või ühendusevälises riigis registreeritud maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena. Kui Eesti maksukohustuslane osutab veoteenust teisele Eesti maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele, on käibe tekkimise koht Eesti, olenemata sellest, kus vedu toimub ja Eesti maksukohustuslane lisab arvele 20%-lise käibemaksu. Kui Eesti maksukohustuslane saab kaubaveoteenust mõne teise riigi maksukohustuslaselt, on teenuse saajal kohustus Eestis makstakäibemaksu. Kui kaubaveoteenust osutatakse Eestis või osutatakse kauba Eestist teise liikmesriiki vedamise teenust, kaasa arvatud kaubaveoga seotud transpordivahendi vedu või korraldatakse sellist kauba vedu või osutatakse Eestis kaubaveoga seotud kõrvalteenust · isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena ega piiratud
8. Teabe nõudmisel maksude tasumise õigsuse kontrollimisel võib maksuhaldur 1. nõuda igasugust majandusinfot 2. helistada ja kutsuda maksukohustuslase teabe andmiseks enda ametiruumidesse 3. nõuda suulisi seletusi maksude arvestamise kohta 4. kui maksukohustuslasel on määratud esindaja, suhelda vaid temaga 5. revisjoni teostamisel kohustada maksumaksjat ette näitama oma sularaha 9. Maksuhalduril on õigus nõuda 1. asjade ja dokumentide ettenäitamist ainult maksukohustuslaselt 2. kolmandalt isikult dokumentide ettenäitamist, kuid eelnevalt tuleb neid nõuda maksukohustuslaselt 3. dokumentide esitamist maksukohustuslaselt, kuid viimasel on õigus keelduda sularaha ettenäitamisest maksukohustuslase või kolmanda isiku poolt 4. sularaha ettenäitamist maksukohustuslase või kolmanda isiku poolt 5. dokumentide loovutamist menetlusosalise poolt ja see nõue kuulub alati kohustuslikule täitmisele 10. Haldur võib rakendada sunniraha 1
2) Kauba ajutist toimetamist Eestisse kuni 24 kuuks eesmärkidel, mis vastavad imporditollimaksudest täieliku vabastusega ajutise importimise tolliprotseduuri rakendamise eesmärkidele. 3) Vallasasja ajutist toimetamist Eestisse tööks vallasasjaga, välja arvatud juhul, kui kaup toimetatakse Eestisse selle ühendusest välja toimetamise eesmärgil 4) Eestis paigaldatava või kokkupandava kauba soetamist teise liikmesriigi maksukohustuslaselt. Kauba ühendusesisene soetamine: Kauba ühendusesisene soetamine on (KMS § 8 lõiked 1, 2 ja 5): Kauba soetamine teise liikmesriigi maksukohustuslaselt koos selle toimetamisega teisest liikmesriigist Eestisse ning uue transpordivahendi soetamine teise liikmesriigi isikult koos selle toimetamisega teisest liikmesriigist Eestisse; Ettevõtluses kasutatava kauba toimetamine teisest liikmesriigist Eestisse oma Eestis toimuva ettevõtluse tarbeks.
