[opositsiooni on vaja] 5. Demokraatlik sotsialism defineerib, kontrollib ja konsituteerib end alt ülespoole; sellepärast eitab ta keskkommunismi ülemvõimu. Tema sihiks on sotsiaalselt määratud baasidemokraatia ühiskonna kõigis sfäärides. Pelgalt formaalsest demokraatia mõistest ei saa talle piisata; sest formaalse demokraatia hiilgenumbrid (sõnavabadus, turumajandus) on tõestanud oma küsitavuse ja iseenese kummutanud (on lihtsalt manipuleeritavad). 6. Demokraatlik sotsialism on defineeritud ainult oma algetes. Vajadus teda defineerituna näha suureneb sestpeale kui on ilmnenud mõlema suurriigibloki moraalne pankrot ja poliitilise süsteemi lagu. 7. Demokraatlik sotsialism ei ole dogma. Et ta ei kirjelda lõppsihti ja et eilsed sihid võivad homme pidureiks olla, peab ta end ikka uuesti defineerima. [on paindlik] Demokraatlikule sotsialismile pole kohane mitte utoopia, vaid teooria ja praktika ühtsus. Rahvastele
Kodukirjand Mängud poliitikas ja inimsuhetes W. Shakespeare ,,Hamlet" Osalemine poliitikas annab inimesele võimu. Läbi võimu saab allutada teisi inimesi enda tahtele. Seetõttu on võimu omamine nii poliitikas kui inimsuhetes paljudele väga tähtis. Suhetes ja poliitikas on äratuntavad ka erinevad manipulatsioonid: kaaskodanike mustamine ja alandamine ning nende probleemide ja nõrkuste ärakasutamine. Ka kõige selle taga on ilmselt soov tunda end teistest üle. Milleks ollakse valmis, et säilitada oma võim? Ajaloost on teada palju fakte, kus võimule kuuletumine ei ole toonud häid tagajärgi ja rahulolu ei kuuletujale ega ka riigile. Miks inimesed ikkagi kuuletuvad võimule? Inimesed lähtuvad igapäevastes tegemistes ja suhetes oma väärtushinnangute...
docstxt/.txt
mille eesmärk on manipuleerida inimestega. Kuna tänapäeval on lapsed ja noored tihedalt seotud meediaga, muudab see nende otsustamist ja valikuid. Erkki Hulkki on oma kirjutises öelnud: „Samamoodi, nagu lapsed peaksid õppima lugema eesti kultuuripärandit, peaksid nad tänapäeval omandama reklaamikriitilise lugemisoskuse.“ Teismelised on võimelised tegema otsuseid ka ilma kommunikatsioonivahendita. Aga kuna nad on üleskasvanud pidevas ajakirjanduse mõjusfääris on nad kergelt manipuleeritavad ning mõjutatavad. Kui inimesed näevad meedias midagi, mis neile meeldib ning mida nad ka endale soovivad, siis nad hakkavad selle nimel pingutama. Niisiis, esimese otsuse teeb ajakirjandus ning sellega mõjutavad lihtsameelseid kodanikke. Tänu meediale teame, mis maailmas toimub. Ka selle, mis on moes või mis on populaarne, saame teada ajakirjandusest. Kommunikatsioonivahendi puudumisel ei jõua
Suhtarvuanalüüsi puudused: - Suhtarv iseenesest ei peegelda selle koostisosade kvaliteeti - Suhtarvud kajastavad möödunud tehinguid, tingimusi ja sündmuseid - Ettevõtete vahel võivad olla erinevused arvestusmeetodites - Suhtarvud ei kajasta turuväärtust ja tegelikke hindu - Suhtarvude analüüs eeldab võrdlust, kuid milega võrrelda? - Suhtarvusid mõjutavad majandustegevuse sesoonsus ja tsüklilisus - Paljud suhtarvud on manipuleeritavad – püütakse ennast näidata paremast valguses EFEKTIIVSUSE SUHTARVUD Koguvara käibesiduvus näitab ettevõtte vara kasutamise efektiivsust müügitulu genereerimisel, st kui palju müügitulu saadi koguvarasse investeeritud iga euro kohta. müügitulu koguvarade käibekordaja= keskmine koguvara Varude käibesagedus (kordaja) näitab varu kasutamise ja müügi efektiivsust,
