Selle teema kohta kirjutamine on minu jaoks huvitav, sest, et see on tänapäeva maailma alus ja selleks, et kõike paremini mõista on hea teada, kuidas olid asjad mitmeid miljoneid aastaid tagasi. Kindlasti on üks huvitavamaid eelajaloolisi loomi dinosaurus, kelle kohta me teame nii palju, kuid samas nii vähe. Saurused on küll välja surnud, kuid aina rohkem on hakkanud ilmnema uusi tõendeid nende eksistentsi kohta. Samuti leiab minu referaadist ka teksti mammutite kohta, kes on samuti väljasurnud, kuid siiski väga tähtsad ja kindlasti ka põnevad loomad. Eelajalooline elu Kui 4600 miljonit aastat tagasi tekkis planeet Maa, ei olnud sellel elu. Raevutsesid vihmatormid, sähvisid piksenooled, tulemäed purskasid välja mürgiseid gaase ning polnud Maad ümbritsevat õhkkonda atmosfääri -, mis oleks kaitsnud päikesekiirguse eest. Pikkamööda tekkisid soojad madalad mered. Nes meredes,
· Biogeograafiliste provintside eristumine · Ulatuslike kõrbete ja rohtlate teke · Rohttaimede mitmekesistumine, heitlehiste puude ja põõsaste osatähtsuse suur kasv · Rohusööjate kariloomade ja kiskjate areng · Suure sigivusega väikeimetajate areng · Inimahvide teke Jahedamate perioodide eksisteerimine. Juba sellel perioodil arvatavast kattis Antarktikat jääkiht. Iseloomustab londiliste areng. Neid võis olla palju ning väga erinevaid. Elevantide ning mammutite eellased. Uus aegkonnas jälgitakse ka primaatide arengut. Savanni laadsetel aladel elutsesid. Neogeeni lõpus on toimunud kliima jahenemine. Ilmusid loomad, kes pidid hakkama saama jahedates piirkondades. Karvased loomad mammutid, mõõkhambulised tiigrid, karvased ninasarvikud jne. · KVATERNAAR algas 2,6 m.a.t. · Kontinentide asend kaasaegne, kuid ookeanitase kõikuv · Jääperioodi algus · Megafauna õitseng ja kadumine · Inimese teke Praegu kestev periood
Piison Pürg e. euroopa piison (Bison bonasus) Ühed ürgsemad loomad imetajate peres, kes on püsinud peaaegu muutumatuna mammutite ja karvaste ninasarvikute aegadest saati. Pürg ehk euroopa piison (Bison bonasus) hävitati loodusest täielikult 20. sajandi alguses. Tehistingimustes oli säilinud siiski veel 56 looma, kellest põlvnevad kõik tänapäeval nii looduses kui tehisoludes elavad pürjad. Selle liigi säilitamine on hea näide loomaaedade edukast liigikaitselisest tegevusest. Algselt asustas pürg ehk euroopa piison (Bison bonasus) suuremat osa Euroopa leht- ja segametsavööndist
ja taimestiku. Tema töö äratas huvi Alexander von Bunges, kes oli Tartust pärit zooloog ja maadeavastaja. Ta kutsus Eduard von Tolli kaasa ekspeditsioonile Uus-Siberi saartele. Tolli korraldas erinevaid ekspeditsioone Uus-Siberi saarte aladel peaaegu 10 aastat (1885-1894), uurides samuti sealset geoloogiat, taimestiku ning kaardistades uusi saari. Tema 1893-1894 aasta ekspeditsioon eesmärgiks oli mammutite jäänuste otsimine, mida toetas Keiserlik Peterburi Teaduste Akadeemia. Eduard Gustav von Toll on pälvinud Suure Hõbemedali autasu. Eduard von Toll veetis suurema osa ajast Venemaal. Tema viimane ekspeditsioon toimus 1900.aastal ning sai alguse Tallinnast, kust ta elas ning kus ta jättis hüvasti oma perekonnaga. Tallinnast viis reis jällegi Uus-Siberi saartele, kus Eduard koos kolme mehega Benetti saarele, mida üles kaardistati, kus koguti mineraale ning ehitati maja
Tsivilisatsiooni mõiste, kus, millal ja miks tekkis I tsivilisatsioon? Tsivilisatsioon- tähistab sisemiselt küllalt hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskonda. Esimesed tsivilisatsioonid kujunesid suurte jõgede ääres, u 3000a eKr Tigrise ja Eufrati alamjooksul ja Niiluse ääres. Mesoliitikum ,mida inimesed kasutusele võtsid? Kasutusele võeti vibu.. Mesoliitikum(keskmine kiviaeg) · Ligikaudu 12 000-9000 a tagasi · Jääaja lõpp, mammutite väljasuremine · Sugukond-kooselu vorm, kus koos elavad sugulased, tehakse koos ühiseid töid ja omatakse ühist vara. Egiptuse keskmise riigi aega Keskmise riigi periood u 2000-1650 a eKr 1)Teeba tõusis riigi tähtsaimaks usukeskuseks, 2)Loodi elukutseline sõjavägi. Egiptuse kunsti 3 põhitunnust Valitsejaid kujutati alati suurematena, kui teisi inimesi, (mida tähtsam inimene, seda suurem
