1. Maksuhalduri ametnikul on õigus vatluse läbiviimiseks siseneda ettevõtte tööajal või üldisel tööajal ehitesse ja ruumidesse , kus toimu malsukohustuslase majandus või kutsetegevus- tõene, väär 2. Revisioni eesmärk on välja selgitada kõik revidentitava maksukohustusega seotud asjaolud, sealhulgas maksukohustuse suurendavad, mitte vähendavad asjaolud-tõene, väär 3. Intressi arvestamise aegumisetähtaeg on .........aastat, arvates maksusumma või isikule tagastatud summa tasumise või tasuarvestamise päevast 4. Riiklike maksude maksuhalduril on õigus jääda tagastusõpe rahuldamata ja tasaarvestada see sama maksuhalduri poolt hallatavate maksukohustuslase rahaliste
peale koormisi. Mõisted: 1. Füüsiline isik- inimene 2. Juriidiline isik- on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik. (Tsiviilseadustiku üldosa seadus § 24) 3. Maksumaksja on füüsiline või juriidiline isik või riigi-, valla- või linnaasutus, kes seadusega sätestatud tingimustel ja korras on kohustatud maksu maksma ning täitma teisi talle seoses maksukohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi. (Maksukorralduse seadus § 6 lg 2) 4. Maksu kinnipidaja on füüsiline või juriidiline isik või riigi-, valla- või linnaasutus, kes seadusega sätestatud tingimustel ja korras on kohustatud teise isiku poolt tasumisele kuuluva maksusumma kinni pidama ja maksuhalduri pangakontole tasuma, samuti täitma teisi talle seoses kinnipidamiskohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi. (Maksukorralduse seadus § 6 lg 3) 5. Maksuhaldur:
4. Maksukorralduse seaduse1[3] § 33 lõike 1 kohaselt on maksumaksjal, kes on tasunud maksuseaduses ettenähtust suurema maksusumma, õigus kolme aasta jooksul enammakse tekkimise päevast arvates taotleda maksuhaldurilt enammakstud summa tagastamist või tasaarvestamist. 5. Revisjon on üks olulisim maksude tasumise ja kinnipidamise õiguse kontrolli liike. Revisjoni tulemusel tuleb saavutada põhjalik ülevaade kontrollitava maksukohustusega seotud asjaoludest. Sageli on revisjoni käigus kogutud andmed aluseks täiendava maksusumma määramisele, mis tähendab, et tõendamise seisukohast oluline teave peab olema dokumenteeritud. Eriti oluline on nii revisjoniprotsess kui ka revisjonitulemuste võimalikult detailne fikseerimine nn kaudsel teel maksusumma määramise juhtudel. Väiksemat tähtsust ei oma asjaolu, et revisjon on oma olemuselt maksukohustuslasele üks koormavamaid kontrolli viise
4) audiitoril ja audiitori kutsetegevusega seotud isikul vastavalt audiitortegevuse seaduses (RT I 1999, 24, 360; 2002, 21, 117) sätestatule; 5) maksukohustuslase abikaasal, otsejoones sugulasel, õel või vennal, õe või venna alanejal sugulasel, abikaasa otsejoones sugulasel, abikaasa õel või vennal, välja arvatud juhul, kui ta peab antud asjas teavet andma ja dokumente esitama seoses enda maksukohustusega; 6) isikul küsimustes, millele vastamine tähendaks enda või käesoleva lõike punktis 5 nimetatud isiku õigusrikkumises süüditunnistamist; 7) kui teabe andmine või tõendite esitamine rikuks posti, telegraafi, telefoni või muul üldkasutataval teel edastatavate sõnumite saladust või riigisaladust. §64 (1) 30. Millised kulud peab maksuhaldur kolmandatele isikutele hüvitama ja milliseid kulusid on õigus sisse nõuda maksukohustuslaselt?