8. Teabe nõudmisel maksude tasumise õiguse kontrollimisel võib maksuhaldur 1. nõuda igasugust majandusinfot 2. helistada ja kutsuda maksukohustuslase teabe andmiseks enda ametiruumidesse 3. nõuda suulisi seletusi maksude arvutamise kohta 4. kui maksukohustuslasel on määratud esindaja, suhelda vaid temaga 5. revisjoni teostamisel kohustada maksumaksjat ette näitama oma sularaha 9. Maksuhalduril on õigus 1. asjade ja dokumentide ettenäitamist ainult maksukohustuslaselt 2. kolmandalt isikult dokumentide ettenäitamist, kui kuid eelnevalt tuleb neid nõuda maksukohuslaselt 3. dokumentide esitamist maksukohustuslaselt, kuid viimasel on õigus keelduda 4. sularaha ettenäitamist maksukohuslase või kolmanda isiku poolt 5. dokumentide loovutamist menetlusosalise poolt ja see nõue kuulub alati kohustuslikule täitmisele 10. Haldur võib rakendada sunniraha 1. kui ei esitata teavet või tõendit 2
maksustamise seisukohast tähendust omavaid dokumente vähemalt seitsme aasta jooksul dokumendi koostamisele või saamisele, toimiku või dokumentide kogumiku puhul viimase sissekande tegemisele järgneva aasta 1. jaanuarist arvates. §58 26. Milliseid tõendeid võib maksuhaldur maksumenetluses koguda? Tõendid maksumenetluses on kõik asjas kogutud andmed, sealhulgas maksukohustuslaselt, kolmandalt isikult, riigi-, valla- või linnaasutuselt saadud teave, dokumendid, asjad, vaatluse teel tuvastatud asjaolud ning eksperdiarvamus. Maksuhaldur otsustab, lähtudes talle seadusega pandud ülesannetest ning kaalutlusõigusest, milliseid tõendeid ta peab vajalikuks konkreetses asjas koguda.Maksuhalduril on õigus kontrollida kõiki maksukohustuslase majandus- või kutsetegevusega ning maksukohustuslase
Kes maksavad käibemaksu? Käibemaksukohustuslane Käibemaksukohustuslane maksab käibemaksu enda müügikäibelt, välisriigi ettevõtjalt ostetud ja Eestis pöördmaksustamisele kuuluvatelt kaupadelt ja teenustelt, Eestisse imporditud kaupadelt ja teiselt Eesti maksukohustuslaselt ostetud siseriiklikule pöördmaksustamisele kuuluvatelt kaupadelt ning tal on sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus. Piiratud käibemaksukohustuslane Piiratud käibemaksukohustuslane ehk isik, välja arvatud tavakorras käibemaksukohustuslasena registreeritud isik ja ettevõtlusega mittetegelev füüsiline isik, kes on registreeritud või kes on kohustatud end registreerima piiratud maksukohustuslasena. Piiratud käibemaksukohustuslane maksab käibemaksu
MKS § 56 lg 1 sätestab, et maksukohustuslane on kohustatud maksuhaldurile teatama kõik talle teadaolevad asjaolud, mis omavad või võivad omada maksustamise seisukohast tähendust. MKS § 58 kohaselt peab maksukohustuslane kaasaaitamiskohustuse tõttu säilitama maksustamise seisukohast tähendust omavaid dokumente. MKS § 62 lg 1 kohaselt on maksuhalduril õigus nõuda maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks maksukohustuslaselt või kolmandalt isikult dokumentide esitamist. See tähendab maksukohustuslase aktiivset maksumenetluses osalemist. Teatama peab maksu- ja tolliametit kõikidest teadaolevatest asjaoludest, millel võib maksustamise seisukohast tähendus olla. Ühtlasi ei tohi maksumaksja oma tegevusega maksuhaldurit kontrollimisel takistada. Selleks et adekvaatseid dokumente esitada, peab maksukohustuslane pidama arvestust maksustamise seisukohast tähendust
sellele on eelotsuses viidatud; 7) selgitus, kuidas eelotsus välisriiki võib puudutada; 8) viide välisriigis asuvale või tegutsevale isikule, keda eelotsus puudutab. ** Maksu- ja Tolliamet võib esitada välisriigi pädevale asutusele sissenõudmis-, teavitamis- või teabetaotluse või ettevaatusabinõusid käsitleva taotluse Eestis kogutavate maksude sissenõudmiseks välisriigis elavalt või asuvalt või välisriigis vara omavalt maksukohustuslaselt. 22. Kuidas peab toimuma dokumentide kättetoimetamine maksukohustuslasele ja millised on need eri viisid? Dokumendid, sealhulgas haldusaktid, kutsed ja teated antakse kätte allkirja vastu või toimetatakse kätte posti teel, elektrooniliselt või avaldatakse perioodilises väljaandes. Maksuhaldur võib valida kättetoimetamisviiside vahel, kui seadusega ei ole sätestatud kohustuslikku kättetoimetamisviisi.
