineva orbiidi tõttu on temperatuuri muutumine keerukam. Kui planeet asub orbiidil Päikesele lähemal, võib troopikavöötmes olla suvepäevadel kuni 25 °C, kuid aasta keskmine temperatuur on päeval paarkümmend, öösel 100 kraadi alla nulli. Atmosfäärirõhk Marsi pinnal on võrreldav õhurõhuga 35 km kõrgusel maapinnast. Atmosfäär koosneb peamiselt süsinikdioksiidist, lämmastikku ja argooni on kuni 2%, hapnikku 0,3%; veeaur, kui see kõik sadestuks Marsi pinnale, moodustaks vaid u. 0,02 mm paksuse veekihi. Enne koitu võib Marsi taevas olla hõredaid pilvi. Pooluste piirkonda katab kuni paarikümne meetri paksune valge tahke süsinikdioksiidi ehk süsihappelume kiht (need paistavad nn. polaarmütsidena), mille all leidub ka vee jääd.

Füüsika
67 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Marss

1.Üldandmed Marss,tuntud ka kui punane planeet, on meie päikesesüsteemi neljas planeet.Teistest planeetidest eristub ta oma punase värvi poolest,mis tuleneb planeedil leiduvatest vettsisaldavatest rauaoksiididest.Oma nime on Marss saanud vanade roomlaste sõjajumala Marsi järgi. Marss on Päikesest üle pooleteise korra kaugemal kui Maa, keskmine kaugus on 227,9 miljonit kilomeetrit. Marsi läbimõõt ekvaatoril on 6800 km ja pooluste vahel 6750 km. Mass on 9,31 korda väiksem kui planeedil Maa. Niisiis on Marss suuruselt ja massilt üks väiksemaid planeete. 2.Pinnaehitus Kuigi Marss on palju väiksem kui Maa, on tema pinna pindala umbes sama kui Maa maismaa pindala. Üldiselt on Marss üsna ebatasane planeet. Suurimaks kõrgustevaheks on 27 kilomeetrit (Maal 20 kilomeetrit). Pinnase põhikomponendiks on kvartsliivas olevad limoniidi ja raud(III)oksiidi lisandid. Marss tekkis protoplaneetidena

Füüsika
23 allalaadimist
thumbnail
21
ppt

Marss

Tekkinud kokkupõrke tagajärjel Üle 6 km sügavune Läbimõõt 2000 km Selgeid tõendeid erosioonist, suurtest üleujutustest ja väikeste jõgede süsteemidest Erosioonikanalite vanus ~4 miljonit aastat Mõlemal poolusel asuvad jäämütsid Kihilise struktuuriga Põhjapoolusel süsinikdioksiid sublimeerub täielikult Pikematel laiuskraadidel võib olla pinna alla peidetud jääd Marsi kaaslased Phobos (kr. k. hirm) ja Deimos (kr. k. ahastus) Mõlemad on halli värvi Tolmune pind, mis on täis erineva suurusega kraatreid Elulugu pole teada ­ Marsi poolt haaratud asteroidid? Endisaegse Marsi rõnga jäänukid? Phobos Kujult kui lömmilöödud kurk Keskmine läbimõõt 22 km Satelliidi tihedus 2,1 g/cm³ Orbiidi raadius vaid 9370 km Marsi ööpäeva jooksul jõuab Phobos teha kolm tiiru ümber planeedi Tõuseb läänest, loojub itta

Füüsika
18 allalaadimist
thumbnail
5
odt

Marss

vulkaaniline tegevus, mistõttu tekkisid rifid, praod, vallid ja vulkaankoonused. Meteoriitide langemine Marsile on avaldanud suurt mõju maastiku kujunemisele. Eriti tugev oli meteoriidisadu esimesel poolel miljardil aastal pärast planeetide teket. Suurte meteoriitide kukkumisest Marsile annavad tunnistust hiiglaslikud orud. Marsil toimub ka tektooniline liikumine. See protsess võib kujundada äsja tahkunud ja tasasest planeedist suurte kõrgustevahedega taevakeha. Leidub grandioossed riffe, mis ulatuvad tuhandetesse kilomeetritesse ning hiiglaslikke mitme kilomeetri sügavusi alamikke. Midagi sellelaadset Maal ei kohta. Huvitavad ja mõistatusliku päritoluga on voolava vee jäljed. Praegusel ajal leidub vett ainult jää või auruna. Arvatakse, et kui kogu Marsil olev jää sulaks, siis polaaraladest pärinev vesi ujutaks planeedi üle 10 meetri paksuse veekihiga. Teise sama mõõtu veehulga peaks andma igikeltsast pärinev vesi