Diktatuur sai alguse 20.sajandil, Euroopas aastal 1922 Itaaliast kui võimule tuli Benito Mussolini. Diktatuuri tekke põhjuseks oli demokraatia kriis. See tähendas seda, et kujunesid välja mittedemokraatlikud liikumised, mis süüdistasid kõikides hädades demokraatlikku riigikorraldust ning nõudsid diktatuuri, mis hävitaks arengu vaenlased ning viiks riigi majanduslikule õitsengule. Diktaatorid tulid võimule erinevatel põhjustel. Esiteks aitas kaasa see, et tekkisid uued ja manipuleeritavad rahvakihid, kes olid kogenematud ja rahulolematud just seetõttu, et inimesed soovisid majanduslikku õitsengut ja poliitilist stabiilsust. Teine põhjus oli see, et rahvas oli pettunud Versaille' süsteemis, eriti sakslased, kes pidid maksma reparatsioone. Samuti süüdistati vaid sakslasi esimeses maailmasõjas ning seetõttu pididki nad maksma kõrgeid reparatsioone. Kolmandaks põhjuseks on see, et inimesed olid pettunud demokraatlikus riigikorralduses, sest
Westminsteri statuud- 1931- Briti parlamendi poolt vastu võetud otsus, mis muutis senised dominioonid sise-ja välispoliitiliselt täiesti suveräänseks, pannes aluse Briti Rahvaste Ühendusele. Diktatuur- valitseja piiramatu võim ja autoriteet. Puudub rahvamandaat. Puuduvad kodanikevabadused. Olukorrad, mis pärast I MS aitasid kaasa diktatuuri tekkele: Valimisõiguse laienemisega tekkisid uued valijad, kes olid kogenematud ja rahulolematud ning seetõttu kergesti manipuleeritavad. Pettumine Versailles´süsteemis, lepingut püüti ebaõiglaseks ning toetati juhte, kes arvasid sama. Pettumine demokraatlikus riigikorras- demokraatia kriis. Majanduslikud raskused Jagunevad: autoritaarsed -Riigi sekkumine majandusse. -Võimu koondumine ühe inimese või ühe inimeste rühma kätte. -Reformid toimuvad eelneva seadustiku baasil. -Rahval puudub võimalus osaleda riigijuhtimises. -Võimu haaramine toimub revolutsiooni või riigipöörde teel.
Keeluseaduse lõppedes leidis maffia endale teised tegevusalad (prostitutsioon, hasartmängud, narko) New Deal - Roosevelti reformikava, uus kurss Kontroll panganduse üle, põllumajanduse reguleerimine, töökohtade loomine, hoolitsus abivajajate eest (töötu abiraha, pension, toetused) Isolatsionism- ei sekkutud Euroopa konfliktidesse 3. Diktatuurid Lääne-Euroopas Diktatuuride tekke põhjused Uued valijad (kergesti manipuleeritavad, rahulolematud, kogenematud), pettumine Versailles´ süsteemis (toetati juhte, kes lubasid ebaõigluse heastada), pettumine demokraatias (võimuvõitlus, ebastabiilsus, igatsus kõva käe järele), majanduslikud raskused (majanduskriis, lubati elujärje kiiret paranemist) Autoritaarsed ja totalitaarsed diktatuurid (näited) Autoritaarsed: enamik võimust koondunud ühe isiku kätte, erakondade tegevus on lõpetatud/piiratud, rahval puudub otsene võimalus oma juhtide otsuseid mõjutada,
Ühiskonna kt 1 Mõisted Ühishüve – Hüved, mis on mõeldud kõigile kasutuseks (haridus, tänavavalgustus, teed) Anarhism – Riigi ja valitsuse kaotamine/puudumine Tööstusühiskond – Tööstuspöörde tagajärjel tekkinud ühiskond, kus suurem osa inimesi töötab tootmisalal Tööstuslik pööre – Üleminek põllumajanduslikult tootmiselt tööstuslikule tootmisele. Vabrikute suur levik ja linnastumine Agraarühiskond – Külaühiskond, kus enamik inimesi teeb põllutööd Postindustriaalne ühiskond – Ühiskond, kus enamik inimesi töötab teenindussektoris Infoühiskond – Tänapäevane ühiskond, kus maksab oluline info ning selle liikumine Riik – Organiseeritud kogukond (territoorium, rahvas, võim) Vabariik – Valitsevad rahva poolt valitud isikud ning esindavaks isikuks on president Monarhia – Riigivõim, kus riigipeaks saab pärilikul teel (kuningas/kuninganna) Unitaarriik – Kõrgema võimu keskus Föderaalriik – Liitriik, mille haldusüksustel on sam...