moodustavad ühe terviku. 23. Juhtorgani liikme vastutus maksuõigusrikkumise eest. Kuivõrd maksuõigussuhtes osalevad kõik äriühingud ja maksustamine on üks äritegevus oluline ja lahutamatu osa, käsitletakse maksuõiguses tekkivaid kohustusi ja vastutust eraldi. Kuigi maksuseadused käsitlevad eraldi maksumaksjaid ( juriidiline või füüsiline isik, kes on seadusega sätestatud tingimustel ja korras kohustatud makse maksma ning täitma teisi talle seoses maksukohustusega pandud rahalisi või mitterahalisi kohustusi) ja maksu kinnipidajaid ( füüsiline või juriidiline isik, kes seadusega sätestatud tingimustel ja korras on kohustatud teise isiku poolt tasumisele kuuluva maksusumma kinni pidama ja maksuametile üle kandma, samuti täitma teisi talle seoses kinnipidamiskohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi). 24. Osalus osaühingus ja aktisaseltsis. Osakute ja aktsiate õiguslik reziim.
Küsimus 17 Vara koosneb Vali üks või enam: a. omakapitalist ja kohustustest b. põhivarast ja kohustustest c. käibevarast ja põhivarast d. varudest, ettemaksust, rahast ja põhivarast e. põhivarast ja käibevarast Küsimus 18 Käibemaks on otsene maks Vali üks: Tõene Väär Küsimus 19 Maksumaksja on füüsiline või juriidiline isik või riigi-, valla- või linnaasutus, kes seadusega sätestatud tingimustel ja korras on kohustatud maksu maksma ning täitma teisi talle seoses maksukohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi. Vali üks: Tõene Väär Küsimus 20 Sotsiaalmaksumäär on 20% Vali üks: Tõene Väär Küsimus 21 Kontraaktiva- ja passivakontol on kaks tunnust: ta kuulub alati põhikonto juurde ja käitub vastupideselt põhikontole. Vali üks: Tõene Väär Küsimus 22 Käibemaksukohustuslaseks on kohustuslik registreerida alates käibest Vali üks: 10 000 eurot 16 000 eurot 2 500 eurot 25 000 eurot Küsimus 23 Erisoodustuse tulumaksumäär on Vali üks:
tollimaks Maksukohuslane Maksukohuslane ehk maksu subjekt on juriidiline või füüsiline isik, kes peab maksu maksma. Maksukohustuslane on: 1) maksumaksja; 2) maksu kinnipidaja; 3) muu isik, kes vastutab seaduse või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja maksukohustuse eest. Maksumaksja on füüsiline või juriidiline isik või riigi-, valla- või linnaasutus, kes seadusega sätestatud tingimustel ja korras on kohustatud maksu maksma ning täitma teisi talle seoses maksukohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi. Maksu kinnipidaja on füüsiline või juriidiline isik või riigi-, valla- või linnaasutus, kes seadusega sätestatud tingimustel ja korras on kohustatud teise isiku poolt tasumisele kuuluva maksusumma kinni pidama ja selleks määratud kontole tasuma, samuti täitma teisi talle seoses kinnipidamiskohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi. Riiklikud maksud ja maksumäärad Riiklikud maksud on: 1) tulumaks 2) sotsiaalmaks
ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. Maksukohustuslane • Maksukohustuslane on maksumaksja, maksu kinnipidaja või muu isik, kes vastutab seaduse või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja maksukohustuse eest. • Maksumaksja on füüsiline või juriidiline isik või riigi-, valla- või linnaasutus, kes seadusega sätestatud tingimustel ja korras on kohustatud maksu maksma ning täitma teisi talle seoses maksukohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi. Maksu kinnipidaja Maksu kinnipidaja on füüsiline või juriidiline isik või riigi-, valla- või linnaasutus, kes seadusega sätestatud tingimustel ja korras on kohustatud teise isiku poolt tasumisele kuuluva maksusumma kinni pidama ja maksuhalduri pangakontole tasuma, samuti täitma teisi talle seoses kinnipidamiskohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi. Maksukohustuslase õigused • Õigus olla informeeritud. • Õigus saada abi
tolliseadustiku sätete kohaselt (KMS § 29 lg 13). Sisendkäibemaksu mahaarvamise aluseks on kauba võõrandajalt või teenuse osutajalt saadud KMS §-s 37 sätestatud nõuetele vastav arve 28. Füüsilise isiku residendiks olemise tingimused (TuMks prg 6) TuMS § 6 residendi mõiste kaudu määratakse kindlaks isiku majanduslik staatus ja tema maksukohustuse ulatus. Resident on piiramatu maksukohustusega isik, kelle tulude maksustamisel kehtib nn maailmatulu printsiip Mitteresident on piiratud maksukohustusega isik, sest tema maksab tulumaksu ainult Eestis asuvatelt tuluallikatelt saadud tulult (allikaprintsiip). Üldjuhul toimub mitteresidendi maksustamine tulumaksu kinnipidamise teel ning mahaarvamist tulust ei tehta. Füüsilise isiku residentsuse määramisel lähtutakse kas isiku elukohast või Eestis
