mahtkiiruse muutused on eelpoolkirjeldatule vastupidised. (Kingisepp 2006: 65-66). 2. VERERÕHU MÕÕTMINE 2.1. Korotkovi meetod Korotkovi meetod on üks levinumaid meetodeid vererõhu kaudseks määramiseks. Selle meetodiga mõõdetakse arteriaalset vererõhku õlavarrearteris sfügmomanomeetri abil. Õlavarrearter asub umbes südame kõrgusel ning on vastu õlavarreluud hästi kinnisirutav. Õlavarre ümber paigutatakse manomeetriga ühendatud mansett. Selles mansetis tõstetakse rõhku kummiballooni abil. Pärast manseti asetamist leitakse arteripulsi järgi arteri asukoht ning pannakse manseti alumise serva kõrgusele stetoskoobi otsik. Seejärel tõstetakse mansetis ballooni abil rõhku. Kui rõhk ületab arterisisese vererõhu, siis mansetialune arter sulgub ja verevool lakkab. Järgmiselt avatakse ventiil, mis asub balooni juures ja langetakse aeglaselt rõhku mansetis. Süstoolsest arteriaalsest rõhust madalama mansetirõhu juures läbib veri
Mansetirõhu tõstmisel fikseeritakse rõhutase, mille juures pulsituiked randmearteril kaovad ning rõhu langetamisel määratakse rõhutase, kui pulsituiked randmearteril on jälle palpeeritavad. Süstoolne vererõhu väärtuseks on nende rõhkude keskmine. Vererõhu mõõtmisee Korotkovi järgi tõstetakse mansetirõhk algul kiiresti oodatavast süstoolsest rõhust kõrgemale, millega katkeb verevool õlavarrearteris. Siis langetatakse aeglaselt rõhku mansetis ning kui maseti rõhk langeb süstoolsest rõhust madalamale, tekib iga rõhu tõusu korral lühike terav kahin e Korotkovi toon. Mansetirõhu edasisel langetamisel mingil hetkel toonid kaovad ning see vastab diastoolsele vererõhule. Arvatakse, et Korotkovi toonid on põhjustatud osaliselt kokku surutud arterist distaalsemal tekkivad turbulentse verevoolu poolt põhjustatud vibratsioonid, mis on stetoskoobiga kuulatavad. 5
kasutatakse kliinikus. Püsikateeter ühenduses manomeetriga ja nõnda uuritakse vererõhku, saab vaadata vereõhku, pulssi jm. 2) Kaudne vererõhku mõõdetakse kehapinnalt, õlavarrelt (võib mõõta ka sõrme ümber; rotil saba ümber; koeral , kassil-käpalt ). Õlavarrelt vererõhu mõõtmiseks 2 erinevat meetodit: · Riva-Rocci meetod -õlavarrele asetatakse manomeetri mansett, pumbatakse rõhk mansetis kõrgemaks nii, et kodararteril randmepiirkonnas pole pulssi tunda. Nüüd hakatakse rõhku mansetis langetama ja rõhu väärtuseks võetakse see suurus, mis on manomeetris siis, kui pulss muutub tuntavaks. see vastab süstoolse vererõhu suurusele. DIASTOOLSET SELLEGA MÄÄRATA EI SAA! · Korotkov vaja nii manomeetrit kui stetoskoopi. -Stetoskoop puust või plastist kuulatlustoru, kõrvaklappideta
) -kinnitatakse õlavarrele mansett, mis on ühenduses manomeetriga. Teine vajalik töövahend on stetofonendoskoop (kuulamistoru). Kõigepealt patsient kas istub või lamab – rõhk olenevalt asendist erinev. Ambulatoorselt istudes, haiglates ka alamades. Enne määramist peaks 5-10 min laskma patsiendil rahulikult istuda või lamada. Mansett peaks olema südame kõrgusel. Stotofonenfoskoobi mikrofon asetatakse küünararterile (kui asukohta ei tea, siis tunneta pulssi). Edasi tõstetakse mansetis rõhku oletatavast süstoolsest rõhust kõrgemale. Edasi avatakse manomeetri ballooni klapp ja rõhk mansetis hakkab aegamööda langema. Ühel momendil hakatakse stetofonendoskoobis kuulma toone – korotkovi toone. Toone hakatakse kuulma siis, kui veri hakkab osaliselt kokkusurutud arterist väja pääsema. See juhtub siis, kui rõhk mansetis muutub maksimaalsest ehk süstoolsest rõhust õige pisut madalamaks. See moment, millal toone kuulma
