5) teostab lisamüüki, kasutades erinevaid müügitehnikaid; 6) lõpetab kliendikontakti positiivselt, tekitades kliendis soovi tagasi tulla; 7) võtab vastu kliendi pretensiooni, võimalusel lahendab selle iseseisvalt või suunab edasi; 8) tutvustab kaubale pretensiooni esitamise korda ja selgitab kauba garantiitingimusi. Kassatöö: 1) teeb kassatoiminguid oma vastutusala piires; 2) arveldab klientidega, kasutades erinevaid maksevahendeid ja -liike (sularaha, maksekaardid, arved, mobiiltelefon jt); ESF programm "Kutsete süsteemi arendamine" 4 3) koostab vajadusel kliendile nõuetekohaselt vormistatud arved/kviitungid; 4) järgib raha käitlemisel kehtivaid reegleid ja nõudeid; 5) kontrollib raha turvaelemente visuaalselt ja/või kasutades spetsiaalseid tehnilisi vahendeid; 6) esitab vajadusel nõuetekohaselt vormistatud kassaaruanded oma vastutusala piires otsesele juhile
.............................................................................................................................12 1. Pangatähed ja mündid.......................................................................................................12 2. Ütlusi raha kohta...............................................................................................................16 2 SISSEJUHATUS Teema „Maksevahendeid Eestis läbi aegade“ valisin sellepärast, et see on huvitav ja harva käsitletav teema. Eestis on olnud väga palju maksevahendeid. On olnud mark, rubla, kroon ja nüüd euro. Mark on olnud kasutusel paljudes riikides (Soome, Saksamaa) ja oli maksevahend ka Eestis. Rubla on Venemaa rahaühik oli Eestis käibel ligikaudu 50 aastat. Kroon aga on rahaühik, mis on olnud Eesti päris oma raha. Euro võeti vastu 1.jaanuaril 2011. Euro on käibel maksevahendina mitmetes Euroopa Liidu
1. Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks. 2. Majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted. Sõna RAHANDUS tuleneb ladinakeelsest sõnast financia, mis algselt tähendas rahalist makset. Hiljem hakati finantside all mõistma riigi rahaasju, üldse riigi rahamajandust, tulusid, maksevahendeid. Rahanduse valdkondi /sfääre/ võib liigitada järgmiselt: 1. riigi rahandus ka avalik rahandus, valitsuse rahandus keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste rahandus omavahelise sõltumatuse tingimustes. 2. ettevõtete/firmade rahandus 3. tulu mittetaotlevate organisatsioonide rahandus 4. üksikisikute ja perede ehk kodumajapidamiste rahandus ehk pererahandus Ettevõtte rahanduse ehk finantsjuhtimise eesmärk: Rahanduseks nimetatakse rahaasjade korraldamist ettevõttes. Ettevõtte
Kordamisktisimused 6ppeaines,,Rahanduse alused,. l. * Devalveerimine - seadusandlik rahaühiku väärismetallisisalduse vähendamine v6i paberraha kursi alandamine. V6ib olla rahareformi üks viise 2. Rahanduse tekkimise eeltingimused: I ) peab olema riik; 2) kaubalis-rahalised suhted peavad olema valitsevad 3. * Rahandus - tuleneb lk. S6nast financia, mis algselt tähendas rahalist makset. Hiljem hakati finantside all m6istma riigi rahaasju. üldse riigi rahamaj., tulusid ja maksevahendeid 4. Rahanduse valdkonnad: 1) riigi rahandus kui avalik rahandus, valitsuse rahandus, keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste rahandus omavahelise s6ltumatuse tingimustes 2) ettev6tete/firmade rahandus 3) tulu mittetaotlevate organisatsioonide rahandus 4) üksikisikute ja perede e kodumajapidamiste rahandus e pererahandus 5. * Raha - see, mis toimib üldiselt omaksvõetud vahetusvahendina ja tähendab maksevahendit 6. Raha funktsioonid:
................................................................................................................................... 4. Kohustusliku reservi määr (Eestis 10%)........................................................................................ 5. Panga likviidsus (Eesti 30%)......................................................................................................... 10.4.3 Rahapakkumise muutumine Pankadel on omadus luua juurde või vähendada mittesularahalisi maksevahendeid. Selle mõistmiseks vaatame lihtsustatud näidet. 1. Hoiustamine Pangas hoiustatakse 1 000 kr. Pangal tekib (võõr)vara 1 000 kr ja kohustus hoius tagasi maksta. Varad Kohustused aktiva passiva 2. Sularaha laenamine Pank laenab hoiustatud raha välja. Laenu suurus on 900 kr, sest 10% hoiustest peab jääma reservi.