René van der Lindeni ja Doudou Diene´i idee teostamisel väljastada lihtsamini kodakondsust (kusjuures Eesti süsteem on võrreldav teiste väikeriikide omaga) toimuks Eesti ühiskonnas loogiliselt järgmine tsenaarium: Kui kodakondsuse on saanud eelpool nimetatud 10% mittekodanikest, kes ei ole läbinud täies mahus kodakonduseksameid- ei oska eesti keelt ega seega saa aru kultuurist- on need inimesed sotsioloog Iris Pettai sõnul on palju kergemini manipuleeritavad kas või Venemaa propaganda mõjul (Henno 2007). Venemaa või mõni Eesti venemaaliselt häälestunud erakond kasutaks ära valimistel ebakindla massi, ning rohkete häälte tõttu pääseks Eestis võimule Venemaad soosiv partei. See oleks aga pikas perspektiivis Eesti iseseisvusele üsnagi ohtlik. Kuid kui raske on siis taotleda kodakondsust, et sellega pole rahul nii välisspetsialistid kui kodakondsust taotleda tahtvad muulased ise? Kehtiv kodakondsuse seadus jõustus 1995.
Põhisumma (principal) - Rahasumma, mida algselt laenatakse, sisse makstakse või finantseeritakse. Näiteks võlakirja põhisumma, algsumma (ilma intressita). Rämpsaktsia (penny stock) - Penny stock`ideks ehk rämpsaktsiateks kutsutakse aktsiaid, mis maksavad alla 5 dollari. Rämpsaktsiaid ei soovita me mitmel põhjusel: - nende aktsiate kohta pole tavaliselt piisavalt infot, kuna analüütikud ei jälgi selliseid aktsiaid - odavad aktsiad on kergelt manipuleeritavad ja üleshaibitavad - aktsia on osake ettevõttest, tõenäoliselt ostad väärtusetut ettevõtet Odav aktsia ei tähenda ilmtingimata, et ta oleks odav. Kihvt on osta 1000 dollari eest 1000 aktsiat, kuid tõenäoliselt on mõtekam osta 50 korraliku ettevõtte aktsiat. Investeeritud rahasumma on määrav, mitte aktsiate arv. Ole ettevaatlik investeerides penny stock`i. Nende hind pole ilma põhjuseta madal.
tehnikad (nt. videod, kus seotud iseenda liikumine väljamõeldud keskkondadega). Visuaalkunstiteraapiat tehnikate jaotus materjali iseloomu alusel: · Kuivad - pliiatsid, markerid jne. Nende vahenditega saab olla detailne, nende kasutamine pildi tegemisel võtab rohkem aega. Kuivad materjalid loovad piire, hoiavad ärevuse ja energia taseme madalamana. · Märjad - vesivärvid, pastellid, savi, akrüülvärvid. Märjad materjalid on kergesti manipuleeritavad, raskesti kontrollitavad. Vedelad, muutlikud. Märjad materjalid ei sobi närvilistele, sest stimuleerivad üle. Levinuimad tehnikad on: · Soojendusharjutused erinevate materjalidega, kliendi või rühma eelharjutused, luuakse õdus keskkond teraapiaseansi jätkamiseks; · Suured seinapildid - seda tehnikat kasutatakse grupiteraapias, aitab sotsialiseeruda, enese avamise oskuse arendamine, teistega arvestamine. Grupp ise valib teema ja selle kuidas
oma lääne-saksast. Vene revolutsioon (’17-..) Kriis – 1. Rahutused sõjaväes 2. Majanduslik kaos 3. Võimu maine langus 4. Üldine rahulolematus – käärimine; Grigori Rasputin – ravis tsaari poega, vaimulik, vihati teda, suri atendaadis Suurlinnade elankkond piinles näljas Maainimesed linna elama -> vaesed, masendunud ei saanud linnas hakkama, olid kergesti manipuleeritavad. Veebruari revolutsioon o Sõjavägi – keeldub rahva pihta laskmisest; läheb võimule vastu o Võim ülestõusnute käes pärast o Nikolai II üritab maha rahustada ülestüusu rindelt toodud meestega, mis oli ebaloogiline o 3.märts 1917 – Nikolai II loobus troonist -> Venes lõpeb monarhia o tuli võimule Ajutine Valitsus; juhiks vürst Lvov o Kaksikvõim 1917 (veebr-okt)
Eesti suurim majanduslik oht on asjaolu, et "kaotajate" lapsed jätavad üha enam kooli pooleli. Igal aastal suureneb põhihariduseta noorte arv umbes tuhande võrra. Vaesus taastoodab vaesust. Selline areng on riigile ohtlik ja äärmiselt kulukas. Sellele - suure tõenäosusega töötute - seltskonnale tuleb maksta sotsiaaltoetusi, ehitada vanglaid ja sotsiaalmaju, organiseerida narkosõltuvuse ravi jne. Niisugused töötud ja vaesed inimesed on paratamatult rahulolematud ja kergesti manipuleeritavad. Pealegi on Eesti nii väike ja madala sündivusega riik, et igasugune sotsiaalse kapitali raiskamine on kurjast. Konserveerime oma mahajäämuse (Kilvits). Tänaseks peaks olema selge, et sotsiaalpoliitika (ja regionaalpoliitika) nime all vana ebaefektiivse majanduse struktuuri kaitsmine ei anna tulemusi. See vaid konserveerib meie mahajäämust ja konkurentsivõimetust. Eesti vajab arukat, ratsionaalsetest
katsealustele meeldivad), sunnitud valiku katse (vaba produktsioon on piiratud), väljamõeldud stiimuliga katsed. Arusaamiskatsed – klassifitseerimiskatse (keeleteadlase poolt valitud üksused tuleb hulkadesse liigitada), sarnasuse hindamise katse Eelis: eksperimenteerija kontrollib, mida manipuleeritakse ja mis jääb puutumatuks. Puudus: suur kontroll seab piirangud kasutatavatele materjalidele Sõltuv ja sõltumatu muutuja – Sõltumatud muutujad on uurija poolt manipuleeritavad muutujad; muutujad, mille uurija ise on välja valinud ja mille väärtusi on tal võimalik määrata. Sõltuv muutuja on muutuja, mille väärtust uurija mõõdab. Kirjeldav statistika – informatsioonikogumi põhiomaduste kvantitatiivne kirjeldamine. Varustab meid muutuja erinevate seisundite arvulise kirjeldusega (mõnikord ka visualisatsiooniga) ning aitab välja selgitada erinevusi nende seisundite vahel.
SÜNDIKALISM ja BOLSEVISM Protestiks sotsialistlike parteide mõõdukamaks muutumise vastu kujunes romaanikeelsetes maades 1870. aastail välja uus revolutsiooniline vool sündikalism. Reformide asemel toonitasid sündikalistid leppimatut klassivõitlust, mis pidi toetuma revolutsioonilistele ametiühingutele (kr syndikos õiguskaitsja). Sündikalism muutus üsna mõjukaks XX sajandi alguses Prantsusmaal. Sündikalismi tuntuim teoreetik Georges Sorel väitis, et kuna rahvamassid on manipuleeritavad ja lollitatavad, siis peab ühiskonda juhtima väikesearvuline eliit. Eliit mõtleb masside suunamiseks välja müüte ja õhutab vihkamist. Lääne ühiskonna allakäigu peatab Soreli arvates uus eliit, mis tõmbab töölismassid endaga kaasa ning kukutab ametiühingute organiseeritud üldstreigi abil kodanliku eliidi võimult. Soreli õpetust kasutasid hiljem edukalt nii bolsevikud kui fasistid. Nagu teistelgi liikumistel, oli ka sotsialistlikul liikumisel sageli eri maades kohalik eripära.
vastu, motiveerib süvenema poliitikasse, võimuasendajad / võim pöördub nooremate poole, seega pööratakse rohkem tähelepanu noorte probleemidele, sunnib poliitikuid rohkem tegelema hariduse teemadega, valimisaktiivsus suureneks üldiselt, sest noored aitaksid politiseerida oma perekondi, pluralism suurem. Peamised „EI“ argumendid: · puudub vajalik küpsus / elukogemus; · puuduvad piisavad teadmised ja analüüsioskus; · noored on liiga manipuleeritavad; · noored ise leiavad, et ei ole selliseks vastutuseks valmis. Lisaks tugineti järgnevatele argumentidele: Valimisõiguse andmine peaks eeldama elukogemust (ühiskonda panustamise kogemust), mille üks oluline osa on osalemine maksude maksmises ja arvete tasumises, 16-aastane on veel üsna naiivne, valmisreklaami poolt manipuleeritav (näiteks on ühiskonnaõpetuse ainetunnis sagedasti ilmnenud tõdemus - õpilased
mis pärast I MS olid tekkinud, jäid demokraatlikuks 30ndate lõpuks vaid Jugoslaavia ja Soome. Diktatuuride põhjuseks: · Rahulolematus rahulepingutega: rahuolematud olid lisaks kaotajariikidele ka võitjariigid, nagu näiteks Itaalia, Venemaa, Jaapan. · Majanduslik ebastabiilsus: ühelt poolt majanduskriis, kindlasti ka valimisõiguse laiendamine. Poliitikasse lülitus palju selliseid inimesi, kelle teadmised demokraatiast olid nõrgad ja kes olid manipuleeritavad. Nad ootasid muutusi väga kiirelt. · Rahva ihalus tugeva käe järele, kes korra maksma paneks. · Massikommunikatsioon: ajalehed ja raadiod olid inimeste mõjutajateks. Oma roll oli ka plakatikunstil, kus enne valimisi erinevad parteid end n-ö reklaamisid. Demokraatia püsimise eeldused: demokraatia kogemuse olemasolu inimesed on harjunud sellega, et muutused ei tule üle päeva. Lisaks rahvusküsimused ei ole seal eriti aktuaalsed, tegemist on üherahvuseliste riikidega
Selline valitseja on inimestega manipuleeriv ning saavutab sellega edu. Lõvi- ei suuda end kaitsta püüniste eest ehk valitseja ei oska ette näha, et ta enda antud lubaduse järgimine võib pöörduda tema enese vastu ja seega ei tohiks ta lubadust pidada kui põhjused on kadunud, mis panid teda lubadust pidama. See valitseja, kes on nn. ``lõvi`` ei ole õnnestunud valitseja. Inimloomuses on uskuda seda, mida nad näevad, kuid see ei pruugi nii olla ning selle tõttu on inimesed kergesti manipuleeritavad. 8. Kas valitseja vooruslikkus on Machiavelli järgi tähtsam kui tema vooruslik maine? Tema arust on tähtsam voorusliku maine olemasolu kuid mitte vooruslikkus ise. 9. Milline on Machiavelli käsitluses rahva meelsuse roll valitseja võimu tagamisel? Rahvas peab valitsejast lugu pidama ning mitte teda vihkama ega põlgama. 1 Machiavelli Valitseja Head lugemist! 2
Juhtkontrolluuring – sansside suhe on (a/c)/(b/d)= ad/bc =1,98 – vaatleb kahe grupi erinevust: efekti suurust ja seose tugevust (tõenäosus et minevikus olnud harjumus on seotud haiguse tekkega) Kohortuuring – relatiivne risk (a/a+b) / (c/c+d) = 1,49 – risk haigestuda, põhineb jälgimisel Epidemioloogia peamised uurimismeetodid analüütiline epidemioloogiline uuring uurijast sõltumatud tulemused uurija poolt manipuleeritavad tulemused vaatlevad uuringud Eksperimentaalsed uuringud Juhtkontroll- kohortuuringud Ühiskondlikud Sekkumise katsed uuringud katsed Eksperimentaalne uuring Vahelesekkumise Ühiskondlik katse uuring/Mõjutusuuring Vahelesekkumine kas Sekkumisrühm piirkondade, rahvusrühmade.
kursis reguleeritava välismõju tasemega, seadusandlik regulatsioon ei ole suunatud tootmise efektiivse mahu kujundamisele, seadusandjal puudub adekvaatne info välismõjude vähendamise tehnoloogiate tõhususe kohta, regulatsioonist tulenev kasu ei laiene kõigile indiviididele, efektiivsuse ja õigluse samaaegne arvestamine on keeruline ning seadusandlikud regulatsioonid on ka poliitiliselt manipuleeritavad. 174. Millised probleemid on seotud välismõjusid käsitlevate kohtuprotsessidega? Kohtuprotsessidega seotud probleemid on nt suured tehingukulud, mis ei võimalda nõrgema finantsjõuga indiviididel enda huve üldse kaitsma hakata, küllaltki suur risk seoses kohtumenetluse oodatava tulemusega, mistõttu sageli ei julgeta protsessi alustada, sageli kaasnevad uue kohtupretsedendi loomisega suured kulud ja ebakindel tulemus või
● peab eelnevalt teadma välismõju hulka, ● regulatsioon ei ole suunatud tootmise efektiivse mahu kujundamisele, ● reguleerijal puudub adekvaatne info välismõjude vähendamise tehnoloogiatest, ● tulenev kasu ei laiene kõigile indiviididele (mittealluva ettevõtte töötajad kaotavad töö), ● efektiivsuse ja õigluse samaaegse saavutamise raskus, ● seaduslikud regulatsioonid on poliitiliste huvigruppide poolt manipuleeritavad. 174. Millised probleemid on seotud välismõjusid käsitlevate kohtuprotsessidega? 36 ● Suured tehingukulud ei võimalda vaesematel indiviididel enda huve kaitsma hakata; ● ei juleta protsessi alustada, sest tulemusega on alati risk; ● kui puudub kahju hüvitamise kohtupretsedent, siis on uue loomise kulud väga
aastatel edasi UNITA ja MPLA. Aastal 2000 oli Aafrikas 14 miljonit maapagulast, 2006. a juba 18-20 miljonit. Sõjad pingestavad ka riigi majandust ning kannatab põllumajandustoodang – toiduainete prduktsioon väheneb kuni 45%. Lisanduvab maamiinid, reostus, metsade hävitamine jms. Lisanduvad sotsiaalsed kahjud: sõjas osalenute toimetulek, paranemine jms. Kasutatakse ka lapssõdureid, neid on praegu u 300 000 maailma 30 riigis, Aafrikas 120 000. Neid kasutatakse, sest nad on kergesti manipuleeritavad, nende ülalpidamine on odav ning nende riskijulgus on suur. 9. Lõuna-Aafrika Vabariik LAV on andnud teatud perioodil 40% Aafrika tööstustoodangust ja see oli külma sõja ajal ainus Aafrika riik, mis polnud arengumaa. Tänapäeval on riigi pealinn Pretoria, rahvaarv 49 miljonit ja etnilised kogukonnad jagunevad: mustad 79%, valged 9,6%, värvilised 8,9% ja India ja muu Aasia päritolu 2,5%. Esimesed eurooplased 1488
Sest lõppeks nägi ka Marx ette, et eesmärgiks on asjade tootmine oma vajaduste rahuldamiseks, kogu maailma kasutamine loovalt. c. Ratsionaliseerumine ja asjastumine Peale Marxi on enamus Lääne tarbimiskultuuri teooriast, eriti selle vasut suunatud kriitikast rääkinud minigl moel tarbekaupade fetisist. 1. kauba fetishismi saab laiendada kogu teadvusele, igapäevaelule ja filosoofiale 2. inimesed ja asjad on ratsionaliseerumise ja instrumentaalsuse tõttu mõlemad manipuleeritavad objektid Ratsionaliseerumine Weber ja Simmel mures - moderniseerunud maailma juhib üha enam formaalsed ja objektiviseeruvad juhtumissüsteemid, kontroll, arvestus, kvantifitseerimine, meetodikultus ja reeglid. Adorno ja Marcuse arendavad sellise kriitika välja mõisteni ,,administreeritud maailm". Marcuse kirjutab 1964 ,,domineerimine on muudetud administratsiooniks". Näiteks Galbraith (mittemarksist) kirjutab tehnoloogiliste korporatsioonide eesmärgist kaotada
annaabi.ee 