manseti täitmist ja seejärel vererõhu mõõtmist.) 2. Poolautomaatne vererõhuaparaat Vererõhu mõõtmiseks peab ise ballooni abil mansetti piisavalt rõhku pumpama. Aparaat mõõdab nii vererõhku kui ka pulsisagedust. 3. Mehaaniline vererõhuaparaat .Vererõhu mõõtmiseks peab ise ballooni abil mansetti piisavalt rõhku pumpama. Siis tuleb avada ballooni ventiil ja langetada rõhku mansetis. Samal ajal tuleb stetoskoobi abil kuulata pulsilööke küünarliigese sisepinnalt. Mehaanilise aparaadiga ei ole võimalik mõõta pulsisagedust. Mõõtmisel peab olema käsi südame kõrgusel ja inimene peab olema rahulolekus. Hapniku manustamine hapnikumaski- ja vuntsidega. Eesmärk – parandada organismis varustatust hapnikuga. (hüpokseemia vähendamine). Ninakateeter/hapnikuvuntsid - pannakse ninasõõrmetesse, fikseeritakse hapnikusüsteem (süsteemivoolik
Kummimanseti väljalaskeventiil suletakse ja balloonpumba abil tõstetakse mansetisisene rõhk 20-40 mm/Hg võrra kõrgemale oletatava maksimaalse vererõhu tasemest. Seejärel langetatakse aeglaselt mansetisisest rõhku avades balloni küljes olevat ventiili. Rõhu langemise ajal kuulatakse südame rütmile vastavate toonide ilmumist kubitaalarteris. Hetkel kui toonid ilmuvad, tuleb lugeda manomeetri näit, mis vastab süstoolse vererõhu näidule. Rõhu edasisel langemisel mansetis muutuvad toonid teatud rõhu nivooni tugevamaks, seejärel hakkab toonide tugevus kiiremini langema kuni täieliku kadumiseni. Toonide kadumisel lugeda manomeetri näit, mis vastab diastoolsele vererõhu näidule arteris. Määramist korratakse 2-3 korda. Tulemused kantakse tabelisse. 2. Kummimansett asetatakse ümber parema käe õlavarre ja mõõtmist korratakse uuesti. Tulemused kantakse tabelisse ja võrreldakse vasaku käe näitajatega. 3
rasketel haigetel, kellel on pandud kanüül otse veresoonde pidevalt, või operatsioonidel. See on otse ühendatud monomeetriga, mis aitab jälgida koguaeg vererõhku. Kõige sagedamini kasutatakse korotkovi meetodit. Korotkovi meetodil asetatakse õlavarrele manomeetri mansett, mis on manomeetriga ühendatud. Alpeeritakse välja pulss küünararteri ja sinna asetatakse stetoskoobi mikrofon. Edasi tõstetakse kummiballooni abil rõhk mansetis kõrgemaks kui oletatav süstoolne rõhk. Mansett surub sellisel juhul arteri kinni (kui on süstoolsest rõhust kõrgemaks pumbatud) ja veri arterist läbi ei pääse. Samal ajal kuulatakse stetoskoobi abil toone, need on korotkovi toonid, mida oodatakse. Kui rõhk mansetis on kõrgem kui arteris, siis midagi kuulda ei ole, veri ei pääse läbi, toone ei ole. Edasi hakatakse rõhku mansetis aegamööda langetama. Kui rõhk mansetis
pulsituksed randmel olid jälle tunda. Süstoolse rõhu väärtuseks võttis nende rõhkude keskmise. b) Korotkovi meetod võimaldab leida nii süstoolse kui diastoolse rõhu. Avastas Krakovi tonid osaliselt kokkusustud arteris tekkivad kahinad. Selleks tõstetakse mansetirõhk kiiresti oodatavast süstoolsest rõhust kõrgemale (st õlavarreartes surutakse täiesti kokku kuni verevool selles lakkab) ja siis lagetatakse aeglaselt rõhku mansetis. Kui rõhk mansetis langeb süstoolsest madalamale, tekib iga rõhu tõusu korral lühike terav kahin. Edasisiel rõhu langetamisel kvaliteet ja tugevus vähenevad kahinatel, sel hetkel kui kaovad on rõhk diastooli rõhust madalam. 24. Raku puhkepotentsiaali olemus? Raku sise- ja välispinna potentsiaalide erinevus (rakumembraan on puhkeolekus polariseeritud, st tema välispind in sisepinna suhtes positiivselt laetud). Erinevatel kudedel erinev (-40 kuni -100 mV). See on
