Harilik näsiniin Vaiko Vaher KLASS HÕIMKOND SUGUKOND PALJUNEMINE VILJAD Kaheidulehe Katteseemne Näsiniinelehe Paljuneb Punased lised taimed lised seemnetega ja marjataolised vegetatiivselt luuviljad juurevõsust valmivad septembris. Kasvukohad Hariliku näsiniine levila haarab suuremat osa Euroopast ja läänepoolset Aasiat. Liik on Eestis pärismaine. Näsiniine viljad Click to edit Master text styles Second level Third level
·Harilik lodjapuu (Viburnum opulus) 1. Võrsed Kandilised, punaka varjundiga 2. Lehed - Ümmargused kuni munajas, 3 või harvem 5 teritunud tipuga hõlmaga, sõrmroodne, rootsuga, pealt paljas, kuid alt pehmete karvadega kaetud. Pikkus on 5-10 cm, laius 5-8 cm. Lehed on enamasti tuhmrohelised, sügisel muutuvad punaseks. Kinnituvad varrele vastakuti. 3. Viljad - Marjataolised lihakad pikliku kujuga luuviljad on ühe lapiku seemnega, värvuselt erepunased ja maitselt mõruhapud, söödavad. Viljad sisaldavad rohkesti C-vitamiini. Valmivad septembris. 1. Lehevorm Heitlehine 2. Kõrgus 2..4m , laius 2..4m 3. Temperatuuri taluvus Pakasekindel liik (kuni -35) 4. Eluiga Keskmiseealine (25..50a) ·Kasutatakse laialt haljastuses ·Vilju on tarvitatud toiduks ·Ravimina kasutatakse eelkõige koort, harvem marju, õisi ja lehti kas keedisena
Kadakas Koostajad: Kirke-Marie Plakso ja Anett Laidver 8.b Iseloomulikud tunnused · Enamasti põõsakujuline · 10-15m pikk · Tüvi on mitmeharuline, punakas, pruun või hallikaspruun · Noorte puude koor on algul sile · Okkad on teravad või tömbid Kus kasvab? · Eestis kasvab rannikualadel · Euroopas kesk- ja põhjaosas mere ääres karjamaadel metsades soostunud aladel Millisesse rühma kuulub? · Kuulub paljasseemnetaimede hulka · Kadakal on viljad (1-3 seemet) · Viljad on marjataolised käbid Kuidas rahvameditsiinis on kasutatud? · Suitseva kadakaoksaga raviti katku ja pidalitõbe · Raviti nahahaigusi, võeti ära jooksvavalu · Keedeti teed ja leotisi Kas seda kasutatakse ka tänapäeval? · Kadakat kasutatakse tänapäeval tee tegemiseks leotised põletike ja veepeetuse vastu · Kadakamarju ei tohi palju kasutada Millist taime organit ravimina kasutatakse? · Ravimina kasutatakse marju (õli,tee) okkad (õli) Kuidas ja millal kogutakse ja kuidas säilitatakse
lihtlehed on koondunud tihedamalt võrse tippu. Hallikasrohelised lehed kinnituvad võrsele vahelduvalt. Lehed on noorelt servast ripsmelised. Lillakas-roosad õied kinnituvad 35 kaupa lehtede kaenlas kaheaastasele võrsele. Punased marjataolised luuviljadvalmivad septembris.Näsiniin õitseb aprillis, enne lehistumist.Näsiniin on väga mürgine taim. Kõige toksilisemad on viljad ja oksad. Maikellukene: Taime kõrgus 1240 cm. Risoom on roomav, nöörjas, harunev, asub tavaliselt 78 cm on sügavusel. Juurestik on keskmiselt arenenud
Paljunemine · Paljasseemnetaimed paljunevad peamiselt suguliselt. · paljunevad seemnetega, mis arenevad emaskäbides. · Isaskäbid hävivad pärast tolmlemist. · Paljasseemnetaimed tolmlevad tuule abil. Tolmlemise käigus satuvad tolmuterad emaskäbide käbisoomuste vahele. · Seemned levivad tuule või loomade abil Männi isaskäbide kogumik Emaskäbi ehitus · Osa paljas- seemnetaimede emaskäbisid (marikäbid) on valminult kerajad ja marjataolised. Nende soomused on lihakad, värvuselt mustad või punakad Vars · Okaspuude tugevasti puitunud vart nimetatakse tüveks. · Selle keskosas on väike säsiosa, mille moodustavad õhukeseseinalised põhikoerakud. Säsist väljapoole jääb ulatuslik puiduosa. · Koores, puidus ja ka okastes on enamasti palju vaigukäike. Vaik · Vaik on okaspuudele kaitseks putukkahjurite vastu.
