RAM RAM on muutmälu ehk suvapöördusmälu. RAM on tulnud inglise sõnadest random access memory. Muutmälu ehk operatiivmälu ehk primaarmälu ehk põhimälu ehk suvapöördusmälu on arvuti keskne mäluseade, kuhu saab andmeid kirjutada ja kust neid saab lugeda. Põhimälu nimetatakse muutmäluks, sest erinevalt püsimälust toimub muutmälus pidev andmete vahetamine ja uuendamine. Suvapöördus tähendab seda, et igal mälupesal on oma aadress ja nii lugemiseks kui kirjutamiseks saab pöörduda suvalise aadressi poole. Operatiivmälu on reeglina ajutise iseloomuga, ta pole säilmälu, see tähendab, et kui seadmel vool välja lülitada, siis mälus olevad andmed hävivad.
lõpul, ühepoolne ühekihiline mahutab 4,7 GB, kahepoolne kahe läbipaistva kihiga 18,8 GB, enamus DVD-ketaste maht jääb 4-8 GB vahele. Algselt kasutati DVD-kettaid vaid filmide hoidmiseks ja seetõttu oli nende nimi alguses digitaalne videoketas (Digital Video Disk). DVD-filmide jaoks on olemas eraldi teleriga ühendatavad seadmed - DVD-mängijad, kuid kõiki DVD-filme saab vaadata ka arvuti DVD- seadme vahendusel. Mälupulk (Flash Memory Stick) Uusim, pisike pulka või pliiatsit meenutav mäluseade, mis ühendatakse arvutiga USB-pordi kaudu. Mälupulga maht võib olla 12MB kuni 1 GB. Mälupulk on väga mugav ja kiiresti arvutiga ühendatav mäluseade, mis ilmselt lähitulevikus vahetab välja disketid. Uuematel IBM-sülearvutitel polegi enam sisseehitatud disketiseadet, andmevahetus teiste arvutitega on võimalik mälupulga või arvutivõrgu vahendusel. Vähemlevinud andmekandjad: magnetoptilised kettad laser- ja magnetsalvestuse kombinatsiooni kasutav andmekandja;
ja taaskasutamiseks. CD CD (inglise keeles compact disc) on andmekandja, mida kasutatakse informatsiooni salvestamiseks. Funktsioonilt jagunevad CD-d: CD-ROM ehk ainult loetav CD; CD-R ehk kirjutatav CD ning CD-RW ehk siis ülekirjutatav CD. CD-ROM CD-ROM (lühend inglisekeelsest väljendist "Compact Disc read-only memory") ehk laserketas tuntud Eesti keeles ka kui CD. Kettalt on võimalik andmeid lugeda optilise mäluseade kaudu nagu: CD-pleier, CD- lugeja. CD-R DVD DVD (Digital Versatile Disk ehk eesti keeles Digitaalne Mitmekülgne Plaat) on samade mõõtmetega nagu CD, kuid DVD ketas mahutab seitse korda enam andmeid kui CD: 4,7 G kihi kohta, võrreldes CD 680 megabaidiga.
saata nii heli kui pilti väljundseadmesse. Virtuaalmälu- See on kujutletav mälupiirkond, millest osa paikneb muutmälus ja osa kõvakettal. Püsimälu - ehk ROM (read only memory) on mälu liik, mis on tavaliselt ainult loetav või lugemine on oluliselt kiirem kui info talletamine. Andmekandja - ehk infokandja on vahend andmete ehk informatsiooni salvestamiseks, säilitamiseks ja taaskasutamiseks. Muutmälu - ehk operatiivmälu ehk RAM on arvuti keskne mäluseade, kuhu saab andmeid kirjutada ja kust neid saab lugeda Taktsagedus - (inglise keeles Clock rate) all mõistetakse enamasti arvuti protsessori kiirust iseloomustavat suurust, . Vahemälu - Mälu sagelikasutatavate andmete ajutiseks hoidmiseks.. CPU central processing unit kesktöötlusseade, keskprotsessor CPU on arvuti aju. Personaalarvutite puhul mahub see ära ühte kiipi ehk mikroskeemi ja seda nimetatakse mikroprotsessoriks.
Teine osapeatükk tutvustab arvuti ajalugu enne elektroonilist arvutit. 4 1. ARVUTI AJALUGU 1.1 Elektroonilise arvuti ajalugu Esimeseks etteantud korralduste täitvaks arvutiks on harilikult peetud inglase Charles Babbage 1832 leiutatud analüütilist masinat (vt lisa 5 lk.8) . Sellele mehaanilisele seadmele anti korraldusi sälkkaartide abil. Mälus oli nii mäluseade(vt lisa1.lk.8) kui ka töötlusüksus. (1:52) Kahjuks ei saanud Babbage oma seadet kunagi päris valmis. See pandi koku alles 1900. aastail, kui leiutati elektronlamp ning töövõimelise elektronarvuti jaoks vajalikud osad muutusid kättesaadavaks. (1:52) 1920. ja 1930. aastail õpiti koostama seadmeid, mis olid suutelised arve väljendavaid elektrisignaale vastu võtma, vastavalt programmile neid töötlema ja väljastama tulemusi.
Ülesanne 1. Leia mõistetele seletus · Kõvaketas- on andmesäilitusseade, põhiline üksus, mida arvuti kasutab informatsiooni salvestamiseks. (mis kasutab andmete talletamiseks pöörlevaid jäiku alumiiniumplaate, mis on kaetud ferrooksiidlakiga) · Flopiketas- Andmekandja. · CD-laserketas. Kettalt on võimalik andmeid lugeda optilise mäluseade kaudu nagu: CD-pleier, CD-lugeja. Väiksema mäluga ,kui DVD. · DVD- digitaalne videokassett optiline andmesalvestusvahend, millel on suurem võimsus kui CD-l. · Mälupulk- kaasaskantav mäluseade andmete talletamiseks · Põhimälu (RAM)- arvutimälu andmete ja programmide säilitamiseks. Kustub arvuti välja lülitamisel. Säilitamiseks tuleb salvestada. · Bait- 1 bait võimaldab 256 erinevat ühtede ja nullide kombinatsiooni, millest piisab, et
Input/Output Sisend/Väljund #1# Sisend/Väljund, tähistatakse arvuti suhtlust kas selle kasutajaga, andmekandjate, üle arvutivõrgu teiste arvutite või välise maailmaga. ROM Püsimälu #2# Püsimälu on mälu liik, mis on tavaliselt ainult loetav või lugemine on oluliselt kiirem kui info talletamine. Püsimälu on kasutusel nii arvutites kui ka teistes elektroonikaseadmetes. RAM Muutmälu #3# Muutmälu ehk operatiivmälu ehk suvapöördusmälu on arvuti keskne mäluseade, kuhu saab andmeid kirjutada ja kust neid saab lugeda kiiremini kui HDD pealt. CPU Keskprotsessor #4# Keskprotsessor on arvuti osa, mis täidab arvutiprogrammide juhiseid ning on peamine vahend arvuti ülesannete täitmisel. Protsessor täidab programmi käske etteantud järjekorras. MotherBoard Emaplaat #5# Emaplaat on elektroonikaseadmetes, eriti mitmesugustes arvutites peamine trükkplaat, mis ühendab elektriliselt omavahel erinevaid arvutikomponente ja millele
te ei ole hiirt või klaviatuuri kindlaksmääratud aja jooksul kasutanud. 28) Dialoogiaknad- Dialoogiakende kaudu väljastatakse teateid ja esitatakse küsimusi. Arvuti pakub võimaluse(d) ja kasutaja teeb valiku. 29) Kontekstne menüü- 30) Menüü- Menüü kujutab endast üksteise alla kirjutatud käskude loetelu, millest saab käsku valida. 31) Server- Server on arvutisüsteem või selles töötav tarkvara, mis pakub teatud infoteenust sellega ühenduvatele klientidele. 32) Mäluseade- mäluseade on väike kaasaskantav seade, mis ühendatakse arvuti USB-liidesesse. 33) Sisendseadmed- Sisendseadmed on kõik seadmed, mille abil on võimalik arvutisse andmeid sisestada. Tuntumad sisendseadmed on: klaviatuur, hiir, skänner, arvutimängude juhtpuldid jne 34) Alla laadima- on protsess, mille käigus toimub andmete ülekanne kaugsüsteemist (serverist) lokaalsesse süsteemi (tööjaama). 35) Üles laadima- Üleslaadimine on andmeside liiklus väljuval suunal ühest
* Sisendseadmed - klaviatuur, hiir * Väljundseadmed - kuvar, printer, kõlarid 4.Mis on bait? Bait - 8 biti kogum (nt.01101100) 5.Nimeta andememahu ühikuid ja selgita nendevahelisti seoseid. 6.Nimeta välismäluseadmeid. * Kõvaketas * Flopiketas * USB mälupulk * Optilised kettad 7.Selgita kettaseadmete tähtistust (a:...) A ja B: pehmeketaste seadmed C: arvuti kõvakettaseade koos kõvakettaga D: CD-lugeja, CD-kirjutaja, DVD-lugeja, DVD-kirjutaja E: eemaldatakse mäluseade (USB pulk) Ülejäänud tähtedega mtähistatakse võrgukettaseadmeid koos võrguketastega lokaalses arvutivõrgus 8.Välismälude mälumahud (DVD,CD) DVD - 1,4GB; 4,7GB; 8,5GB CD - 200MB, ..., 700MB, ... 9.Nimeta hiirega tehtavad tegevused. * osutamine * klõpsutamine(klikkamine) * vedamine 10.Nimeta mängukonsoole. * juhtnool * mängupult * rool koos pedaaliga 11.Kirjelda monitori olulisemaid parameetreid. * Ekraani suurus * Kaadrisagedus * Ekraanelementide vahekaugus 12
Sõnapikkuse all mõeldakse protsessorite sisemiste tööregistrite (üldregistrite) pikkust. 8- ja 16-bitiste protsessorite aeg möödas, kasutatakse 32- ja 64-bitiseid protsessoreid. ● 8- ja 16-bitiste protsessorite aeg möödas, kasutatakse 32- ja 64-bitiseid protsessoreid. ● Kõigepealt on kirjas tootja nimi (Intel, AMD, Cyric), seejärel protsessori tüübi ja/või põlvkonna tähis ning tavaliselt ka taktsagedus. Arvuti mälu võib jaotada kaheks: ● Sisemälu – mäluseade, millele protsessoril on juurdepääs ilma sisend- väljundkanaliteta. ● Välismälu – paikneb kõikvõimalikel ketastel (kõvaketas, USB-mälupulk, CD jne) Sisemälu ● Püsimälu ehk registermälu (Read Only Memory – ROM) on ainult lugemiseks. Ta talletab teabe, mis on talle sisse ehitatud. Andmete sisestamine neisse, toimub kas valmistamise käigus (nn. maskprogrammeeritav püsimälu) või vastavaid lisaseadmeid
1. Test Millal loodi esimene elektronarvuti? 1945 Mille leiutamisele järgnes elektronarvutite teine põlvkond? Transistori Millises firmas loodi esimene mikroarvuti? MITS Millal jõudis turule firma IBM esimene personaalarvuti? 1981 Millises firmas valmistati esimene mikroprotsessor? Intel Tahvelarvuti on inglise keeles: Tablet computer Neumanni arvuti koosneb järgmistest seadmetest: aritmeetika-loogikaseade, mäluseade, juhtseade ja sisend-väljundseadmed 1 kilobait on 1024 baiti A Programmifailid sisaldavad: korraldusi ehk käske arvutile Lauaarvuti korpuses asuvad: emaplaat, välismäluseadmed, toiteplokk ja teised olulised seadmed 2. Test Siiniks nimetatakse arvutiseadmete vahelist infoedastusteed Järgulisuseks nimetatakse bittide arvu, mida protsessor suudab üheaegselt töödelda Protsessori taktsageduseks nimetatakse taktide kordumise sagedust protsessoris
läbipaistva kihiga 18,8 GB, enamus DVD-ketaste maht jääb 4-8 GB vahele. Algselt kasutati DVD-kettaid vaid filmide hoidmiseks ja seetõttu oli nende nimi alguses digitaalne videoketas (Digital Video Disk). DVD-filmide jaoks on olemas eraldi teleriga ühendatavad seadmed - DVD-mängijad, kuid kõiki DVD-filme saab vaadata ka arvuti DVD-seadme vahendusel. Tähtsamad andmekandjad · Mälupulk (Flash Memory Stick) Uusim, pisike pulka või pliiatsit meenutav mäluseade, mis ühendatakse arvutiga USB-pordi kaudu. Mälupulga maht võib olla 12MB kuni 16 GB. Mälupulk on väga mugav ja kiiresti arvutiga ühendatav mäluseade. Vähemlevinud kuid tähtsad andmekandjad · Magnetoptilised kettad laser- ja magnetsalvestuse kombinatsiooni kasutav andmekandja; · Magnetlintseadmed andmekandjaks on magnetlint, mahutavad küll palju infot (gigabaitides), kuid aegluse tõttu sobivad vaid varukoopiate tegemiseks
modem - arvuti ühendamiseks internetiga veebikaamera (webcam) - võimaldab teha pilte, videoklippe kõlarid, kõrvaklapid - helifailide (nt mp3), muusika kuulamiseks mikrofon - heli sisestamiseks arvutisse juhtpuldid (juhtkang (joystik); juhpult; rool ja pedaalid - mängupult arvutimängude mängimiseks (autosimulaatorid, lennusimulaatorid) mälukaardilugeja - andmevahetuseks arvuti ja erinevat tüüpi mälukaartide (SD, CF, MMC jne) vahel mälupulk - mäluseade andmete salvestamiseks (analoogiline mälukaardiga), ühendatakse USB- porti kiipkaardilugeja - andmevahetuseks arvuti ja kiipkaartid (nt ID-kaart) vahel projektor - arvuti ekraanipildi näitamiseks suurelt seinale (ekraanile) nt estluste tegemisel või õppetundides UPS (katkematu toitepinge allikas) - kaitseb arvutit ootamatu voolukõikumiste ja -katkestuste eest hiirematt - vajalik hiire paremaks/täpsemaks liikumiseks (oluline rulliga hiirte puhul) Mis on kasti sees?
hulka kuulub riistvarakomponentide juhtimine,haldamine ja integreerimine 15. Mis on rakendustarkvara? Too näiteid!-Otseselt kasutaja eesmärke täita aitav tarkvara. Rakendustarkvara alla kuuluvad kõik programmid ,mida on võimalik arvutis käivitada. 16. Mis on operatsioonisüsteem? Too näiteid!-operatsiooni süsteem on WIndos ise 17. Võrdle omavahe mälusid RAM ja ROM, mis on sarnast, mis erinevat?-Ram on arvuti keskne mäluseade,kuhu saab andmeid kirjutada. Rom on seade mis loeb cd-rom kettaid 18. Mis asi on BIOS? Milles seisneb tema tähtsus?-Arvuti püsimällu sisestatud programm,mis hakkab oma väikest tööd tegema kui arvuti sisse lülitad. 19. Mis on emaplaat tema olulisus?-emaplaat on see kuhu kõik asjad kinnitatakse .. näiteks kõvaketas, videokaart, jne 20. Mis on siin (inglise keeles BUS)?-Juhtmete komplekt , mille kaudu andmed liiguvad arvuti ühest osast teise 21. Mis on andmekandjad
läbipaistva kihiga 18,8 GB, enamus DVD-ketaste maht jääb 4-8 GB vahele. Algselt kasutati DVD- kettaid vaid filmide hoidmiseks ja seetõttu oli nende nimi alguses digitaalne videoketas (Digital Video Disk). DVD-filmide jaoks on olemas eraldi teleriga ühendatavad seadmed - DVD-mängijad, kuid kõiki DVD-filme saab vaadata ka arvuti DVD-seadme vahendusel. · Mälupulk (Flash Memory Stick) Uusim, pisike pulka või pliiatsit meenutav mäluseade, mis ühendatakse arvutiga USB-pordi kaudu. Mälupulga maht võib olla 12MB kuni 1 GB. Mälupulk on väga mugav ja kiiresti arvutiga ühendatav mäluseade, mis ilmselt lähitulevikus vahetab välja disketid. Uuematel IBM- sülearvutitel polegi enam sisseehitatud disketiseadet, andmevahetus teiste arvutitega on võimalik mälupulga või arvutivõrgu vahendusel. · Vähemlevinud andmekandjad:
igale skaneeritavale reale ning skanneritud pilt edastatakse ADC-se, kus see edastatakse edasi arvutise või otse projektorisse. Käsiskanner ja kassaskanner on oma ehituselt ning töövõtetelt sarnased, vahega et kassaskannerid on oma ehituselt optimeeritud standardsete triip ja QR koodide ning standardiseeritud teksti lugemiseks. Skaneerimise tulemus sõltub inimese käe liikumise ühtlusest. Sensor ja valgusallikas paiknevad reana käeshoitavas seadmes, kuhu on ADC ja sageli ka mäluseade võimaldamaks portatiivset kasutamist. Sisselugemiseks tuleb seda käsitsi libistada üle skaneeritava dokumendi või ribakoodi. Samm käsiskannerist edasi on mobiilskanner. See on mootoriga varustatud käsiskanner, kus sisestatud kujundi kvaliteet ei sõltu enam käe liikumisest. Kasutatud Materjalid Raamatud: Arvutitehnika riistvara, Teet Evartson 2013 Veebilingid: http://et.wikipedia.org/wiki/Skanner, 27.05.2014 http://content.epson.it/maco/technology/scanners/ccd.htm, 27.05.2014
6 Töökeskkonnad, jne. Arvutimälu 1. Põhimälu: 1.1 Püsimälu (ROM Read Only Memory) seal säilitatakse arvuti käivitamiseks vajalikku informatsiooni. Me ei saa püsimälus olevaid andmeid muuta. 1.2 Muutmälu (RAM Random Access Memory) kogu jooksev töö toimub tegelikult selles mälu osas. Arvuti väljalülitamisel (elektrikatkestuse korral) kustub kogu muutmälus olnud informatsioon. 2. Ketasmälu: 2.1 Kõvaketas (HDD Hard Disk Drive) mäluseade, kus hoitakse kõike, mida on vajalik arvutis säilitada ka peale arvuti välja lülitamist. On arvutis statsionaarne, see tähendab, pole vahetatav. 2.2 Disketiseade (FDD Floppy Disk Drive) seade, mis on mõeldud väikestele andmekandjatele diskettidele andmete salvestamiseks või neilt lugemiseks. Diskette kasutatakse peamiselt väikesemahuliste andmete transportimiseks ühest arvutist teise. 2.3 Laserkettaseade (CDROM Compact Disk ROM) seade andmete lugemiseks laserketastelt. 2
radiaatoritega, suurendades seeläbi soojusülekande efektiivsust. Liikuvate osade tõttu vajab ventilaator püsivat hooldust. Kõvaketas Kõvaketas on andmesäilitusseade, mis kasutab andmete talletamiseks pöörlevaid jäiku alumiiniumplaate, mis on kaetud ferrooksiidlakiga. Andmeid loetakse ja kirjutatakse digitaalselt kodeerituna. CD-ROM ja DVD-ROM CD-ROM ehk laserketas tuntud Eesti keeles ka kui CD. Kettalt on võimalik andmeid lugeda optilise mäluseade kaudu. DVD on tavalist CD-d meenutav optiline andmekandja, mis on võimeline salvestama rohkem andmeid kui tavaline CD, kuna ta kasutab lühema lainepikkusega laserit. Helikaart Helikaart on arvuti laienduskaart, mille ülesandeks on väljastada ja vastu võtta helisignaale, järgides arvutiprogrammide juhiseid. Helisignaalide väljastamisel kõrvaklappidesse või kõlaritesse tekitatakse õhuvõnked, mida inimese kõrv tajub helina.
Kuna püsimälu on aeglasem kui muutmälu, laetakse see BIOS käivitamisel operatiivmälusse (RAM). Selline protsess kannab nime ROM shadowing. 19. Andmekandja - ehk teabekandja ehk infokandja on vahend andmete ehk informatsiooni salvestamiseks, säilitamiseks ja taaskasutamiseks. 20. Muutmälu - ehk operatiivmälu ehk primaarmälu ehk põhimälu ehk suvapöördusmälu ehk RAM (lühend ingliskeelsetest sõnadest random access memory) on arvuti keskne mäluseade, kuhu saab andmeid kirjutada ja kust neid saab lugeda 21. Taktsagedus - (inglise keeles Clock rate) all mõistetakse enamasti arvuti protsessori kiirust iseloomustavat suurust, tegelikult leidub emaplaadil veel komponente, mis oma töös erinevaid taktsagedusi kasutavad. Täpsemalt on taktsagedus taktgeneraatori poolt genereeritavate impulside arv sekundis, mida mõõdetakse hertsides (õnnestunud tsüklite vahel)
võimaldades lugeda ja kirjutada infot mistahes kõvaketta alalt. Kõvaketta korpusel asub ka kõvaketta kontroller ehk elektroonikalülitus, mis muuhulgas juhib lugemis-kirjutamispead vastavalt sellele, kust on vaja infot lugeda või kuhu kirjutada. CD-ROM CD-ROM (lühend inglisekeelsest väljendist "Compact Disc read-only memory") ehk laserketas tuntud Eesti keeles ka kui CD. Kettalt on võimalik andmeid lugeda optilise mäluseade kaudu nagu: CD-pleier, CD-lugeja. Disketiseade Disketiseade (inglise keeles floppy disk drive, FDD) on andmesalvestusseade, mis võimaldab salvestada andmeid pehmest materjalist valmistatud ja tavaliselt kandilisse plastkesta vormindatud diskettidele. Seoses USB mälupulkade ning CD-ROM-ide ja DVD-ROM-ide laia levikuga on viimasel ajal diskettide kasutamine muutunud harvemaks. Helikaart Helikaart (inglise Sound Card) on seade, mille abil arvuti väljastab või võtab vastu helisignaale.
võtab vastu sissetulevaid käske (käsukonveierid). See annab kiibile võimaluse teha palju keerulisemaid operatsioonijuppe, mis soodustab kiiremat tööd. RDRAM RDRAM (Rambus DRAM) – Valmistatud Rambus Inc. Poolt 1990-ndatel DIMM SDRAM'i asenduseks. Seda tüüpi RAM'i võib leida ka kolmes mängukonsoolis: Nintendo 64, Playstation 2 ja Playstation 3 (XDR DRAM). RAM Muutmälu ehk RAM (lühend ingliskeelsetest sõnadest random access memory) on arvuti keskne mäluseade, kuhu saab andmeid kirjutada ja kust neid saab lugeda. Põhimälu nimetatakse muutmäluks, sest erinevalt püsimälust toimub muutmälus pidev andmete vahetamine ja uuendamine. Suvapöördus tähendab seda, et igal mälupesal on oma aadress ja nii lugemiseks kui kirjutamiseks saab pöörduda suvalise aadressi poole. Operatiivmälu on reeglina ajutise iseloomuga, ta pole säilmälu, see tähendab, et kui seadmel vool välja lülitada, siis mälus olevad andmed kaovad. . ROM
7 Järjestikplaanur ehk Round Robin - üks lihtsamaid ressursijaotuse algoritme. Protsessid saavad järgemööda võrdselt aega ja kõik protsessid on võrdse prioriteediga. Round Robin on tööpõhimõttelt lihtne ja seda on ka kerge kasutusele võtta. 2.2 Põhimälu ehk Operatiivmälu haldamine (RAM) Arvuti keskne mäluseade, kuhu saab andmeid kirjutada ja kust neid saab lugeda. Opsüsteem juhib operatiivmälu ühiskasutust rakenduste vahel. Muutmälus toimub pidev andmete vahetamine ja uuendamine. Kuna põhimälu kipub sageli väheks jääma, kasutatakse saalimise võtet: kui kõik andmed ei mahu põhimällu, siis hoitakse seal vaid hetkel vaja minevaid andmeid ja toimub tihe andmevahetus välismäluga. Võib juhtuda, et muutmällu on vaja kirjutada rohkem andmeid kui sinna mahub. Sellisel juhul luuakse
Näiteks saab ühe biti abil kirjeldada inimese sugu (0=mees, 1=naine) ja nelja biti abil aasta-aegu (00=talv, 01=kevad, 10=suvi ja 11=sügis). Arvuti mälu mahu, mis haldab ka välismällu salvestatud faili suuruse, kirjeldamiseks kasutatakse aga suuremaid ühikuid: 1 bait B= 8 bitti 1 kilobait KB = 1024 B. 1 megabait MB = 1024 KB. 1 gigabait GB = 1024 MB. Mälu saab jaotada kaheks: sisemälu ja välismälu. Sisemälu on mäluseade, millele on protsessoril juurdepääs ilma sisend-väljundkanaliteta. Ka sisemälul on oma alajaotused: püsimälu, muutmälu ehk töömälu ning vahemälu. Püsimälu (inglise keeles ROM: read-only memory) on mälu digitaalseadmetel, mida saab ainult lugeda, kuid seal olevaid andmeid ei saa üldreeglina väga lihtsalt muuta ega juurde kirjutada. Informatsioon ROM-is on salvestatud tootja poolt. Seal paiknevad arvuti käivitamiseks vajalikud programmid, testid jm
miniarvutid tööjaamade ja suurarvutite vahepeal. 49. modem- seade või programm, mis võimaldab digitaalse informatsiooni edastamiseks kasutada tavalisi vasktraadist telefoniliine. 50. multitasking- multitegumtöötlus, multitegumtöö on arvuti selline töö, kus kaht või enamat tegumit (programmi) täidetakse samaaegselt või vaheldumisi. 51. muutmälu- ehk operatiivmälu ehk primaarmälu ehk põhimälu ehk suvapöördusmälu ehk RAM on arvuti keskne mäluseade, kuhu saab andmeid kirjutada ja kust neid saab lugeda. 52. mäluhaldus- mitmesugused meetodid andmete ja programmide salvestamiseks mällu, nende asukoha meelespidamiseks ja mäluruumi tühjendamiseks, kui neid enam vaja pole. Mäluhalduse hulka kuuluvad ka virtuaalmälu, plokikommutatsiooni ja mälukaitse meetodid. 53. nuhkvara- nuhkvaraks nimetatakse faile, mis installeeritakse teie arvutisse ilma teie teadmata ja mis võimaldavad salaja jälgida teie arvutikasutamist. 54
Ühekordselt programmeeritavaid püsimälusid, milles salvestamine toimub mälumaatriks teatavaid ridu ja veerge ühendavate sulavliideste läbisulatamise teel, nimetatakse PROM-ideks (Programmable Read Only Memory). Kahe mainitud põhitüübi vahele jääb veel terve rida mitmekordselt ümberprogrammeeritavaid püsimäluseadmeid, millest tähtsamad on EPROM (Erasable PROM), EEPROM e. E2PROM (Electrically Erasable PROM) ja välkkustutusega mäluseade ehk välkmälu (flash memory). Esimeses neist toimub eelnev kustutus ultraviolettkiirguse abil, teistes elektriliselt koos sellele järgneva või ka üheaegse salvestusega. Muutmälu tüüpilist struktuurskeemi esitab järgmine joonis. Valikusignaaliga (Chip Select CS) aktiveeritakse (valitakse välja) lülitus. Lugemise korral (sisend R/W kõrge) ilmub väljavalitud mälupesa lugemissignaal väljundile DO. Salvestuse korral (sisend R/ on madal) antakse
Teiste seadmete puhul on GPU peamiselt integreeritud emaplaadile. Tänapäeval omavad üle 90% süle- ja lauaarvutitest graafikalahendusi integreeritud GPU kujul, mis on aga kehvema jõudlusega kui sihtotstarbelised videokaardid. 8.6. Operatiivmälu (RAM) - Muutmälu ehk operatiivmälu ehk primaarmälu ehk põhimälu ehk suvapöördusmälu ehk RAM (lühend ingliskeelsetest sõnadest random access memory) on arvuti keskne mäluseade, kuhu saab andmeid kirjutada ja kust neid saab lugeda. Ilma põhimäluta arvuti ei tööta, sest arvuti saab töödelda ainult andmeid, mis asuvad põhimälus. Iga käivitatud programm kopeeritakse välismälust põhimällu. Põhimälu suurusest oleneb, kui palju programme korraga töötada saab. Põhimälu nimetatakse muutmäluks, sest erinevalt püsimälust toimub muutmälus pidev andmete vahetamine ja uuendamine. Suvapöördus tähendab seda, et igal mälupesal on
Video salvestamisel arvutisse kasutatakse erinevaid pakkimismeetodeid, neist tuntumad on kindlasti MPEG2 (DVD video pakkimine) ja MPEG4 (DivX?, xvid jne). Salvestusseadmed Salvestusseade on seade andmete salvestamiseks (hoidmiseks). Salvestust saab teha praktiliselt igasuguse energia abil, mis hõlmavad käsilihaste jõudu kirjutamisel (pastapliiatsiga), akustiline vibratsioon heliteoste salvestusel, elektromagnetilist energiat muundavad magnetofonid ja optilised kettad. Mäluseade võib omada teavet, töödelda teavet või mõlemat. Seade, mis omab vaid informatsiooni, nimetatakse salvestusmeediumiks. Seadmed, mis töötlevad andmeid (andmesalvestusseadmed) võivad omada juurdepääsu eraldi kantava (teisaldatav) salvestusmeediumi juurde või alalise iseloomuga teabe üles- ja allalaadimiseks. Disketiseade Väikeste failide salvestamiseks Kirjutamine/lugemine aeglane, ei ole usaldusväärne, diskette lihtne vahetada Tundlik magnetväljale
digitaalliine ja eraldi signalisatsioonikanalit (D-kanalit), siis tekib palju lisavõimalusi. Näiteks saab üle kanda helistaja numbrit (digitaaltelefonis on see näidikul näha), edastada makseimpulsse kõne kestuse ja maksumuse täpseks määramiseks ja omistada ühele seadmele mitu abonentnumbrit. ISDN ga suhtlemiseks kasutatakse tänapäeval enamasti vastavat ISDN arvutikaarti, mis võib olla kas passiivne või aktiivne. Esimesel juhul kaardil protsessor ja mäluseade puuduvad ning rakendatakse arvuti põhiprotsessori enda ressursse. Teisel juhul sisaldab kaart oma protsessorit ja mälu, mistõttu tema töötlusvõime on palju suurem ja sellisena on ta eriti sobilik serverites. Niisugused ISDN kaardid vajavad muidugi töölehakkamiseks draivereid ja kasutajaliideseid, milliste hulgas on kõige levinum Saksamaal väljatöötatud CAPI (Common API). ISDN sobib hästi digitaalse kodukeskjaama loomiseks, millel on kõik
Command/Interpreter Address Bus Data Bus Control Bus CPU ROM RAM I/O Arvuti tasemed · Kasutaja rakendusprogrammid · Kõrgtaseme programmeeriskeeled · Assembleri keel, masinkood · Mikroprogrammid. Riistvaraline juhtimine · Funktsionaalsed seadmed · Lihtloogika elemendid · Transistorid ja juhtmed Neumanni mudel Mäluseade Sisendseade Aritmeetikaloogika seadeVäljundseade Juhtseade Arvutite liigid Superarvuti · Kümned tuhanded protsessorid Klasterarvuti (cluster) · Mitu arvutit töötavad korraga Suurarvuti (mainframe) · Kümned/sajad protsessorid Tööjaam · Mitu protsessorid Personaalarvuti · Üks protsessor (mitme tuumaline) PC
laserkettaks ja DVD nimetatakse universaalmagnetketas. Magnetoptilised kettad (MOD - Magnetic-optical Disk) sarnanevad diskettidega, kuid mahutavad sadu kordi rohkem infot. Striimerid (DAT-streamer) (jt. magnetlintseadmed) mahutavad küll palju infot (gigabaitides), kuid aegluse tõttu sobivad vaid varukoopiate tegemiseks. Kasutatakse näiteks serverarvuti andmete salvestamiseks iga tööpäeva lõpus. Mälupulk (ingl. Flash Memory Stick) - uusim, pisike pulka või pliiatsit meenutav mäluseade, mis ühendatakse arvutiga USB-pordi kaudu. Mälupulga maht võib olla 12MB kuni 1 GB. Mälupulk on väga mugav ja kiiresti arvutiga ühendatav mäluseade, mis ilmselt lähitulevikus vahetab välja disketid. Uuematel IBM-sülearvutitel polegi enam sisseehitatud disketiseadet, andmevahetus teiste arvutitega on võimalik mälupulga või arvutivõrgu vahendusel. Siin on sisend-väljundkanal andmete edastamiseks kahe seadme vahel (nt kettalt protsessorisse).
välkmälu). Välismälu protsessorile ainult sisend-väljundkanali kaudu kättesaadav põhimälust aeglasem ja suurem mälu, näiteks kõvaketas. Lisaks sise- ja välismälule on kasutusel veel virtuaalmälu, mis kujutab endast sisemälu laiendust kõvakettale. Personaalarvutites kasutatakse virtuaalmälu siis, kui sisemälu mahust ei piisa programmide täitmiseks. RAM (Random Access Memory) muutmälu, suvapöördusmälu. Arvuti keskne mäluseade, kuhu saab andmeid kirjutada ja kust saab neid lugeda. Suvapöördus (random access) tähendab seda, et igal mälupesal on oma aadress ning nii lugemiseks kui kirjutamiseks on võimalik pöörduda suvalise aadressi poole. Enamik muutmälusid pole säilmälud, s.t. toite väljalülitamisel mälus olevad andmed hävivad. ROM (Read Olny Memory) püsimälu. Mälukiip, kuhu salvestatud andmed säilivad alaliselt. Need salvestatakse sinna kiibi valmistamisel ja neid ei saa muuta
andmekandjal (tüüpiliselt siis kõvakettal). Kui nüüd programm käivitada, siis loetakse see hulk infot mällu ning protsessor hakkab mälust käske ja andmeid lugedes protsessi täitma. Igale protsessile eraldatud mälu jagatakse lehekülgedeks (pages), nii et iga lehekülg on tavaliselt 4kB. Lehekülgedel pannakse vastavusse loogilised aadressid (mäluaadressid, mida näeb ja saab kasutada protsess) ning füüsilised aadressid (mäluaadressid, mida mäluseade tegelikult näeb ja kasutab). Tegelikult on sellise tegevuse jaoks olemas lausa riistavaline seade MMU (Memory Management Unit), mis tegelebki riistvara tasemel loogiliste ja füüsiliste aadresside ühendamisega. MMU on näiteks Inteli protsessoritel sisseehitatud alates protsessorist 80386. Virtuaalmälu abil on võimalik protsessile anda virtuaalselt järjestikust mäluruumi, ilma, et see info tegelikult üldse järjestikuliset mälus asetseks.
Registrid söödavad andmeid ette kahele ALU sisend registrile. Need registrid hoiavad ALU sisendeid seni kuni ALU arvutab. Operatsiooniautomaat on operatsiooniseadme osa, milles realiseeritakse mikrokäskudega ettenähtud elementaartegevusi. Taidab järgmisi finktsioone: infosõnade salvestamine, mikrooperatsioonide sooritamine ja loogikatingimuste arvutamine. ALU sooritab aritmeetika ja loogikatehteid. Registermälu - trigeritest koosnev mäluseade. CPUs on registrid andmete, vahetulemuste või juhtinformatsiooni hoidmiseks · Käsu täitmine protsessoris (Instruction Execution, fetch-decode- execute cycle) Protsessor (CPU) viib täide iga käsu väikeste sammude seeriana. Umbkaudu on need sammud järgmised: 6 1. Järgmise käsu haaramine käsuregistrisse 2. Muuta käsuloendurit, nii et ta viitaks järgmisele käsule 3. kindlaks teha saadud käsu tüüp 4
Paisud tyhjad, yks täis teine tyhi ja vastupidi ja mõlemad tühjad. Mällu kirjutamine ja mälust kustutamine käib paisu pinge reguleerimisel ja mälust lugemine käib suudme(Drain vist) kaudu. SRAM: Muutmälu staatilistel mäluelementidel, mis ei vaja perioodilist värskendamist ( näiteks trigerid MOP-transistoridel ). DRAM: Muutmälu tüüp, kus andmeid esitatakse väikese mahtuvuse laenguna või selle puudumisena; lihtsuse, odavuse ja suure pakkimistiheduse tõttu PC-de põhiline mäluseade, kuid vajab andmete perioodilist värskendamist. Enamiku dünaamiliste mälude puhul kasutatakse väliste aadressühenduste arvu vähendamiseks aadressi sisestamist mällu kahes järgus: algul mälumaatriksi rea- aadressid ja seejärel veeruaadressid. DRAM-i adresseerimine ning infi lugemine/salvestamine toimub järgmises järjestuses: a) rea-aadresss ja signaal RAS# b) viide c) veeruaadress ja signaal CAS# d) lugemine või salvestamine e) värskendamise viide
Seda seoses tolleaegsete suurte ja kohmakate arvutite (nn. Mainframe) nimetusena. Rääkides elektronarvutitest, mille esiisaks oli arvuti ENIAC , siis nende tööprintsiibid töötas välja ja esitas 1945.a. kuulus USA matemaatik John von Neumann. Vaatleme lühidalt neid printsiipe. Neumann'i järgi koosneb arvuti järgmistest seadmetest: aritmeetika - loogika seade - täidab aritmeetika ja loogikaoperatsioone juhtseade - organiseerib programmi täitmise mäluseade või mälu - programmide ja andmete hoidmiseks sisend-väljundseadmed - info sisestamiseks ja väljastamiseks Arvuti mälu koosneb mälupesadest, millistel igal on kindel järjekorra number e. aadress. Mälu on mõeldud andmete ja programmi korralduste (e. käskude ) hoidmiseks. Mälupesade sisu peab olema kättesaadav ka arvuti teistele komponentidele. Allpool toodu kirjeldab sidemeid arvuti komponentide vahel (ühekordsed jooned viitavad
Seejuures mõõtesignaal võib olla nii pidev kui katkendlik. Anduri (aga ka mõõteahela) esimest muunduselementi, mis on mõõtesuuruse otsese mõju all, nimetatakse tajuriks. Väljundseadis on mõõteriistas niisugune mõõtesignaali muunduselement, mis on ette nähtud mõõdiste väljastamiseks. Ta võib esinedsa nii otseväljundseadise, nagu meerik, arvesti, skaalaga väljundseadelfis (skalaarnäidik) jt. kui ka kaudväljundseadise kujul, nagu magnetlint, magnetketas jms. mäluseade. Tehnilises kirjanduses on võrdlemisi laialt levinud väljundseadise asemel mõisted lugemisseadis ja näidik (vt. p. 1.4.11) Mõõteriista kasutusvõimaluste laiendamiseks võivad mõõteahelasse kuuluda ka abiseadised (adapterseadised), nagu võimendi, vahe-, edastus- ja mastaabimuundurid ning teised mõõteahela koosseisu kuuluvad nii mõõtesignaali muundavad kui ka kodeerivad mõõtevahendid. Sellest tulenevalt ei ole soovitatav andurit ja väljundseadist nimetada mõõtemuunduriteks,
Millistel füüsikanähtustel mälud põhinevad: ·Deformatsioon (Perfokaart, PROM; ...) ·Laeng (DRAM, ...) ·Positiivne tagasiside (SRAM, ...) ·Magnetilised nähtused (Kõvaketas, ...) ·Optilised nätused (CD ROM, ...) ·Viiteliin 18. Suvapöördusmälud Muutmälu ehk operatiivmälu ehk primaarmälu ehk põhimälu ehk suvapöördusmälu ehk RAM (lühend ingliskeelsetest sõnadest random access memory) on arvuti keskne mäluseade, kuhu saab andmeid kirjutada ja kust neid saab lugeda [1]. Põhimälu nimetatakse muutmäluks, sest erinevalt püsimälust toimub muutmälus pidev andmete vahetamine ja uuendamine. Suvapöördus tähendab seda, et igal mälupesal on oma aadress ja nii lugemiseks kui kirjutamiseks saab pöörduda suvalise aadressi poole [1]. Operatiivmälu on reeglina ajutise iseloomuga, ta pole säilmälu, see tähendab, et kui seadmel vool välja lülitada, siis mälus olevad andmed hävivad [1].
puudub, otsitakse põhihoidlast. Koopia salvestamine vahemällu lähtub oletusest, et üks kord kasutatud infot läheb suure tõenäosusega veelgi vaja. Cache on alati kiirem ja seega kallim kui põhihoidla. Tema maht on põhihoidla mahust tunduvalt väiksem. Kuna vahemälu maht on piiratud, peab tema käsitlemine olema hoolikalt projekteeritud. Vahemälu suurus ning asendusmeetodid võivad olulisel määral mõjutada süsteemi töö efektiivsust. Muutmälu, suvapöördusmälu Arvuti keskne mäluseade, kuhu saab andmeid kirjutada ja kust saab neid lugeda. Suvapöördus (random access) tähendab seda, et igal mälupesal on oma aadress ning nii lugemiseks kui kirjutamiseks on võimalik pöörduda suvalise aadressi poole. Enamik muutmälusid pole püsimälud, s.t. toite väljalülitamisel informatsioon kaob 4
poolt tehtavate sammude arvu ja seega laua liikumise suuruse, impulsside sagedus aga liikumise kiiruse. Tehniliste võimaluste ja struktuuri iseärasuste järgi jagatakse arvprogrammjuhtimis- süsteemid nelja gruppi. Rahvusvahelise klassifikatsiooni järgi tähistatakse neid all- järgnevalt. HNC (Hand numerical control) süsteem. Süsteem kindlustab operatiivse juhtimise programmi käsitsi etteandmisega juhtimispuldilt. SNC (Stored numerical control) süsteem. Süsteemil on mäluseade programmi säilitamiseks ja ta võimaldab ühesuguste toorikute partii töötlemist programmi ühekordse lugemisega enne töötlemise algust. CNC (Computer numerical control) süsteem. Süsteemil on mikroarvuti, mis võimaldab programmeerida tema tööd ja välja töötada vajalikku juhtimisalgoritmi. DNC (Direct numerical control) süsteem. Süsteem võimaldab realiseerida SNC või CNC süsteemidega varustatud tööpinkide grupi otsest arvjuhtimist. Süsteemi kuulub ka arvuti.
vahetulemite ajutiseks salvestamiseks. Juhtautomaat korraldab aritmeetika-loogikaploki ja registrite tööd mällu salvestatud programmi kohaselt. Mikroprotsessoriks nimetatakse ühel või mitmel integraallülitusel ehk kiibil (chip) asuvat protsessorit. Ühel kiibil asuvat mikroprotsessorit nimetatakse ka monoliitprotsessoriks. Juhul kui protsessor koosneb mitmest kiibist ja igal kiibil olev osaprotsessor töötleb kahendsõna teatud kohti, on tegemist silpprotsessoriga. Arvuti mäluseade koostatakse tavaliselt eraldi integraallülitustest. Mõnikord on aga mälu paigutatud protsessoriga ühele kiibile ning nad moodustavad koos sisendite ja väljunditega ühekiibiarvuti. Ühekiibiarvuteid kasutatakse peamiselt lokaalseks juhtimiseks, eriti seal kus on oluline seadme kompaktsus ja kus ei vajata suuremahulist mälu. 70 Arvuti või juhtraal (juhtarvuti) koosneb protsessorist, mälust, informatsiooni
annaabi.ee 
