HISPAANIA JA FLANDRIA KUNST 17. SAJANDIL Hispaania maalikunst Hispaania skulptuurile ja ka maalikunstile oli omane elulähedus. Manerismist loobumisele andis olulise tõuke Caravaggio looming, mille näited jõudsid Sevillasse 17. Sajandi alguses. Tähtsamad kunstnikud olid Diego Velazquez (1599-1660), Francisco de Zurbaran (1598- 1664) ja Bartolome Esteban Murillo (1618-1682). Tuntud teosed Hispaania maalikunstist on näiteks Velazquezi " Vulcanuse sepikoda" , Zurbarani "Püha Bonaventura surivoodil" ja Murillo "Noor kerjus". Erilisest sügavast, tõsisest ja kuidagi fanaatilisest vaimust on kantud barokkmaal Hispaanias,
sajandil. Hispaania · Hispaania 17. Saj skulptuuris pole peaaegu märgata itaalia renessanssi mõjusid · Keskaegse puunikerdamise jätkamine · Skulptuuri tellimine kirikute poolt · Skulptuur muutus elulähedasemaks , tunnete väljendamiseks maaliti kujude näod elavaks, nende silmad tehti mõnikord klaasist, vahel lisati isegi tõelisi juukseid ja riideid. · Maalikunst muutus elulähedasemaks · Manerismist loobumisele andis olulise tõuke Caravaggio looming · Manerismi esindas El Greco. Ta oli pärit Kreeta saarelt, kujunes kunstnikuks Veneetsias. On elanud Toledos Hispaanias, mistõttu teda loetakse kuuluvaks Hispaania kunsti ajalukku. Kunstnikule on omane kehade venitamine ning mõistusega seletamatu valguse ja ruumi kujutamine,kõrgid, ranged, venitatud näod. Maalis ,,Krahv Orgazi haudapanek" kujutas ta keskaegset sündmust. Pildi alaosas on
http://en.wikipedia.org/wiki/François_Duquesnoy#mediaviewer/File:F_Duquesnoy _Santa_Susana_1629_Loreto.jpg http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/2/29/F_Duquesnoy_San_Andr és_Vaticano.jpg Hispaania maalikunst ● Elulähedus ● Loobuti manerismist ● Kunsti tellijaks peamiselt kirik Diego Velázquez ● 1599-1660 ● Peetakse Hispaania kuulsaimaks kunstnikuks. ● Maalis kaasaegseid inimtüüpe ● Tugev ja selge maalimisviis ● 1623.a sai Hispaania kuninga õuemaalijaks ● http://en.wikipedia.org/wiki/Diego_Vel%C3%A1zquez „Õuedaamid“ - Diego Velázquez Paavst Innocentius X portree - Diego http://et.wikipedia.org/wiki/Diego_Vel
elukeskkonda prantsuse ülemkihile. 12.Arhitektuur Prantsusmaal? Hakatakse ehtiama losse.Lossidel säilib gooti pärane põhiplaan.Hoonetel on kõrge viilkatus, säilivad gooti pärased kõrged katusetornid.Ehitatakse aknaid üle katuse joone.Piiratud veega või ehitati üle jõgede, järvede keskele.Esimese korrusel suured aknad. Fassade kaunistati pilastritega ja poolsammastega.Hakkasid ehitama keerdtreppe.Trepikäigud väljaspool. Kasutati reljeefe.Arhidektuur lähtub manerismist. Kõrvalhooned on tihedalt seotud ja kaob gooti põhiplaan, õue plaan vabamalt paigutatud.Sisekujundus hästi rikkalik. Manerismile iseloomulikud jõulised värvid leiavad kasutust lagedel ja seintel. Kuldset kasutatud. Üldmulje on toretsev ja luksulik(eesmärk).Loveir'i loss, Fontainebleau loss. 13. Mille poolest erinevad Prantsuse lossid Itaalia Palazzodest? Palazzode ja losside samasus seisneb selles,et mõlemal on nelja kandiline põhiplaan