o Jaguvili –laguneb pesadeks. o Lülivili –murdub üheseemnelisteks lülideks. • Kogu-e. Liitvili –tekkinud ühe õie mitmest emakast. • Edasine jaotus: viljakesta konsistents, seemnete arv, vilja avanemine, viljalehtede arv. Viljade liigitus: • Kuprataolised (kukkur, kaun, kõder, kõdrake, kupar). • Pähklitaolised (pähkel, pähklike, tõru, seemnis, tiibvili, teris). • Marjataolised (mari, õunvili, kõrvitsvili, hesperiid e. pomerants). • Luuviljad (luuvili, koguluuvili, kuiv luuvili). SEEME Seeme on kõrgemata taimede paljunemisek ja levikuks vajalik elund. Koosneb lootest ja säilituskoest, mis on kaetud seemnekattega. Sõltuvalt kuhu kogunevad varuained, eristatakse: • Endospermi (kaer, moon). • Perispermi (äiakas). • Idusse (aeduba). • Endospermi ja perispermi (pipar). • Endospermi ja idusse (lina).
Haljastusväärtus- dekoratiivsed Puu võra- Lehed- terava tipuga Õied- suured, väga dekoratiivsed, valged kuni punased, lõhnavad enamasti Viljad- enamasti punakad Sobivad ainult kodu aedadesse. Halva juurdumise tõttu ei talu ümberistutamist SIDRUNVÄÄNDIK Schisandra Mullastik- talub mulla kuivust Niiskus- Valgus- poolvarjuline, päikesepaisteline Haljastusväärtus- väga dekoratiivne Puu võra- Lehed- veidi saagja servaga, terava tpuga, 5-10 cm Õied- väikesed, roosakad Viljad- marjataolised, rippuvad, punakad Viljad sisaldavad suhkruid ja eeterlikke õlisid, palju C vitamiiini ELULÕNG Clematis Mullastik- lubjarikas, viljakat mulda Niiskus- Valgus- Poolvarjus ja päikesepaistelises kohas Haljastusväärtus- tähtsad haljastuses, kuna on pikaajalised õitsejad, väga tähtsad vertikaalhaljastuses 3 Puu võra- Lehed- ronivad Õied- Kroonlehed puuduvad, lõhnavad nõrgalt
üheseemnelisteks osadeks. PÕLDRÕIGAS · Lihakvili lihaka viljakestaga, enamasti paljuseemnelised · Luuvili Viljakest eristunud õhukeseks eksokarbiks, lihakaks mesokarbiks ja puitunud endokarbiks. PLOOM, MANDEL, PAAKSPUU Kogu-luuvili apokarpsest emakkonnast luuvili VAARIKAS Kuiv luuvili harva KOOKOSPALM MARJATAOLISED VILJAD · Pomerantsvili e hesperiid eksokarp eeterlike õlide mahutitega, mesokarp kuiv, valge, endokarp mahlakas, lihakas. APELSIN, SIDRUN, MANDARIIN · Mari viljakest, va õhuke eksokarp, mahlakas, lihakas VIINAPUU, KARTUL, BANAAN · Õunvili - moodustamises osaleb peale sigimiku ka tolmukate, kroon- ja tupplehtede alused ning õiepõhi. Rüüsvili. ÕUN, PIHLAKAS, VIIRPUU