D-teler 8400 D-km1680 K-võlad tarnijatele 8400 K- km 1680 f. Mittemaksukohustuslasest fie ettevõtja tellib konsultatsiooni oti farmerilt 45 000 väärtuses. D-kulu( teenus) 45000 D-km 9000 K-võlad tarnijatele 45000 K-km 9000 g. Maksukohustuslasest fie tellib seadme Hollandi mittemaksukohust .äriühingut 125000 väärtuses. D-seade 125000 D-Km25000 K-Võlad tarnijale 125 000 K-km 25000 h. Mittemaksukohustuslane äriühing tellib kaupa Norra maksukohustuslaselt äriühingult 56000 väärtuses. D-kaup 56000 D-km 11 200 K-võlad tarnijale 56000 K-km 11200
3 Sisendkäibemaksu saavad maha arvata ainult käibemaksukohustuslased Mahaarvamist ei saa teostada piiratud maksukohustuslased ning impordi- või mõne muu tehingu korral ühekordset käibemaksu tasumise kohustust kandnud mittemaksukohustuslased (nt teisest liikmesriigist uue transpordivahendi soetamine) 4 Sisendkäibemaks 1) Teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks. 2) Impordilt kauba eest tasutud või tasumisele kuuluv käibemaks. Impordi korral tekib käibemaksu riigile tasumise kohustus importijal endal. Tasutud käibemaksu saab käibedeklaratsioonis näidata sisendkäibemaksuna 3) Ettevõtlusega tegelevaltvälisriigi isikult teenuse saamise korral, m ille käibe tekkimise koht on Eesti, maksustatavalt väärtuselt arvutatud käibemaks
Teisiti on aga kohalike maksudega, mis makstakse kohalikule omavalitsusele, vastavalt vajadusele. Näiteks prügiveo tellimine, mille toiminguga tegeleb kohalik omavalitsus. Neid eelnevalt nimetatud makse peavad mingil hetkel maksma kõik, olenemata vanusest või soost. Toon siinkohal ühe probleemi, mis on kestnud juba mitmeid aastaid - ametiautode kasutamine. Rahandusministeeriumis valmis eelnõu, mille kohaselt soovitakse piirata kõikide ametiautode sisendkäibemaksu, ehk teistelt maksukohustuslaselt tasumisele kuuluva käibemaksu, mahaarvamist. Põhjenduseks toodi kehtiva seaduse kuritarvitamine ettevõtjate poolt ja ametiauto kasutamine isiklikul eesmärgil. See on aga ebaaus nendele maksumaksjatele, kelle jaoks on ametiauto igapäevaselt vajalik töövahend, ning kes maksab ausalt makse. Samuti pole õiglane, et maksumaksja raha kulub ka avaliku sektori ametnike auto tööväliseks kasutamiseks. Selleks, et tagada õiglane käitumine, tuleb kontrollida
tehingute ja väljamaksetega seotud ning muid maksustamise seisukohast tähendust omavaid dokumente vähemalt seitsme aasta jooksul dokumendi koostamisele või saamisele, toimiku või dokumentide kogumiku puhul viimase sissekande tegemisele järgneva aasta 1. jaanuarist arvates. (MKS § 58) 26. Milliseid tõendeid võib maksuhaldur maksumenetluses koguda? Tõendid maksumenetluses on kõik asjas kogutud andmed, sealhulgas maksukohustuslaselt, kolmandalt isikult, riigi-, valla- või linnaasutuselt saadud teave, dokumendid, asjad, vaatluse teel tuvastatud asjaolud ning eksperdiarvamus. Maksuhaldur otsustab, lähtudes talle seadusega pandud ülesannetest ning kaalutlusõigusest, milliseid tõendeid ta peab vajalikuks konkreetses asjas koguda. (MKS § 59 lg 1) 27. Millist teavet on maksuhalduril õigus küsida maksukohustuslaselt? Maksuhalduril on õigus saada maksumenetluses tähendust omavate asjaolude