väiksemat kasvu , ümarad kõrvad ja karvasem lont . Kollased või pruunikad võhad asetsevad paralleelselt ja on suunatud allapoole . Selline kohastumus võimaldab aafrika metsas vabal läbi tiheda taimkatte liikuda . ( Loomad , lk 221 , David Burnei ) India elevant : India elevandil on väiksemad kõrvad , londiots on teistsugune , võhad on väiksed ja võivad isegi emastel puududa kui Aafrika elevantidel . Purihambad meenutavad väljasurnud mammutite omi , mis viitab nendevahelisele lähedasele sugulusele . India elevandid on pikkade aegade vältel inimesega kokku puutunud ning kõigi nelja alamliigi Malaisia , Sumatra , India mandriosas ning Sri Lanka . ( Loomad lk 220 ) India elevant on elevandi kahest liigist väikseim . India elevandid elavad põhiliselt metsas , kus nad toituvad nii rohttaimedest kui ka puulehtedest . Nii nagu Aafrika elevandid kasutavad nemadki tööriistana lonti , mille abil on hea maast lehti ja puid haarata
Näide . Punase planeedi Marsi ja hiiglasliku Jupiteri vahel haigutab silmatorkavalt suur vahemaa (Fiebig, 1998, lk.23). - joonealune viidatava teksti lõppu märgitakse tsitaadi number. Viited tuuakse ära lehekülje all servas eraldatuna ülejäänud tekstist. Näide. Arvukate luuleidude ja tänapäevalgi jätkuva elevandiluu kasutamise põhjal hinnatakse Siberis ja Alaskas elunenud mammutite algne arv mitmesadadele tuhandetele, vahest isegi miljonitele isenditele. (1) (1.1 Zillmer, H. J.Darwini eksitus. Tallinn, 2001, lk. 89. Arvutiga vormistatud tööde puhul on soovitav kasutada tekstisisest viitamist. Viitamisel sama autori mitmele tööle pole vaja autori nime enam korrata; tööde ilmumisaastad peab eraldama semikooloniga. Perioodikale (ajaleht, ajakiri) viitamise korral kirjutatakse välja autori perekonnanimi, väljaande
250 000 30 000 aastat tagasi elasid Euroopas arktilise kliimaga kohanenud Nenandertallased. ( Homo nenanderthalensis ) 200 000 aastat tagasi arenes Aafrikas välja Homo sapiens ehk nüüdisinimene. 6. Kirjelda neandertallast - millal elasid, väljanägemine, tegevusalad, elulaad? Umbes 250 000 aastat tagasi arenesid välja Heidelbergi inimesest. Kehaehitus oli suure ja jässaka väljanägemisega. Põhilise toidu hankisid suurte imetajate mammutite, arktiliste ninasarvikute, piisonite jt küttimisega. Püsivate eluasemetena kasutati võimaluse korral koopaid, kuhu hooajaliste eemalviibimiste järel ikka ja jälle tagasi pöörduti. Võimalik, et ehitasid ka puuvaidadest nahkadega kaetud onne. Nad matsid oma surnuid ja vahel pandi hauda kaasa panuseid, puistati surnukeha üle lilleõite või kaeti loodusliku punase värviga. Neanderallased ei hüljanud vigaseid ja haigeid, vaid hoolitsesid nende eest
Vapsik, Põdrakärbes. Kõhtjalgsed ehk teod- Harilik kiritigu; Mudatigu Karbid Järvekarp; Jõekarp. 28. Sündmuste ajalisse järjekorda panek! Eksamiküss! Viiruste võimalik esmane teke, esimeste kõige lihtsamate rakkude teke, hingavate organismide teke, esimeste ürgsete imetajate teke, üheiduleheliste taimede teke, hippopotanaamuste väljasuremine, rohevetikate teke, neandertaallaste laialdane esinemine maakeral, sinivetikate teke, mammutite väljasuremine, kahepaiksete (selgroogsete klass) teke 3. viiruste võimalik esmane teke 1. esimeste kõige lihtsamate rakkude teke 5. hingavad organismid 8. esimesed ürgsed imetajad 7. üheidulehelised taimed 9. hippopotanaamuste väljasuremine 4. rohevetikate teke 10 neandertaallaste laialdane esinemine maakeral 2. sinivetikate teke 11. mammutite väljasuremine 13 000 a tagasi 6. kahepaiksete teke 360 milj a tagasi 29. Autotroofsed bakterid saavad oma energia? Fotosünteesist enamasti..