Füüsika
23 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Marss

.................................................................................3 1 Andmed.....................................................................................................3 2 Ajalugu.......................................................................................................4 2,1 Kust on saanu Marss endale nime?...............................................4 2,2 Kanalid ja nende uurimine.............................................................4 3 Atmosfäär ja pind.......................................................................................5 3,1 Atmosfäär.......................................................................................5 3,2 Pind.................................................................................................5 4 Marsi kaaslased...........................................................

Füüsika
77 allalaadimist
thumbnail
10
pptx

Marss

Marss Hendry Sadrak Marss Neljas planeet päikesest. Lähemal on vaid Merkuur, Veenus ja Maa. Marsi orbiit on ellips, mitte ringjoon, tänu sellele võib olla Marss 60 miljonist kilomeetrist kuni 400 miljoni kilomeetrini Maast. Iga 2-3 aasta järel asuvad Päike, Maa ja Marss umbkaudu samal sirgjoonel. Marsi läbimõõt ekvaatoril on 6800 km ja pooluste vahel 6750 km. Marsi mass on 9,31 korda väiksem kui planeet Maal. Üks väiksemaid planeete meie päikesesüsteemis. Olemas aastaajad. Maa ja marsi võrdlus Atmosfäär Marsi atmosfäär on hõre. 95% sellest moodustab süsinikdioksiid, mingil määral leidub ka veeauru, hapnikku, süsinikoksiidi ja vesinikku. Lämmastikku ja argooni on kuni 2%, hapnikku 0,3%. Temperatuur muutub ekvaatoril vahemikus ­73 kuni +16 °C

Astronoomia ja astroloogia
7 allalaadimist
thumbnail
5
rtf

Marss

(VallesMarineris't ei moodustanud voolav vesi.) Oma varases ajaloos oli Marss palju rohkem Maa moodi. Nagu Maalgi kasutati peaaegu kogu süsinikdioksiid süsinikkivimite moodustamiseks. Aga maise laamtektoonika puudumisel ei ole Marss võimeline andma tagasi atmosfäärikivimitesse ladestunud süsinikdioksiidi ja selle tõttu ei ole Marsil olulist kasvuhooneefekti. Marsi pind on selle tõttu palju külmem, kui Maa oma oleks sellisel kaugusel Päikesest. Marsil on väga hõre atmosfäär, mis koosneb põhiliselt väikesest kogusest järelejäänud süsinikdioksiidist (95.3%) lisaks lämmastikust (2.7%), argoonist (1.6%) ja väikese lisandina hapnikust (0.15%) ning veest (0.03%). Keskmine rõhk Marsi pinnal on ainult ligikaudu 7 millibaari (vähem kui 1% Maa rõhust), aga see varieerub suuresti erinevatel kõrgustel alates 9 millibaarist sügavaimates lohkudes kuni umbes 1 millibaarini Olympus Mons' tipus

Geograafia
24 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Marss

MARSS Marsi läbipaistev atmosfäär lubab ära tunda terve hulga Maal tuntud detaile (polaaralade lumeväljad, tumedad "mered" ekvaatori lähedal, atmosfääris aeg-ajalt ilmuvad pilved), seetõttu on mõistetav, miks just see planeet on inimestes äratanud hulganisti mõtteid ja kujutlusi, teaduslikest teooriatest alates kuni julgeima fantastikani välja. Marsi kaarte on koostatud 17. sajandist alates, kõige detailirohkemad olid nad viimase sajandivahetuse paiku. Joonisel on toodud P

Informaatika
25 allalaadimist
thumbnail
8
ppt

Marss

Marss Evelina Oratse Üldised andmed Neljas planeet päikesest Kaugus Maast: 55­400 mln km Läbimõõt: 6750 km Aasta pikkus: 687 Maa päeva Ööpäeva pikkus: 24 h 37 min Pinnatemperatuur: +25 kuni -125 kraadi Gravitatsioon: u 40% Maa omast Kaks kuud Phobos ja Deimos Atmosfäär koosneb süsihappegaasist 95,7%, lämmastikust 2,7%, argoonist 1,6%, happnikust ja veest. Kanalid Giovanni Virginio Schiaparelli(1835 ­ 1910) oli kanalite avastaja Arvati, et seal on vesi 1964 a "Mariner 4" tegi 22 pilt, kanaleid ei avastatud Nix Olympica Päikesesüsteemi kõrgeim mägi Kõrgus 21 km Mäe jalam on u 600 km Kustunud vulkaan Kraateri läbimõõt 85 x 60 x 3 km Marsi kaaslased

