Läbi raamatu kasutavad tegelased kuradi nime vandesõnana. Vältimatult järgneb sellele mingi kohutav ebaõnn. Inimesed on oma kõnes hoolimatud, kuid tihti käib sellega kaasas kuradi või mõne tema käsilase tahtlik ignoreerimine. Peagi saab selgeks, et Woland karistab inimesi, kes on ahned, ebaõiglased või korrumpeerunud. Margarita Nikolajevna on Meistri armastatu. Margarita lohutas Meistrit ja hoolitses tema eest, kuni viimane täielikus meeleheites hullumajja sattus. Margaritaga võtab Azazello kaudu ühendust Woland, kes palub tal olla enda ballil võõrustaja. Margaritale avaneb maailm, kus võimalikuks saavad nõiakunst ja maagia. See ahvatleb naist, kes Wolandi kutse vastu võtab. Tasuks abi eest lubab Woland Margaritale ühe soovi täitmise. Margarita sooviks on olla taas koos Meistriga. Meister on kirjanik, kellel on käsil raamat Pontius Pilatusest. Mees jutustab oma loo poeet Ivanile, kes on samuti doktor Stravinski haiglas
Wagneris, keserinevalt temast endast ei juurdle probleemide üle sügavuti, vaid rahuldub saavutusega. Kõik see viib Fausti meeleheitele ja ta tahab mürki juues enesetappu teha, aga inglid peatavad teda. · Kuidas saatan üritab Fausti pahale teele viia? Ta viib teda näiteks õllekeldrisse, aga saab ruttu aru, et see ei ole Fasutile kohane. Ta viib ta nõiakööki ja laseb talle kokku keeta noorendava joogi ja kolmandaks ta ässitab Fausti Margaritaga sebima. · Millised kolm ohvrit toob Margareti ja Fausti armastus? Margareti ema, Margareti vend ja Fausti ja Margareti ühine laps. · Miks see teos on aegumatu? sellepärast, et inimene on siiamaani nõrk, tehakse enesetappe ja siiamaani on suurimateks probleemideks headuse ja kurjuse vahelised võitlused. · Mis seos on nendel asjadel Fausti teosega ehtelaegas(Faust laseb saatanal
sõlmivad kihlveo. Jumal ülistab mõistust ja tõepüüdlusi, saatan arvab, et inimene on õnnetu ja on loodudki kannatama, sest tal on mõistus. Mefistoteles külastab Fausti musta puudli kujul , kuid Fausti töötoas võtab inimese kuju ja pakub lepingut- Faust saab kõik võimalused rahutuse kaotamiseks ja kui Faust hakkab elu nautima, on Mefistoteles võitnud ja saab Fausti hinge endale. Faustil on ükskõik ja ta kinnitab lepingu veretilgaga. Mefistoteles noorendab Fausti ja too kohtub Margaritaga, kellesse armub ja kelle hiljem hukutab. Raamatu esimene osa lõpeb kurbades toonides ja pealtnäha jääb kihlveos õigus saatanale. Teose teises osas toimub tegevus antiikajastul keisri õukonnas. Faust otsib endiselt õnne ja aitab inimkonda. Faust teenib keisrit sõjas, tänu Mefistotelese abile sõda võidetakse. Peale sõda , kui Faust on raugaeas, ta sureb, kuid Mefistoteles ei saa tema hinge, inglid viivad ta taevasse, kus ta kohtub ümbersündinud Margaritaga- armastus suutis võita
oma ellu otsima midagi uut. Faust otsib oma ellu mõtet. Ta tahab tunda armastust, olla õnnelik ja jälle noor. Harry Haller seevastu otsib aga viisi kuidas kõige piinarikkamalt surra, mitte füüsiliselt, vaid vaimselt. Nad hakkavad ka oma otsinguid erinevalt teostama. Fausti aitab sellel teel salakaval Mefistofeles. Faust teeb temaga lepingu, et leida elus õnn, vastutasuks tahab Mefistofeles aga tema hinge. Tänu Mefistofelesele tutvub Faust Margaritaga, ning armub temasse. Selline sügav armastus päästab Fausti hinge põrgusse sattumisest. Sellist armastust tunneb ka Harry Hermine vastu. Hermine õpetab Harryt elu nautima, sellest rõõmu tundma, ning alla suruma Harrys pesitsevat stepihunti. Stepihunt ei lase Harryl elada täisväärtuslikku elu, see hoiab teda tagasi ja lükkab eemale sealsest ühiskonnast. Harry metik Stepihundi loomus saab aga temas jagu, ning ta tapab armukadedusest Hermine.