o Suurus: 1,5-2m kõrguseks o Viljad: Musta värvi viljad on kergelt mürgised. o Õied: Valged o Rahvapärased nimetused: kukerkuusk, kukepuu, luupuu. Cornus suecica – rootsi kukits o Põhja-Eestis ja Hiiumaal. o Vars: neljakandiline, hõredalt karvane. o Lehed: rootsuta, ümardunud alusega, 1,5-4 cm pikad. o Õisik: meenutab üksikut õit – rohkearvulisi väikesi punakaspruune õisi ümbritseb neli valget kandelehte. Õitseb juunis, juulis. o Viljad: marjataolised, erepunased. o Kõrgus: 6-30 cm. o Kasvukoht: Niisketes metsades, soostuvatel niitudel. o Puitunud risoomiga rohttaime välimusega poolpõõsas. o Looduskaitse III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Cornus mas – kirss-kontpuu o Sordid: "Aureoelegantissima„ , "Tricolor„ , "Variegata„ , "Aurea„ o Kasvutingimused: Päikesepaisteline, aga üldiselt vähenõudlik. Ei talu varju ja kinnitallatud pinnast. o Suurus: kuni 4m kõrge
Tupp 4-hõlmaline, kroon puudub. Õied on koondunud 3...5- kaupa kimpudeks möödunudaastaste lehtede kaenlais möödunudaastasel võrsel. Lõhnavad tugevasti. Õitseb enne lehtede puhkemist, aprillis ja mai algul. Putuktolmleja. Vili: Marjataolised luuviljad, punased, kinnituvad otse võrsele. Hernesuurused, ovaalsed. Valmivad septembris. Leht: Talbjad või süstjad sulgroodsed õhukesed tömbi tipuga lihtlehed. Koondunud tihedamalt võrse tippu. Noorelt servast ripsmelised, mujalt paljad. Lühikese rootsuga. Pikkus kuni 10 cm, laius 1...2 cm
arenevad kevadel ja puhkevad mai algul. Emaskäbid moodustuvad lühivõrsetel, sügisel sarnanevad rohelisele pungale. Isasõisikud on kollakad, 4–5 cm pikkused, koosnevad kilbikujulistest soomustest, 3–7 tolmukaga. Emasõisikud meenutavad rohelist punga ning koosnevad kolme püstiseseemnealgmega soomustest. Kevadel arenevad neist peale viljastumist rohelised marikäbid. Teisel aastal muutuvad käbid tumesiniseks ja lõplikult valminuna peaaegu mustaks. Viljad on lihakad marjataolised käbid läbimõõduga 6–9 mm. Viljaliha on pruunikasroheline ja sisaldab 1-3 kõva kestaga seemet. Seemne mass on 17–18 mg. Viljakandvus on suurem kui puud kasvavad täisvalguses. 2 Kuigi kadaka viljad on botaanilises mõttes käbid, kutsutakse neid rahvasuus välise sarnasuse tõttu kadakamarjadeks. LEVIK JA KASVUKOHAD Hariliku kadaka väga suur levila asub Euraasia kesk- ja põhjaosas, ulatudes lõunas
nägemishäired, peapööritus, nõrgenenud ärrituvus ja meeltesegadus (hallutsinatsioonid), hirm, südamepekslemine, spasmid, lihasvärinad, teadvuse kaotamine. Suuremate koguste puhul võivad tekkida krambihood, halvatus ja saabuda surm hingamise või südame seiskumise tagajärjel. Õigeaegselt arstiabi saades, saab siiski surmajuhtumeid vähendada. Ligustrum vulgare(harilik liguster) Mustad läikivad marjataolised luuviljad on mürgised, kuna sisaldavad terpenoide, saponiine ja glükosiide. Mürgituse tunnused: iiveldus, oksendamine, kõhuvalu, kõhulahtisus, peapööritus, peavalu. Suuremates kogustes võib põhjustada soolepõletiku, šokki, krampe, südame rütmihäireid ja hingamishäireid. Lonicera caprifolium(lõhnav kuslapuu), Lonicera maackii(Maacki kuslapuu), Lonicera tatarica(tatari kuslapuu) Marjad on toksilised, kuna sisaldavad saponiine, kuid mitte väga ohtras koguses ning viljad