Sõjavägi selle tuumiku moodustas palgaarmee, mis põhjalikult ümber korraldati. Maa jagati sõjaväeringkondadeks ehk teemadeks, kus võim kuulus strateegidele. Sõjaväe põhiosa moodustasid stratioodid ehk maakaitseväelased. Nad said sõjaväes teenimise eest endale maatüki. Olulisemaks väeliigiks sai ratsavägi. Teenistuses olid ka talupojad kes selle eest palka said. Hiljem koosnes sõjavägi peamiselt suurmaavaldajatest. Talupojad nad olid isiklikult vabad, kuid maksukohustusega. Maksmise eest vastutas kogu kogukond, makseraskustes võeti laenu, mille tagatiseks anti oma maatükk. Laenude tõttu jäid paljud talupojad maata. Paljud talupojad hakkasid rentnikeks või läksid linna, see oli ka üks Bütsantsi allakäigu põhjus. Linnaelu linnad olid suured ja jõukad. Linnades elavad kaupmehed ka käsitöölised koondusid kolleegiumitesse, mis tegutsesid riigi ettekirjutuste alusel. Riik kehtestas toodangu hinna kvaliteedi ja kõik muu
suurendab omakapitali ja suurendab kohustusi suurendab vara ja suurendab kohustusi suurendab vara ja vähendab kohustusi suurendab vara ja suurendab omakapitali Õige Selle esituse hinded: 1/1. Question35 Hinded: 1 Maksumaksja on füüsiline või juriidiline isik või riigi-, valla- või linnaasutus, kes seadusega sätestatud tingimustel ja korras on kohustatud maksu maksma ning täitma teisi talle seoses maksukohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded: 1/1. Question36 Hinded: 1 Reklaamkingitus on maksuvaba kuni 10 eurot maksumuses (sh käibemaks) Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded: 1/1. Question37 Hinded: 1 Millised on majandustehingud Vali üks või enam vastust. omaniku isiklike seadmete investeerimine ettevõttesse ettevõtte tulumaksumäära muutmine tulenevalt seadusest
seoses vaatlusega teatavaks saanud andmete kohta; 4) audiitoril ja audiitori kutsetegevusega seotud isikul vastavalt audiitortegevuse seaduses sätestatule; 5) maksukohustuslase abikaasal, otsejoones sugulasel, õel või vennal, õe või venna alanejal sugulasel, abikaasa otsejoones sugulasel, abikaasa õel või vennal, välja arvatud juhul, kui ta peab antud asjas teavet andma ja dokumente esitama seoses enda maksukohustusega; 6) isikul küsimustes, millele vastamine tähendaks enda või käesoleva lõike punktis 5 nimetatud isiku õigusrikkumises süüditunnistamist; 7) kui teabe andmine või tõendite esitamine rikuks posti, telegraafi, telefoni või muul üldkasutataval teel edastatavate sõnumite saladust või riigisaladuse või salastatud välisteabe hoidmise kohustust. 30. Millised kulud peab maksuhaldur kolmandatele isikutele
(MKS § 5 lg 2) 5. Kes on maksukohustuslane? Maksukohustuslane on maksumaksja, maksu kinnipidaja või muu isik, kes vastutab seaduse või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja maksukohustuse eest. (MKS § 6 lg 1 p-d 1-3) Maksumaksja on füüsiline või juriidiline isik või riigi-, valla- või linnaasutus, kes seadusega sätestatud tingimustel ja korras on kohustatud maksu maksma ning täitma teisi talle seoses maksukohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi. (MKS § 6 lg 2) Maksu kinnipidaja on füüsiline või juriidiline isik või riigi-, valla- või linnaasutus, kes seadusega sätestatud tingimustel ja korras on kohustatud teise isiku poolt tasumisele kuuluva maksusumma kinni pidama ja selleks määratud kontole tasuma, samuti täitma teisi talle seoses kinnipidamiskohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi. (MKS § 6 lg 3)
4.Kaasaitamiskohustus,peab seletusi andma.Advokadiga nõupidada,võin küsida et mulle loetakse ette et ma saaksin aru. Maksukohustuslane on kohustatud: 1) tagama revidendile juurdepääsu revideeritava maksukohustusega seotud andmetele; 2) esitama revidendile tutvumiseks asjasse puutuvaid dokumente ja asju ning vajaduse korral andma nende kohta selgitusi; 3) võimaluse korral tagama revidendile revisjoni läbiviimiseks kohase tööruumi või töökoha, võtmata selle eest tasu; 4) tutvustama revidendile raamatupidamissüsteemi ja raamatupidamisega seonduvaid infosüsteeme.