Füüsika
72 allalaadimist
thumbnail
8
ppt

Marss

· Gravitatsioon: u 40% Maa omast · Esimene kosmiline kiirus: 3,6 km/s · Paokiirus: 5,0 km/s Marss · Päikesesüsteemi neljas planeet · asub Päikesest 1,5 korda kaugemal kui Maa · saab seepärast 2 korda vähem soojust · Teleskoobis on see Maast 2 korda väiksem punakas planeet · hästi vaadeldav iga 15­17 aasta tagant suurte vastasseisude ajal · Marsi ja Maa pöörlemistelgede kalle on enam-vähem ühesugune · Marsil ilmnevad aastaajad ja kliimavöötmed · Atmosfäär koosneb peamiselt süsinikdioksiidist, lämmastikku ja argooni on kuni 2%, hapnikku 0,3%; veeaur, kui see kõik sadestuks Marsi pinnale, moodustaks vaid u 0,02 mm paksuse veekihi · Enne koitu võib Marsi taevas olla hõredaid pilvi. · Pooluste piirkonda katab kuni paarikümne meetri paksune valge tahke süsinikdioksiidi ehk süsihappelume kiht (need paistavad nn polaarmütsidena), mille all leidub ka vee jääd. · Enamik Marsi pinda meenutab punakat kivikõrbe

Füüsika
15 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Marss

Tallinn 2010 Marss on Päikesesüsteemi neljas planeet, mis asub Päikesest 1,5 korda kaugemal kui Maa ja on ühtlasi ka Maale kõige lähem planeet. Marssi on nimetatud ka Punaseks Planeediks,sest tema pinda katavad punase liiva kõrbed. Marsi tiirlemine ümber Päikese kestab 2 Maa aastat. Marss pöörleb peaaegu sama kiiresti kui Maa, 1 pööre kestab 1 ööpäeva. Elu ei ole Marsilt leitud, aga oletatakse, et mingisugune algeline elu võis seal kunagi olla. Teleskoobis on see Maast 2 korda väiksem punakas planeet. Et Marsi ja Maa pöörlemistelgede kalle on enam-vähem ühesugune, ilmnevad Marsilgi aastaajad ja kliimavöötmed, kuid ringjoonest erineva orbiidi tõttu on temperatuuri muutumine keerukam. Kui planeet asub orbiidil Päikesele lähemal, võib troopikavöötmes olla suvepäevadel kuni 25 °C, kuid aasta keskmine temperatuur on päeval paarkümmend,

Füüsika
7 allalaadimist
thumbnail
10
pptx

Marss

Marss asd12345 9.b klass Sisukord Üldandmed Ehitus ja koostis Marsi atmosfäär Kaaslased, temperatuur Liikumine, võrdlus maaga Kasutatud kirjandus Üldandmed Kaugus päikesest 227,9 miljonit Kaugus maast 55-400 miljonit kilomeetrit Läbimõõt 6750 kilomeetrit Pöörlemisperiood 24 tundi 39 minutit Gravitatsioon 40% maa omast Marsi ehitus ja koostis Marsi pind silmatorkavalt punakas kivikõrb Mandritel on meteoriidikaatrid Kuivanud orud, valliga kraatrid Marsi atmosfäär Süsihappegaas ­ 95% Lämmastik ­ 3% Argoon ­ 2% Hapnikku 0.3% Suured tolmutormid Kaaslased Phobos Deimos Temperatuur, aastaajad Suvel +25 Talvel -143 Aasta keskmine temperatuur 100 kraadi alla nulli Liikumine, võrdlus maaga Tiirleb päikese ümber Teeb sõlme Kestab 72 päeva 55-60 miljonit on kaugus maaga Marss on kuiv Kasutatud kirjandus www.obs.ee/cgi-bin/w3-msql/vaatleja/artikkel.html?id=142 http://et.wikipedia.org/wiki/Marss www.astronoomia.ee/ www.folklore.ee/tagused/nr6/kanalx