*Taaveti figuur(kujut otseses võitluses) * ,,Püha Teresa ekstaasis"(kujutatud ka pilve) *Peetri kiriku altar Hispaania kunst 17 saj Skulptuuris jätkati puunikerduskunsti.Peamiseks tellijaks kirik. Barokk toob kaasa eluläheduse. Kujude näod maaliti elavaks, silmad tehti mõnikord klaasist, lisati tõelisi juukseid ja riideid. Maalikunstile samuti omane elulähedus, kuid saavutab hoopis suurema rahvusvahelise menu. Neid mõjutab Caravaggio. Loobuti manerismist. DIEGO VELAZQUEZ(1599-1660) Suurim realist hispaania barokkmaalis. Maalis kaasaegseid inimtüüpe ja olustikku; maalis isiksusi. Oli 1623.aastal Hispaania kuninga õuekunstnik. Väga palju maalinud Filippe IV perekonda ja ministreid. Tema lahendused psühholoogilised * grupiportree ,,Õuedaamid" *"Breda alistumine" Flandria kunst 17. saj Madalmaade lõunaosa. Jäi veel Hispaania võimu all. Tehti äärmuslikku barokki. PETER PAUL RUBENS
Bernini tegi uudse Taaveti kuju, kujutades teda juba võitlusstseenid Koljatiga, kuigi Koljatit pole näha. Hispaania ja Flandria kunst 17. Sajand. Hispaania skulptuuris pole peaaegu märgatagi itaalia renessanssi mõjusid, küll aga tegeleti edasi keskaegse puunikerdusega. Kirikud tellisid hulgaliselt värvilisi skulptuure ning skulptuurid tehti tõetruult ja elulähedaselt, näidates eriti ilmekalt emotsioone. Hispaania maalikunst muutus elulähedasemaks. Manerismist(peenutsev ilustamine, elegantsus, fantaasiarikkus.) loobumisele andis olulise tõuke Caravaggio looming. Suurim realist Hispaania barokkmaalis oli VELASQUEZ, kes usulise teema asemel maalis kaasaegseid inimesi ja -elu. Isegi mütoloogilisele teemale andis ta olustikulise tähenduse (,,Vulcanuse sepikoda") . Maalis palju portreesid kuningast, tema perekonnaliikmetest ja ministritest ning need maalid olid psühholoogiliselt sügavad ja veenvad
armastuslaulule Programmsansoon seal kasutati helimaalitehnikat, kus muusikas kujutatakse looduspilte või olustikustseene nagu lindude laul, lahingustseenid jms. Madrigal ja Gesualdo Madrigal itaalia peen ja kunstipärane lauluvorm, polüfooniatehnikas. Sellel on filosoofiline, erootiline või religioosne algtekst. Madrigal arenes välja ansamblimadrigaliks. Ansamblimadrigalidega hiilgas eriti Venosa vürst Carlo Gesualdo. Tema äärmuslik helikeel on ere näide sajandivahetuse manerismist ning oma viimastes, 5. ja 6. madrigalikogumikus on ta jõudnud kohati päris atonaalse helikeeleni. Frottola ja villanella Itaalia rahvalikud laulutüübid olid frottola (rütmikas tantsulaul, domineeris ülemise hääle meloodia) ja villanella (rõhutatud algelise kõlaga ja tekstita refrääniga, nt. fa-fa-fa) Lautolaul ja Dowland Inglismaal oli populaarne lauto saatega soololaul ehk aaria, mille väljapaistvaim autor oli John Dowland. Dowland oli meloodiaande poolest kuulus üle Euroopa
Hispaania oli katoliikluse peamisi tugialasid ja kirikud tellisid hulgaliselt värvilisi skulptuure. Barokk tõi kaasa skulptuuri senisest suurema eluläheduse, mis ulatus naturalismini. Kirglike usuliste tunnete väljendamiseks ja toetamiseks maaliti kujude näod illusionistlikult elavaks, nende silmad tehti mõnikord klaasist, vahel lisati isegi tõelised juuksed ja riided. Hispaania maalikunstile oli samuti omane elulähedus, kuid see on saavutanud hoopis suurema rahvusvahelise menu. Manerismist loobumisele andis olulise tõuke Caravaggio looming, mille näited jõudsid Sevilasse 17. sajandi alguses. FRANCISCO de ZURBARAN (1598-1664) Põhiliselt realistlik oli ka Zurbaráni looming, kuid tema teoste temaatika oli usuline. Enamasti mungaordude tellimusel valminud pühakupiltides valitseb askeetlik vagadus, mis küünib fanatasmini. Mitmete teoste koloriiti võib samuti karmiks ja astismini. Mitmete te