andmesubjekti nõusolekuta. Maksuhalduril on õigus kontrollida kõiki maksukohustuslase majandus- või kutsetegevusega ning maksukohustuslase poolt maksude tasumisega seotud dokumente, samuti teha kaupade, materjalide ja muu vara ning tehtud tööde ja osutatud teenuste inventuure ja ülemõõtmisi. Võib taodelda tõlki, kui seda on vaja. Maksuhalduril on õigus saada maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks maksukohustuslaselt või tema esindajalt suulist või kirjalikku teavet. Vajaduse korral võib maksuhaldur kohustada maksukohustuslast või tema esindajat teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse. Maksuhalduril on õigus nõuda maksukohustlaselt sularaha ettenäitamist, kui see on vajalik täiendavate asjaolude väljaselgitamiseks. Kui maksukohustuslase volitatud esindaja ei anna teavet või tema poolt antud
kohta- tõene, väär 18. Hoonemakse objektiks on · Honed ja mud rajatised, maa hinda arvestamata · Maa ja honed 19. Kas maksuhalduril on õigus saada teavet krediitiasutustelt- jah-ei 20. Document loetakse kättetometatuks ka juhul kui see on allkirja vastu kätte antud menetlusosalisega koos elavale vähemalt 18 aastasele perekonnaliikmele-tõene, väär 21. Maksuhalduril on õigus revusjoni käigus nõuda maksukohustuslaselt sularaha ettenätamist- tõene, väär 22. Intresse makstakse siis · Kui maksumaksja jätab tasumata osa või kogu määratud summast tähtaegselt · Kui maksuamet ei tagasta maksumaksjale tema poolt enammakstud summat tähtaegselt 23. Mis on maksu ja lõivu peamine erinevus? 24. Maksukohustuslasel on õigus taotleda revidenti taandamist(, , ). tõene, väär 25. ARK-s registreeriti 19 tonnise raskeveoki omanike vahetus 21. 10. 2007 . Auto oli ja jääb
ning piisavaid tõendusmaterjale. Maksuhaldur ei ole maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude väljaselgitamisel seotud ainult menetlusosalise esitatud taotluste ja tõenditega (ta võib infot saada juurde ka kolmandalt isikult). Maksuhaldur peab arvestama, et: maksumenetlus peab olema võimalikult ökonoomne ja seetõttu on esmane infoallikas maksukohustuslane. Juhul kui vajalikku informatsiooni ei ole võimalik maksukohustuslaselt saada siis tuleb kaasata kolmas isik, kuid see muudab menetluse kallimaks. maksuhaldur peab jääma objektiivseks – kui haldurile on eelnevalt teada menetlusega seonduvat informatsiooni, siis ei tohi ta suhtuda menetlusse 3 eelarvamusega (juhul kui haldur seda teeb võib kaasneda taandamine erapooletuse motiivil).