aasta kevadel. Noori aktiniidiataimi võivad kahjustada ka kassid, kes närivad nende juuri (analoogselt palderjanitaimedega). Sugukond väändikulised - Schizandraceae Perekond sidrunväändik -Schizandra 7) Schizandra chinensis -hiina sidrunväändik Tagasihoidliku neutraalse välimusega, sõrestikel ja tugedel kuni 10 meetri kõrgusele tõusev liaan, mis on tuntud eelkõige oma toniseerivaid aineid ning vitamiine sisaldavate viljade poolest. Marjataolised oranzikaspunased viljad paiknevad pikkades, kuni 10 cm pikkustes tihedates kobarates. Kõige dekoratiivsem ongi sidrunväändik just viljade ning kollase sügisvärvuse perioodil. Suudab kasvada poolvarjus ning on Eestis kõikjal külmakindel. Oma olemuselt sobib eelkõige koduaeda. Sugukond kikkapuulised -Celastraceae 8) Perekond tselaster -Celastrus Eestis on levinud (niivõrd-kuivõrd!) peamiselt 2 liiki: harilik ehk roniv tselaster (C
Tolmuterad on õhupõitega, mis aitavad neil tuulega levida. Seemned valmivad suhteliselt suurte emaskäbide soomuste vahel. Emaskäbi koosneb seemnesoomustest, mille ülapinnal on seemnealgmed. Neid kaitsevad kattesoomused, mis osal liikidest taandarenevad. Seemnealgmes on munarakk, millest pärast viljastumist areneb seeme. Sobivates tingimustes kasvab seemnest uus taim. Osa paljasseemnetaimede emaskäbisid (marikäbid) on valminult kerajad ja marjataolised. Nende soomused on lihakad, värvuselt mustad või punakad (harilik kadakas). Jugapuul puuduvad aga emaskäbid hoopis. Seemnealgme alusel areneb teda ümbritsev kausikujuline seemnerüü ehk arill. Seemnerüü muutub seemne valmides punaseks. Kui jugapuu seemned on väga mürgised, siis seemnerüü on söödav ja mitmed linnuliigid toituvad sellest. 2.2 Õistaimede ehitus : Juur, vars ja leht on taime vegetatiivsed organid. Õis ja vili on generatiivsed organid ning
Ta võib tekkida mitmesuguse asetuse ja ehitusega sigimikust. Marjades asuvatel seemnetel on tihe seemnekest. Mari on jõhvikal, mustikal, sõstral, maavitsal, kartulil, maikellukesel jt. Luuvili (drupa) on harilikult üheseemneline vili, mille viljakate on kolmekihiline: seemet ümbritseb puitunud sisekest (nn. Luu e. Kivi), mida katab tavaliselt võrdlemisi paks ja lihakas vahekest, kõige peal on õhuke nahkjas väliskest. Luuviljad on kirsil, ploomil, toomingal. Marjataolised Mitmeseemnelised luuviljad on leedril, paakspuul, leesikal jt. Õunvili on lihakas paljuseemneline sünkarpne vili ja koosneb samuti kolmest kihist. Seesmise kihi moodustavad siin seemnekambrite seinad. Viljad seesmist osa nimetatakse südamikuks. Vilja ülamisse otsa jääb kuivanud õietupp. Õunvili on õunapuul, pihlakal, aroonial, ebaküdoonial jt. Koguluuvili areneb ühe õie mitmest liitumata emakast ja asetseb kumeral õiepõhjal. Niisugune on vaarika vili