Oma karjääri alustas ta suurepäraste freskodega; neist on parem Aurorat kujutav laemaal. Ka tema varasemad altaripildid võluvad maalilise värskuse, jõu ja naturalismiga. Pärast tema surma ei kaotanud Bologna koolkonna stiil oma tähtsust. Koolkonda esindab hiljem rida väikesi meistreid. Selle mõju oli aga kaunis suure tähtsusega mõne Rooma meistri loomingus. Bologna koolkonna mõju oli väga tähtis ka Firenze meistrite vabastamisel Michelangelost lähtunud manerismist. Naturalistliku koolkonna rajaja on Caravaggio, õige nimega Michelangelo Merisi. Tema varasemad tööd oma kuldtooniga tunnistavad Veneetsia meistrite mõju. Ta lõi oma suured poolfiguuridega zanripildid, milles üsna tõetruudusega kujutab lihtrahva tüüpe. Huvitav ja uudne on neis heleda-tumeda käsitlus; figuurid esinevad tumedal foonil, neile langeb ere, järsk valgus, mis tuleb ülalt. Naturalismi sissetoomine kiriklikku maalikunsti kutsus esile meelepahatormi. Carvaggio
HISPAANIA KUNST 17.SAJ SKULPTUURIS säilis gootika mõju, sest on vastureformatsioon. Jätkati puuskulptuuride tegemist. Juurde tuli naturalistlikkus ja kirevus. Peamiseks tellijaks kirik. Barokk toob kaasa eluläheduse. Kujude näod maaliti elavaks, silmad tehti mõnikord klaasist, lisati tõelisi juukseid ja riideid. MAALIKUNSTILE samuti omane elulähedus, kuid saavutab hoopis suurema rahvusvahelise menu. Neid mõjutab Caravaggio. Loobuti manerismist. *Diego Velazquez (1599 1660) Suurim realist hispaania barokkmaalis. Maalis kaasaegseid inimtüüpe ja olustikku; maalis isiksusi. Oli 1623.aastal Hispaania kuninga õuekunstnik. Väga palju maalinud Filippe IV perekonda ja ministreid. Kasutas ka palju antiikset teemat ja mütoloogiat. Tema lahendused psühholoogilised.* grupiportree ,,Õuedaamid" Olmepiltides kujutati anonüümseid tüüpe. Velazquez'i kunst isikustatum. *"Breda alistumine ,, -
El Greco- fantastiliselt hea ja omapärane kunstnik suri aastal 1614 ning ta maeti aadlikule kohaste auavaldustega. 4 Looming El Greco kunsti lähtealused on mitmekesised. Ta võlgneb suure tänu veneetslastele, kuna just tänu neile kujunes tema peamiseks väljendusvaheniks värv. Samas on ta tugevalt mõjutatud ka itaalia manerismist ning just tema andis maneristlikule vormikäsitlusele niivõrd sisutiheda ilmekuse. Niisiis ongi El Greco nii manerist kui ka osaliselt renessansi ja baroki kunstnik. Ja veel on ta mõjutusi saanud Bütsantsi pühakupiltidest ja seinamaalidest, mida ta lapsepõlves oma kodumaal nägi. El Greco maalikunst on kohati isegi haiglaselt meelierutav. Tema maalides avaldub see pärand, mille hispaanlaste hinge olid jätnud katoliku kirik ja ähvardav inkvisitsioon. Ta
