(millistest piirkondadest)? 3. Millist tüüpi elektrijaamades elektrit toodetakse? Kus need paiknevad? 4. Uuri välja elektrienergia toodang inimese kohta. Kuidas see iseloomustab riigi arengutaset? 5. Millised on sinu soovitused riigi energiamajanduse tõhustamiseks? a. Milliseid alternatiivseid energialiike oleks võimalik kasutada? Põhjenda. 6. Võrdle energiakasutuse mahtu ja struktuuri naaberriikide omaga 1. Leidub rauamaaki, mangaanimaaki, kivisüsi, boksiiti, niklit, naftat, tina, hõbedat, teemandit ja kulda. 2. Imporditakse Naftat, keemiaseadusi ja sütt. Eksporditakse, rauamaaki. Brasiiliast ekspordib naftat Nigeeria 3. Elektrit toodetakse hüdroelektrijaamades, soojuselektrijaamades, tuumaelektrijaamades. Suuremad tööstusettevõtted paiknevad Atlandi Ookeni ääres Rio de Janeiro, Fortaleza ja Sao Paulo linnade lähedal. 4. Elektrienergia tootmine ühe inimese kohta on 2 116
Rahvastik Suurem osa rahvastikust elab riigi Tuneesia rahvas põhja osas Tunise ümbruses 98% riigi elanikest on islamiusulised araablased Tuneeslaste endi sõnul on nende riik Araablased Juudid Eurooplased kõige liberaalsem islamiriik. Majandus Tuneesias leidub rikkalikult fosforiiti, naftat, maagaasi, raua ja mangaanimaaki Tuneesia ekspordib naftat ja gaasi, samuti tekstiili ja põllumajandustooteid Tuneesia tähtsaimad tööstusharud on toiduaine ja kergetööstus Ligikaudu 50% Tuneesia territooriumist on põllumajandusmaa. Tuneesias kasvatatakse kõige enam oliive (Tuneesia on oliivide kasvatamise poolest Aafrikas esikohal), aga ka teravilja, maisi, tsitruseid, viinamarju, tubakat Energia
korratused põhjustanud majanduslangust ning inflatsiooni ja tööpuuduse suurenemist. Rikkus on jaotunud äärmiselt ebaühtlaselt. Tööstuse põhiharusid nafta-ja gaasitööstust kontrollib riik. Tähtsamad nafta-ja maagaasimaardlad paiknevad Maracaibo järve piirkonnas ning kariibi andide ja Orinoco jõe vahelisel alal. Naftat ja maagaasi tarbib keemiatööstus. Guajaana mägismaa põhjaosas kaevandatakse rauamaaki, boksiiti, kulda ja mangaanimaaki. Osa rikastatud rauamaaki veetakse Ciudad Bolivari sadama kaudu välja, osa tarbitakse kohapeal. Kaevandatakse ka kivisütt, teemante, fosfaate, asbesti, asfalti, väävlit, nikli-ja vasemaaki. Haritav maa moodustab Venezuela alast 3%. Suurem osa troopiliste kultuuride saagist saadakse istandustest, toidukultuure kasvatatakse eeskätt talundeis. Oluline koht on aiandusel ning tubaka-ja seesamikasvatusel. Loomakasvatus on valdavalt ekstensiivne, sellega tegeletakse peamiselt Orinoco tasandikel
Linnad paiknevad Brasiilia riigipiiri äärtes. Kesk-Brasiilias on küllaltki vähe linnu, kuid ookeani ääres ja teiste riikide ääres on linnasid rohkem. Suuremad linnad on kujunenud just ookeani äärde, sest seal on turismi piirkonnad ja ka paremad elutingimused. Soojem kliima ja pehme tuul. 12 5.Energiamajandus Brasiilias leidub rauamaaki, mangaanimaaki, kivisüsi, boksiiti, niklit, naftat, tina, hõbedat, teemandit ja kulda. Imporditakse toornaftat ja eksporditakse rauamaaki. Elektrit toodetakse hüdroelektrijaamades, soojuselektrijaamades, tuumaelektrijaamades ja teistes. Elektrienergia toodand inimese kohta on 500kW. 13 6. Riigi põllumajanduse iseloomustus Looduslikud eeldused põllumajanduse arenguks