Viljad punased marjad. Külmakindel, varjutaluv, vähenõudlik mullastiku suhtes. Talub hästi kärpimist. Harilik sarapuu Corylus avellana Põõsas. Lehed südaja alusega, alt rood karvased. Pähklid ümmargused-piklikud. Küllalt varjutaluv. Juurestik hästi arenenud. Külmakindel tavalistel talvedel. Koor sisaldab tanniini, värvaineid. Pähklites rasvu ja valke. Näsiniin Daphne mezereum Lehed koondunud tihedamalt võrse tippu, lehed talbjad. Õiõied lillakas roosad. Viljad marjataolised (luuviljad) punased. Kasvab viljakates kasvukohtades. Külmakindel. Varjutaluv. On võrdlemisi mürgine (viljad, koor, lehed, õied). Oli pikka aega looduskaitse all. Tuhkur paju Salix cinerea 3-5 m kõrgune hargnev põõsas soodes ja soostuvatel aladel. Lehed piklikud, äraspidi-munajad, lühikese terava tipuga, ebaühtlaselt laielise servaga, pealt vähe karvased, alt viltjaskarvased. Vitspaju (korvpaju) Salix viminalis Lehed lineaalsüstjad, serv allapoole pööratud, alt siidkarvased
Kaug-Idas, Korea poolsaarel ja Kirde-Hiinas ka kuni 10 m kõrguse puuna. Tüvi(ed) tugevasti ogalised. 1830. Võrsed: suure säsiga, tugevad, kaetud tugevate ogadega. Lehed: okste tippudesse kinnituvad kolmetisulgjad, kuni 100 cm pikkused liitlehed, lehekesed jämesaagja servaga, peaaegu istvad, piklikmunajad, kuni 13 cm pikad ja kuni 6 cm laiad. Õied: koondunud suurtesse tipmistesse pööristesse, õied kollakas valged, 5 tolmukaga, väikesed, VIII. Viljad: marjataolised luuviljad, kuni 6 mm läbimõõdus, 5 luuseemnega, X. Meil on kasvatatud mõnel pool, kus ka viljub (Järvselja, Sangaste, Luua, TBA, erakollektsioonid). Talub varju ja on väga dekoratiivne. Soovitav oleks kasvatada soojematel kasvukohtadel ja kasutada rohkem haljastuses, eriti üksikpõõsana või väiksema rühmana. Harilik luuderohi (Hedera helix L.) [héliks] Helissein tähendab kreeka k. ronima, pöörlema. Haardjuurte abil kuni 30 m kõrgusele ning
Liike 200 (harilik, lõhnav, söödav). Levinud Euroopas, Põhja-Aasias. Vähenõudlik. Kasutatakse haljastuses ja meetaimena, puitu väikeste tarbeesemete valmistamiseks. 34. Perekond leeder ja must leeder Perekond leeder: Perekonda kuuluvad paaritusulgjate liitlehekestega heitlehised kõrged põõsad, madalad puud või rohttaimed. Ühekojalised. Mõlemasugulised väikesed kollakas- või rohekasvalged õied asuvad rohkeõielistes tipmistes evasarikates või pööristes. Punased või mustad marjataolised söödavad või mürgised luuviljad on 3-5 seemnega. 20-40 liiki (must, punane). Kasvavad põhja- ja lõunaparasvöötmes, lähistroopikas ja troopilistes mägedes. Vilju kasutatakse toiduainetööstuses. Levinud haljastuses. Must leeder: Sambucus nigra Pärit Euroopast. Eestisse sissetoodud. 6m kõrgune lopsakakasvuline põõsas. Parasniiske kasvukoht, päikeselembeline. Lehed paaritusulgjad, 5-7 lehekest. Õied kobarates, valged.Viljad mustad marjad kobarates