koos selle toimetamisega Eestist teise liikmesriiki; (KMS § 7 lg 1 p 2) - kauba toimetamine Eestist teise liikmesriiki oma seal toimuva ettevõtluse tarbeks, sealhulgas äriühingu ja tema teises liikmesriigis asuva püsiva tegevuskoha vaheline kauba üleandmine, välja arvatud KMS § 7 lg-s 2 nimetatud juhtudel. (KMS § 7 lg 1 p 3) 9. Mida tähendab kauba ühendusesisene soetamine? Kauba ühendusesisene soetamine on kauba soetamine teise liikmesriigi maksukohustuslaselt koos selle toimetamisega teisest liikmesriigist Eestisse ning uue transpordivahendi soetamine teise liikmesriigi isikult koos selle toimetamisega teisest liikmesriigist Eestisse, välja arvatud KMS § 8 lg-s 3 nimetatud juhtudel. (KMS § 8 lg 1) Kauba ühendusesisene soetamine on ka ettevõtluses kasutatava kauba toimetamine teisest liikmesriigist Eestisse oma Eestis toimuva ettevõtluse tarbeks, välja arvatud KMS § 8 lg-s 3 nimetatud juhtudel. (KMS § 8 lg 2)
1. Teiselt registreeritud maksukohustuslaselt kauba või teenuse saamisel arvetakse sisendkäibemaks maha · Rps pr 7 nõutekohase arve alusel · KMS pr 37 lg 7 nõutekohase arve alusel 2. Kui maksukohustuslane otsustab realiseerida toote tasuta · Ei tule tal sellest tasuda KM · Tuleb tal siiski sellest KM tasuda 3. Kauba võõrandamisel makstavat intressi ei arvata kauba maksustava väärtuse hulka tõene, väär 4. Oü kass osutab konsultatsiooniteenust 15 veebruarist 15 aprillini 2007. Teenuse eest tasuti veebruaris ettemaksuna 8000 krooni_ seega tuleb oü kass käivet deklareerida ..........kuu deklaratsioonil, KMD lather 1 summas...................6780 5. Käibemaksudeklaratsioon tuleb käibemaksukohustuslastel esitada ka siis, kui käivet ei ole lnud- tõene, väär 6. KM laekub- riigieelarvesse, kov 7. Kui renditut sõiduautot kasutatakse ettevõtlusse jaoks_ saab mootorkütuse soeta...
või ühendusevälises riigis registreeritud maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena. Kui Eesti maksukohustuslane osutab veoteenust teisele Eesti maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele, on käibe tekkimise koht Eesti, olenemata sellest, kus vedu toimub ja Eesti maksukohustuslane lisab arvele 20%-lise käibemaksu. Kui Eesti maksukohustuslane saab kaubaveoteenust mõne teise riigi maksukohustuslaselt, on teenuse saajal kohustus Eestis makstakäibemaksu. Kui kaubaveoteenust osutatakse Eestis või osutatakse kauba Eestist teise liikmesriiki vedamise teenust, kaasa arvatud kaubaveoga seotud transpordivahendi vedu või korraldatakse sellist kauba vedu või osutatakse Eestis kaubaveoga seotud kõrvalteenust · isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena ega piiratud
3) kauba toimetamine Eestist teise liikmesriiki oma seal toimuva ettevõtluse tarbeks, sealhulgas äriühingu ja tema teises liikmesriigis asuva püsiva tegevuskoha vaheline kauba üleandmine, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel. 2 9. Mida tähendab kauba ühendusesisene soetamine? §8 Kauba ühendusesisene soetamine on kauba soetamine teise liikmesriigi maksukohustuslaselt koos selle toimetamisega teisest liikmesriigist Eestisse ning uue transpordivahendi soetamine teise liikmesriigi isikult koos selle toimetamisega teisest liikmesriigist Eestisse, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhtudel. 10. Millal on kauba käibe tekkimise koht Eesti? §9 Kauba käibe tekkimise koht on Eesti, kui: 1) kaup toimetatakse saajale või tehakse talle muul viisil kättesaadavaks Eestis,
kuupäevaks ning seda on kohustatud esitama maksukohustuslane või piiratud maksukohustuslane. Käibemaksu arvutamine- registreeritud maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma on maksustamisperioodi sisendkäibemaks. SO enammakstud käibemaks, mis tagastatakse maksukohustuslasele maksukorralduse seadusest sätestatud korras. Sisendkäibemaks on registreeritud maksukohuslase poolt ehk teiselt registreeritud maksukohustuslaselt soetatud või tasumisele kuuluv käibemaks. Sisendkäibemaksu võib maha arvestada kui kaupa, teenust kasutatakse oma ettevõtluse tarbeks järgmistel juhtudel: 1) teiselt registreeritud maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks, nõuetekohase arve alusel; 2) imporditud kauba eest tasutud käibemaksu aluseks on mitteresidendilt saadud arve