rannikumadalik riigi lõunaosas ning Dnepri madalik Dnepri jõe keskjooksu vastaskaldal. Ukraina asub peaaegu täiesti parasvöötmes ja valitseb mandriline paraskliima. Vaid Krimmi poolsaare lõunarannikul on lähistroopiline kliima. Mandrilisele kliimale iseloomulikud jooned muutuvad selgemaks läänest itta. Õhutemperatuur, niiskus ja sademete hulk muutuvad põhjast lõuna suunas. Ukraina kilbil leidub rauamaaki, maagaasi, naftat, veedelgaasi, kivisoola, kipsi, kivisütt, elavhõbedat, mangaanimaaki, ilmeniit-rutiil-tsirkooniumi maake, uraani, kaoliini, savi, pruunsöe, ilmeniit-apatiidi maaki ja muude värviliste, vääris- ja haruldaste metallide leiukohti. 2007-ndal aastal tuli 47% Ukrainas vaja minevast energiast söest ja gaasist. 25% kasutatavast vedelgaasist on pärit Ukrainast. Maast võtab põllumaa on enda alla 45%, mets 30% ja heinamaad 20%. Tasandikud hõlmavad 40% maast ja tasandikest 75% on haritav maa. Ukraina lõunapiiriks on 2782 km Musta mere ja Aasovi mere rannikut
Tsiv. oli suletud ja püsiv, areng oli konservatiivne. Niiluse voolusuund oli vastupidine. Tsiv. värv oli must (=kemet) tänu lössile. Mustast maast jäi kõrvale punane maa (=desfet). Egiptuse naftavaru on 2,9 mld barrelit. Kõige enam leidub naftat Siinai poolsaarel, Suessi lahe ääres ning loode-Egiptuses. Maagaasi on riigis ligikaudu 1000 mld m³, kõige rohkem leidub seda Abu Kiri maapõues. Egiptuses kaevandatakse ka raua- ja mangaanimaaki, asbesti, kipsi ja kaltsiumsulfaati, leidub soola, fosfaate ja fosforiite. Egiptuse plussid ja miinused: + põnevad ajaloo-aarded, maailma vanima tsivilisatsiooni mõistatused + soe kliima, puhas merevesi ning aastaringne päikesepaiste + Punase mere veealune ilu + külalislahked ja sõbralikud egiptlased + head hotellid + soodsad hinnad - jaanuaris - veebruaris on õhtud jahedad - Ramadaani ajal ja kõrghooajal võib teenindus olla aeglane
1960.-1970.aastad olid suure tööstusliku kasvu aeg. Seejärel kahjuks aga õnnelik aeg lõppes ja tuli suur majanduslik langus, Brasiiliast sai maailma suurim võlgnik. Brasiilia on kümnes suurim energiatarbija ja suurim Ladina-Ameerikas. Samuti on Brasiilia ka suur nafta ja gaasi tootja selles regioonis ja maailma suurim etanooli tootja, peale selle leidub Brasiilias veel rauamaaki, mangaanimaaki, kivisüsi, boksiiti, niklit, tina, hõbedat, teemandit ja kulda. Maavarade kaevandamine ongi üks tähtsamaid tööstusharusid. Brasiilias on viimasel ajal kiiresti kasvanud nafta tootmine. Brasiiliast ekspordib naftat Nigeeria
Indias.Tähtsamad hüdroelektrijaamad on Sutleji,Mahanadi,Cauvery,Chambali ja Damodari jõel.Tuumaelektrijaamad asuvad Tarapuris,Kota ja Madrase lähedal. Kiiresti arenev on ka naftatööstus,kus kohalikku naftat töödeldakse ja siseveetavat naftat hoiustatakse suurtes sadamalinnades(Bombays,Madrases). Suur tähtsus on rauamaagi kaevandamisel,millest pool saadetakse välja.Peamised kaevandused asuvad Chota Nagpuri platool,Karnataka ja Madhya Pradeshi osariigis. Kaevandatakse ka mangaanimaaki,vilku,boksiiti,kroomi-ja vasemaaki,kulda,monatsiitliiva, keedusoola jm. Masinatööstuse toodangust moodustavad valdava osa lihtsamad seadmed,kuid toodetakse ka kaevandus- ja transpordimasinaid,ventilaatoreid,elektripumpi,jalgrattaid jm. Keemiatööstus toodab peamiselt mineraalväetisi.Suuremad lämmastikväetistehased asuvad Sindris ja Nangalis. Tekstiilitööstuses toodetakse puuvillast riiet,siidriiet,villast ja sünteetilist riiet. Arenenud on ka naha-ja jalatsitööstus.