Varsti ilmub Mefistofeles puudli kujul Fausti ette ning peagi kaks viimast sõlmivad lepingu, et kui Faust kaotab oma rahutuse ja hakkab elu nautima, võidab selle kihlveo Mefistofeles. Nagu saatanale kombeks on, siis see leping kinnitati veretilgaga. Nõiaköögis, kuhu Faust ja Mefistofeles varsti lähevad, laseb Mefistofeles nõial Faustile anda võlujooki, mis noorendaks teda ligi kolmekümne aasta võrra. Sellele järgnevalt kohtub Faust noore tütarlapse, Margaritaga, ning mõlemad armuvad teineteisse. Volbriööl, kui Faust ja Mefistofeles lõbutsevad, pannakse Margarita vangikongi. Kui Faust sellest teada saab, üritab ta Margaritat päästa, kuid viimane ei tunne teda ära enne kui hilja. Kui Margarita sureb, päästavad tema hinge inglid ja ta läheb taevasse. 2.1 Tegelased. Faust on tüüpiline romantismi aegne tegelane, kes on rahutu ja põgeneb tegelikkuse eest antiikaega. Kuid alati jäi ta oma põhimõtetele kindlaks ja ei kaldunud teelt kõrvale
kohe, kellega on tegemist. Autor varjab algul Wolandi tegelikku olemust, et luua pinget, pärast ütles ta selle välja nii Meistri kui ka Wolandi enda suu läbi. · Woland oli küll võimas, kuid ta ei saanud valguse vastu. Ta tunnistas seda, mis on suur Meistri ja Margarita armastus ning Meistri looming. Seepärast hoidis ta alles Meistri käsikirja ja lasi tal Margaritaga kokku jääda (,,Käsikirjad ei põle!"). · On mitmepalgeline tegelane, erinevate inimestega suheldes kannab erinevaid maske ja muudab vastavalt vajadusele ka oma välimust. · Tema Moskvasse tulekul on 1 eesmärk ära viia Meister ja tema armastatu ning romaani käsikiri. · Peale selle huvitab teda, kuidas on Moskva elanikud muutunud pärast tema eelmist külaskäiku sellesse linna.