pidamisest loobumisel teavitab FIE sellest kirjalikult Maksu ja Tolliametit hiljemalt esimesel maksustamisperioodil, millest alates loobuti erikorra pidamisest. PIIRATUD KÄIBEMAKSUKOHUSTUS Piiratud käibemaksukohustus tekib: Kui isiku poolt ühendusesiseselt soetatud kaupade, v.a aktsiisikaup ja uus transpordivahend, maksustatav väärtus ületab kalendriaasta algusest arvates 10225 eurot; Kui isik saab Eestis maksukohustuslasena registreerimata välisriigi maksukohustuslaselt kas või ühe krooni eest järgmisi teenuseid (siinjuures on esitatud valik neist, millega kokkupuutumine iseendale tööandjatel reaalsem on): 1. Intellektuaalse omandi kasutada andmine või kasutamise õiguse ülekandmine; 2. Reklaamiteenus; 3. Konsultatsiooni, raamatupidamis, õigus, audiitori, inseneri, tõlke, andmetöötlus või infoteenus; 4. Tööjõu vahendamine; 5. Vallasasja, välja arvatud transpordivahendi üürile, rendile või
viidanud KMS § 22 lg-le 31(vaidlustatud otsuse sissjuhatuse lg 3, I kd, tl 23). 11 2.KMS § 22 lg 31 kohaselt on maksuhalduril õigus kustutada registrist maksukohustuslane, kes ei tegele Eestis ettevõtlusega. Kui maksukohustuslase ettevõtlusega tegelemine ei ole piisavalt tõendatud, on maksuhalduril õigus nõuda maksukohustuslaselt lisatõendeid või koguda neid omal algatusel. Maksuhaldur teatab maksukohustuslasele registrist kustutamise kavatsusest kirjalikult ning annab tähtaja ettevõtlusega tegelemise tõendamiseks. Kui ettevõtlusega tegelemine ei ole ettenähtud tähtaja jooksul tõendatud, kustutab maksuhaldur maksukohustuslase registrist. 3.KMS § 22 lg 31 lisati KMS-i 1. jaanuaril 2006 jõustunud käibemaksuseaduse ja
- Maksukohustuslaste registri alamregister ( MKS § 251 kehtib alates 01.07.2014) - Töötamise registreerimisel on kohustatud isikuks tööd võimaldav isik - Töötamise alustamine registreeritakse hiljemalt tööd tegeva isiku tööle asumise hetkeks - Töötamise registrisse kantakse andmed äriühingu ja FIE juures vabatahtlikkuse alusel töötavate isikute kohta 11. Maksumenetlus • Teabe nõudmine maksukohustuslaselt (§ 60) • Teabe nõudmine kolmandalt isikult (§61) • Asjade ja dokumentide esitamine (§62) Maksuhalduril on õigus kontrollida kõiki maksukohustuslase majandus- või kutsetegevusega ning maksukohustuslase poolt maksude tasumisega seotud dokumente, samuti teha kaupade, materjalide ja muu vara ning tehtud tööde ja osutatud teenuste inventuure ja ülemõõtmisi (§ 59 lg 2) 12. Maksukohustuse tekkimine § 6 MAKSUKOHUSTUSLANE • Maksumaksja • Maksu kinnipidaja
selles, et täiendavate tõendite hankimine ei oleks liiga kulukas; vastavuse printsiip, kus saadav info ja selle hankimine ei tohi olla vastavuses; kui maksuhaldur kogub väljas poolt eelnevat infot, siis võib tal tekkida eelarvamusi ja ta kaotab objektiivsuse, ta peab jääma täiendava info kogumisel erapooletuks; - Võimalusel peaks maksuhaldur püüdma hankida maksimaalselt infot maksukohustuslaselt ja alles siis, kui see osutub võimatuks, tuleb pöörduda kolmandate isikute poole. 2. kaalutlusõigus kui maksuhaldurile on seadusega antud volitus kaaluda abinõu rakendamist või valida erinevate abinõude vahel, siis teostab ta kaalutlusõigust oma volituste piires kooskõlas õiguse üldprintsiipidega, võttes arvesse olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. 3. maksukohustuslase ärakuulamine maksukohustuslasel on õigus enne tema
tehingutelt või toimingutelt (käibemaksu objektilt) arvestatud käibemaks, millest on 13 maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud maksuvaba käibena käsitatavad tehingud, tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks (Ettevõtja Infovärav). Sisendkäibemaks on teiselt registreeritud maksukohustuslaselt saadud ja ettevõtluses kasutatava kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks. Samuti on sisendkäibemaksuks ettevõtluses kasutamiseks imporditud teenuse maksustatavalt väärtuselt arvutatud või imporditud kauba eest tasutud käibemaks (Ettevõtja Infovärav). Kui ostetud kaupu ja teenuseid kasutatakse nii maksustava kui maksuvaba käibe teostamiseks, arvatakse maha ainult see osa sisendkäibemaksust, mis on kulutatud maksustatava käibe teostamiseks (Ettevõtja Infovärav).