Ameeriks kasutati rahana soola, Nigeerias jalarauda. Isegi inimesed on olnud kasutusel. Vanal Iirimaal olid selleks tütarlapsed ja orjad. Ajaloos on kulda, hõbedat ja vähem kulukate tehingute puhul ka vaske ning teisi metalle, alati väärtustatud ning kasutatud kauplemiseks. Väärismetalli kasutamine võimaldas inimestel kaupu vahetada ja uusi kaupu osta. Riikide valitsused valmistasid metallidest kindla suurusega münte, et kauplemist veelgi lihtsustada ja maksevahendeid paremini kontrollida. Lõpuks hakkasid valitsused makse müntides koguma, sest see oli lihtsam kui kaupade kogumine. Hiinas saadi aru, et suure koguse metallist müntide kaasas kandmine on tülikas, seetõttu võeti kasutusele paberrahad, mille vääring vastas teatud müntide kogusele. Peagi võeti paberraha kasutusele ka Euroopas ja isegi veel 20. sajandil oli paberraha garantiiks kuld - riiklikud keskpangad vahetasid paberraha teatud hulga kulla vastu. Paberraha muutis raha
jne. Isegi inimesed on olnud kasutusel. Vanal Iirimaal olid selleks tütarlapsed, orjad. Ajaloos on kulda, hõbedat ja vähem kulukate tehingute puhul ka vaske ning teisi metalle, alati väärtustatud ning kasutatud kauplemiseks. Väärismetalli kasutamine võimaldas inimestel kaupu vahetada ja uusi kaupu osta. Riikide valitsused valmistasid metallidest kindla suurusega münte, et kauplemist veelgi lihtsustada ja maksevahendeid paremini kontrollida. Lõpuks hakkasid valitsused makse müntides koguma, sest see oli lihtsam kui kaupade kogumine. Hiinas saadi aru, et suure koguse metallist müntide kaasas kandmine on tülikas, seetõttu võeti kasutusele paberrahad, mille vääring vastas teatud müntide kogusele. Peagi võeti paberraha kasutusele ka Euroopas ja isegi veel 20. sajandil oli paberraha garantiiks kuld - riiklikud keskpangad vahetasid paberraha teatud hulga kulla vastu
Nii lühidalt kui võimalik, nii pikalt kui vajalik, võiks nentida. Arusaadavalt niikuinii. Mis tähendab siis seda, et kui räägitakse jalgratta ostust-müügist, siis tulekski niimoodi kirjutada, mitte hakata udutama stiilis: kondiaurul edasiliikuvate kaherattaliste erinevate värvileidudega ilmestatud liikumisvahendite võrdne vahetustehing kohalikus vääringus maksevahendeid kasutades.. Olulisuse printsiip raamatupidamise aruandes peab kajastuma kogu oluline informatsioon, mis mõjutab raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Oluline on selline aruandeinformatsioon, mille avaldamata jätmine võib mõjutada aruande kasutajate poolt aruande põhjal tehtavaid majandusotsuseid. Väheolulisi objekte võib arvestada ja aruandes kajastada lihtsustatud viisil.