Ta tekitab küll palju pahandust, kuid ta ei suuda iial hävitada elu maa peal: “Küll koristan neid ilmast ühtelugu, kuid värske vere löök ei vakata.” Pärast lepingu sõlmimist asub Mefistofeles Fausti teenri rolli ja viib ta esmalt labasesse õllekeldrisse, kus aga peagi mõistab, et selliste trikkidega ta juba vana teadlast ei püüa. Seejärel tuleb tal kaval mõte minna Fausti mõistuse kallale, täpsemalt ta noorendada. See tehtud, satuvad nad kokku noore Margaritaga, kellesse noorenenud Faust kohe ka armub. Margarita on aga väga range kasvatusega ning ei taha Fausti jutulegi võtta, mispeale see aga veel rohkem armub. Lõpuks suudab Faust siiski oma mõistuse ja Mephistofelese trikkide kaasabil Margarita südame võita. Kahjuks peab Fausti ja Margarita armastus maksma lõivu kolme täiesti süütu hinge näol: ema, kellele Margarita kogemata liiga palju unerohtu annab,
. Kuna Faustil on oma elust ja hingest selleks hetkeks juba täiesti ükskõik, võtab ta pakutava võimaluse rõõmuga vastu, hoolimata sellest, et tema tulevane õnn võib olla ühtlasi ka tema õnnetus, kuna siis läheb ta hing põrgusse. Pärast lepingu sõlmimist asub Kurat Fausti teenri rolli ja viib ta esmalt labasesse õllekeldrisse, kus algavad peod ja pillerkaar.Seejärel tuleb tal kaval mõte minna Fausti mõistuse kallale, ta noorendada. See tehtud, satuvad nad kokku noore Margaritaga, kellesse noorenenud Faust kohe ka armub. Margarita on aga väga range kasvatusega ning ei taha Fausti jutulegi võtta, mispeale see aga veel rohkem armub. Lõpuks suudab Faust siiski oma mõistuse ja Kuradi trikkide kaasabil Margarita südame võita. Kahjuks peab Fausti ja Margarita armastus maksma lõivu kolme täiesti süütu hinge näol: ema, kellele Margarita kogemata liiga palju unerohtu annab, viimase vend, kelle
võitluses jääb kõrgema jõu sekkumiseta võitjaks alati inimlik võim. Sellel teemal on romaanis paralleelselt kaks lugu üks Jeshua Ha-Notsri ja Pontius Pilatuse lugu ja teine Meistri ja nõukogude võimu kokkupõrge. Üheks kõige kaunimaks armastuslooks läbi aegade on Meistri ja Margarita kohtumine. Armastus, mis ületab maise ego piirangud. Armastus, mis on igavene ja alati truu. Margarita tegelaskuju on inspireeritud Bulgakovi enda naise olemusest. Võrreldes naiivse "Fausti" Margaritaga on romaani tegelane hoopis teistsugune tugev, ennastsalgav, kuid ta südames on põhimõte, et jäädes iseendaks saad kõik, mis tahad. "Meistris ja Margaritas" on omavahel põimunud palju, mis holistilises maailmapildis on meie jaoks nurgakivideks. Margarita ja Meistri kohtumine on saatuslik. Margarita elutahe on sumbunud, ta jalad mõõdavad tuimalt tänavakive ja käes on kollased mimoosid, kuid ühel hetkel tõstab ta silmad ja näeb Meistrit. See on armastus, mis tabab kui
tasakaalus hoida. Ta tekitab küll palju pahandust, kuid ta ei suuda iial hävitada elu maa peal: "Küll koristan neid ilmast ühtelugu, kuid värske vere löök ei vakata." Pärast lepingu sõlmimist asub Mefistoteles Fausti teenri rolli ja viib ta esmalt labasesse õllekeldrisse, kus aga peagi mõistab, et selliste trikkidega ta juba vana teadlast ei püüa. Seejärel tuleb tal kaval mõte minna Fausti mõistuse kallale, täpsemalt ta noorendada. See tehtud, satuvad nad kokku noore Margaritaga, kellesse noorenenud Faust kohe ka armub. Margarita on aga väga range kasvatusega ning ei taha Fausti jutulegi võtta, mispeale see aga veel rohkem armub. Lõpuks suudab Faust siiski oma mõistuse ja Mephistotelese trikkide kaasabil Margarita südame võita. Kahjuks peab Fausti ja Margarita armastus maksma lõivu kolme täiesti süütu hinge näol: ema, kellele Margarita kogemata liiga palju unerohtu annab,
2) Kristuse-aegne Jeruusalemm (Jersalaim) 3) Igavikuline teispoolsus Jeruusalemmas ja Moskvas mõlemas on pimedus, kurjus, hävitatakse arukaid. Kõiki maailmu ühendab Saatan. Ta on inimlik ja mõistev, kuid talle on parem alluda, sest ta võib karistada. Balli perenaine pidi kindlasti olema kohalik ja sinivereline, kelle nimi on Margarita. Romaanis oli Margarita kaotanud oma armastuse, Meistri. Meister oli korduvalt abielus olnud ja kirjutas lugu Jesuast. Tal oli saatuslik kohtumine Margaritaga. Margarita kutsub teda Meistriks, kuid meistrid olid ka vabamüürluses.