Sarasate (1844-1908) ning helilooja Isaac Albenize (1860-1909) tegevusele. Hispaani ooperikeskuseks on kujunenud Barcelona. Hispaaniast on pärit ka maailma kuulsad tenorid Placido Domingo,Jose Carreras, sopran Montserrat Caballe. Kuni meie sajandini oli kitarr Hispaanias peamiselt saatepilliks, 20. sajandil kujunes sellest instrumendist ka soolopill. Kuulus hispaania kitarrivirtuoos oli Andres Segovia (1893-1987). Hispaania skulptuurile ja ka maali kunstile oli omane elulähedus. Manerismist loobumisele andis olulise tõuke Caravaggio looming, mille näited jõudsid Sevillasse 17. Sajandi alguses. Tähtsamad kunstnikud olid Diego Velazquez (1599-1660), Francisco de Zurbaran (1598- 1664) ja Bartolome Esteban Murillo (1618-1682). Tuntud teosed Hispaania maali kunstist on näiteks Velazquezi Vulcanuse sepikoda, Zurbarani Püha Bonaventura surivoodil ja Murillo Noor kerjus. Erilisest sügavast, tõsisest ja kuidagi fanaatilisest vaimust on kantud
Kuidas on aegade jooksul muutunud suhtumine manerismi? 16. sajandi keskel algas Itaalia kunstis langus. Ei jälgitud enam loodust, vaid püüti jäljendada tuntud meistrite laadi, nende maneeri. Siit pärineb ka sellise kunsti nimetus - manerism. Maneristlikud pildid mõjuvad kuidagi rahutult, inimesed on neil tihtipeale pikaksvenitatud ning värvid magusad. Moodi läks kõrgrenessansi eri suurmeistrite nõksude matkimine ja kokkusegamine. Väga oluliseks peeti tunnete ülevoolavat kujutamist. Manerismist sai alguse järgmine kunstistiil - särav ja jõuline barokk. Madalmaade kunst 15. sajandil 14. Iseloomusta Madalmaade 15. sajandi kunsti suurmeistri Jan van Eyck nn. maali Genti altar. Traditsioonililsed piiblistseenid on siin peenmaalitehnika abil muudetud käegakatsutavalt reaalseks ja elavaks. Van Eycki värvide kalliskivitaolist sära ja nagu sisemist hõõguvust on peetud järeleaimamatuks. 15. Millega see teos haarab vaatajat
imekaunist kuplit. Puudust ehk korvab Bernini (15981680) loodud kiriku esine väljak ilmeka kolonnaadiga. Bernini polnud üksnes arhitekt, eelkõige tuntakse teda skulptorina. Peetri kirikus näeme tema loodud baldahhiini, mis tähistab Peetruse matmispaika. Aga kui te juba Roomas olete, käige kindlasti ära Santa Maria del Popolo kirikus, kus asub Caravaggio (1573 1610) maali "Püha Peetruse ristilöömine" originaal. Kunstnik on vaba oma ajastu manerismist ning kujutab Peetruse martüüriumi talle omase realismiga. Peetrus nagu lausuks oma hukkajaile samad sõnad mis Jeesuski: "Isa, anna neile andeks, sest nad ei tea, mida nad teevad!" Pildi autorlus on kergesti äratuntav kusagilt tuleva valgusefekti järgi. Siin on valgus suunatud Peetruse pea, rinna ja vasakule käele. Masaccio (14011428) freskol ,,Templimaksu tasumine" (teise nimega ,,Pearaha") näeme apostel Peetrust lausa kolmel korral
· Portreed nt : Joseph Baretti portree THOMAS GAINSBOROUGH · Töötas peamiselt provintsis, hiljem tuli Londonisse · Teeb peamiselt maastikupilte, sageli istuvai isikuid nt" Mr ja Mrs Andrews Hispaania ja Flandria kunst 17. sajand Hispaania 17 saj skulptuuris · Barokk naturalism · Kujude näod elavad, silmad klaasist, vahepeal päris juuksed ja riided Hispaania maalikunst · Manerismist loobumine · Tõuke andis Caravaggio, kelle teosed jõudsid Sevillasse Hispaania maalikunst: DIEGO VELAZQUEZ · Realist · Kaasaegsed inimtüübid ja olmestseenid · ,,Vulcanuse sepikoda" Mütoloogilisele teemale andis olustikulise tähenduse · Kui temast sai Hispaania õukonna õuemaalija, hakkas ta looma isiksusi kuningat, tema perekonda, ministreid nt ,,paavst Innocentius X portree" ,,Kuninganna Mariana portree"