Eesmärk kõrge tööhõive, majanduskasv jne. 27. rahapoliitika teostamiseks kasutatavad vahendid ehk rahapoliitika instrumendid Avaturuoperatsioonid, laenu ja hoiuse püsivõimalused ning pankade kohustuslikud reservid keskpangas. 28. valuuta mõiste Valuuta on riigi rahvuslik rahaühik, mida teised riigid on aktsepteerinud maksevahendina. Hõlmab paberraha, münte, hoiuseid jt maksevahendeid, sh ka raha asendajaid. 29. valuutapoliitika mõiste Valuutasuhete- ja raharinglusalaste abinõude süsteem, mida riigid ja keskpangad rakendavad riigi majanduselu, eriti raha ostujõu ja valuutakursi mõjutamiseks. 30. valuutaturu mõiste majandussuhete sfäär, kus sooritatakse välisvaluuta ja seda asendavate maksedokumentide ostu-müügi ning vahetustehingud. Maailma valuutaturg kujuneb eri riikide pankade korrespondentsisidemete kaudu. 31. valuutakursi mõiste
välisvaluutaseadus ja seadus Eesti krooni tagamise kohta (7: 52). Eesti Vabariigi rahaseadus § 1 sätestab, et Eesti Vabariigi rahaühik on üks kroon, mis jaguneb sajaks sendiks. Eesti Vabariigi sularaha käibib paberrahana (pangatähed) ja metallrahana (mündid) ja § 3 sätestab, et ainus seaduslik maksevahend Eest Vabariigis on Eesti kroon. Eesti Vabariigis asuvatel juriidilistel ja füüsilistel isikutel ei ole õigust kasutada omavahelistes arveldustes muid maksevahendeid peale krooni (Eesti Vabariigi rahaseadus 2009). Kullast ja välisrahast moodustus kroonile vajalik kattevara, sest lisaks Inglise Pangale ja Rahvusvahelisele Arvelduspangale hüvitas ka Rootsi Riigipank sinna enne sõda deponeeritud kulla (Saksa markades). Majanduslikult oli aeg rahareformiks sobivaim (Ettevalmistused kroonile üleminekuks 2007). Kolmapäeval 17. Juunil 1992 annab rahaformikomitee teada, et rublad vahetatakse 20.-22 juunini kroonideks kursiga 1:10 (6: 60)
saab Eesti kroon. See jõustus 1. jaanuar 1928. Kahjuks suudeti hoida seda 13 aastat, kuna 1940. aastal nõukogude võim kehtestati ning võeti kasutusele rubla. Muutused toimusid jällegi 1992. aasta 20. juunil, kui kell 4.00 jõustusid seadused ja Eesti Vabariigi ametlikuks maksevahendiks sai Eesti Kroon. 4 2.3. RAHA KUI MAKSEVAHEND Tänasel päeval on Eestis kahte sorti maksevahendeid: - Sularaha- paberraha ja mündid. - Sularahata maksevahendid, milleks on maksekorraldused, tšekid, kaardimaksed ning otsekorraldused. Maksevahendi funktsioon on ta juhul, kui seda kasutatakse millegi eest tasumisel. Raha olemasolu lihtsustab kaupade ja teenuste vahetust, üleüldiselt teeb see lihtsamaks ka
8 EEK = 1 DEM. EESTI VABARIIGI RAHASEADUS § 1 sätestab, et Eesti Vabariigi rahaühik on Eesti kroon, mis jaguneb sajaks sendiks. Eesti Vabariigi sularaha käibib paberrahana (pangatähed) ja metallrahana (mündid). Sama seaduse § 3 sätestab, et ainus seaduslik maksevahend Eesti Vabariigis on Eesti kroon. Eesti Vabariigis asuvatel juriidilistel ja füüsilistel isikutel ei ole õigust kasutada omavahelistes arveldustes muid maksevahendeid peale Eesti krooni. Eesti Panga kodulehelt Eesti Krooni normdokumendid http://www.eestipank.info/pub/et/dokumendid/dokumendid/Seadused/seaduste_kogum.html? objId=162130 Pangad võib jagada : keskpank kommertspangad keskpankade keskpank Rahvusvaheliste Arvelduste Pank (BIS Bank for International Settlements). Eesti Vabariigi rahaseaduse § 2 kohaselt on Eesti krooni käibelelaskmise (emiteerimise) ja käibelt kõrvaldamise ainuõigus kuulub Eesti Pangale.