Ometi lahkub Faust nõiaköögist noorena. Täiesti juhuslikult näeb Faust peeglis kauni naise kuju ning temas tekib iha naise vastu ning ta tunneb end noorena. Fausti ja Margareta lugu : Faust kohtub Margaretaga tänaval, kus Faust pakub end Margareta saatjaks, kuid viimane keeldub. Faust ütleb Mefistole, et ta peab Margareta saama. Mefisto ütles aga,et ära vali teda ( ta on väga usklik). Mefisto aga hakkab Margaretale kingitusi jätma. Lõpuks kohtuvad Faust ja Margarita. Faust tahab Margaritaga vaid magada,kuid Margarita magab koos oma emaga ( Ema selja taga), kuid Faustil on juba plaan olemas- anda emale unerohtu. Ema aga sai unerohtu liiga palju ning sureb selle tagajärjel. Margareta jääb aga lapse ootele ning kuna Faust temaga ei abiellu, saab ta suure häbi osaliseks. Varsti saabub koju aga Margareta vend Valentin, kes aga kuuleb linnast, missugune tema õde on. Valentin aga kutsub Fausti duellile, kuid sureb selle käigus. Faust ning Mefisto peavad põgenema
tasakaalus hoida. Ta tekitab küll palju pahandust, kuid ta ei suuda iial hävitada elu maa peal: "Küll koristan neid ilmast ühtelugu, kuid värske vere löök ei vakata." Pärast lepingu sõlmimist asub Mefistoteles Fausti teenri rolli ja viib ta esmalt labasesse õllekeldrisse, kus aga peagi mõistab, et selliste trikkidega ta juba vana teadlast ei püüa. Seejärel tuleb tal kaval mõte minna Fausti mõistuse kallale, täpsemalt ta noorendada. See tehtud, satuvad nad kokku noore Margaritaga (Gretchen), kellesse noorenenud Faust kohe ka armub. Margarita on aga väga range kasvatusega ning ei taha Fausti jutulegi võtta, mispeale see aga veel rohkem armub. Lõpuks suudab Faust siiski oma mõistuse ja Mephistotelese trikkide kaasabil Margarita südame võita. Kahjuks peab Fausti ja Margarita armastus maksma lõivu kolme täiesti süütu hinge näol: ema, kellele Margarita kogemata liiga palju unerohtu
Ta tekitab küll palju pahandust, kuid ta ei suuda iial hävitada elu maa peal: "Küll koristan neid ilmast ühtelugu, kuid värske vere löök ei vakata." Pärast lepingu sõlmimist asub Mefistoteles Fausti teenri rolli ja viib ta esmalt labasesse õllekeldrisse, kus aga peagi mõistab, et selliste trikkidega ta juba vana teadlast ei püüa. Seejärel tuleb tal kaval mõte minna Fausti mõistuse kallale, täpsemalt ta noorendada. See tehtud, satuvad nad kokku noore Margaritaga, kellesse noorenenud Faust kohe ka armub. Margarita on aga väga range kasvatusega ning ei taha Fausti jutulegi võtta, mispeale see aga veel rohkem armub. Lõpuks suudab Faust siiski oma mõistuse ja Mephistotelese trikkide kaasabil Margarita südame võita. Kahjuks peab Fausti ja Margarita armastus maksma lõivu kolme täiesti süütu hinge näol: ema, kellele Margarita kogemata liiga palju unerohtu annab, viimase vend, kelle