Astronoomia ja astroloogia
2 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Mars

Et Marsi ja Maa pöörlemistelgede kalle on enam-vähem ühesugune, ilmnevad Marsilgi aastaajad ja kliimavöötmed, kuid ringjoonest erineva orbiidi tõttu on temperatuuri muutumine keerukam. Kui planeet asub orbiidil Päikesele lähemal, võib troopikavöötmes olla suvepäevadel kuni 25 °C, kuid aasta keskmine temperatuur on päeval paarkümmend, öösel 100 kraadi alla nulli. Atmosfäärirõhk Marsi pinnal on võrreldav õhurõhuga 35 km kõrgusel maapinnast. Atmosfäär koosneb peamiselt süsinikdioksiidist, lämmastikku ja argooni on kuni 2%, hapnikku 0,3%; veeaur, kui see kõik sadestuks Marsi pinnale, moodustaks vaid u. 0,02 mm paksuse veekihi. Enne koitu võib Marsi taevas olla hõredaid pilvi. Enamik Marsi pinda meenutab punakat kivikõrbe. Heledamad alad, nn. mandrid, on keskmiselt 3 km kõrgemad tumedatest nn. meredest. Mandritel on meteoriidikraatreid rohkem kui meredel, järelikult on viimased tekkinud hiljem. Väiksemad kraatrid

Füüsika
23 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Planeet Marss

Maal aset leidvate keeristormidega väga sarnane. Marss Päikese suhtes Marss on kauguselt Päikesest neljas planeet. Lähemal on vaid Merkuur, Veenus ja Maa. Marsi orbiit on võrdlemisi piklik, mistõttu tema kaugus Päikesest võib muutuda üsna tunduvalt - piirides 206 kuni 249 miljonit kilomeetrit. Vastavalt sellele saab Marss Päikeselt valgust ja soojust 36- 52% selles kogusest, mis jõuab Maani. Marsi mõõtmed Marsi läbimõõt ekvaatoril on 6800 km ja pooluste vahel 6750 km. Mass on 9,31 korda väiksem kui planeedil Maa. Niisiis on see planeet suuruselt ja massilt üks väiksemaid. Aeg Aasta on sel planeedil umbes kaks korda pikem kui Maal ­ 668,6 Marsi ööpäeva ehk tervelt 687 Maa ööpäeva. Marsil on ka aastaajad. Selle ööpäeva pikkus on meie omast natuke pikem - 24 tundi, 37 minutit ja 22,67 sekundit. Tekib huvitav efekt: kui me Marsi pinnal mingit detaili

Füüsika
41 allalaadimist
thumbnail
19
pdf

Elu võimalikkusest planeedil Marss

võrreldes saan oma hüpoteesile lähedale. Uurimise all oli suur hulk internetti üles pandud teadlaste seisukohti ja kaks raamatut. Töö põhineb varem teadlaste kirja pandud seisukohtadel. Tahan tänada oma juhendajat Paul Zubtsenkot. 3 1. Marss 1.1. Marsi ajalugu Esimese inimene, kes vaatles Marssi teleskoobist oli Galileo. Sajand pärast seda leidsid astronoomid Marsilt polaarjääd. 19. ja 20. sajandil arvasid teadlased, et nad nägid Marsil pikki sirgeid kanalite võrgustikke, mis võiksid vihjata tsivilisatsioonile. Kahjuks osutusid need ainult tumedamateks aladeks Marsil. (Michael J.S. Belton jt 2009) Marsi pöörlemisperioodi avastas esimesena Cassini aastal 1666 ning siis oli see 24 tundi ja 40 minutit. Hõreda atmosfääri kohta sai esimesena teada Saksamaal sündinud Briti astronoom William Herschel. Esimene teada olev kaart Marsist tehti 1830