toiduainetööstus. Peetakse veiseid, hobuseid, kodulinde, mägedes lambaid, õigeusklike asuladel ka sigu. Püütakse kala. Tegeletakse käsitööga, vaibakudumine.(3,13) 7.2 Pinnamoe mõju Kuna Makedoonia pinnamood on mägine, siis just tänu sellele ei saa seal igalpool tegeleda põlluharimisega. Tänu mägisusele on ka karjakasvatus natukene häiritud. (2) 7.3 Maavarad Makedoonias kaevandatakse kroomi-, vase-, plii-, tsingi-, nikli-, raua- ja mangaanimaaki, hõbedat ning kipsi.(3) 7.4 Keskkonnaprobleemid Suureks mureks on suurlinnade saastatud õhk. Esineb maavärinaid. Lisaks toimub ka kliimasoojenemine. Kuna õhusaaste ja soojenemine on praegu teemaks paljudes riikides, siis maalimamastaabis on need tähtsad probleemid. Kui maavärin hävitab riigis palju ja paljud saavad kannatada, siis tuleb ikka teistest riikidestki abiväge ja üritatakse igatmoodi aidata.(15,17)
PINNAVORMID Pinnavorme on Tsiilis kujundanud peamiselt sisejõud. Nende mõjul on tekkinud mäestikud ja vulkaanid ning toimuvad vulkaanipursked ja maavärinad. Siiski leidub seal ka välisjõudude poolt kujundatud pinnavorme, näiteks jõeorge ning Atacama kõrbesse on tuule mõjul tekkinud luited. MAAVARAD Tsiilis leidub üsna palju maavarasid. Peamised neist on: vasemaak (Cu), rauamaak (Fe), molübdeen (Mo), hõbedamaak (Ag), kuld (Au), nitraat, (veidi ka mangaanimaaki (Mn), naftat, kivisütt). Põhja Tsiilis, Atacama kõrbes, on maailma suurimad vasemaagi maardlad. (Joonis 3). LAAMTEKTOONIKA Tsiili asub Lõuna-Ameerika laama edela- ja läänepoolses ääreosas. Lõuna-Ameerika laamast läände jääb Nazca laam. Lõuna- Ameerika laam on mandriline laam ja Nazca laam ookeaniline. Nende kahe laama põrkumisel sukeldub ookeanilise maakoore põrkeserv mandrilise laama serva alla. Tekkinud surve tulemusena pressitakse
Lõuna pool Maritsa jõe orus kasvatatakse ekspordiks tubakat, vähesel määral maisi ja viinamarju. Bulgaarias on tugevalt arenenud veinindus. Peale tubaka eksportimise eksporditakse ka veine. 5 Maavarasid leidub riigis päris palju. Energeetilstes maavaradest leidub pruunsütt ja ligniiti, väheses koguses ka naftat ja maagaasi neid leidub põhjas. Metallimaakidest on olemas plii-, tsingi-, vasemaake ja väikestes kogusets ka raua- ja mangaanimaaki. Rohkesti leidub kivisoola ja paljusid ehitusmaterjalide tooraineid. Mineraalvee allikaid on säilinud umbes 800. 1929 aastal loodi esimesd looduskaitsealad, kuid kaitsma hakati loodust juba peale teist maailmasõda. Praeguseks on neid loodud 7 ja suueim neist on Vitosa(22800 ha.). Rahvastik ja Kultuur Lõunaslaavalste hulka kuuluvaid Bulgaarilasi on ligi kaudu 83% , suuremad vähemusrahvuslased on türklased 9%, rumeenlasi 4% ja 2 % muid. Ida-Rodopes, mustlased ja rumeenlased