ning raha ostujõu langus, mis on tingitud liigse hulga raha käibeletulekust võrreldes tegelike vajadusega. Maksude ja maksete liigid Maks on seadusega pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus mis kuulub täitmisele ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning maksumaksja jaoks puudub otsene vastutasu. Maksumaksja on füüsiline või juriidiline isik, riigi-, valla- või linnaasutus, kes on kohustatud maksu maksma ning täitma teisi talle seoses maksukohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi. Maksu kinnipidaja on isik, kes on kohustatud teise isiku poolt tasumisele kuuluva maksusumma kinni pidama ja tasuma, samuti täitma teisi seoses kinnipidamiskohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi. Maksukohustus on maksumaksja kohustus tasuda maksusumma. Maksukohustuslane on maksumaksja , maksu kinnipidaja ( näiteks tööandja) ja iga kolmas isik, kes vastutab maksu tasumise eest (näiteks vastutusotsuse alusel).
· Otsuse põhjendamine. 15. Maksurevisjon. Miks seda koostatakse, mida kontrollitakse, kuidas läbi viiakse, kuidas selguvad tulemused. Teade peab tulema enne revisjoni Maksurevisjoni reguleerib maksukorralduse seadus. Kehtiv maksukorralduse seadus eristab maksukohustuslase kontrollimisel üksikjuhtumite kontrolli ning üldkontrolli ehk revisjoni. Ametnik tuleb kontrollib raamatupidamis õigsust.1 Revisjoni eesmärk on välja selgitada kõik revideeritava maksukohustusega seotud asjaolud, sealhulgas nii maksukohustust suurendavad kui ka vähendavad asjaolud.(2) Revisjon võib hõlmata üht või mitut maksu, üht või mitut maksustamisperioodi või olla piiritletud konkreetsete asjaolude väljaselgitamisega.(3) Revisjoni käigus võib välja selgitada ka muude isikute maksukohustustega seotud asjaolusid, kui revideeritav isik on kohustatud neile isikutele tehtavatelt väljamaksetelt maksu kinni pidama. (4)
esitada kaebusi, keelduda teabe andmisest,privaatsus ja omandi puutumatus. Maksukohustuslase vastutus: maksude tasumise kohustus, dokumentide säilitamise kohustus, raamatupidamise arvestuse pidamise kohustus, õigusjärglus, lepinguline vastutus. Maksumaksja on füüsiline või juriidiline isik või riigi-, valla- või linnaasutus, kes seadusega sätestatud tingimustel ja korras on kohustatud maksu maksma ning täitma teisi talle seoses maksukohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi. Maksu kinnipidaja on fs või juriidiline isik või riigi-, valla- või linnaasutus, kes seadusega sätestatud tingimustel ja korras on kohustatud teise isiku poolt tasumisele kuuluva maksusumma kinni pidama ja maksuhalduri pangakontole tasuma, samuti täitma talle seoses kinnipidamiskohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi. Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet.