Astronoomia
19 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Elu Marsil

peaaegu 100 protsenti Marsist. ESA kavatseb inimesed Marsile lennutada 2030.­2040. aastatel. Umbes samal ajal kavatseb seda ka NASA. Teaduslike uuringute teema Marsil on elu otsingud, Marsi pinnaaluse vee olemasolu ning planeedi geoloogilised struktuurid. Marsi avastamise lugu pajatab ka Soomes ja Eestis tegutseva eestlasest Marsi-fänni, Paul Raudsepa kirjastatud koguteos "Towards Mars! Extra" ("Marsi poole! Ekstra"), mis on tema pikaajalise töö vili. -------------- Bakterid Marsilt Süsiniku isotoopide koostis viitas sellele, et meteoriidikivim võis pärineda Marsilt. Kivim, milles elektronmikroskoobi abil oletatavate bakterite jäljed avastati, kuulub karbonaatsete kivimite hulka. (Sinna kuulub ka meie paekivi, millest võib leida paljude fossiilsete organismide kivistisi.) Praegu on Marss surnud planeet. Atmosfäärirõhk on seal umbes sama suur kui on rõhk Maa õhkkonnas 40 km kõrgusel. Nii madala rõhu juures ei saa vesi vedelal kujul esineda. Kui

Füüsika
33 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Päikesesüsteem

Oma valguse ja soojuse tõttu on ta meile väga vajalik. Ilma nende tingimusteta ei oleks elu maal. Oma olemuselt on Päike samasugune täht nagu kõik ülejäänudki. Teised tähed paistavad meile vaid väikeste valguspunktidena, kuna nad on väga kaugel. Nagu kõik tähed, nii on ka Päike hõõguv gaasikera, mis koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist ning vähemal määral teistest elementidest. Päikese välised kihid ilmutavad eristatavat pöörlemist: ekvaatoril pindmine kiht teeb täispöörde iga 25,4 päevaga; pooluste lähedal aga 36 päevaga. Selline veider käitumine tuleb sellest, et Päike ei ole tahke keha nagu Maa, vaid koosneb peamiselt gaasidest. Nii pöörleb Päikese väline gaasiline kiht erinevalt Päikese tuumast. Eristatav pöörlemine ulatub üsna sügavale Päikese sisemusse, aga Päikese tuum pöörleb nagu tahke keha. Samalaadseid efekte on täheldatud ka gaasilistel planeetidel

Füüsika
73 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Mis on Päikesesüsteem?

nimetatakse orbiidiks. Orbiiti mööda liikudes pöörlevad planeedid veel ümber oma kujutletava telje. Päikesesüsteemi planeedid jagunevad: Maa sarnased planeedid ehk kiviplaneedid ja Jupiteri tüüpi ehk gaasiplaneedid. Esimeste hulka kuuluvad Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Oma nime on nad saanud sellest, et neil on samasugune kaljune pind nagu Maal. Nad erinevad üksteisest atmosfääri poolest: Maad, Veenust ja Marssi ümbritseb oluline atmosfäär, samas Merkuuril see puudub. Lähtudes Päikesest on planeetide asukoht selline: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Päike Päike on meie päikesesüsteemi täht. Oma olemuselt on Päike samasugune täht nagu kõik ülejäänudki. Teised tähed paistavad meile vaid väikeste valguspunktidena, kuna nad on väga kaugel. Nagu kõik tähed, nii on ka Päike hõõguv gaasikera. Päikese mass koosneb praegusel

Füüsika
121 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Marss referaat

võimalustest inimkolooniaid sinna rajada. Marss on üks kõige enim tähelepanu pälvinud planeet meie päikesesüsteemis. Seal on vähese päikesevalguse ja korraliku atmosfääri puudumise pärast külmem kui Maal. Planeedi pinnal on rohkelt kraatreid, vulkaane, orge, kõrbeid ning polaarsustel on külmem nagu Maalgi.1 Nimetus ,,Marss" tuleneb Vana-Rooma sõjajumalalt, Marsilt. Samuti on Marsil ka kaks kaaslast, Phobos ja Deimos, kes Rooma jumalate järgi on õudus ja hirm, tavalised sõjajumala saatjad. Just Mars võeti selle planeedi nimeks kuna punane planeet sümboliseeris sõjas valatud verist pinnast.2 1 www.wikipedia.org /Mars 2 Eesti Entsüklopeedia 6. köide ,,Valgus" Üldandmed Marss on Päikesest üle pooleteise korra kaugemal, kui Maa, keskmine kaugus on 227,9 miljonit kilomeetrit

Füüsika
12 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Päikesesüsteem ning sinna kuuluvad planeedid