eelarvepoliitika eesmärgid on sarnased rahapoliitika eesmärkidega, fiskaalpoliitika vahenditeks on maksusüsteem ja valitsuse kulutused. 27. Rahapoliitika teostamiseks kasutatavad vahendid ehk rahapoliitika instrumendid Avaturuoperatsioonid, laenu ja hoiuse püsivõimalused ning pankade kohustuslikud reservid keskpangas. 28. Valuuta mõiste- on riigi rahvuslik rahaühik, mida teised riigid on aktsepteerinud maksevahendina. Hõlmab paberraha, münte, hoiuseid ja teisi maksevahendeid, s.h. ka raha asendajaid. 29. Valuutapoliitika mõiste- Valuutapoliitika on valuutasuhete- ja raharinglusalaste abinõude süsteem, mida riigid ja keskpangad rakendavad riigi majanduselu, eriti raha ostujõu ja valuutakursi mõjutamiseks. 30. Valuutaturu mõiste- on majandussuhete sfäär, kus sooritatakse välisvaluuta ja seda asendavate maksedokumentide (tsekid, vekslid, elektroonilised maksekorraldused jms.) ostu-müügi ning vahetustehingud. 31
Muidu läheb tagastamisele. Müügitüüpi rent vara antakse rentnikule üle müügihinnas, mitte vara soetusmaksumuses. Aktsiaselts võib oma aktsiaid omandada nõukogu otsusel üldkoosoleku otsuseta, kui aktsiate omandamine on vajalik aktsiaseltsile olulise kahju ärahoidmiseks. Järgmisel aktsionäride üldkoosolekul tuleb aktsionäridele teatada aktsiate omandamise asjaoludest ja üksikasjadest. Väärtpaberiteks käesoleva seaduse tähenduses ei peeta veksleid, tsekke ja muid maksevahendeid, välja arvatud rahaturuinstrumendina käsitatavat krediidiasutuse garanteeritud vekslit. Käskveksel käskväärtpaber, millega veksli väljaandja käsundab käsundisaajat (veksli maksja) maksma vekslis märgitud veksli alusel õigustatud isikule kindlaksmääratud rahasumma veksli maksetähtpäeval (veksli linastamine). Käsund ei või olla tingimuslik. Kirjanduses kasutatakse mõistet tratt. Kapitali
olemas. Rahajaotus punktid pidid raha laiali jagama 7:00-10:00. Tänapäeval on enamus ringluses olev paberraha ja mündid kaupa esindavaks rahaks, ehk rahamärgid Rahamärgid on väikese omaväärtusega või siseväärtuseta rahatähed. Kuni 20nda sajandi alguseni defineeriti eelkõige paberraha ja münte, kuid kaasajal on raha definitsioon oluliselt laiem, sest kupüüride ja müntide kõrval kasutatakse ka mitmesuguseid muid maksevahendeid. Tänu sellele võib raha kasutada mitmes definitsioonis: 1) Osa on seaduslik maksevahend ehk sularaha ( seaduslik maksevahend on raha emiteerinud riigi poolt seaduslikuks maksevahendiks kuulutatud paberraha ja mündid, mida tuleb vastu võtta mistahes maksete sooritamisel. Väljaarvatud rikutud raha, mida võib vastu võtta ainult Keskpank ja teistel kohustust ei lasu.Rikutud paberraha peab olema tuvastatav üle 50% ja peal peab olema loetav seeria ja number.
omandamise asjaoludest ja üksikasjadest. 5 11. Reaalne intressimäär on deflatsiooniga kohandatud (nominaalne) intressimäär. Reaalne intressimäär on inflatsiooniga kohandatud (nominaalne) intressimäär. 12. Lühiajalised võlakirjad on tähtajaga kuni pool aastat (6 kuud). Lühiajalised võlakirjad on tähtajaga kuni 1 aasta. 13. Väärtpaberiteks peetakse veksleid, tšekke ja muid maksevahendeid. Väärtpaberiteks väärtpaberituru seaduse tähenduses ei peeta veksleid, tšekke ja muid maksevahendeid, välja arvatud rahaturuinstrumendina käsitatavat krediidiasutuse garanteeritud vekslit. 14. Lihtaktsia on omandiõigust tõendav hübriidväärtpaber, mis omab nii võlakirja kui eelisaktsia mõningaid tunnuseid. Lihtaktsia on hääle- ja omandiõigust tõendav väärtpaber. Või: Eelisaktsia on omandiõigust tõendav hübriidväärtpaber, mis omab nii