3. ei peata maksukohustuse aegumist 4. ei välista sama objekti korduvat kontrollimist 5. reeglina viiakse läbi maksuhalduri juures v.a kokkuleppel maksukohuslasega · Revisjon revisjoni sooritamiseks viiakse läbi vaatlus (sisevaatlus) võib ruumidesse siseneda. Revisjoni tunnused: 1. revideeritakse ühte või mitut maksu- või maksustamisperioodi. 2. enne maksuotsuse tegemist koostatakse revisjoniakt ja viiakse läbi vestlus maksukohustusega 3. peatab maksukohustuse aegumist 4. tehtud otsus on siduv ka siis, kui täiendavat maksusummat ei määrata. 5. välistab korduva revisjoni v.a kuriteo puhul 6. viiakse reeglina läbi maksukohuslase juures · Maksuhaldur peab revisjonis kirjalikult revisjonikorraldusest ette teatama 7 päeva enne algust. Mõjuval põhjusel võib algusaega edasi nihutada. · Kui etteteatamine võib kahjustada revisjoni läbiviimist või tulemust, siis teatab ta
Sundmaksed on oma olemuselt kohustuslikud maksed (kohustuslik liikluskindlustus, kohustuslikud vastutuskindlustused, töötuskindlustus, kohustuslik kogumispension jms.) Tasud ei ole maksud ehkki neid igapäevakeeles nimetakse maksudeks (lasteaiamaks, kommunaalmaks, elektrimaks jne.). Erand on kohaliku maksuna kogutav parkimistasu. Maksumaksja on füüsiline või juriidiline isik, riigi-, valla- või linnaasutus, kes on kohustatud maksu maksma ning täitma teisi talle seoses maksukohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi. Maksu kinnipidaja on isik, kes on kohustatud teise isiku poolt tasumisele kuuluva maksusumma kinni pidama ja tasuma, samuti täitma teisi seoses kinnipidamiskohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi. Maksukohustus on maksumaksja kohustus tasuda maksusumma. Maksukohustuslane on maksumaksja, maksu kinnipidaja (näiteks tööandja) ja iga kolmas isik, kes vastutab maksu tasumise eest (näiteks vastutusotsuse alusel).
või muu maksumääruses sätestatud valla või linna ametiasutus. 45. Kes on maksukohustlane ? Maksukohustuslane on: 1) maksumaksja; 2) maksu kinnipidaja; 3) muu isik, kes vastutab seaduse või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja maksukohustuse eest. 46. Kes on maksumaksja ? Maksumaksja on füüsiline või juriidiline isik või riigi-, valla- või linnaasutus, kes seadusega sätestatud tingimustel ja korras on kohustatud maksu maksma ning täitma teisi talle seoses maksukohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi. 47. Kes on maksu kinnipidaja ? Maksu kinnipidaja on füüsiline või juriidiline isik või riigi-, valla- või linnaasutus, kes seadusega sätestatud tingimustel ja korras on kohustatud teise isiku poolt tasumisele kuuluva maksusumma kinni pidama ja maksuhalduri pangakontole tasuma, samuti täitma teisi talle seoses kinnipidamiskohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi. 48. Mis on sunniraha, millal seda kohaltatakse ?