Nad on suhteliselt suure tihedusega, neil on tahke pind, nad pöörlevad aeglaselt neil pole rõngaid ja neil on vähe kaaslasi. Jupiteri sarnased planeedid on Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Nemad on oma nime saanud samasuguse gaasilise õhkkonna järgi, mis ümbritseb ka Jupiteri. Gaasiplaneedi nimetuse on nad saanud ilmselt oma koostise tõttu. Nad koosnevad peamiselt vesinikust ja heeliumist, on väikese tihedusega, pöörlevad kiiresti, neid ümbritseb paks atmosfäär, ei ole tahket pinda, neil on rõngad ja palju kaaslasi. See oli liigitus koostise järgi, kuid Päikesesüsteemi planeete saab liigitada ka avastamise ajaloo, suuruse, kauguse järgi Päikesest ning asendi järgi Maa orbiidi suhtes. Avastamise ajaloo järgi jagunevad planeedid klassikalisteks (Merkuur, Veenus, Marss, Jupiter, Saturn) ja kaasaegseteks (Uraan, Neptuun, Pluuto) planeetideks. Suuruse järgi väikesteks (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Pluuto) ja hiidplaneetideks (Jupiter, Saturn,

Füüsika
204 allalaadimist
thumbnail
990
pdf

Maailmataju ehk maailmapilt 2015

UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta

Üldpsühholoogia
113 allalaadimist
thumbnail
34
docx

Füüsika kontrolltöö: KOSMOLOOGIA, universum, galaktika

KUU JNE Seega on Maa Päikesest lugedes kolmas planeet, mille: kaugus Päikesest: * suurim (afeel) 152 098 232 km = 1,01671388 AU * vähim (periheel) 147 098 290 km = 0,98329134 AU * keskmine 149 598 261 km (≈150 milj.km) = 1AU, kiirus orbiidil: 29,8 km/s, tiirlemisperiood: 1yr (Maa-aasta) = 365,256363004d (Maa-päeva) = 8 766,152712096h = 525 969,16272576min = 31 558 149,7635456s, pöörlemisperiood: 1d = 24h = kaaslaste arv: 1 (Kuu), läbimõõt: * ekvaatoril 12 756,2 km, * poolustel 12 713,6 km, * keskmine 12 742,0 km ruumala: 1.08321∙1012 km3 mass: 5,97219∙1024 kg tihedus: 5,515 g/cm3, raskuskiirendus (raskusjõud) planeedi pinnal: 9,798 m/s2 = 1g, paokiirus : 11,186 km/s, temperatuur pinnal: * minimaalne: −89.2°C, * keskmine: +15°C, * maksimaalne: +56.7°C atmosfäärirõhk planeedi (mere) pinnal: 1 atm = 760mmHg ≈ 101,3kPa. atmosfääri koostises on: * 78,08% lämmastikku (N2) * 20,95% hapnikku (O2)

Megamaailma füüsika
21 allalaadimist
thumbnail
11
pptx

Punane planeet Marss

NIMI Huvitavat Marsist Neljas kivi Päikesest, meie naaberplaneet Marss, on punaka värvitooniga, mida annab pinnases leiduv raud. Marss (kreeka Ares) oli Sõjajumal. Marsi tuntakse juba eelajaloolistest aegadest peale ning on siiani ulmekirjanike lemmik paik, kus kujutatakse elu väljaspool Maad. Varem usuti elu olemasolusse Marsil, kuna teleskoobiga vaadeldes paistsid Punase Planeedi pinnal kanalid, mida peeti marslaste kätetööks, see osutus siiski vaid illusiooniks. Marsil on kaks kuud: Phobos ja Deimos (tõlkes Õudus ja Hirm). Marsi võib maalt näha (lähim kaugus maast on 57 miljonit kilomeetrit). Marsi heledus on muutuv. Faktid Marsist Diameeter on 6794 km; Pindalalt on ta natuke suurem kui Maa mandrite pind; Mass on 6,4219 x 1023 kg; Keskmine tihedus on 3,95g/cm3; Raskusjõud on 2,7 korda väiksem kui Maal; keskmine kaugus Päikesest on 1,524 a.ü. (227 900 000 km); Sideeriline pöörlemisperiood on 24h 34m (ööpäev); Sideeriline tiirlemisperiood on 686,92 d; (aasta Marsil)