Linde elab seal 509 liiki, pesitsejaid on neist 235 liiki. Lisaks neile elab seal veel 38 liiki roomajaid ja 26 liiki kahepaikseid. Ainus rahvuspark on Peneda Gerese, mille pindala on 703 km². Park asutati aastal 1971 ning on peamiselt mõeldud ohustatud suurimetajate kaitseks. 5 MAAVARAD Maavaradest leidub Portugalis kivisütt, marmorit, lubjakivi ja graniiti ning tsingi-, tina-, plii,- volframi,- uraani-, raua,- ja mangaanimaaki. Nagu näha on Portugal maavarade poolest suhteliselt rikas, kuigi varud on pidevalt vähenemas. LAAMTEKTOONIKA Portugal asub Euraasia laama äärealal, Aafrika laama läheduses. Portugal asub maailma osas, kus on keskmine seismiline aktiivsus. Suurim seismiline tugevus on mõõdetud Assooride saartel ja Tejo jõe orus. VULKAANID vulkaanid Tänapäeval on ainus vulkaanilise aktiivsuse piirkond Assooridel. Viimane purse
kaljustel rannikutel. Ainus rahvuspark Portugalis on Peneda Geres, mille pindala on 7200 hektarit. Geres asub Loode-Portugalis. Peneda Gerese rahvuspargis on väga palju veeressursse jõed, kosed, joad. Park asutati aastal 1971 ning on peamiselt mõeldud ohustatud suurimetajate kaitseks. [3][10][5][9][1][7] 4.3. Maavarad Maavaradest leidub Portugalis kivisütt, marmorit, lubjakivi ja graniiti ning tsingi-, tina-, plii,- volframi,- uraani-, raua,- ja mangaanimaaki. Nagu näha on Portugal maavarade poolest suhteliselt rikas, kuid varud on pidevalt vähenemas.[10] 5. KLIIMA Portugal asub lähis-troopikas ning tal on lähistroopiline vahemereline kliima. Portugali kliima saab Tejo jõe abil kaheks jagada. Kuigi kliima on Atlandi ookeani ja Golfi hoovuse tugeva mõju tõttu valdavalt mereline, siis on Põhja-Portugalis mägede tõttu kliima suuresti erinev lõuna omast. Põhja pool on talved jahedad ja niisked, sest mäed takistavad pilvede liikumist
kaevandatakse pruunsütt, mida kasutakse elektrienergia tootmiseks. Lavrio, Larymna ja Stratonikeia lähedal ning Egeuse mere saartel kaevandatakse rauamaaki, Makedoonias ja Peloponnesosel püriiti, Halkidiki poolsaarel, Euboial ja Lesbosel magnesiiti, Aliakmonose ja Teeba ääres kroomimaaki, Milose saarel baariumi, Korintose rannikul boksiiti, Peloponnesose poolsaarel, Drama ja Androse saarel leidub natuke mangaanimaaki. Marmorit kaevandatakse Egeuse mere saartelt. Pilt8: Elektrienergia tootmine gigavatt-tundides Nagu paljudes Euroopa riikides proovitakse ka Kreekas vähendada energia tarbimise hulka, kuid uuringud väidavad, et kõigest 24% rahvastikust on selle heaks midagi ette võtnud. Kreekas on mitu hüdroelektrijaama ning mitmeid soojuselektrijaamu, milles tegeletakse nafta, pruunsöe, õlide, gaasiga. Jaamu leidub üle kogu riigi ja mõningates kohtades võib kohata ka
Botswana ja Zimbabwe piiri tähistav Limpopo suubub aga Mosambiigi aladele, kus ta viib oma veed India ookeani. Kuigi paljud väiksemad jõed pole püsivad ning kuivavad suvel ära, on neil siiski oluline roll maa niisutamisel. 7 2.6 Maavarad Maavarasid leidub rohkesti: Witwatersrandi eelkambriumi kivimid sisaldavad kulda, uraani-, tina- ja mangaanimaaki, kromiiti ja asbesti, kimberliitlõõrid teemante, on kivisütt, raua-, vase- ja niklimaaki, kivisoola ja fosforiiti. 8 III Riigikord ja haldusjaotus 3.1 Riigikord LAVis valitseb parlamentaarne riigikord. Parlament valitakse viieks aastaks ja see koosneb kolmest erineva pädevusmahuga kojast: valgete (House of Assembly, 178 liiget), värviliste