kuid püsivamalt. 77. Rõhk aordis on süstolis 120 mm/Hg ja diastolis 80 mm/Hg. Keskmine aordirõhk on 100 mm/Hg. 78. Vererõhku mõõdetakse järgmiselt: mansett kinnitatakse õlavarrele, siis pumbatakse seni, kuni hakkab ebameeldiv. Seade alandab rõhku järkjärgult, lastes sedasi verel taas korralikult liikuda, seade langetab rõhku senikaua kuni on kuulda stetoskoobiga esimesi rütmilisi tooni, mis on tekkinud, siis on rõhk mansetis võrdsustunud süstoolse vererõhuga. Edasi on toonid kuulda hetkeni, mil manseti rõhk on võrdsustunud madalaima rõhuga veresoontes. Siis kaovad toonid ja nii saadakse teada vererõhu diastoolne väärtus. 79. Vererõhk on liiga kõrge, kui süstoolne rõhk ületab 160 mm/Hg ja diastoolne rõhk 95 mm/Hg. 80. Aordi ja suurte arterite ülesanne on jaotus- ja summutusfunktsioonja seda võimaldavad saavutada järgmised jooned soonte ehituses ja talitluses: tugev
haigetel, kellel on pandud kanüül otse veresoonde pidevalt, või operatsioonidel. See on otse ühendatud monomeetriga, mis aitab jälgida koguaeg vererõhku. Kõige sagedamini kasutatakse korotkovi meetodit. Korotkovi meetodil asetatakse õlavarrele manomeetri mansett, mis on manomeetriga ühendatud. Alpeeritakse välja pulss küünararteri ja sinna asetatakse stetoskoobi mikrofon. Edasi tõstetakse kummiballooni abil rõhk mansetis kõrgemaks kui oletatav süstoolne rõhk. Mansett surub sellisel juhul arteri kinni (kui on süstoolsest rõhust kõrgemaks pumbatud) ja veri arterist läbi ei pääse. Samal ajal kuulatakse stetoskoobi abil toone, need on korotkovi toonid, mida oodatakse. Kui rõhk mansetis on kõrgem kui arteris, siis midagi kuulda ei ole, veri ei pääse läbi, toone ei ole. Edasi hakatakse rõhku mansetis aegamööda langetama. Kui rõhk mansetis võrdsustub süstoolse rõhuga või
jt 2010). Mitteinvasiivne analüsaator Finapres (finger arteria pressure) meetodiga toimub patsiendi vererõhu pidevregistreerimine (Kingisepp 2001, Ristimäe 2003). Enne analüsaatori manseti asetamist nimetissõrmele hinnatakse, et patsiendi käed oleks soojad ja sõrmed asuksid südame kõrgusel (hüdrostaatilise rõhu muutustest tingitud vigade vältimiseks). Meetod ise põhineb selles, et patsiendi nimetissõrmele asetatavas mansetis reguleeritakse vasturõhku nii, et veresoone seinale nii seest kui väljastavaldatavad rõhud oleksid võrdsed. Sellisel juhul kordab vasturõhk mansetis intraarteriaalset rõhu muutust. Finapres analüsaator registreerib sõrmearteri vererõhukõvera ja mõõdab sellelt süstoolse, diastoolse ning keskmise vererõhu väärtuse, iga südametsükli kohta. (Kingisepp 2001.) Mitteinvasiivne ambulatoorne 24 – tunni vererõhu monitooring (AVRM). Selle
kuuldava tooni järgi. Palpatoorne meetod Saab mõõta vaid süstoolset rõhku. Vajalik on vaid vererõhuaparaat. Selle meetodiga on väärtused umbes 5 mmHg madalamad kui auskultatoorse meetodiga. Aseta mansett ümber õlavarre ja pane 3 keskmist sõrme radiaalpulsi peale. Pumpa mansetti õhku, kuni arter sulgub ja Hoiab ära liigse õhu pumpamine mansetti pulss ei ole enam tunda ning pumpa veel ja vähendab mõõtmise valulikkust. 3040 mmHg. Seejärel ava ventiil, et rõhk mansetis hakkaks aeglaselt langema Kui pulss on tunda, näitab see süstoolset rõhku; fikseeri näit. Kui oled fikseerinud diastoolse tooni, siis Valmistab manseti ette järgmise patsiendi lase mansett täielikult tühjaks. jaoks. Informeeri patsienti mõõtmistulemustest. Annab patsiendile ülevaate tema tervislikust seisundist ning vähendab teadmatusest tulenevat hirmu ja