Füüsika
15 allalaadimist
thumbnail
14
pptx

Powerpoint planeet Marsi kohta

tähed. *Punakas värv on tingitud planeedil leiduvatest vettsisaldavatest rauaoksiididest. *Marss on kauguselt Päikesest neljas planeet. *Tiirleb ümber Päikese mööda kõverjoont, mis on lähedane ellipsile. Üldised andmed *Iga 15 või 17 aasta järel on Marss nn. suures vastasseisus ning tuleb Maale kõige lähemale, mis on alla 60 miljoni kilomeetri. *Kõige suurem kaugus Maast võib ulatuda 400 miljoni kilomeetrini *Marsi läbimõõt ekvaatoril on 6800 km ja pooluste vahel 6750 km. Mass on 9,31 korda väiksem kui planeedil Maa. Üldised andmed *Suuruselt ja massilt üks väiksemaid planeete. *Aasta on sel planeedil umbes kaks korda pikem kui Maal ­ 668,6 Marsi ööpäeva ehk tervelt 687 Maa ööpäeva. *Marsi ööpäeva pikkus on meie koduplaneedi omast pisut erinev. (24 tundi ja 40 minutit) Üldised andmed *Marsi atmosfäär on hõre, 95% sellest moodustab süsinikdioksiid, mingil määral leidub ka veeauru, hapnikku,

Füüsika
20 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Päikesesüsteem

Maa on ainuke planeet meie Päikesesüsteemis, mis ei ole saanud oma nime kreeka mütoloogiast, vaid vanainglise ja germaani keelest. Loomulikult on olemas sadu teisi nimesid erinevates keeltes. (4) Maa põhiandmed: 7 Päikese süsteem ja seega ka Maa tekkis umbes 4, 6 miljardit aastat tagasi; Maa kaugus Päikesest: 150 miljonit kilomeetrit; Maa läbimõõt ekvaatoril: 12 756 km; Maa ümbermõõt: 40. 000 kilomeetrit; Maa pindala : ~ 510 miljonit km2; vesi moodustub maast 70. 8% ; Maa kõrgeim tipp on Dzomolungma mäetipp Himaalajas; Maa päev: tavaliselt 23 tundi ja 56 minutit; Maal on üks kaaslane - Kuu. (4) Maa on jagatud mitmeteks kihtideks, mis erinevad üksteisest keemilise ja seismilise omaduste poolest. Koor varieerub paksusest, ta on ookeanide all õhem ning kontinentide all paksem.

Füüsika
10 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Eluotsingud Marsil

Mingeid jälgi ei praegusest ega kunagisest elust ei näidanud ka maandumiskohtadest edastatud fotod. Ootamatult avaldati 1996. aasta augustis teade muistse elu jälgede avastamisest Marsil. Avastuse teinud ameerika teadlaste rühmal polnud seejuures proovi hankimiseks vaja kulutada sadu miljoneid dollareid, sest see oli ise juhtumisi Maale lennanud. Tegemist on ühega 12-st meteoriidist, mis suure tõenäosusega arvatakse pärinevat Marsilt. Alust selleks annab nende keemilise koostise sarnasus "Vikingite" poolt Marsi pinnalt leituga. See kartulisuurune ja 1,9 kg kaaluv meteoriit koodnimetusega ALH84001 oli Antarktikast leitud juba 1984. aastal (Antarktika jääväljad on tänapäeval kõige viljakamad meteoriitide leiukohad), kuid tema Marsi päritolu tuli ilmsiks alles 1993. aastal. Ta on moodustunud umbes 4,5 miljardit aastat tagasi, olles tunduvalt vanem kui teised seni teadaolevad Marsi päritolu

Füüsika
8 allalaadimist
thumbnail
13
ppt

Planeet Marss

Marss Mari Muld Harjet Kallas 12B Juhendaja: Tiiu Niidas 2009 Fakte Päikesesüsteemi neljas planeet Marsil asub päikesesüsteemi kõrgeim mägi- kustunud vulkaan Nix Olympica (600km) Osa pinnamoode lubavad teha järelduse, et varem on Marsil olnud vett Marsil on kaks kaaslast- Phobos ja Deimos Suurem osa Marsi pinnast kattavad kraatrid, palju lõhestatud orge, kõrgendikud, mäed ja tasandikud Avastatud on erosiooni olemasolu väga kaua aega tagasi Arvulised andmed Kaugus Maast: 55-400 mln km Läbimõõt: 6750 km Mass: 6,4219 x 1023 kg Aasta pikkus: 687 Maa päeva Ööpäeva pikkus: 24h 37min Pinnatemperatuur: +25 ° ..­ 125° Gravitatsioon: u 40% Maa omast Esmane kosmiline kiirus: 3,6 km/s Paokiirus: 5,0 km/s