Barokk-skulptuuri kuulsaimaks meistriks oli Lorenzo Bernini- väljendusvahendiks rahutud, liikuvad massid- maaliline plastika, nt. Püha Teresa ekstaas jt. eelistatakse motiive, mis juba iseenesest eeldavad dünaamikat: võitlus- ja röövimisstseenid. Tema kujundatud on Rooma Peetri kiriku baldahiin (mille all tohib missat pidada vaid paavst) toetub neljale keerdus nn saalomoni sambale (on üheks barokk- arhitektuuri lemmikuks) HISPAANIA JA FLANDRIA KUNST Caravaggio loomingu mõjul loobuti manerismist 17. saj alguses. Suurim realist hispaania barokkmaalis oli Diego Velàzquez. Usulise temaatika asemel maalis ta kaasaegseid inimtüüpe ja olmestseene. 1623. aastast saab Hispaania kuninga õuemaalijaks. Portreed kuningast, tema perekonnaliikmetest ja ministritest on psühholoogiliselt sügavad ja veenvad. · Looming varjunditerikkam, värvikam, heledam ja õhulisem kui Caravaggiol. Hispaania võimu alla jäänud Lõuna-Madalmaades, Flandrias, loodi äärmuslikult baroklikku maalikunsti
lahkunud, selle küljel oleval reljeefil aga kujutatakse Pontus de la Gardie tähtsaimat võitu Narva vallutamist. Pidulikku ja elegantset kompositsiooni täiendavad allegoorilised figuurid, leegitsevad urni sarkofaagi nurkadel ja ornamentika. A.Passer on loonud veel teisigi hauamonumente Toomkirikus ja mujal, selhulgas Evert Hornile Turu Toomkirikus. Renessansilikku raidkivikunsti viljelesid Tallinnas mitmed teisedki meistrid, näiteks Hans von Aken. Peamiselt Madalmaade manerismist lähtusid ka Tallinna puunikerdajad, kes valmistasid kirikutel altareid, kantsleid, pinke ja muud inventari. Neist meistritest olulisim on Tobias Heintze (1589 1653), kelle loomingus võib täheldada juba üleminekut barokkstiili. Tema peateosed on Keila kiriku altar ja kantsel. Sammaste ja teiste arhitektuuriliste detailide kõrval näeme seal ka hoogsates poosides ja maalilise voldistikuga rüüdes figuure. Saaremaal 17.saj algupoolele tegutsenud Balthasar Raxky loodud kantslites, mille
Programmsansoon seal kasutati helimaalitehnikat, kus muusikas kujutatakse looduspilte või olustikustseene nagu lindude laul, lahingustseenid jms. Madrigal ja Gesualdo Madrigal itaalia peen ja kunstipärane lauluvorm, polüfooniatehnikas. Sellel on filosoofiline, erootiline või religioosne algtekst. Madrigal arenes välja ansamblimadrigaliks. Ansamblimadrigalidega hiilgas eriti Venosa vürst Carlo Gesualdo. Tema äärmuslik helikeel on ere näide sajandivahetuse manerismist ning oma viimastes, 5. ja 6. madrigalikogumikus on ta jõudnud kohati päris atonaalse helikeeleni. Frottola ja villanella Itaalia rahvalikud laulutüübid olid frottola (rütmikas tantsulaul, domineeris ülemise hääle meloodia) ja villanella (rõhutatud algelise kõlaga ja tekstita refrääniga, nt. fa-fa-fa) Lautolaul ja Dowland Inglismaal oli populaarne lauto saatega soololaul ehk aaria, mille väljapaistvaim autor oli John Dowland. Dowland oli meloodiaande poolest kuulus üle Euroopa