Kasvukuju helepruunid, seest õõnsad, ilma säsita Võrsed pungad võrsest eemalehoiduvad, helepruunid, ripsmelised Pungad vastakud lühirootsulised lihtlehed. Munajad või ümmargused, terve servaga, noortel kasvudel hõlmised, 3-5 cm Lehed pikad, pealt tumerohelised, alt hallikasrohelised, karvased õied kellukjad, roosakad, 1-5 kaupa võrsete tippudes lehtede kaenlas Õied viljad on kaheseemnelised marjataolised luuviljad, kerajad, valged, umbes 1 cm läbimõõdus. Valmivad oktoobris- Viljad novembris, püsivad põõsal poole talveni juunist septembrini Õitsemisaeg Kasvukoht: varjutaluv valgus vähenõudlik niiskus vähenõudlik muld Üksikpõõsana, rühmiti, hekina Kasutamine ´Arvid´ Sordid dekoratiivsed sügistalvel ilusate valgete marjade tõttu Märkused
Kasvab hästi ja kannab rikkalikult vilja raiestikel ja harvikutes. Armastab värsket viljakat huumusrikast sügavapõhjalist mulda, eriti lubjarikkaid. Juurestik hästi arenenud. Paljundatakse peam seemnetest. Paljune ka kännu- või juurevõsust, võrsikutest. Puit punakasvalge, painduv, vastupidav. Näsiniin Daphne mezereum Kuni 1-1,5 m kõrgune püstine põõsas. Lehed koondunud tihedamalt võrse tippu, lehed talbjad . Õitseb enne lehtede puhkemist (aprill), õied lillakas roosad. Viljad marjataolised (luuviljad) punased, valmivad septembris. Kasvab viljakates kasvukohtades. Külmakindel. Varjutaluv. On võrdlemisi mürgine (viljad, koor, lehed, õied). Oli pikka aega looduskaitse all. Madal kask Betula humilis 1-1,5 m kõrgune püstine rohkesti hargnev põõsas. Võrsed hallikaspruunid kollakasroheliste karedate näärmetäppidega. Lehed ümarmunajad, täkilise-saagja servaga. Vili väike, ümar, tiib seemnest 2-3 x kitsam
okkajahu ja pastat. Kasutatakse haljastuses. 15. Küpressiliste sugukond (Cupressaceae) ja hiibapuu (Thujopsis dolabrata) Cupressaceae - sugukonda kuulub 20 perekonda u 130 liigiga, nad on kahe- või ühekojalised püstiste või laiuva võraga rikkalikult harunenud igihaljad puud ja põõsad. Lehed vastakuti ja paariti või kolmekaupa männastes. Valminud (liit)emaskäbid puitunud, nahkjate või lihakate soomustega. Perekonna kadakas (Juniperus) käbisoomused lihakad (marjataolised) ega avane. Perekondi Thuja, Thujopsis, Chamaecyparis, Juniperus. Thujopsis dolabrata - Pärit Jaapani mägedest (400-2000 m ü.m.p.), kus kasvab niisketes ja jahedates orgudes ning on seal oluline metsapuu. Eelistab niiskemaid muldi ning suure õhuniiskusega kasvukohti. Tahab poolvarju, ei sobi kasvama avapäikesega kasvukohtadele, eelistab merelist niisket kliimat. Eesti suuremaid hiibapuid asub pr. Laine Lepa aias Tallinnas.