Kriminaalvastutus tekib kuritegudest ja väärtegudest. Kriminaalkorras saab seaduserikkumise eest karistada nii äriühingut, mille nimel tegu korda saadeti, kui ka juhatuse liikmeid, kes sellega tegelikult hakkama said või seda korraldasid. 23. Juhtorgani liikme vastutus maksuõigusrikkumise eest. Kuigi maksuseadused käsitlevad eraldi maksumaksjaid (juriidiline või füüsiline isik, kes on seadusega sätestatud tingimustel ja korras kohustatud makse maksma ning täitma teisi talle seoses maksukohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi). Kõige olulisem rahaliste kohustuste osas on maksu tasumise kohustus. Maksumaksja peab seaduses sätestatud tätpäevaks tasuma maksusumma või pidama maksu kinni ja tasuma selle maksuhaldurile. 24. Osalus osaühingus ja aktisaseltsis. Osakute ja aktsiate õiguslik reziim. Aktsiate ja osakute reziim on kõige lihtsamas tähenduses see et on õigus müüa ja osta aktsiaid ja osakuid. Osakud on päritavad
Võimu hakati vere läbi pärandama 11 sajandil, riigi languse ajal. o Riiki korraldas keisri valitud aristokraatlik ametkond. Bütsants 'i sõjavägi oli alates 7 sajandist jaotatud strateegide juhitud teemadeks ehk ringkondadeks. Sõjaväe põhiline osa oli maakaitsevägi ehk stratioodid, kellele anti maatükk millega end elatada ja relvastada. TALUOPOJAD o Maaharijad moodustasid enamiku elanikkonnast, nad olid vabad ja maksukohustusega, mis oli riigi üks peamiseid sissetulekuallikaid. Talupojad omasid maad, ent maksujõuetuse korral võeti neilt maa ära. Hiljem tekkis probleem suurmaaomanike kokkuostmisest, ehkki riik püüdis talupoegi aidata, oli 11 sajandiks nende laostumine sõjaväe nõrgenemise ning riigi lagunemise üks põhjuseid. LINNAELU, KAUBANDUS, KÄSITÖÖ o Vaatamata araabia piraatidele ning üldisele madalseisule
Juhul kui revisjoni aeg on läbi, kuid maksuhaldurile tundub, et mingite tõendite osas on veel küsimusi, on tal võimalus läbi viia täiendav kontroll, kuid mitte uuesti revisjoni. Viiakse reeglina läbi maksukohustuslase juures, kuid maksuhaldur võib vajalikud dokumendid ka enda tööruumidesse nõuda. 9.3 PÕHJALIKUMALT REVISJONIST 1) Revisjoni eesmärk on välja selgitada kõik revideeritava maksukohustusega seotud asjaolud, sealhulgas nii maksukohustust suurendavad kui vähendavad asjaolud. Revisjon võib hõlmata üht või mitut maksu, üht või mitut maksustamisperioodi. Revisjon võib olla läbi viidud ka mingite konkreetsete asjaolude väljaselgitamiseks - näiteks märgukiri, kaebus või tühiste arvete kasutamine (mittemateriaalsed teenused). Revisjoni käigus võib välja selgitada ka muude isikute maksukohustustega seotud
Tegelikule mõisamajandusele üleminek toimus Põhja- Baltikumis alles varauusajal umbes 1550-1650 - Sunnismaisus (alates 15.saj): 1. Päris-/adratalupoja isikliku vabaduse kaotuse vorm, kus talupoeg ei tohi elukohta vahetada 2. Talupoja suguvõsa seoti pärimiskohustuse kaudu oma taluga - Ajaloolaste vaidlused, kas sunnismaisus tähendab otsest pärisorjust? (Leibeigenschaft) ja millal see siin kujunes?? - Teised maarahva kategooriad: 1. Vabatalupojad 2. Üksjalad (väiksema maksukohustusega uudismaa harijad) 3. Vabadikud (maata talurahvas või kehviktalupojad) 4. Linnadesse ärajooksnud Vana-Liivimaa talupoegadel keelati ära relva kandmine 1507 Eesti alade geograafilis-ajalooline defineerimine varauusajal: 1. 1558-1721: Saja-aastane sõjaperiood ja Suur-Rootsi ajastu - Vana-Liivimaa riigimoodustise lõplik likvideerumine 1561 - Kohalik eliit pidi valima Venemaa, Poola, Taani ja Rootsi vahel A. Eestimaa hertsogkond Rootsi allvuses 1561-1712/1721
§ 6. Maksukohustuslane (1) Maksukohustuslane on: 1) maksumaksja; 2) maksu kinnipidaja; 3) muu isik, kes vastutab seaduse või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja maksukohustuse eest. 2) Maksumaksja on füüsiline või juriidiline isik või riigi, valla või linnaasutus, kes seadusega sätestatud tingimustel ja korras on kohustatud maksu maksma ning täitma teisi talle seoses maksukohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi. (3) Maksu kinnipidaja on füüsiline või juriidiline isik või riigi, valla või linnaasutus, kes seadusega sätestatud tingimustel ja korras on kohustatud teise isiku poolt tasumisele kuuluva maksusumma kinni pidama ja maksuhalduri pangakontole tasuma, samuti täitma teisi talle seoses kinnipidamiskohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi. § 10. Maksuhalduri ülesanded
annaabi.ee 