veresoonde viiakse manomeetriga ühendatud kanüül. 2) *kaudselt e. mitteinvasiivselt - Korotkovi meetodi järgi mõõdetaks arteriaalset vererõhku õlavarrearteris spetsiaalse aparaadi abil.Õlavarrearter asub umbes südame kõrgusel ja on vastu õlavarreluud hästi kinnisurutav. Ümber õlavarre asetatakse manomeetriga ühendatud mansett, milles saab tõsta rõhku ballooni abil.Küünarnuki õndlas leitakse arterpulsi järgi arteri asukoht, millele asetatakse stetoskoobi otsik. Mansetis tõstetakse rõhku, kui see ületab arterisisese vererõhu, siis mansetialune arter sulgub ja verevool lakkab.Järgnevalt avatakse ventiil ballooni juures ja langetatakse aeglaselt rõhku mansetis. Süstoolsest arteriaalsest rõhust veidi mansetirõhu juuresläbib veri osaliselt kokkusurutud arterit, verevool selles arteri lõigus kiireneb, tekivad keerisvoolud, millega kaasuvad helid on nn korotkovi toonid. Helide ilmumisel fikseeritakse manomeetri näit, mis
haigetel, kellel on pandud kanüül otse veresoonde pidevalt, või operatsioonidel. See on otse ühendatud monomeetriga, mis aitab jälgida koguaeg vererõhku. Kõige sagedamini kasutatakse korotkovi meetodit. Korotkovi meetodil asetatakse õlavarrele manomeetri mansett, mis on manomeetriga ühendatud. Alpeeritakse välja pulss küünararteri ja sinna asetatakse stetoskoobi mikrofon. Edasi tõstetakse kummiballooni abil rõhk mansetis kõrgemaks kui oletatav süstoolne rõhk. Mansett surub sellisel juhul arteri kinni (kui on süstoolsest rõhust kõrgemaks pumbatud) ja veri arterist läbi ei pääse. Samal ajal kuulatakse stetoskoobi abil toone, need on korotkovi toonid, mida oodatakse. Kui rõhk mansetis on kõrgem kui arteris, siis midagi kuulda ei ole, veri ei pääse läbi, toone ei ole. Edasi hakatakse rõhku mansetis aegamööda langetama. Kui rõhk mansetis võrdsustub süstoolse rõhuga või
veresoonele vasturõhku veresoont ümbritsevate kudede kaudu. Üheks levinumaks vererõhu kaudse määramise meetodiks on Korotkovi meetod. Niisugune meetod võimaldab mõõta ii süstoolset kui ka diastoolset rõhku. Arteriaalse rõhu määramiseks Korotkovi meetodil tõstetakse mansetirõhk algusel kiiresti oodatavast süstoolsest rõhust kõrgemale. Niivisi surutakse õlavarrearter täielikult kokku ja verevool selles katkeb. Kummiballooni nõelventiil avatakse ja langetakse aeglaselt rõhku mansetis. Momendil, kui rõhk mansetis langeb süstoolsest rõhust madalamale, tekib iga rõhu tõusu korral lühike terav kahin, mille põhjustab vere sissevool kokkusurutud arterisse rõhupulsikõvera maksimumi ajal. Mansetirõhu edasisel langetamisel Korotkovi toonide kvaliteet ning tugevus muutuvad. Kui mansetirõhk on diastoolsest rõhust madalam, ei ole toone enam kuulda. Toonide kadumise hetkel vastab mansetirõhk diastoolsele vererõhule. 12. Hingamise füsioloogia
Korotkovi meetod. Korotkovi järgi mõõdetakse arteriaalset vererõhku õlavarrearteris sfügmomanomeetri abil. Õlavarrearter asub ligikaudu südame kõrgusel ja on vastu õlavarreluud hästi kinnisurutav. Ümber õlavarre asetatakse manomeetriga ühendatud mansett, milles saab tõsta rõhku kummiballooni abil. Manseti almise serva kõrgusel leitakse arteripulsi järgi arteri asukoht ja asetatakse sellele stetoskoobi otsik. Nüüd tõstetakse mansetis ballooni abil rõhku, ku isee ületab arterisisese vererõhu, siis mansetialune arter sulgub ja verevool lakkab. Järgnevalt alandatakse rõhku, verevooluga selles arterilõigus kaasnvead helid on nn Korotkovi toonid. Toonide ilmumisel fikseeritakse manomeetri näit, mis vastab aüstoolsele arteriaalsele rõhule. Kui helid kaovad, siis sellele hetkele vastav rühk mansetis on diastoolsele arteriaalsele rõhule. 12. Hingamise füsioloogia