Kirde-Hiinas ka kuni 10 m kõrguse puuna. Tüvi(ed) tugevasti ogalised. 1830. Tunnused: Võrsed: suure säsiga, tugevad, kaetud tugevate ogadega. Lehed: okste tippudesse kinnituvad kolmetisulgjad, kuni 100 cm pikkused liitlehed, lehekesed jämesaagja servaga, peaaegu istvad, piklikmunajad, kuni 13 cm pikad ja kuni 6 cm laiad. Õied: koondunud suurtesse tipmistesse pööristesse, õied kollakas valged, 5 tolmukaga, väikesed, VIII. Viljad: marjataolised luuviljad, kuni 6 mm läbimõõdus, 5 luuseemnega, X. Meil on kasvatatud mõnel pool, kus ka viljub (Järvselja, Sangaste, Luua, TBA, erakollektsioonid). Talub varju ja on väga dekoratiivne. Soovitav oleks kasvatada soojematel kasvukohtadel ja kasutada rohkem haljastuses, eriti üksikpõõsana või väiksema rühmana. Sordid: 'Aureovariegata'; 'Pyramidalis'; 'Silver Umbrella'; 'Variegata'; Harilik luuderohi (Hedera helix L.) Helissein tähendab kreeka k. ronima, pöörlema.
sadakond liiki. Okaspuud on enamasti ühekojalised tuultolmlejad puud ning põõsad. Isaskäbid koosnevad käbiteljele kinnitunud paljudest tolmulehtedest, millede alaküljel asuvates tolmupesades (pesi 2-15) asub arvukalt tolmuterasid. Isaskäbid asuvad kas võrsete tippudes või okaste kaenaldes. © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 8 Emaskäbid on enamasti puitunud seemne- ja kattesoomustega või lihakate soomustega marjataolised käbid (Juniperus sp.). Emaskäbil on käbi teljele kinnitunud palju kattesoomuseid, millede kaenlas asuvad seemnesoomused enamasti 2 seemnealgmega. Pärast seemnealgmetes paiknevate munarakkude viljastamist hakkavad hoogsalt arenema seemnesoomused ja seemnealgmed (seemned), millised moodustavad enamuse valminud käbist. Kattesoomuste areng pärast viljastamist rohkemal või vähemal määral peatub ja tavaliselt pole käbidel kattesoomused nähtavad
okstega tihe põõsas, mis pärineb Põhja-Ameerikast (Sarapuu 2000). Euroopasse toodi 1806. aastal. Meil kasvatavate ilupõõsaste seas pole vist teist nii ilusa puhta rohelise lehestikuga liiki. Lumimarja väikesed lehed on varieeruva kujuga: õitsevatel okstel on ovaalsed terveservalised ja tugevatel pikkvõrsetel ebakorrapäraselt hõlmised. Õitseb juunist septembrini. Väikesed roosad kellukjad õied asuvad tipmistes ja külgmistes peajates õisikutes. Sügisel valmivad valged kerajad marjataolised kaheseemnelised viljad, mis püsivad kaua põõsal isegi pärast lehtede langemist. Viljad on veidi mürgised. Karmimatel talvedel võib esineda külmakahjustusi, kuid taastub hästi (Hiie 2008). Lumimari on oma väikeste lehtede, peenikeste okste ja tiheduse tõttu hea hekipõõsas korrapäraseks hekiks, kuid tema puuduseks on järjest eemaldamist nõudvad juurevõsud (Sarapuu 2000). 29.2. Istutamine Eelistab lubjarikast pinnast (Hiie 2008), kuid kasvab ka kehval mullal (Sarapuu 2000)