Füüsika
49 allalaadimist
thumbnail
20
docx

MARSI UURIMINE

Kallavere Keskkool Kärt Kool 8.klass MARSI UURIMINE Uurimistöö Juhendajad Janne Pihelgas Madis Sulg MAARDU 2012 Sisukord Sissejuhatus Aeg-ajalt võime taevas jälgida huvitavat taevakeha, mis eristub teistest oma punaka värvuse poolest ja ei vilgu nagu tähed. See on planeet Marss. Punakas värv on tingitud planeedil leiduvatest vettsisaldavatest rauaoksiididest. See taevakeha on oma tänapäevase nime saanud vanadelt roomlastelt. Marss oli nende sõjajumal, ja meenutab ju planeedi punane värvus verevalamisi, mis sõjaga kaasnesid. Ma võtsin oma uurimistöö teemaks Marsi uurimine, sest mulle meeldib astronoomia. Ma arvan,

Loodusõpetus
18 allalaadimist
thumbnail
477
pdf

Maailmataju

UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim

Karjäärinõustamine
36 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Punane planeet Marss

see -2.6 m, harilikult on heledus 1 m ringis. Marsi magnetväli on Maa omast 600 korda nõrgem. Marss on väga ebatasane planeet -- suurim kõrguste vahe on 27 km (Maal on see peaaegu 20 km). Marsile kuulub Päikesesüsteemi suurim kanjonite süsteem Valles Marineris (Marineri org), mis on ligi 4000 km pikkune, 200 km lai ja sügavust on tal 2 kuni 7 km (see kanjon ulatuks põhja Ameerika idakaldast läänekaldale ja veel rohkemgi). Marsil on kaks kuud: Phobos ja Deimos (tõlkes Õudus ja Hirm). Nad meenutavad rohkem asteroide kui korralikke kuusid: Phobose suurim läbimõõt on 27, keskmine 21 ja väikseim 19 km, Deimose keskmine läbimõõt on vaid 13 km. Mõlema kaaslase kuju on ideaalsest sfäärist kaugel. On möödunud kakskümmend üks aastat Vikingite lennust ja Marsile jõudis 1997. aastal USA rahvuspühal 4. juulil automaatjaam Pathfinder (USA). Tehti

Füüsika
28 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Päikesekeskne taevakehade süsteem

Maakoore paksus varieerub: olenevalt kohast on see erinev- ookeanide all on õhem, maismaa all paksem. Atmosfäär, mis üle 3 miljardi aasta tagasi koosnes ammoniaagist, kloorist, metaanist ja vesinikust, on Maa ajaloo vältel väga mitmete tegurite, sealhulgas bioloogiliste protsesside ja isegi inimtegevuse tagajärjel tundmatuseni muutunud. Maa atmosfääri põhiosa koosneb praegu lämmastikust - 78%, hapnikku on 21%, ülejäänud gaase tunduvalt vähem (süsihappegaasi näiteks 0, 03%). Atmosfäär annab Maale sinise värvuse. Maa atmosfäär on eluslooduse kaitsekilp. Atmosfäär kaitseb Maad külma eest öösel ja liigse sooja eest päeval, ta on päästvaks soomuseks meteoriitide ja mitmesuguste kiirguste vastu. Suur osa Päikeselt Maale saabuvast soojusest kiirgub maailmaruumi tagasi. Tänu sellele püsib temperatuur Maa pinnal meie jaoks mõistlikkuse piires. Päikese kiirgusest kõige ohtlikuma- ultraviolettkiirguse eest kaitseb meid atmosfääri osoonikiht

Füüsika
17 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Päikesesüsteem - referaat

neil on tahke pind, nad pöörlevad aeglaselt, neil pole rõngaid ja neil on vähe kaaslasi. · Jupiteri-tüüpi ehk gaasplaneedid: Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Koosnevad peamiselt vesinikust ja heeliumist, on väikese tihedusega, 3 pöörlevad kiiresti, neid ümbritseb paks atmosfäär, ei ole tahket pinda, neil on rõngad ja palju kaaslasi. · Pluuto 3) Suuruse järgi: · Väikesed planeedid: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Pluuto. Nende planeetide diameeter on väiksem kui 13000 km. · Hiidplaneedid: Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Nende planeetide diameeter on suurem kui 48000 km. 4)Kauguse järgi Päikesest:

Füüsika
91 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun