Arvestama peab piirkondlikke iseärasusi. Uusaja alguseks võib pidada 17. sajandi algust ja lõpuks 20. sajandi algust. Uusajale järgneb uusimaeg ehk lähiajalugu ehk 20. sajandi ajalugu. Uusajale omased tunnused majanduses olid nt kapitalistlike suhete võit feodaalsuhete üle. Kapitalistlikud suhted kujunesid esmalt kaubanduses. Toimus tööstusrevolutsioon Inglismaal 17.-18. sajandil aga Lääne-Euroopas 19. sajandil. Üleminek käsitsitootmiselt manufaktuurides masintööle vabrikutes. Tulemusena tekkis industriaalühiskond, mis ühiskond põhines masintootmisel ja linnastumisel. Inglismaal levis puritanism usulise ja maailmavaatelise liikumisena. Valgustus ideoloogia, kus väärtustati teadmisi ja haridust. Tööstuspööre ja industriaalühiskonna kujunemine toimus 1760.-1780. aastal Inglismaal. Algas üleminek manufakuuridelt vabrikutööstusele, mis tähendas tööstuslikku pööret ehk tööstuslikku revolutsiooni
1801 vastu võetud tarastamisaktid tähendasid ühtlasi ka seda, et senised ühiskarjamaad tarastati. Põllumajandusrevolutsiooni ajal tarastati Inglismaal ühtekokku kolm miljonit hektarit maad. . (www.miksike.ee) Tarastamine tõi enesega kaasa sotsiaalsete suhete põhjaliku muutumise maapiirkondades. Maal tekkis tööjõu ülejääk, sest lambakasvatuses ei vajatud enam nii palju töökäsi. Osa elatuseta jäänud talupoegadest leidis teenistust rajatavates manufaktuurides ning suurem osa neist vaesus (nn pauperiseerumine). Vaesunud talupojad rändasid teenistust otsides mööda Inglismaad või muutusid kerjusteks, varasteks ja röövliteks. Riigivõim vastas sellisele ilmingule nn „verise seadusandlusega”, karistades hulkureid äärmiselt karmilt (nt kõrvade äralõikamine, hukkamine jne). (www.yle.edu.ee) Paljud senised rentnikud kaotasid oma elatusallika ning olid sunnitud linnadesse kolima. Rikkad
Industriaalühiskonna kujunemine 1. Tööstusrevolutsioon üleminek käsitsitöölt manufaktuurides masintootmisele vabrikutes Tööstusrevolutsiooni eeldused: a) Uute masinate leiutamine ja kasutuselevõtt b) Raha olemasolu: vabrikute rajamiseks masinate ja tooraine ostmiseks tööjõu palkamiseks c) Palgatööliste olemasolu : inimesed, kes elatusid enda tööjõu müümisest tänu masinate kasutamisele sai vaba tööjõudu käsitööliste ja talupoegade hulgast d) Turu olemasolu, mis mõjutas tootmist:
Tekstiili- ja rõivatööstus Keidi, Kristiina , Inga 11c Kergetööstus Tekstiili- ja Naha- ja rõivatööstus jalatsitööstus Tööjõumahukas kergetööstusharu Algul tootmine manufaktuurides, hiljem vabrikutes 19. sajandil Suurbritannias, USA-s, Saksamaal ja Prantsusmaal Hõlmas 2006. aastal 220 000 ettevõtet, töötas 2,5 miljonit inimest ja käive 190 miljardit eurot Tekstiili- ja rõivatööstus moodustab 9% kogu Euroopa töötlevast tööstusest Tekstiilifirmade 3 põhistrateegiat: 1. Toota standardseid kaupu suurtele turgudele, viies hinna võimalikult alla 2. Hankida suuri turge, kasutades madalapalgalist tööjõudu 3
andmeid. 12.Mis iseloomustab varauusaegset merkantilistlikku majanduspoliitikat? Nimeta merkantilismile iseloomulikke tunnuseid ning selgita. V: Riikide rikkuse põhiline allikas oli kaubandus. Tähtis oli, et kauba veetaks rohkem riigist välja, kui sisse. Selle tagajärjel koguneb riiki rohkem raha. Riik pidi aktiivselt majandusasju korraldama, mis tähendas, et keelati osa kaupade sissevedu või kehtestati neile kõrged imporditollid. 13.Mille poolest erines tootmine manufaktuurides võrreldes keskaegsete töökodadega? V: Oli efektiivsem tööjaotus ja üks inimene tegeles koguaeg sama asjaga. Keskne tooraine hankimine. 14.Milles seisnes Adam Smithi merkantilismi kriitika? V: Ta väitis, et vastastikusest kauplemisest saavad mõlemad riigid tulu. 15.Kuidas sõjapidamine varauusajal? Võrdle sõjandust keskajal ja uusajal lähtuvalt järgmistest tunnustest: a) tuumikuks olev väeliik: KA: Raskerelvastusega rüütlid, ratsavägi, vibukütid. UA:
Tööstuspöörde all mõeldakse tööstuslikku revolutsiooni 18-19sajandil, mis sai alguse Inglismaal, kus algas üleminek manufaktuuridelt vabrikutööstusele. Tööstuspöördega kaasnesid panganduse kiire areng ja kaubanduse kiire laienemine. Kuid kuidas muutus tööstusliku pöördega inimeste igapäevaelu? Tööstuspööre oli inimestele suureks katsumuseks. See mõjutas nende igapäevaelu märgatavalt, kuna tööjõudu ei vajatud enam nii palju. Varerm manufaktuurides oli iga tootmisetapi jaoks vaja mitmeid inimesi, kuid nüüd kui tekkisid vabrikud vähenes see arv mitmeid kordi. Kui varem said inimesed käia tööl kodus, siis nüüd pidid nad hakkama selleks linna või tehastesse sõitma. Nüüd tuli hakata järgima ka kindlaid kellaaegu. Töötundide arv vähenes umbes poole võrra. Kui varem käidi tööl 12-16h, siis nüüd olid tööpäevad u 8h pikkused. Kogu vabrikutööle üleminek tähendas seda, et inimesed pidid väljuma oma
Veneetsia munk Ortes nimetas sellist olukorda ühiskondliku rikkuse üldise iseloomu seaduseks. Jõukas klass sai jõukaks alamklassi arvelt. Antud teksti lugedes valdasid mind pigem negatiivsed emotsioonid. 19. sajandi elu tundub meie praeguse 21. sajandi kõrval täielik põrgu. Elati jubedates tingimustes ning töötati kus iganes võimalik. Samuti saadi tehtud töö eest ainult miinimumpalka, kui sedagi. Kahju oli lugeda, kuidas 19. sajandil pidid juba väikesed lapsed vabrikutes ja manufaktuurides töötama. Nad olid küll harjunud sellise eluga. Kui tänapäeval tahetakse aga, et lapsed kasvõi oma tubagi koristaks, tuleb neid mitu tundi veenda, enne kui nad seda teevad. Kuigi laste tööjõuks kasutamine on paljudes riikides keelatud või kuidagi moodi piiratud, usun, et tegelikult võiks natuke õppida sellest, kuidas kunagi elati. Tänapäeva lapsed võtavad kõike liiga iseenesest mõistetavalt, aga äkki, kui nad näeksid,
senisest kiirema arengu. 6. Millist kasu said raharendile üleminekul talupojad, millist kasu feodaal ehk maaomanik? Talupoegadel tekkis huvi rohkem toota ja võimalus raha koguda. Feodaalid hakkasid lubama talupoegadel end pärisorjusest vabaks osta. Feodaalid ei pidanud enam talupoegi mõisatööle sundima ning said talupoegadelt raharenti. 7. Mille poolest erinesid manufaktuurid varasematest käsitööettevõtetest? Manufaktuurides põhinesid palgatööl ning mõnigi kord koondas peremees oma töötajad ühte kohta. 8. Miks sai keskaja lõpul Põhja-Itaaliast Euroopa arenenuim piirkond? Seal tekkisid iseseisvad, sõltumatud linnriigid, kaubandus arenes, Idamaade ja Bütsantsiga olid head suhted ning arenes ka rahamajandus 9. Millised muutused toimusid keskaja lõpul inimeste maailmavaadetes? Tähelepanu
Siiri Sooveere, Karl Mihkel Eller, Liis-Grete Arro, Age Völcker XI a klass. Tööstuspööre ja industriaalühiskonna kujunemine VABRIKUTÖÖSTUSE TEKKIMINE Juba 1760.-1780. aastail oli Inglismaal alanud üleminek manufakuuridelt vabrikutööstusele, mis tähendas tööstuslikku pööret ehk tööstuslikku revolutsiooni. Tööstusliku pöörde aluseks olid leiutised, mis võimaldasid asendada esemete käsitsi valmistamise (esmalt käsitöösunftides, seejärel manufaktuurides) nende tootmise masinate abil. Viimaste kasutusele võtmine tähendas üleminekut manufaktuuridelt vabrikutele. Vabrikutööstuse juhtivaks haruks esimesel arneguetapil oli puuvillatööstus, mis tõi kaasa puuvillase riide laia leviku, eriti naiste rõivastuses. Tähtsamad uuendused olid James Hargeavesi leiutatud mehhaaniline vokk (1765) ja Edmund Cartwrighti konstrueeritud mehhaanilised kangasteljed (1785), millele lisandus ketrusmasina töölerakendamine veejõul
Majandusteaduse uurimisojektiks sai ringluse asemel tootmine, eelkõige põllumajandus. Pooldasid omanike- feodaalide maksustamist ja tööstuse ja kaubanduse toetamist. Olid seisukohal, et riik peaks loobuma ettevõtluse ja tööstuse toetamisest. Väitsid, et tõelise rikkuse allikad on põllumajandustooted ja teistest loodusressurssidest saadud tooted Industriaalühiskonna kujunemine 1. Tööstusrevolutsioon üleminek käsitsitöölt manufaktuurides masintootmisele vabrikutes Tööstusrevolutsiooni eeldused: a) Uute masinate leiutamine ja kasutuselevõtt b) Raha olemasolu: ? vabrikute rajamiseks ? masinate ja tooraine ostmiseks ? tööjõu palkamiseks c) Palgatööliste olemasolu : ? inimesed, kes elatusid enda tööjõu müümisest ? tänu masinate kasutamisele sai vaba tööjõudu käsitööliste ja talupoegade hulgast d) Turu olemasolu, mis mõjutas tootmist: ? vajalik oli nõudlus kaupade järele e) Konkurents tootjate vahel:
tööstust, rajati manufaktuure, rahavabrikuid, söögikodasid, saeveskeid Tallinna, Narva ja Pärnu. Tallinna sadama ainsaks miinuseks oli see, et sadam külmus talveks kinni. Peeter I tahtis, aga sadamat mis ei külmuks, sellise koha leidis ta praeguse Paldiski kohal, kuhu Peeter I kavandi järgi hakati sõjasadamat ehitama. Kuigi Eesti üldine majanduslik areng elavnes, takistas arengut, see et Eesti talupojad olid sunnismaised ja neid ei saanud vast rajatud manufaktuurides ega ehitustöödel kasutada. Meistrid tuli tuua Venemaalt ja abitöölistena kasutada soldateid ja Rootsi sõjavange. Peeter I tegevust ja mõju Eestile ei saa ala hinnata. Eesti alaühendamisel Venemaaga olid nii häid kui ka halbu tagajärgi. 6 Peeter I tegevus elavdas mõneti Eesti majanduselu. Kaua aega lubati Tallinna kaudu Eesti põlluteravilju välja vedada. Eesti sai endale küllalt tähtsa koha Venemaal
raekorraldus jäeti alles. Tähtsaim väljaveo artikkel teravili ja tähtsaimad sisseveo artiklid olid sool ja metall. Linnaelanike põhilisteks tegevusaladeks olid käsitöö ja kaubandus. Käsitööndusliku tootmise vormiks oli töö Käsitööndusliku tootmise vormideks olid töö käsitöölise töökojas. käsitöölise töökojas ja manufaktuurides. 15. 16. ja 18. sajandil tekkinud uued linnad, dateering, rajaja. 16.saj Kuressaare 1563 hertsog Magnus Valga 1584 Stefan Batory 18.saj Paldiski 1783 Vene võimud Võru 1783 kubermanguvõimud 16. Tähtsamad eksport- ja importkaubad. TV lk. 37 ül. 2. eksportkaubad: importkaubad:
Rajati manufaktuure, rahavabrikuid, söögikodasid, saeveskeid Tallinnasse, Narvasse ja Pärnusse. Tallinna sadama ainsaks puuduseks oli see, et ta külmus talveks kinni. Peeter otsis aga sadamat, mis ei külmu talvel. Sellise koha leidis ta praeguse Paldiski kohal, kuhu tsaari kavandi järgi hakati sõjasadamat ehitama. Kuigi Eesti üldine majanduslik areng elavnes, takistas arengut see, et Eesti talupojad olid sunnismaised ja neid ei saanud vastrajatud manufaktuurides ega ehitustöödel kasutada. Meistrid tuli tuua Venemaalt ja abitöölistena kasutada soldateid ja Rootsi sõjavange. 5) Peeter (1) Tallinna ja Kadrioru arengus 1718.aasta 19. juulil saabus järjekordselt Tallinna Peeter I. Tal oli kaasas Itaaliast tulnud arhitekt Nicolo Michetti, kes 22. juulil koos tsaariga määras kindlaks linnalähedase suvelossi ja aia asukoha. Peeter I oli sellal Tallinnas juba kaks "lossi" - üks on tänaseni säilinud Peetri maja Kadriorus, teine
Uue sadama rajamine sundis arendama tööstust. Tallinnasse, Narva ja Pärnusse rajati manufaktuure, rahavabrikuid, söögikodasid, saeveskeid. Tallinna sadama ainsaks puuduseks oli see, et ta külmus talveks kinni. Peeter otsis aga sadamat, mis ei külmu talvel. Sellise koha leidis ta praeguse Paldiski kohal, kuhu tsaari kavandi järgi hakati sõjasadamat ehitama. Kuigi Eesti üldine majanduslik areng elavnes, takistas arengut see, et Eesti talupojad olid sunnismaised ja neid ei saanud manufaktuurides ega ehitustöödel kasutada. Meistrid tuli tuua Venemaalt ja abitöölistena kasutada soldateid ning Rootsi sõjavange. PEETER I, TALLINN JA KADRIORG Katariina 1703 kohtas Peeter naist, kellest sai tema teine naine ja Venemaa esimene keisrinna. Leedu talurahva seast pärit Marta Skawronska (või ka Rabe) oli sattunud Vene väe kätte Marienburgi (praegune Alüksne Lätis) vallutamisel. Mensikov võttis Marta oma majapidamisse ja seal ta kohtaski tsaari, kelle armukeseks kohe ka sai
Inimajaloo algul töötati üksinda või väikeste rühmadena, et hankida igapäevatoitu või valmistada endale vajalikku töövahendit. Inimestevahelised suhted polnud keerukad, alluti kõige tugevamale ja osavamale. Esimesed organisatsioonid tekkisid siis, kui hakati käsitsi valmistama tooteid ka teiste tarvis. Need olid väikesed töökojad (manufaktuurid), kus valitsesid lihtsad tööalased suhted: meister- sell-õpipoiss. Töötingimused olid manufaktuurides väga rasked. Inimesed töötasid koidust videvikuni ebatervislikes, räpastes, ohtlikes ja kitsastes tingimustes, et hankida endale ja oma perekonnale minimaalseid elatusvahendeid. Nende töörahulolu parandamiseks piisas väikesest muudatusest. Sellest ajast alates võib organisatsioonilise käitumise kui teadusharu arengus eristada nelja etappi. Algperiood kestis 19. sajandi lõpuni Tööstusrevolutsiooni algul töötingimused ei paranenud, kuid see lõi eelduse olukorra muutumiseks
laiendama lambakarjamaid, ajades talupoegadest rentnikud oma taludest välja. Kuna karjamaad piirati tarade, hekkide või kraavidega, hakati kogu seda protsessi nimetama tarastamiseks. Tarastamine tõi enesega kaasa sotsiaalsete suhete põhjaliku muutumise maapiirkondades. Maal tekkis tööjõu ülejääk, sest lambakasvatuses ei vajatud enam nii palju töökäsi. Osa elatuseta jäänud talupoegadest leidis teenistust rajatavates manufaktuurides ning suurem osa neist vaesus (nn pauperiseerumine). Vaesunud talupojad rändasid teenistust otsides mööda Inglismaad või muutusid kerjusteks, varasteks ja röövliteks. Riigivõim vastas sellisele ilmingule nn ,,verise seadusandlusega", karistades hulkureid äärmiselt karmilt (nt kõrvade äralõikamine, hukkamine jne). · REFORMATSIOON INGLISMAAL: · Henry VIII ja reformatsioon Inglismaal: 16
Kuna karjamaad piirati tarade, hekkide või kraavidega, hakati kogu seda protsessi nimetama tarastamiseks. Tarastamine tõi enesega kaasa sotsiaalsete suhete põhjaliku 4 muutumise maapiirkondades. Maal tekkis tööjõu ülejääk, sest lambakasvatuses ei vajatud enam nii palju töökäsi. Osa elatuseta jäänud talupoegadest leidis teenistust rajatavates manufaktuurides ning suurem osa neist vaesus (nn pauperiseerumine). Vaesunud talupojad rändasid teenistust otsides mööda Inglismaad või muutusid kerjusteks, varasteks ja röövliteks. Riigivõim vastas sellisele ilmingule nn ,,verise seadusandlusega", karistades hulkureid äärmiselt karmilt (nt kõrvade äralõikamine, hukkamine jne). 3. REFORMATSIOON INGLISMAAL. Vanem õpik II, lk 202 - 208 3.1. Henry VIII ja reformatsioon Inglismaal: 16
Renessanss Ajaliselt 14. - 16. saj. Renessanss sai alguse Itaaliast. Humanism - Inimese väärtustamine, inimkeskne ilmalik maailmavaade. See vastandus kiriklikule maailmakäsitlusele. Itaalias oli tegemist tolleaja majanduslikult kõige arenenuma piirkonnaga. Majanduslik areng tugines ühelt poolt kaubandusele, teiselt poolt tugines majanduslik areng pangandusele. Tekkisid manufaktuurid, tsumftide asemel. Töökodades oli vähe tööjõudu, kuid manufaktuurides oli juba sadade kaupa töötajaid. Kindlasti eristab manufaktuuri ja käsitöölise koda see, et üks isik tegi ühe kauba otsast lõpuni. Manufaktuuris oli tööjaotus, käsitöölise kojas ei olnud. 1430.a. - Firenze linnas oli umbes 200 manufaktuuri, 200 manufaktuuris töötas kokku umbes 30000 inimest. Jõukad perekonnad toetasid kunsti ja teaduse arengut. Metseenid - Rahalised toetajad. Medici suguvõsa järgi tuli.