Selleks asetatakse sügmomanomeetriga ühendatud mansett ümber õlavarre õlavarrearteri kohal, südame kõrgusel, milles saab rõhku tõsta kummiballooni abil. Manseti alumise serva kõrgusel leitakse arteripulsi järgi arteri asukoht ja asetatakse sinna ststoskoobi otsik. Tõstes nüüd masetis rõhku kuni see ületab arterisisese vererõhu, siis sulgub mansetialune arter, kus verevool lakkab. Avatakse ventiil ja alandatakse aeglaselt rõhku mansetis. Süstoolsest rõhust veidi madalama mansetirõhu juures läbib veri osaliselt kokkususrutud arterit, verevool kiireneb ja tekivad keerisvoolud ja kaasuvad nn Korotkovi toonid. Toonide ilmumise fikseeritakse manomeetri näit, mis vastab süstoolsele(arteriaalsele) rõhule. Rõhu edeasisel langetamisel Korotkovi toonid algul tugevneva ja siis kaovad. Toonide kadumise hetkel vastsb rõhk mansetis diastoolsele arteriaalsele rõhule. (1) Südame funktsionaalsed häired:
kanüül. 2) *kaudselt e. mitteinvasiivselt - Korotkovi meetodi järgi mõõdetaks arteriaalset vererõhku õlavarrearteris spetsiaalse aparaadi abil.Õlavarrearter asub umbes südame kõrgusel ja on vastu õlavarreluud hästi kinnisurutav. Ümber õlavarre asetatakse manomeetriga ühendatud mansett, milles saab tõsta rõhku ballooni abil.Küünarnuki õndlas leitakse arterpulsi järgi arteri asukoht, millele asetatakse stetoskoobi otsik. Mansetis tõstetakse rõhku, kui see ületab arterisisese vererõhu, siis mansetialune arter sulgub ja verevool lakkab.Järgnevalt avatakse ventiil ballooni juures ja langetatakse aeglaselt rõhku mansetis. Süstoolsest arteriaalsest rõhust veidi mansetirõhu juuresläbib veri osaliselt kokkusurutud arterit, verevool selles arteri lõigus kiireneb, tekivad keerisvoolud, millega kaasuvad helid on nn korotkovi toonid
vererõhu kaduse määramise meetodiks on Korotkovi meetod. Korotkovi järgi mõõdetakse arteriaalset vererõhku õlavarrearteris sfügmomanomeetri abil. Õlavarrearter asub ligikaudu südame kõrgusel ja on vastu õlavarreluud hästi kinnisurutav. Ümber õlavarre asetatakse manomeetriga ühendatud mansett, milles saab tõsta rõhku kummiballooni abil. Manseti alumise serva kõrgusel leitakse arteripulsi järgi arteri asukoht ja asetatakse sellele kohale stetoskoobi otsik. Nüüd tõstetakse mansetis ballooni abil rõhku, kui see ületab arterisisese vererõhu, siis mansetialune arter sulgub ja verevool lakkab. Järgnevalt avatakse ballooni juures asuv ventiil ja langetatakse aeglaselt rõhku mansetis. Süstoolsest arteriaalsest rõhust veidi madalama mansetirõhu juures läbib veri osaliselt kokkusurutud arterit, verevool selles arterilõigus kiireneb tekiad keerivoolud, millega kaasuvad helid on nn Korotkovi toonid. Toonide ilmumisel fikseeritakse manomeetri näit, mis
ümbritsevate kudede kaudu. Kasutatakse vererõhu vasturõhu põhimõtet. Korotkovi meetod-mõõdetakse arteriaalset vererõhku õlavarrearteris sfügmanomeetri abil. Õlavarrearter ümber asetatakse manomeetriga ühendatud mansett. Leitakse arteri asukoht, asetatakse stetoskoobi otsik. Tõstetakse manseti rõhku kuni see ületab arterisese rõhu, mansetialune arter sulgub,verevool lakkab. Avatakse ventiil, langetatakse aeglaselt rõhku mansetis. Atreriaalsest rõhust madalama mansetirõhu juures läbib veri arterit, verevool kireneb, tekivad keerisvoolud, millega kaasnevad Korotkovi toonid.Toonide ilmumisel fikseeritakse manomeetri näit, mis vastab süstoolsele arteriaalsele rõhule. Rõhu edasisel langusel toonid alguses tugevnevad,siis kahanevad või kaovad. Sel hetkel vastab rõhk mansetis diastoolsele ateriaalsele rõhule. 12. Hingamise füsioloogia. Kopsude ventilatsioon, hingamismehaanika, kopsude mahud ja mahtuvused