kunagi hiljem uurima hakkavad, see viiski etnoarheoloogia tekkeni. Ainelise kultuuri uurimise ajalugu Numismaatika ja arheoloogia on tugevalt seotud. Teadlased, kes tegelevad numismaatikaga on välja kasvanud ikkagi arheoloogia suunast. Numismaatika Teadusharuna on veidi vanem kui arheoloogia. Münte on tunduvalt parem koguda kui kivikirveid või mis tahes muinasesemeid. Numismaatika on ajalooteaduse haru, mis uurib vanu münte ja muid maksevahendeid, medaleid ning nende kaudu ka ajalugu. Maksevahendid ja taolised asjad olid esimesed, mille läbi hakati dateeringuid andma. Varasemaid mündikollektsionääre: Francesco Petrarca, Giovanni Boccacio, Erasmus Rotterdamist. Esimeste mündikollektsionääride on vihjeid juba vanast Rooma ajast. On leitud mündiaardeid, kus kõik mündid on erinevad, mis läbi järeldatakse, et pidid olema juba mündikogujad. Esimesed nimelised mündikollektsionäärid on hilisemast ajast (al. u 14. saj)
tarbeks. Seepärast nõutas valitsus Maanõukogult volitust teha riigikassa täiendamiseks sise- ja välislaenu. Siselaenuna otsustati välja anda 5% lühiajalised võlakohustused. Suurema pikaajalise välislaenu saamiseks olid lootused Eestis tol ajal üldiselt väikesed. Selle põhjuseks olid äärmiselt segased poliitilised olid Ida-Euroopas. (Eesti Vabadussõda 1918 1920 I, 1996). Korraga käibis Eestis rida erinevaid maksevahendeid: Vene rublad, Saksa margad, soome margad. 1919.a kasutusele võetud Eesti mark oli esialgu ebakindlaks vääringuks, mille usaldusväärsust kahandas jätkuv inflatsioon. Vabadussõja ajal kujunes ulatuslik välisvõlgnevus: Ameerika Ühendriikidele, Suurbritanniale, Prantsusmaale, Soomele. Kokku tulnuks tagastada 5 miljardit marka (sama suur oli 1920.a riigieelarve tervikuna). Tartu rahulepingu alusel Nõukogude Venemaalt saadud 15 miljonit kuldrubla ei korvanud neid kahjusid
Eesti krooni tagamise kohta ja Eesti Vabariigi välisvaluutaseadus (J. Kelder, 1997, lk. 103). Kõik kolm seadust jõustusid rahareformihetkest ja olid hiljem kogu Eesti majanduse nurgakiviks. Eesti Vabariigi rahaseaduse kohaselt muutus Eesti krooni käibelelaskmise päevast ainsaks seaduslikuks maksevahendiks Eesti kroon ja ei juriidilistel ega füüsilistel isikutel polnud õigust kasutada omavahelistes arveldustes muid maksevahendeid. Rahareformiga kehtestas Eesti Pank karmi valuutareeglistiku, mille kohaselt kõik välismaal teenitud valuuta tuli kahe kuu jooksul konventeerida Eesti krooni Eesti Panga kehtestatud kursi alusel. Eesti pankades keelati omada valuutaarveid. Ranged valuutaeeskirjad kehtisid siiski ainult lühiajaliselt ja juba 1993. aastal liberaliseeriti neid oluliselt. Eesti krooni tagamise seadus nägi ette, et kõik ringluses olev sularaha peab olema 100%-liselt kaetud keskpanga kulla ja
reserviga - omane väikeriikidele Tänapäeval kasutatakse enamikus riikides paberraha ehk kupüüre või münte. Nad on rahamärgid või kaupa esindav raha. Rahamärgid on, kas väikese omaväärtusega või praktilise väärtuseta rahatähed. Rahamärkide väärtus tuleneb oluliselt nende ostujõust. Seaduslik ja muu maksevahend Kuni 20.saj. alguseni mõisteti rahana ringluses olevat paberraha ja münte. Hakkab tekkima raha alternatiiv ehk muid maksevahendeid. Tekivad elektroonilised maksevahendid, mis oluliselt laiendab raha mõistet. 1)Raha kui seaduslik maksevahend - See on raha, mille on emiteeriv riik kuulutanud seaduslikuks maksevahendiks, milleks on käibel olevad kupüürid ja metallmündid. Mida on kohustatud vastu võtma piiramatult majandustehingute osalised. 2)Muud maksevahendid(alternatiivmaksevahendid-pangakaardid) Mõisted Likviidsus – kui kiiresti on võimalik vara muuta rahaks ilma täiendavate kuludeta.
annaabi.ee 