arenguks sovinism Saksamaa muutus suureks Euroopa Riikide koloniaalekspansioon, keskseks mõjufaktoriks sõjajõudude paisutmine ja vallutuspoliitika 11. Millised on industriaalühiskonna tunnused? Industriaalühiskonnas elasid inimesed juba rohkesti linnades, kus nad käisid tööl erinevates manufaktuurides ja vabrikutes. Käsitöö asendus masinatega, tekkis suurem vajadus hariduse järele, et töölisi väljaõpetada. Industriaalühiskonnas elasid inimesed kella järgi, sest oli vaja kindlaks ajaks tööle jõuda. 12. Millised on konservatismi, liberalismi ja sotsialismi õpetuse põhiideed? Konservatism Ühiskonna poliitiline ja majanduslik ülesehitus kujuneb aegamõõda ja mida aeglasemalt, seda parem. Mitte kõik ühiskonna liikmed ei tohiks poliitilises elus kaasa lüüa,
sajandi algust. · Uusajale järgneb uusimaeg ehk lähiajalugu ehk 20. sajandi ajalugu. 2. Uusajale omased tunnused a) Majanduses: · Kapitalistlike suhete võit feodaalsuhete üle. · Kapitalistlikud suhted kujunesid esmalt kaubanduses. · Manufaktuuride rajamine, palgatöölised. · Toimus tööstusrevolutsioon (tööstuspööre) Inglismaal 17.-18. sajandil aga Lääne-Euroopas 19. sajandil. · Üleminek käsitsitootmiselt manufaktuurides masintööle vabrikutes. · Tulemusena tekkis industriaalühiskond see ühiskond põhines masintootmisel ja linnastumisel. b) Uus vaimumaailm · Uus maailmavaade ja ellusuhtumine: · Inglismaal levis puritanism usulise ja maailmavaatelise liikumisena. · Valgustus ideoloogia, kus väärtustati teadmisi ja haridust. · Rahvuslik liikumine hoogustus (nt Saksamaal, Eesti, Itaalias jne). · Teaduse suurem roll
Toimus üleminek naturaalmajandusest rahamajandusele kauba eest ei antud kaupa, vaid raha. Feodaalid hakkasid talupoegadelt väjla nõudma raharenti. Talupoeg sai raha turult. Nad võisid ennast Lõuna-Euroopas ha Lääne-Euroopas pärisorjusest vabaks osta. Linnadesse tekkisid manufaktuurid ehk käsitööettevõtted. Näiteks kaupmees ostis talupoja käest villa. Siis saatis ta selle manufaktuuri, kust tehti sellest kangas. Selle müüs ta maha. Manufaktuurides töötasid palgatöölised, kes enamasti olid talupojad. Hakkas toimuma investeerimine raha paigutamine kuhugi majanduslikku tegevusesse, lootuses saada tulu. Kalevitööstus oli hiliskeskajal üks tulusamaid ettevõtteid. Tarastamine suur hulk põllumaad muudeti lambakarjamaaks. Suur osa Inglismaa talupoegi vaesus tänu sellele. Koos rahamajandusega tekkis ka pangandus. Samuti tekkisid pangandusperekonnad Fuggerid. Itaalias tegutses Medicid'i suguvõsa. 31) Renessanss ja humanism
Faasi lõpus Lääne-Euroopas energiakriis- puitu ei jätku. Olukorraga adapteerumise vajadus tingib ülemineku industriaalsesse faasi. Varasemad näited vahemikus 1200 AD-1800 AD. Industriaalse ja põllumajandusliku formatsiooni paralleelne areng. Industriaalase faasi algus - manufaktuurse tootmise asendumine masintootmisega. Alguseks loetakse Inglismaal 18. saj. Keskel. Söe kasutamine majapidamiste kütmiseks algas 13. saj. ja manufaktuurides 17. saj. Rahvastiku arvu kasv põhjustas puidu defitsiidi. Vajadus uute energiaallikate järele. Söe kaevandamise arenemine tingis vajaduse kaevandustest vett välja pumbata. Aurumasin 1784, leiutaja James Watt (1736-1819). Inimkapitali akumulatsioon, teadmiste hulga suurenemine. Erinevuste suurenemine riikide vahel, arenenud ja nn kolmas maailm. Inimkapitali eksport kolmandasse maailma tingis rahvastiku plahvatusliku kasvu. Suremuse vähenemine ja sündivuse suurenemine
Monopol - Ainuõigus, mingi kauba või teenuse ainumüügi või ainutootmise õigus. Võib kuuluda riigile või üksik isikule. Pudeldamine - süsiniku vaese terase tootmine malmist erilises leekahajus (pudelahjus). Tsunfti kord takkistas ettevõtlikust ja uute kasutusele võttu kuna selle põhikirjas skraas olid ette näidatud kõik töövahendid ja tegutsemisviisid. See võttis meistritelt ära võimalusele kasutata uusi ja paremaid tööriistu või tööautamatiseerimist. Manufaktuurides töötasid palgatöölised, kes olid spetsialiseerunud väga kitsale osale toote valmistamise protseduurid. See kiirendas toote valmimist ja suurendas tootlikust. 19.sajandi teaduse ja tehnika saavutused, mis on kasutuses tänapäevani: · Elektri kasutusele võtt - elektiri mootor, elektri pirn, elektri jaamade ehitamine jne. · Sisepõlemismootor - traktorites ja transpordis. · Terase valmistamise võtted: bessemer-, martään- ja toomasprotsess.