(kollektsioon rikastus eelkõige Habsburgide dünastia - Karl V, tema poeg Felipe II ja Felipe III - ja Bourbonide - Felipe V, Carlos III ja Carlos IV valitsemiste ajal). Prado ruumides on esitatud täielik ülevaade Hispaania maalikunstist alates 13.saj. pärit hiljem lõuendile kantud seinamaalidest lõpetades 19. saj. lõpust pärit maalidega. Suurt loomingulist mõju avaldas kunstnik El Greco (1541-1614) - sündis Kreetal, kasvas üles Veneetsia kultuuri keskel, mõjutusi Rooma manerismist. Võlutud Toledo müstilisest õhkonnast on tema looming jõuliselt hingeline (religioosne)omane usuline kirg, pikendatud figuurid, käänulised piirjooned, kannatusi peegeldavad näod,valgus hüplev ja fantastiline.Tema maalimisviis avaldas silmapaistvat mõju ekspressionismile. Diego Velzquez (1599-1669).17. saj. üks huvitavamaid Hispaania kunstnikke,kuninga õuekunstnik,oma kompositsioonis püüab kujutada kõike liikuvana ja muutuvana ning
Kreetalgi.. 2.Manerism 16. sajandi keskel algas Itaalia kunstis langus. Ei jälgitud enam loodust, vaid püüti jäljendada tuntud meistrite laadi, nende maneeri. Siit pärineb ka sellise kunsti nimetus - manerism. Maneristlikud pildid mõjuvad kuidagi rahutult, inimesed on neil tihtipeale pikaksvenitatud ning värvid magusad. Moodi läks kõrgrenessansi eri suurmeistrite nõksude matkimine ja kokkusegamine. Väga oluliseks peeti tunnete ülevoolavat kujutamist. Manerismist sai alguse järgmine kunstistiil - särav ja jõuline barokk. Maneristid tõstsid esile rahutu atmosfääri ja veidra, viirastusliku maailma. Tintoretto maalidel toimub kõik nagu kõrgemate taevalike jõudude tahtel. Tema tegelased sarnanevad salapärastele olenditele, kes ebateadlikult estikuleerivad ja väljendavad nii oma hingeelamusi. Pildil "Ariadne, Venus ja Bakchos" paiskub Venus ainult korraks kohale, sätib kiiruga Ariadne tähepärga, õnnistab Bakchose abielusõrmust ja tormab
idealiseeritud. Laemaalidel näib, et valgus suundub pildil kujutatud kehadele altpoolt. Bologna koolkonna liikmed maalisid usulise sisuga paljufiguurilisi altarimaale ja enamasti antiikmütoloogiateemalisi freskosid. Koolkond oli mitu sajandit eeskujuks kogu Euroopa nn akadeemiliselt kunstile. Hispaania maalikunstile on omane elulähedus, kuid see saavutas hoopis suurema rahvusvahelise menu. Manerismist loobumisele andis tõuke Caravaggio looming. Suurim realist hispaania barokkmaalis oli 17. sajandil Diego Velazquez. Usulise temaatika asemel maalis ta kaasaegseid inimtüüpe ja olmestseene. Isegi mütoloogilisele teemale andis ta olustikulise tähenduse (Vulcanose sepikoda). Velazquezest sai Hispaania kuninga õuemaalija. Portreed kuningast, tema perekonnast ja ministritest on psühholoogiliselt sügavad ja veenvad.
Levis Itaaliast üle kogu Euroopa, ent eelkõige feodaalkatoliiklikes maades, kus kodanlus polnud veel suuteline võimu haarama (Itaalia, Hispaania, Flandria ja osaliselt Prantsusmaa). Igal maal omandas barokkarhitektuur erinäolise ilme. Selle peatüki all tuleb meeles pidada, et renessansi mõjud olid 16. saj Itaalias siiski veel väga tugevad, barokile üleminek toimus aeglaselt ja sujuvalt, ühendades algselt elemente eri stiilidest. Manerismist: selle teket õhutas 16. saj II poolel tollased võitlused, kus feodalism ja katoliiklus asusid vastupealetungile ja ajaloos räägitakse erilisest vastureformatsiooni ajastust. Ka Itaalia kultuurielus hakkas sõdade ja majanduse allakäigu tagajärjel inimeste usk inimmõistuse jõusse ja maailma harmooniasse kaduma. Kunstnikud ei lähtunud enam elust, nagu nad siiani olid teinud ning hakati lähtuma sajandi suurmeistrite loomingust. Eriti massiliselt
annaabi.ee 