kallutada. Varsti ilmub Mefistofeles puudli kujul Fausti ette ning peagi kaks viimast sõlmivad lepingu, et kui Faust kaotab oma rahutuse ja hakkab elu nautima, võidab selle kihlveo Mefistofeles. Nagu saatanale kombeks on, siis see leping kinnitati veretilgaga. Nõiaköögis, kuhu Faust ja Mefistofeles varsti lähevad, laseb Mefistofeles nõial Faustile anda võlujooki, mis noorendaks teda ligi kolmekümne aasta võrra. Sellele järgnevalt kohtub Faust noore tütarlapse, Margaritaga, ning mõlemad armuvad teineteisse. Volbriööl, kui Faust ja Mefistofeles lõbutsevad, pannakse Margarita vangikongi. Kui Faust sellest teada saab, üritab ta Margaritat päästa, kuid viimane ei tunne teda ära enne kui hilja. Kui Margarita sureb, päästavad tema hinge inglid ja ta läheb taevasse.Teose teises osas, kus enamus tegevusest toimub keisri õukonnas ja antiikajastul, on Goethe Fausti kujutanud oma õnne otsingutel ja kes hakkab tööle inimkonna heaks. Faust teenib
Jesua oli tõekuulutaja Juudamaal, Meister püüdis seda teha kirjanikuna Venemaal. Kumbagi ei mõistetud ja mõlemad määrati hukule. Romaani epiloogis ühinevad Moskva ja Jersalaimi maailm teispoolsuses, kus valitseb Pimedusevürst Woland: seal kohtuvad Jesua, Pilatus, Meister ja Margarita. Moskva- sündmused sulavad kokku Meistri romaaniga Pontius Pilatusest. Juhtubki nii, nagu Woland oli ennustanud: Pilatusele antakse andeks, Meister suudab lõpetada oma romaani ja jääb igaveseks kokku Margaritaga. Woland on romaani ülesehituse seisukohalt olulisim tegelane, kes seob tervikuks nii juhtumised Moskvas, kus ta on vahetult kohal, kui ka ülejäänud sündmustiku, milles tema osalus on aimatav. TEGELASED B. romaani kolme maailma olulisemad tegelased on omavahel seotud kolmikuteks. Neid ühendavad eelkõige sarnased ülesanded ja suhted oma kaaslastega. Tähtsaima kolmiku moodustavad Juudamaa prokuraator Pontius Pilatus,
Alustatakse retkega lõbusate tudengite joomaseltskonda, mis lõppeb kaklusega. Kaklus toimub Mefistofelese ja tudengite vahel. Faustile endale ei meeldi joomapeod vms, kuid suhtus rahvasse hästi. Nõiaköögis, kuhu Faust ja Mefistofeles varsti lähevad, laseb Mefistofeles nõial Faustile anda võlujooki, mis noorendaks teda ligi kolmekümne aasta võrra. Faust näeb nõiapeeglist vana, kuid ilusat naist. See oli trooja Helena. Sellele järgnevalt kohtub Faust noore tütarlapse, Margaritaga, ning mõlemad armuvad teineteisse. Faust tahab teda saata, kuid Margarita ütleb et saab iseenda saatmisega hakkama. Hiljem mõtleb küll, et kes oli see julge mees, kes söandas niimoodi küsida jne. Mefistofeles ja Faust läksid Margarita tuppa ja jätsid sinna Mefistofelese poolt hangitud ehtekarbi (Margarita kappi). Margarita leiab selle, arvas et see on ta emale jäetud, annab emale, ema ütleb et see võõras, küsib preestrilt, et mis ta sellega tegema
Varsti ilmub Mefistofeles puudli kujul Fausti ette ning peagi kaks viimast sõlmivad lepingu, et kui Faust kaotab oma rahutuse ja hakkab elu nautima, võidab selle kihlveo Mefistofeles. Nagu saatanale kombeks on, siis see leping kinnitati veretilgaga. Nõiaköögis, kuhu Faust ja Mefistofeles varsti lähevad, laseb Mefistofeles nõial Faustile anda võlujooki, mis noorendaks teda ligi kolmekümne aasta võrra. Sellele järgnevalt kohtub Faust noore tütarlapse, Margaritaga, ning mõlemad armuvad teineteisse. Volbriööl, kui Faust ja Mefistofeles lõbutsevad, pannakse Margarita vangikongi. Kui Faust sellest teada saab, üritab ta Margaritat päästa, kuid viimane ei tunne teda ära enne kui hilja. Kui Margarita sureb, päästavad tema hinge inglid ja ta läheb taevasse.Teose teises osas, kus enamus tegevusest toimub keisri õukonnas ja antiikajastul, on Goethe Fausti kujutanud oma õnne otsingutel ja kes hakkab tööle inimkonna heaks
Ta tekitab küll palju pahandust, kuid ta ei suuda iial hävitada elu maa peal: "Küll koristan neid ilmast ühtelugu, kuid värske vere löök ei vakata." Pärast lepingu sõlmimist asub Mefistoteles Fausti teenri rolli ja viib ta esmalt labasesse õllekeldrisse, kus aga peagi mõistab, et selliste trikkidega ta juba vana teadlast ei püüa. Seejärel tuleb tal kaval mõte minna Fausti mõistuse kallale, täpsemalt ta noorendada. See tehtud, satuvad nad kokku noore Margaritaga, kellesse noorenenud Faust kohe ka armub. Margarita on aga väga range kasvatusega ning ei taha Fausti jutulegi võtta, mispeale see aga veel rohkem armub. Lõpuks suudab Faust siiski oma mõistuse ja Mephistotelese trikkide kaasabil Margarita südame võita. Kahjuks peab Fausti ja Margarita armastus maksma lõivu kolme täiesti süütu hinge näol: ema, kellele Margarita kogemata liiga palju unerohtu annab, viimase vend, kelle Faust ebaausas kahevõitluses tapab ja lõpuks nende ühine laps,
Margarita ja meistri, nad surid ja asusid põrgu poole teele. Enne käisid nad veel läbi vaimuhaiglast, kus meister jättis Ivanuskaga hüvasti ning soovitas Ivanuskal meistri raamatut edasi kirjutada. Kui Margarita ja meister olid lahkunud, palus Ivanuska õel Praskovja Fjodorovnal öelda, mis juhtus kõrvalpalatis oleva mehega just. Õde vastas, et viimane suri. See oli meister. XXXI peatükk Tegelased: kogu Wolandi seltskond, meister ja Margarita Azazello jõudis koos meistri ja Margaritaga künka servale, kus Woland koos kambaga neid juba ootasid. Woland andis meistrile võimaluse linnaga hüvasti jätta ning seejärel asusid kõik koos teele. XXXII peatükk Tegelased: Woland oma kaaskonnaga, meister, Margarita, Pontius Pilatus Seltskond lendab põrgu poole. Mida pimedamaks läheb, seda rohkem kõik muutuvad. Inimeste küljest kaovad pettused ning kogu seltskonna välimus muutub drastiliselt. Ühel hetkel nad
Varsti ilmub Mefistofeles puudli kujul Fausti ette ning peagi kaks viimast sõlmivad lepingu, et kui Faust kaotab oma rahutuse ja hakkab elu nautima, võidab selle kihlveo Mefistofeles. Nagu saatanale kombeks on, siis see leping kinnitati veretilgaga. Nõiaköögis, kuhu Faust ja Mefistofeles varsti lähevad, laseb Mefistofeles nõial Faustile anda võlujooki, mis noorendaks teda ligi kolmekümne aasta võrra. Sellele järgnevalt kohtub Faust noore tütarlapse, Margaritaga, ning mõlemad armuvad teineteisse. Volbriööl, kui Faust ja Mefistofeles lõbutsevad, pannakse Margarita vangikongi. Kui Faust sellest teada saab, üritab ta Margaritat päästa, kuid viimane ei tunne teda ära enne kui hilja. Kui Margarita sureb, päästavad tema hinge inglid ja ta läheb taevasse.Teose teises osas, kus enamus tegevusest toimub keisri õukonnas ja antiikajastul, on Goethe Fausti kujutanud oma õnne otsingutel ja kes hakkab tööle inimkonna heaks
Varsti ilmub Mefistofeles puudli kujul Fausti ette ning peagi kaks viimast sõlmivad lepingu, et kui Faust kaotab oma rahutuse ja hakkab elu nautima, võidab selle kihlveo Mefistofeles. Nagu saatanale kombeks on, siis see leping kinnitati veretilgaga. Nõiaköögis, kuhu Faust ja Mefistofeles varsti lähevad, laseb Mefistofeles nõial Faustile anda võlujooki, mis noorendaks teda ligi kolmekümne aasta võrra. Sellele järgnevalt kohtub Faust noore tütarlapse, Margaritaga, ning mõlemad armuvad teineteisse. Volbriööl, kui Faust ja Mefistofeles lõbutsevad, pannakse Margarita vangikongi. Kui Faust sellest teada saab, üritab ta Margaritat päästa, kuid viimane ei tunne teda ära enne kui hilja. Kui Margarita sureb, päästavad tema hinge inglid ja ta läheb taevasse.Teose teises osas, kus enamus tegevusest toimub keisri õukonnas ja antiikajastul, on Goethe Fausti kujutanud oma õnne otsingutel ja kes hakkab tööle inimkonna heaks
ateistliku ajakirja "Bezdozhnik", võimalik teha järeldus, et riiklik ateism, mille käigus mitmeid kirkuid ja kloostreid rüüstati, polnud see, mida Bulgakov õigeks pidas. Seesugust kontrolli, nagu viidi läbi Nõukogude Liidus, ei saanud ilma tugeva dokumendisüsteemita rakendada. Peatükis 13 küsib Ivan, mis on Meistri nimi ning too vastab:"Mul ei ole enam nime." Ta ei tee sedasi mitte ainult seepärast, et ta tahtis loobuda kõigest, mis seondus ajaga, mil ta oli koos Margaritaga, vaid ka sellepärast, et tal polnud enam dokumente, ametlikult teda enam ei eksisteerinud. ""Pole dokumenti, pole ka inimest," lausus Korovjev rahulolevalt. "Ja see on teie majavaldaja majaraamat?" "Ja-ah..." "Kes sinna sisse on kirjutatud? Aloizi Mogarõts?" Korovjev puhus majaraamatu leheküljele. "Korras! Teda pole enam, ja pange tähele, pole olnudki."" (M&M lk 283). Bulgakov on püüdnud oma teoses näidate, kui tobe on see, et ühelt poolt on võimalik ilmselgelt toimunud asju ilma
kaotab teadvuse 9. Bezdomnõil ei õnnestu Wolandi kohta avaldust kirjutada, sest temas on 2 poolt: üks tahab kiirelt Wolandit kinni püüda, teine tahab rahulikult kulgeda, mis ajab mehe endast välja. 10. Etendus. Kaarditrikis osaleb publik. Rahasadu, mille vastu on üks töötaja, kellel kass pea otsast rebib. Publik saab moodsaid Pariisi riideid. Etendus lõpeb äkitselt. Miilits otsib esinejaid. 11. Bezdomnõi kohtub Meistriga. Meister räägib, kuidas ta Margaritaga kohtus, kuidas tema romaani kritiseeriti ning kuidas ta lõpuks haiglasse tuli. 12. Rimski tahab seljast kadunud Pariisi riiete tõttu puhkenud kaosest miilitsale teatada, aga teda keelatakse. Ilmub ilma varjuta Varenuhha. Surnu püüab aknast sisse ronida. Rimski põgeneb Leningradi. 13. Teatris valitseb segadus: Rimski, Stjopa ja Varenuhha on kadunud. Teatri raamatupidaja läheb taksoga raha üle andma, kuid ta arreteeritakse, sest rublade asemel on dollarid. 14