4.19.1. Kirjeldus Harilik lumimari (Symphoricarpos albus) kasvab 1-2 meetri kõrguseks ning on levinud haljastuses kuna talub hästi saastust. Lehed on lühirootsulised lihtlehed. Munajad või ümmargused, terve servaga, noortel kasvudel hõlmised, 3-5 cm pikad, pealt tumerohelised, alt hallikasrohelised, karvased. Õitsemisaeg on lumimarjal juunist septembrini. Õied on kellukjad, roosakad ja 1-5 kaupa võrsete tippudes lehtede kaenlas. Viljad on kaheseemnelised marjataolised luuviljad, kerajad, valged ja mürgised. Viljad valmivad oktoobris-novembris ja püsivad põõsal poole talveni. Lumimari talub mõningast varju, on külmakindel ja praktiliselt haigustevaba (Hariduskeskus). Joonis 19. Harilik lumimari (Symphoricarpos albus) (http://www.jarvselja.ee/istikpic.php?pid=426) 4.19.2. Hooldus Kuna lumimari annab palju juurevõsusid, tuleb neid regulaarselt välja lõigata, muidu võib põõsas metsistuda (Calmia istikuäri OÜ)
pärineb Põhja-Ameerikast. Euroopasse toodi 1806. aastal. Meil kasvatavate ilupõõsaste seas pole vist teist nii ilusa puhta rohelise lehestikuga liiki. Lumimarja väikesed lehed on varieeruva kujuga: õitsevatel okstel on ovaalsed terveservalised ja tugevatel pikkvõrsetel ebakorrapäraselt hõlmised. Õitseb juunist septembrini. Väikesed roosad kellukjad õied asuvad tipmistes ja külgmistes peajates õisikutes. Sügisel valmivad valged kerajad marjataolised kaheseemnelised viljad, mis püsivad kaua põõsal isegi pärast lehtede langemist. Viljad on veidi mürgised. Karmimatel talvedel võib esineda külmakahjustusi, kuid taastub hästi. Lumimari on oma väikeste lehtede, peenikeste okste ja tiheduse tõttu hea hekipõõsas korrapäraseks hekiks, kuid tema puuduseks on järjest eemaldamist nõudvad juurevõsud. Istutamine Eelistab lubjarikast pinnast, kuid kasvab ka kehval mullal. Talub varju ja õhusaastet. Istutatakse iga 30...40 cm tagant
enamarenenud tsönokarpsest emakkonnast • Lihtvili – moodustamisest võtab osa ainult üks emakas ▫ Jaguvili – laguneb pesadeks ▫ Lülivili – murdub üheseemnelisteks lülideks • Kogu- e. Liitvili – tekkinud ühe õie mitmest emakast • Edasine jaotus: ▫ Viljakesta konsistents, seemnete arv, vilja avanemine, viljalehtede arv Viljade liigitus Kuprataolised ◦ Kukkur, kaun, kõder, kõdrake, kupar Pähklitaolised ◦ Pähkel, pähklike, tõru, seemnis, tiibvili, teris Marjataolised ◦ Mari, õunvili, kõrvitsvili, hesperiid e. pomerants Luuviljad ◦ Luuvili, koguluuvili (kuiv luuvili) Seeme Kõrgemate taimede paljunemiseks ja levikuks vajalik elund Koosneb lootest ja säilituskoest, mis on kaetud seemnekattega Sõltuvalt kuhu kogunevad varuained, eristatakse: ◦ Endospermi (kaer, moon) ◦ Perispermi (äiakas) ◦ Idusse (aeduba) ◦ Endospermi ja perispermi (pipar) ◦ Endospermi ja idusse (lina) Seemnete levimise viisid
Koor sisaldab tanniini, värvaineid. Pähklites rasvu ja valke. Kasutatakse kõrgete kärpimata hekkide rajamisel. Dekoratiivsed vormid: kollane, keerdoksine, punaselehine, lõhislehine. Näsiniin (Daphne mezereum) Kuni 1-1,5 m kõrgune püstine põõsas. Lehed koondunud tihedamalt võrse tippu, lehed talbjad. Õitseb enne lehtede puhkemist (aprill), õied lillakasroosad. Viljad marjataolised (luuviljad) punased, valmivad septembris. Kasvab viljakates kasvukohtades. Külmakindel. Varjutaluv. Väga dekoratiivne kevadel õitsemise ajal ja sügisel viljade valmimise ajal. On võrdlemisi mürgine (viljad, koor, lehed, õied). Oli pikka aega looduskaitse all. Meil üks sagedamini esinevaid liike - üksikpuuna, kõrge hekina. Madalkask (Betula humilis) 1-1,5 m kõrgune püstine rohkesti hargnev põõsas
annaabi.ee 