koostisest ja lõhelisusest. Mida lõhelisem ja jämedateralisem pinnas, seda sügavamale võib ulatuda ka külmumispiir.Eristatakse lausalist, katkendlikku, saarelist ja merealust igikeltsa. Lausaline igikelts katab ligikaudu 20 miljonit km² Maa pinnast. Saareline igikelts paikneb kas mägedes või lausalise igikeltsa läheduses.Igikelts on reliktne nähtus ehk püsinud vähemalt viimasest jääajast. Selle tõestuseks on mitmed mammutite säilinud jäänused, mis vastasel korral oleksid hävinud.Igikeltsa alade jääkatteta piirkondades võib pealmine ehk aktiivseks horisondiks nimetatav kiht soojal aastaajal sulada, selle all asuvat pidevalt külmunud kihti nimetatakse passiivseks ehk inertseks horisondiks. Aktiivse horisondi paksus sõltub paljudest asjaoludest, mille hulka kuuluvad muu hulgas geograafiline laius, nõlva ekspositsioon, õhutemperatuur ja pinnase soojusjuhtivus. Igikelts on ka oluline reljeefi kujundav tegur
Ainsaid tõendeid, et jäävaheaegadel Läänemere äärne ala asustanud oli, on leitud Kesk- Soomest Karijoel asuvast Susiluola kaljukoopast, kust leiti mõned primitiivsed kivist tööriistad, mille vanust hinnatakse 120 000 125 000 aastale. Viimane jääaeg, mida nimetatakse Weichseli jääajaks, algas umbes 116 000 aastat tagasi. Perioodi alguspoole oli Eesti ja Skandinaavia alad jäävabad, kuid kliima siiski karm. On leitud tõendeid, et see ala oli asustatud karvaste mammutite poolt. Peagi aga kliima külmenes veelgi ning umbes 24 000 22 000 aastat tagasi saavutas mandrijää suurima ulatuse hõivates enda alla Skandinaavia ja Soome, osa Iirimaast ja Inglismaast, Saksamaa ja Poola põhja osa, Baltimaad ning Loode-Venemaa. Eesti alal võis jääkihi paksus olla umbes pooleteise kilomeetri paksune ning kuna mandriliustik sidus palju vett, langes ookeani veetase rohkem kui 100 m. Looduskeskkond muutust kardinaalselt.
Madeleine´i kultuur (18 00015 000/10 000 eKr). Hilispaleoliitikumi lõpukultuur. Ajajärk ,kus jääaeg kestab ja on toimunud ajutine külmenemine. Euroopas inim oskavad küttida ka põhjapõtru ja põhjapõtrade küttimise asulad iseloomulikud madelaine´i kultuurile. Viskepuu kasutamine. Hakati ehitama elamuid. Kütiti mammuteid, üks kõige suuremaid ja kuulsamaid mammutiküttimise külasid oli Kostenki asulad venemaal . Mammutite luid kasut sõrestikus ja kuhjati ka elamuäärde. Hilispaleotliitikumi matusenäited : Grotte de Enfants(Itaalia) ja Sungir (Venemaa). Matuste hulgas sadu väikseid merekarpe ja loomahambaid , mis on auguga-> riiete külge kinnitatuna. Sungiris avasstati kaks last ja mees, mehele oli kaasa pandud ka naise pea . Mehel oli kaasas 3000 mammutikihvast tehtud helmest, helmed kõik ära lihvitud ja augud sisse puuritud + olid tal mammutikihvast käevõrud. -> võib viidata tolle aja ühsturktuurile
Esimesed roomajad KARBON Trilobiitide väljasuremine PERM Pangaea tekkimine PERM Dinosauruste domineerimine TRIIAS Esimesed imetajad TRIIAS Esimesed linnud JUURA Esimesed õistaimed KRIIT Dinosauruste väljasuremine KRIIT Imetajate domineerimine PALEOGEEN Esimesed primaadid ehk esikloomalised PALEOGEEN Tänapäeva imetajate ja lindude väljakujunemine NEOGEEN Poolustel kujunes jääkate NEOGEEN Inimese areng, ilmusid inimese vahetud eellased KVARTERNAAR Mammutite väljasuremine KVARTERNAAR LITOSFÄÄR 1. Võrdle ookeanilist ja mandrilist maakoort. OOKEANILINE MAAKOOR MANDRILINE MAAKOOR 3-15 km paksune 20-80 km paksune Moodustab maailmamere põhja Vana, enamasti üle 1,5mld aasta Noor, enamasti alla 200mln aasta vanune vanune Koosneb tard-, moonde- ja Koosneb tard- ja settekivimitest settekivimitest
Moustier`i kultuur (200 000 - 40 000 a tagasi) Hilispaleoliitikum (periood, kus suur osa Euroopast oli kaetud mandrijääga, seetõttu oli päris keeruline inimestel ellu jääda, aga nad kohanesid väga hästi looduslike oludega ning elasid küllaltki kaugel jääpiiri lähedal. Osad inimesed küttisid kindlaid loomi, Kesk-Euroopas oli ridamisi inimgruppe, kes elatusid mammuti püüdmisest. Üks nendest asulatest on Kostenki asulad Venemaal, mida on väga põhjalikult uuritud. Mammutite puhul tarvitati palju ära, liha saab palju, nahk on võimas, mammuti luudest ehitati hoone sõrestik, hoone ise oli kaetud nahkade või mätastega, seal oli võimalik elada. Nendes hoonetes ja nende ümbert on leitud poolpõlenud mammutiluid. Mammutiluid kasutati ka küttematerjalina.) Aurignaci kultuur (34 000–28 000 a tagasi) Gravette´i kultuur (28 000–22 000 a tagasi) Solutre kultuuri (20 000–16 000 eKr)
[WWW- materjal] http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/heiki-valner-loomakaitsja- voib-vabalt-olla-ka-lihasooja.d?id=58814810 (vaadatud: 25.03.2012) 18. Petrone, E. (2007) Roheliseks kasvamine. Tartu: Petrone Print 19. H&M Concious Actions Sustainability Report (2010) [WWW-materjal] http://about.hm.com/content/dam/hm/about/documents/masterlanguage/CSR/reports/Conscio us%20Actions%20Sustainability%20Report%202010.pdf (vaadatud: 20.03.2012) 20. Aus, R. (2008) REET AUS: Mammutite aeg hakkab läbi saama. Eesti Päevaleht, 2008 21. Kaber, M.-H. (2009) Kandmine kui rõivaste kuldaeg [WWW-materjal] http://www.bioneer.ee/eluviis/tarbimine/aid-4661/Kandmine-kui-r%C3%B5ivaste-kuldaeg (vaadatud: 25.03.2012) 22.Eestimaa Looduse Fond (2012) Eestimaa Looduse Fond tähistab suurt keskkonnavõitu [WWW-materjal] http://www.elfond.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=1386 (vaadatud: 30.03.2012) 23. 24.BBC (2009) Bid to buck 'fast fashion' trend [WWW-materjal] http://news
jämedateralisemad või lõhelisemad on kivimid. Igikelts esineb kas lausaliselt või laiguti (peamiselt mägedes), hõlmates 6 enam kui 20% maismaa pinnast. Madalaim teadaolev igikaltsa temperatuur on –8 0C (Kirde-Siberis). Niisuguses madalas temperatuuris säilivad loomade (näiteks mammutite) ja taimede jäänused tuhandeid aastaid. Suviti igikeltsa mõnekümne sentimeetri paksune pealmine aktiivne ehk tegus kiht sulab ja muutub veega küllastudes püdelaks massiks, mis hakkab isegi väikese kallakuse (2-4 0) korral allapoole libisema. Seda protsessi nimetatakse solifluktsiooniks ehk maavooleks.. Igikeltsal on suur mõju jõgede tegevusele. Ta suurendab vee äravoolu, sest viimane ei saa pinnasesse valguda. Kui igikeltsa
Swidry kultuur Dateering: algus ca 10 000 eKr, lõpp ebaselge, tehnokompleks jätkub mesoliitikumi Levik: suuresti tänapäeva Poola aladel Nimimuistis: Świdry Wielkie asulakoht Poolas (uuritud alates 19. saj-st) Üks Kunda kultuuri võimalikke lähtekohti Tüüpese: taas nooleots, iseloomulik: ulatuslik eeltöötlus ja vähene retušš Ahrensburgi kultuur Levikuaeg – ca 15 000 – 10 000 cal eKr Põhiline levikupiirkond: Põhja-Saksa ja Madalmaad Peamised elatusalad: mammutite ja põhjapõtrade küttimine Juhtese: kolmnurkse teraga retušitud nooleots Osa uurijaid (nt Christian Carpelan) loeb üheks Kunda kultuuri mõjutajaks Epipaleoliitikum ja mesoliitikumi algus Kliimamuutused ja ökoloogiline taust • Pleistotseeni lõpp, algab Holotseen (ehk jääajajärgne aeg) • Muutused maailmamere tasemes lühikese aja jooksul: meretaseme kiire tõus: • jäämaksimumi ajal maailmamere tase 121 m tänapäevasest madalamal
tuleta oleks olnud võimatu ellu jääda. Tulel oli ääretult oluline tähtsus, sest ta andis sooja, teda kasutati toidu valmistamiseks. Kui kliima oli karmim, siis ellu jäid ainult need inimgrupid, kes suutsid tuld koguaeg elavana hoida. kui ise ei osatud veel tuld teha, siis oli vaja piisavalt küttemateriali. Kostenki kultuur ja asulad venemaal 300 000 10 000 a eKr on palju sellised asulaid, mille elanikud on tegelenud peamiselt mammutite küttimisega. On saanud kõvasti liha süüa ja ka on ära kasutanud kõikvõimalikud saadused. Peeter I lasi kõik eriskummalised asjad enda juurde tuua. Siis ta vaatas neid ja tal oli pilt täiesti selge mammuti jäänused olid Makedoonia Aleksandri elevandi jäänused. Suurimas asulas on 200-300 inimesi. Prantsusmaal on näiteks jahitud suurel hulgal metshobuseid. Sungir-hilispaleoliitiline asula ja kalmistu Vladimiri lähedal Venemaal Seal on hilispaleoliitiline kalmistu ja asula
See on peenem ja oskuslik tehnika. Tulekivist korrapäraselt kildude eraldamine - retuseerimine. Seda tehti kahest küljest. Retuseerimine hakkab peale just sel ajal. Aurignaci kultuur - Euroopassse jõuavad esimesed kromanjoonlased. Erinevaid tööriistu on juba päris palju. Otsad on ära löödud ja siis eraldati õige nurga all lüües pikemaid noalaadseid kilde. Lisakas koobastele oli ka asulapaiku, kus oli püstkojalaaadseid hooneid. Mammutite luid (ribikonte) kasutati püstkodade ehitamiseks ja all servas naha kinni hoidmiseks. Ka lõkked olid juba olemas. Solutre kultuur: ilmuvad esmakordselt üle terve pinna retuseeritud nooleotsad, hea töö. Nooleotsad viitavad sellele, et oli olemas vibu. Vibu oli esimene masin. Tehti ka vibupuur, millega sai tuld teha ja kivisse auke puurida. Selles kultuuris oli üks oluline jahiloom metshobune, on leitud metshobuste luid. Oldi kavalad ja püüti hobuseid
eelkäijad. Neandertallased kujunes heidelbergi inimesest. Asustasid territooriumi Atlandi ookeanist Kesk-Aasiani. Olid kohanenud tol ajal olnud jääaja karmide oludega. Selletõttu oli neil ka jässakas keha ehitus, mis meenutab tänapäeva põhjarahvaste oma ja oli sobiv kehasoojuse säilitamiseks madalatel välistemperatuuridel. Kolju suurus ja aju maht olid nüüdisinimese omaga juba üpriski võrdsed ja oskasid ka mingil määral rääkida. Toidu hankisid mammutite, ninasarvikute, piisonite jt küttimisega. Elasid koobastes ja kivist tööriistad olid silmnähtavalt kõrge tasemega. Uskumatu oli ka se, et nad isegi matsid oma surnuid. Vahel pandi lahkunule kaasa hauda panus (nt looma pea), puistati surnukeha üle lilleõitega. Nüüdisinimene homo sapiens. Kujunes Aafrikas umbes 200 000 aastat tagasi ja levis seejärel Lähis-Ida kaudu Euroopasse ja Aasiasse. Neandertallastega võrreldes olid nad sihvakama kehaehitusega ja kohanesid karmide jääaja
annaabi.ee 