lõpul 180 190 mln. Põhjuseks on väikelaste suremuse vähenemine, tõuseb eeldatav eluiga. Vähem oli ka sõdu ja epideemiaid. Lõppesid katkuepideemiad, samuti soojenes kliima ning paranes rahva toitumus. Kiiremini kasvab aga vähekindlustatute kiht. Algas seisusliku ühiskonna mõranemine, kuna kiiresti kasvas vaeste arv. 18. saj II poolel saab alguse ka tööstusrevolutsioon. Eelduseks on tehnilised avastused, mis võimaldasid töö mehhaiseerimise manufaktuurides. Suurimad leiutised on aurumasin, ketrusmasin ning mehaanilised kangasteljed. Pöördelised muutused algas Suurbritanniast. Tulemuseks on Euroopa maj struktuuride muutumine. Muutused ka põllumajanduses kuna saagimaht kasvab, vajatakse põllumaj-s vähem tööjõudu. Tulemuseks on industrialiseerumine ja urbaniseerumine. Pikemas perspektiivis tõuseb üldine elatustase. 19. saj-l saab alguse tänapäeva tarbimisühiskond.
riski kuuluvusega. Seotud palju sõjandusega. Riigid osalevad projektides. Kergetööstus, tekstiil ja õmblus: Kergetööstus on koondnimetus mitmele tööstusharule, millest olulisemateks on tekstiili- ja õmblustööstus ning naha-ja jalatsitööstus Rõivaste, jalatsite ja teiste tarbekaupade valmistamine on saanud alguse kodutööndusest ning käsitööliste-kangrute ja kingseppade töökodadest, millest arenes tööstusajastu koidikul välja tootmine manufaktuurides ja hiljem vabrikutes. Kõigis 19. sajandil industrialiseeruvates riikides – Suurbritannias, USAs, Saksamaal, Prantsusmaal, Hollandis, Venemaal (sh. ka Eestis) jm. tekkis tekstiilitööstus. Riiete õmblemine ja jalatsite valmistamine sai vabrikutööstuseks hiljem. Kergetööstus on tüüpiline lihtsa tehnoloogiaga “vana tööstus”, mille uuenemise võimalused on ammendunud ja piiratud. Tööstuse osatähtsuse vähenemisega on arenenud maade kergetööstuse hõive oluliselt kahanenud
Paljud käsitöölised muutusid seeläbi iseseisvatest väiketootjatest palgatöölisteks. Suurettevõtjate vahendustegevus suurendas töönduse seotust üleeuroopalise turuga ning oli eelduseks varauusaja lõpul alanud industrialiseerimisele. Kõrvuti tsunftitootmisega olid just varauusajale iseloomulikud manufaktuurid, mida rajati nii riigi kui eraettevõttel. Ebaprofessionaalne tööjõud, algeline tööjaotus ning riiklikud privileegid, mis nõrgendasid seotust turuga, ei lubanud manufaktuurides saavutada tsunftitootmisega võrreldavat kvaliteeti ning viisid varauusaja lõpuks manufaktuuritöönduse allakäigule. Varauusaja töönduses kasutati edasi traditsioonilisi energiaallikaid. 16. saj. võeti kasutusele pealtvoolu vesiratas, mille raadiust suurendati kuni kuue meetrini. Õpiti ehitama tuule suunale orienteeritavaid tuuleveskeid. Metsade maharaiumise tõttu oli kogu Kesk-Euroopas puidust nappus. Ainuüksi keskmise suurusega laeva ehitamiseks kulus 4000 puutüve
annaabi.ee 