veresoonde viiakse manomeetriga ühendatud kanüül. 2) *kaudselt e. mitteinvasiivselt - Korotkovi meetodi järgi mõõdetaks arteriaalset vererõhku õlavarrearteris spetsiaalse aparaadi abil.Õlavarrearter asub umbes südame kõrgusel ja on vastu õlavarreluud hästi kinnisurutav. Ümber õlavarre asetatakse manomeetriga ühendatud mansett, milles saab tõsta rõhku ballooni abil.Küünarnuki õndlas leitakse arterpulsi järgi arteri asukoht, millele asetatakse stetoskoobi otsik. Mansetis tõstetakse rõhku, kui see ületab arterisisese vererõhu, siis mansetialune arter sulgub ja verevool lakkab.Järgnevalt avatakse ventiil ballooni juures ja langetatakse aeglaselt rõhku mansetis. Süstoolsest arteriaalsest rõhust veidi mansetirõhu juuresläbib veri osaliselt kokkusurutud arterit, verevool selles arteri lõigus kiireneb, tekivad keerisvoolud, millega kaasuvad helid on nn korotkovi toonid. Helide ilmumisel fikseeritakse
· Südame minutimahust · Veresoonte, eriti arterioolide ja kapillaaride takistusest. Kõik faktorid, mis suurendavad südame minutimahtu ja perifeersete veresoonte takistust, tõstavad vererõhku. Südame löögisageduse ja mahu langus ning perifeersete veresoonte laienemisega seotud takistuse vähenemine viib vererõhu langusele. Vererõhu mõõtmine. Rõhk tõstetakse nii suureks, et arter sulgub. Seejärel alandatakse rõhku aeglaselt. Kui mansetis olev õhu rõhk langeb maksimaalsest vererõhu väärtusest allapoole, liigub verevool ajuti manseti alt läbi. Sellest tekkivat tõuget on tunda, kui kombelda pulssi mansetist allpool. Seda võib kuulda ka stetoskoobiga. Süstoolse vererõhu all mõeldakse seda mõõturi näitu, mille juures tõuge muutub märgatavaks. Kui rõhku on nii palju langetatud, et veri pääseb ka diastoli ajal manseti alt liikuma, muutub verevool pulseerivalt ühtlaseks
· Südame minutimahust · Veresoonte, eriti arterioolide ja kapillaaride takistusest. Kõik faktorid, mis suurendavad südame minutimahtu ja perifeersete veresoonte takistust, tõstavad vererõhku. Südame löögisageduse ja mahu langus ning perifeersete veresoonte laienemisega seotud takistuse vähenemine viib vererõhu langusele. Vererõhu mõõtmine. Rõhk tõstetakse nii suureks, et arter sulgub. Seejärel alandatakse rõhku aeglaselt. Kui mansetis olev õhu rõhk langeb maksimaalsest vererõhu väärtusest allapoole, liigub verevool ajuti manseti alt läbi. Sellest tekkivat tõuget on tunda, kui kombelda pulssi mansetist allpool. Seda võib kuulda ka stetoskoobiga. Süstoolse vererõhu all mõeldakse seda mõõturi näitu, mille juures tõuge muutub märgatavaks. Kui rõhku on nii palju langetatud, et veri pääseb ka diastoli ajal manseti alt liikuma, muutub verevool pulseerivalt ühtlaseks
saki alguseni. R-R intervall vastab kogu südametsükli kestusele, seda mõõdetakse tavaliselt R-saki tipust kuni järgmise tsükli R-saki tipuni. 33 VERERÕHU MÕÕTMINE Südame vatsakeste kokkutõmbes teitavad vere riglemiseks vajaliku rõhu. Meie määrasime arteriaalset vererõhku Riva-Rocci meetodil: regulaarne on 120/80 (süstoolne/diastoolne) Tõstame rõhu mansetis üle 120, sealt edasi vaikselt langetame. Kui langes alla 120, tekkisid korakovi toonid, mis kadusid 80 juures. Nii määrasime süstoolse/diastoolse. 34
annaabi.ee 