kaotab teadvuse 9. Bezdomnõil ei õnnestu Wolandi kohta avaldust kirjutada, sest temas on 2 poolt: üks tahab kiirelt Wolandit kinni püüda, teine tahab rahulikult kulgeda, mis ajab mehe endast välja. 10. Etendus. Kaarditrikis osaleb publik. Rahasadu, mille vastu on üks töötaja, kellel kass pea otsast rebib. Publik saab moodsaid Pariisi riideid. Etendus lõpeb äkitselt. Miilits otsib esinejaid. 11. Bezdomnõi kohtub Meistriga. Meister räägib, kuidas ta Margaritaga kohtus, kuidas tema romaani kritiseeriti ning kuidas ta lõpuks haiglasse tuli. 12. Rimski tahab seljast kadunud Pariisi riiete tõttu puhkenud kaosest miilitsale teatada, aga teda keelatakse. Ilmub ilma varjuta Varenuhha. Surnu püüab aknast sisse ronida. Rimski põgeneb Leningradi. 13. Teatris valitseb segadus: Rimski, Stjopa ja Varenuhha on kadunud. Teatri raamatupidaja läheb taksoga raha üle andma, kuid ta arreteeritakse, sest rublade asemel on dollarid. 14
..." Woland, kes õige pea pärast seda ilmub, astub Berlioziga vaidlusesse Jumala ja Saatana olemasolu üle. Ivan küsib, et mis on Meistri nimi ning Meister vastab: "Mul ei ole enam nime." Ta ei tee sedasi mitte ainult seepärast, et ta tahtis loobuda kõigest, mis seondus ajaga, mil ta oli koos Margaritaga, vaid ka sellepärast, et tal polnud enam dokumente, st. ametlikult teda enam ei eksisteerinud. "Pole dokumenti, pole ka inimest," lausus Korovjev rahulolevalt. "Ja see on teie majavaldaja majaraamat?" "Ja-ah..." "Kes sinna sisse on kirjutatud? Aloizi Mogarõts?" Korovjev puhus majaraamatu leheküljele. "Korras! Teda pole enam, ja pange tähele, pole olnudki." Bulgakov on oma teoses näidanud, kuidas on võimalik ilmselgelt toimunud asju ilma
tänamatus). Elab arsti juures, nahaalne, peremehetseb. Tegemist irooniaga nõukogude võimu aadressil. Rahvas valitseb - mis saab? Ei meeldinud võimule. Bulgakovi jaoks oli revolutsioon tragöödia vene intelligentsi suhtes. Kirjutas romaani „Härra de Moliere’i elu“. Näidendi „Aleksander Puskinist“. Tahtis kirjutada näidendit. „Batum“- käsitlus Jossif Stalini noorusajast. Loomulikult ei saanud lavastuseks luba. Sobisid vaid ülistavad tekstid. Alustas „Meistri ja Margaritaga“ 1928/9. Vahelduva eduga teatud meeleheitehoos põletas ka käsikirja. Lõpetas romaani mõni kuu enne surma. Tegevus arenes aastate vältel. Eelkõige meistri liin polnud alguses sees. Põhjalik ettevalmistus - loeb Jeesuse elu kohta erinevate autorite käsitlusi. Lisaks Goethe „Faust“, ka Dostojevski „Idioot“. Bulgakov ei püüdnud Jeesuse hukkamist realistlikult kujutada. Käib vabalt materjaliga ringi. Paralleelid, seosed.
annaabi.ee 