pürenee piisammutt, ibeeria ilves). Linde elab seal 509 liiki, pesitsejaid on neist 235 liiki. Lisaks leidub seal veel 38 liiki roomajaid ja 26 liiki kahepaikseid. Ainus rahvuspark on Peneda Gerese, mille pindala on 703 km². Park asutati aastal 1971 ning on peamiselt mõeldud ohustatud suurimetajate kaitseks. Maavaradest leidub Portugalis kivisütt, marmorit, lubjakivi ja graniiti ning tsingi-, tina-, plii,- volframi,- uraani-, raua,- ja mangaanimaaki. 3. Kliima Portugal paikneb lähistroopilises kliimavöötmes ja on üks soojemaid Euroopa riike. Atlandi ookeani ja Golfi hoovuse mõju tõttu on mereline, seega kliima ei ole liiga kuum ega ka külm. Kuigi suviti võib mõningates kohtades päris palavaks minna. Suvel on keskmine temperatuur 25°C ja 11 või 12 tundi päikesepaistet päevas. Talvel päeva keskmine temperatuur on kuskil 16°C ja päikest paistab 5 6 tundi päevas.
Suurimaks probleemiks on metsade hävimine. Seda põhjustavad kliima muutumine ning inimkäte töö. Vihmametsade ökosüsteemi ähvardavad vastutustundetu kaevandamine. 9 Tööstuse areng 1. Milliseid tööstuslikke tooraineid (maake) riigis leidub? Kanna nende leiukohad kontuurkaardile. Venezuela on maakide poolest rikas maa. Leidub suurel hulgal naftat, maagaasi. Mägismal kaevandatakse rauamaaki, boksiiti, kulda, mangaanimaaki. Kaevandatakse ka kivisütt, teemante, fosfaate, asbesti, asfalti, väävlit, nikli- ka vasemaaki, vähesel määral titaani-, koobalti-, volframi-, tooriumi- ja elavhõbedamaaki. 2. Millised tööstusharud on esindatud? Suurimad tööstusharud on nafta- ja gaasitööstus. Peamiselt siseturule toodavad masina-, metalli-, elektrotehnika-, ehitusmaterjali- (seal hulgas tsemendi- ja klaasi-), puidu-, paberi-, tekstiili-, õmblus-, naha-, jalatsi-, tubaka- ja toiduainetööstus. 3
Mittemetallmineraalid Tööstuslikud mineraalid on fosfaat, boksiid, kaaliumkarbonaat, lubjakivi, klaas liiv, perliit, kips jt. Fosfaati leidub Glameed'i piirkonna ida Traif Town'is, reserve hinnanguliselt 213000000 tonni ja kontsentratsioon 21 protsenti fosfor oksiidi. On alust loota, et toodetakse kontsentreeritud fosfaadi on 4,5 miljonit tonni aastas. Boksiidimaaki leidub Zubairah piirkonnas East of Tere, reserve hinnanguliselt umbes 173,000,000 tonni. Mangaanimaaki leitakse lääne Rahe's võimalikud reservid võivad ületada 4 miljonit tonni. Kvartsliiva leidub Botain'i piirkonnas ida Riyadh'is, piki ala 75 km ², kus on hinnanguliselt 10 miljonit tonni. Nafta-ja maavarade ministeerium on kindlaks teinud üle 2000 ala, mis sisaldavad vajaliku toormaterjali järgmistes tööstusharudes: tsement, kips, klaas, Hiina keraamika, punased tellised, lubjakivi, kivivill. Saudi Araabia eksport ja import
pürenee piisammutt, ibeeria ilves). Linde elab seal 509 liiki, pesitsejaid on neist 235 liiki. Lisaks neile elab seal veel 38 liiki roomajaid ja 26 liiki kahepaikseid. Ainus rahvuspark on Peneda Gerese, mille pindala on 703 km². Park asutati aastal 1971 ning on peamiselt mõeldud ohustatud suurimetajate kaitseks. Maavaradest leidub Portugalis kivisütt, marmorit, lubjakivi ja graniiti ning tsingi-, tina-, plii,- volframi,- uraani-, raua,- ja mangaanimaaki. Nagu näha on Portugal maavarade poolest suhteliselt rikas, kuigi varud on pidevalt vähenemas. 6 KLIIMA Nagu eespool öeldud, saab Portugali kliima Tejo jõe abil kaheks jagada. Kuigi kliima on Atlandi ookeani ja Golfi hoovuse tugeva mõju tõttu valdavalt mereline, siis on Põhja-Portugalis mägede tõttu kliima suuresti erinev lõuna omast. Põhjas on kliima jahe ja vihmane, sest mäed takistavad pilvede liikumist. Kliima on kaugemates
Suvel väiksemad jõed kuivavad. Suuremad jõed algavad väljaspool Kreekat. Palju on mägijärvi ja mineraalveeallikaid. Taimkate on 600 m kõrguseni vahemereline: igihaljas ja heitleheline põõsastik. Mägedes vahelduvad metsatukad kidurarohuliste niitude või paljaste nõlvadega. Metsad katavad 22% riigi pindalast ja on ulatuslikumad Põhja-Kreekas. Levinumad puud on tamm, pöök, mänd ja nulg. Maavaradest leidub boksiiti, raua-, tsingi-,mangaanimaaki,kromiiti,püriiti,magnesiiti ja pruunsütt. Pilt 2.Vaade Olumpose mäele Riigikord Kreeka on parlamentaarne vabariik. Kreeka loobus monarhiast 1974. aastal referendumiga. Riigi põhiseadus on jõus 1975. aasta 11.juunist. Kreeka seadusandlikku võimu teostab ühekojaline parlament-Saadikutekoda (Vouli ton Ellinon). 300 parlamendiliikme (välja arvatud 12 riigideputaati) määravad ametisse poliitilised parteid vastavalt valimistel saadud häälte arvule. Kreeka riigipea on
on kuiv ja jahe. Kogu Argentina ala on avatud nii külmadele lõunatuultele kui ka põhja poolt puhuvatele soojadele tuultele. Andide niiskeid idanõlvu katab mets ja Argentina alast hõlmab mets 13% ning haritav maa 9%. Suurimad jõed Parana ja Uruguay on majanduslikult tähtsad. Andidest laskuvad jõed on tähtsad hüdroenergeetikas ja niisutuses. Argentinas on naftat ning rohkesti uraani-, berülleumi- ja volframimaaki. Leidub ka plii-, tsingi-, tina-, vase-, raua- ja mangaanimaaki. Argentina on Lõuna-Ameerikas arenenuima majandusega maid. Tavapärased tööstusharud on kerge- ja toiduainetööstus. Argentina on üks maailma suurimaid veise- ja lambaliha tootjaid ja eksportijaid. Olulised on ka jahu-, suhkru-, tubaka- ja veinitööstus. Rasketööstuse põhiharud on must ja värviline metallurgia, laevaehitus, auto-, keemia-, naftakeemia-, elektroonika-, puidu-, paberi- ja ehitusmaterjalitööstus. Enamik töötleva
annaabi.ee 