ettevõtluses kasutatavat põhivara võõrandatakse suuremas summas kui 250 000 krooni, ei tule ennast registreerida käibemaksukohustuslasena. Registreerimiskohustust ei teki ka siis, kui isiku kogu maksustatava käibe moodustab nullprotsendise käibemaksumääraqga käive (näiteks ekspordi käive), va kauba ühendusesisene käive. Avaldus käibemaksukohustuslaseks registreerimiseks tuleb esitada ka siis, kui FIE saab Eestis maksukohustuslasena registreerimata välisriigi maksukohustuslaselt käibemaksuseaduse § 10 lõikes2 nimetatud teenust sel juhul tekib FIEl teenuse saamise päevast kohustus registreerida end piiratud käibemaksukohustuslaseks. Käibedeklaratsioon tuleb esitada Maksu- ja Tolliametile maksustamisperioodile järgneva kuu 20 kuupäevaks (Füüsilisest isikust ettevõtja maksud 2010). 11. FIE KOHUSTUSED TÖÖANDJANA Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) võib olla tööandjaks teisele füüsilisele isikule. Sellisel juhul
üleandmisest teisele äriühingule, mittetulundusühingule või sihtasutusele; 6) ettevõtluse huvides kauba tasuta üleandmisest mittemüüdava kaubanäidisena või kauba, mille maksustatav väärtus ei ületa 150 krooni, üleandmisest reklaami eesmärgil; § 8. Kauba ühendusesisene soetamine (1) Kauba ühendusesisene soetamine on kauba soetamine teise liikmesriigi maksukohustuslaselt koos selle toimetamisega teisest liikmesriigist Eestisse ning uue transpordivahendi soetamine teise liikmesriigi isikult koos selle toimetamisega teisest liikmesriigist Eestisse, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhtudel. (2) Kauba ühendusesisene soetamine on ka ettevõtluses kasutatava kauba toimetamine teisest liikmesriigist Eestisse oma Eestis toimuva ettevõtluse tarbeks, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhtudel. § 15
3) Eestis paigadatava või kokkupandava kauba soetamiselt ettevõtlusega tegelevalt teise liikmesriigi isikult, kes ei ole Eestis registreeritud makusukohustlasena ning kellel puudub Eestis püsiv tegevuskoht, mille kaudu ta tegeleb ettevõtlusega Eestis; 4) Kauba soetamiselt soetajana kolmnurktehingus; 5) Käesoleva lõike punktides 3 ja 4 nimetamata kauba soetamiselt ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult, kes ei ole ... (vt p 3 lõpp); 6) Teiselt maksukohustuslaselt paragrahv 411 lõige 2 nimetatud kauba soetamisel. KÄIVE paragrahv 4 lõige 1 1) Kauba võõrandamine ja teenuse osutamine ettevõtluse käigus; 2) Kauba või teenuse omatarve; 3) Kauba toimetamine teise liikmesriiki ilma võõrandamiseta oma sealse ettevõtluse tarbeks 4) Kauba sundvõõrandamise tasu eest. Käibemaksumäärad 20%, 9% ja 0% KÄIBEMAKSUKOHUSTLASED Käibemaksukohustuslane (KMK) ettevõtlusega tegelev isik, kes on registreeritud või
annaabi.ee 
